Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal) (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

3 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Kunstiliigid . Kirjeldus. Näited.

ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam)

Sakraalarhitektuur – kirikud, kabelid, kloosrtid, mošeed, templid(vaimulik)
Profaanarhitektuur – lossid, linnused , paleed, raekojad, elamud(ilmalik)

SKULPTUUR

Reljeefid – kõrgreljeef, madalreljeef , süvendreljeef
Ümarplastika – 3D
Skulptuur jaguneb ka:
Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika

MAALIKUNST

Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas)
Tahvelmaal – algselt kokkulöödud laudadele
Raamatu- e. Miniatuurmaal – ilmestavad pildid teksti juures
Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest
Klaasimaal e. Vitraažikunst – klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga

GRAAFIKA

Kõrgtrükk – nagu tempel
Sügavtrükk – paberile jääb lakitud , söövitatud ja uuesti lakitud, et jääks kujund
Lametrükk e. Litograafia e. Kivitrükk – kivile maalitud ja siis trükitud
Kõigil neist on veel palju alaliike!

TARBEKUNST (Jaguneb materjalide järgi)

Keraamika – savist esemed
Metallehistöö
Klaasikunst
Nahkehistöö
Tekstiil
Puitehistöö
Disain – et muuta tooteid praktilisemaks ja ilusamaks, 20.saj
Moekunst
Fotograafia
Arvutikunst
Videokunst

Kunsti tekkimine- koopamaalid , megaliitilised ehitised.
Arvatakse, et esimesed kujutised mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja ( paleoliitikumi ) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Enne seda oli toimunud inimese eellaste hiigelpikk areng, aga nooremas kiviajas elasid juba meietaolised inimesed, kelle ajutegevus ja keelekasutus olid sarnased meieomaga.
Visuaalseid kujundeid hakati looma koos sümboolse mõtlemise arenguga. Juba neandertaallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, kuid visuaalsete kujundite loomine hakkab kromanjoolastega.
Esimesed kokkupuuted paleoliitikumi kunstiga toimusid 19.sajandi lõpus, kui arheoloog Santuola avastas Põhja- Hispaania Altamira koopas seinamaalid. Algselt ei tahetud uskuda , et tegemist on paleoliitikumiaegse kunstiga, kuna maalid olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud . Arheoloogia areng hiljem aga on kinnitanud et koopamaalid on valminud päris paleoliitikumi ja jääaja aegadel .Varasemast kunstist on enamasti näha loomakujutisi ja inimesi kujutati harva. Loomadest kujutati mammuteid, põtrasid, hirvi , piisoneid, metshobuseid. Ilmekalt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Suurusvahekorda pole aga arvestatud. Pole üritatud kujutada loomi ümbritsevat ruumi. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist naisekujuke Willendorfi Veenus U. 30 000-25 000 e.Kr ja see leiti Austriast.
Koopa ja kaljumaalide tehnika oli mitmekesine . Kõige lihtsamad on loodud ainult kontuuride abil. Mõnikord on kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud sõrme või pulgaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värvid saagi peeneks hõõrutud mineraalidest – eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane.
Paleoliitikumi kunstnik ei joonistanud näituste jaoks nagu tänapäeva inimesed.Maalid olid tihti koopasügavustes, mida võis näha ainult tule valgel. See näitab, et ilmselt oli kujutamine seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Ilmselt püüti kujutiste abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Tihti joonistati ka seda mida teati, mitte ainult mida nähti, näiteks siseelundeid. Kujutistega püüti liita suguharu liikmeid. Nii tekkis kunst inimeste ühendamiseks ja selle väljendamiseks mis on inimestele oluline.
Maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Nende loomine näitab kujutlusvõimet ja materjalide töötlemise oskust.
Ornament tähendab kaunistamist. Ornament koosneb tavaliselt korduvatest elementidest. Need võivad väljendada looduse vorme, aga olla ka mittekujutavad nt. Geomeetrilised . Loodusrahvad kastuasid ormanente elamutes , tarbeesemetel, või tätoveeringutena. Ürgne ornameetika ja maskid pole meieni säilinud, kõige rohkem on säilinud põletatud savist esemeid. Alates IV aastatuhandest e.Kr hakati kasutama potiketra, mis andis anumale korrapärase vormi.
Megaliitilised ehitised tähendavad kreeka keeles suurt kivi. Neid leidub Loode-Euroopas, Prantsusmaal ja Lõuna-Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim on Stonehenge ’is kromlehh Inglismaal. Kromlehh koosneb ringikujuliselt paigutatud, inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Need ehitised arvestavad taevakehade liikumist, nt üks suund on orienteeritud punkti poole, kust päike tõuseb aasta pikimail päeval. Aastaaegade vaheldumine on elutähtis põlluharijaile ja karjakasvatajataile ja see oli uskumuste olulime teema.
Kultustliku tähendusega olid algselt kõrged püstised kivirahnud menhrid, mille nimi tähendab keldi keeles pikka kivi. Vahel asuvad teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhrid välja Prantsusmaal Cranacis. Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias ja väljaspool Euroopat.
Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat kannab nime dolmen , mis tähendab kivilauda. Dolmenid olid kivikalmed , kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Leidub ka Aafrikas ja Aasias.
3.Egiptuse arhitektuur- püramiidid, hauatemplid.
Egiptlaste arhitektuur ja skulptuur oli enamasti valmistatud kivist. Tänu sellele on nii palju kunsti ka meieni säilinud. Ülikud säilitasid oma muumiaid mastabades. Need koosnesid maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Tavaliselt oli seal 1 ruum, hiljem ka rohkem, mida kasutati rituaalideks. Vaaraode haudehitised pidid olema muidugi oluliselt suuremad ja võimsamad kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, aga kõrgusesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema. Tõenäoliselt jõuti nii algselt astmikpüramiidini. Sellise püstitas endale vaarao Džoser. IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on Cheopsile (140m kõrgune, rohkem kui 2 miljonit korrapärast kivipanka, igaüks mitu tonni raske), Chefrenile ja Mykerinosele püstitatud püramiidid Giza väljal. Giza püramiidid on hiiglaslikud ja nende kolmik on ainust seitsmest vajaaja maailmaimest, mis on säilinud tänaseni. Püramiidid pole lihtsalt kivimassid, vaid neis on käigud, mis viisid hauakambrisse, pärast matust need suleti. Püramiidide pealispind kaeti lihtsate kiviplaatidega. Püramiidide püstitamiseks kasutati abivahendeid – kange ja rulle. Püramiidid moodustasid kokku ’’surnute’’ linna. Vaaraode haudehitiste läheduses olid tema sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid. Püramiidides võib näha inimese võitu aine üle. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde. Chefreni oruemplis võib näha kõige lihtsamat aga täiuslikku kiviehituse tehnikat . Siledatest kivitahukatest on moodustunud vertikaalsed postid ja neile toetuvad horisontaalsed talad.
Kui püramiide enam ei ehitatud, leiti uusi ehitusvorme. Kiviplokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt. Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist sihvakaid teravatipulisi obeliske. Kõrgus oli umbes 10-32m. Asetati paarikaupa templite juurde.
Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne ja kõrge müüriga. Väravaehitist nim. Pülooniks ja see asus templi kitsal küljel. Püloon koosnes kahest ahenevast kiviplokist. Selle juurde viis pidulik tee, mida võis ääristada sfinkside allee (inimese pea, ja lõvi kehaga inimesed) Pülooni ees lehvisid lipud. Püloonid, sambad ja müürid olid värviküllased ja neid katsid hieroglüüfilised märgid. Templi peaosaks oli õu, mida ümbritses katuseda sammaskäik. Õue taga oli sammassaal ja edasi hämarad ruumid. Seal paiknes ka jumalakuju. Peasissekäigu juurest viis sirge tee kõige pühama paiga suunas. Selle tee ääres, sammassaalis, olid sambad kõige jämedamad ja kõrgemad ja katus kõrgemal kui teiste sammaste kohal. Kapiteelid meenutasid taimi nt. Papüürust. Templiarhitektuuris arenes püstise samba ja rõhtsa talastiku kasutamine peaiseks ehitustehniliseks võtteks. Suurimad templid asuvad Teeba linna lähedal Karnakis ja Luksoris. Seal piirkonnas on ka Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatšepsuti matusetempel. Viimane on osaliselt raiutud kaljuseina, mille vormid moodustavad kontastse tausta geomeetriliste vormidega. Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mis oleks vee alla jäänud. Selle vältimiseks saeti kalju koos templi ja selle ukse ees istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku.
Uue Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Teebast vaadates on Niiluse vastaskalda kõrbes Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljusid hauakambreid . Need koosnevad pikkadest käikudest mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinadel on värviküllased maalinud ja tekstid. Vaaraode kirstud – sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused on kadunud, säilinud on Tutanhamoni haud.
4.Egiptuse pinnakunst ja skulptuur.
Egiptuse kunst arenes üsna omaette , aga kindlasti aitasid kaasta Mesopotaamia mõjud. Arvatavasti said egipltased sumerite kiilkirjast innustust oma hieroglüüfkirja loomisele, õppisid ka telliseid valmistama. Hiljem oli egiptuse kultuur andja, kui võtja. Egiptuses olid väga tugevad traditsioonid ja kunstis säilisid kaua vormid ja teemad. Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi, mille valmistamist lahutab rohkem, kui kaks ja pool tuhat aastat. Mõlema teemaks on Egiptuse ülistamine. Esimene kujutab vaarao Narmeri võitu, teisel kroonivad alam ja ülem Egiptust ühendavad 2 jumalannat Ptolemaios VI’t.Mõlemad on inimesed kujutatud kuulsas egiptuse poosis . See poos on anatoomiliselt võimatu, kuid ilmekas. Jalad on külgvaates, torsovorm on otsevaates, nägu on külgvaates, välja arvatud silm mis on kujutatud otsevaates. Egiptuse kunstnik ei taotlenud inimeste näitamist tegevuses. Kunst oli seotud religiooniga, egiptuses austati paljusid jumalaid. Kunstis kujutati neid loomadena või inimese keha ja looma pea. Egiptlased maalisid hauakambrite seintele , et luua surnule meeldivat keskkonda.
Skulptuurikunstis võib eristada kindlalt kahte suunda. Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalaid – ranged, suursugused, üldistatud. Selline on ka sfinks, Giza püramiidide juures. Vaaraode täisfiguurid on tardunud poosis, käed rusikas, vahel üks kästi rinnal. Pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusesse ja nende nägudel mängleb võimukas naeratus. Egiptuse skulptuurid olid mõeldud eest vaatamiseks.Egiptuse skulptorid valdasid inimkeha looduslähedast kujutamist ja figuuride proportsioonid on neil täiesti loomulikud. Ei toodud välja üksikasju. Sarnanevad mesopotaamia skulptuuridega, aga egiptlane lähtus kivitahukas, mille külgedele ta joonistas kavandatud kuju vaated. See aitas saavutada selge, kindla vormi. Ei kujutata riidevolte, juuste lehvimist jne. Inimeste kujutamisel kujunes välja kindel kaanon mis kasutas kaugust küünarnukist pöidla tipuni. Erinevad vaaraode omadest, sest on elavamad, väiksemad, vahel puidust ja värvilised.
Vahepeal on ka reljeefkunst, mis oli enamasti madalreljeef, sageli ka süvendreljeef. Mõjuvad valguse ja varju vahekorrad, värvilised. Inimese-ja loomafiguuride vahele tehti hieroglüüfe, mis selgitasid kujutatut. Levis ka seinamaal, mis erines eelmisest vähe. Neid mõlemat nimetatakse vanaegiptuse pinnakunstiks. Pinnakunstis levis samasugune üldistamine ja stiliseerimine ja vabafiguurides. Tähelepanelikult jälgiti eri tahvuste rasiilisi tunnuseid ja eripära. Egiptuse poosi kasutamine polnud tingitud oskamatusest, vaid soovist rõhutada erinevaid väärtusi. Vähemtähtsaid inimesi kujutati õigemini. Värvid ei olnud täpsed, aga kaunid . Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale. Kunsti tehti nii, et inimesed selle ära tunneks.
5. Kreeta -Mükeene kunst.
Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peolpennesose poolsaare asulates, Mükeene linnas. Sellepärase räägitakse Kreeta-Mükeene kunstist. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid. Knossos, Phaistos ja Hagia Triada ! 20.sajandil kaevati need välja ja konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossides palju väikseid ruume , paiknesid korrapäratult ümber siseõue. Keerukas põhiplaan on teikitanud müüdi labürindist. Eritasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa tuume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudes, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Samad olid ka puust, mis allapoole peenenesid. Sambaid värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud paraadilikke sissekäike, aga välisilme oli toretsev . Siseruumid olid krohviga kaetud ja sinna peale maalitud.
Kreeta kujutavas kunsti püüti vabalt kujutada hetkelisi muljeid . Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Domineerib mänglev, elav, maaliline laad . Populaarne oon viljakust kehastav sõnn.
Kreeta hiilgavaim osa on keraamika. Selle arengus on mitu etappi ja igalühele on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Kujutatakse nt. Mereloomi. Põhiliseks sisuks on elurõõm, kergus ja kiidulaul ilule ning loodusele . Kreeta saare omapärase kunsti hävitasid ahhailased. Kreeta saare kunsti nimetatakse minoiliseks kunstiks. Saare kunstistiil ulatus ka mandrile, Peolpennesose poolsaarelt põhja poole. Seal on ehitusmälestistest lossid ja linnamüürid, Tirynsi linnus. Siseruumide paigutus korrapärasem, iseloomulik suur- keskne pearuum – megaron e. Meestesaal. Eeskujuks hilisematele templite põhiplaanidele. Mükeene linnamüür on laotud suurtest kivipankadest nagu Tirynisi linnuski. Kivide mõõtmed on nii suured, et kreeklaste arvates käis see inimesele üle jõu ja arvati et need on ehitanud kükloobid – kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene lõvivärav, mis koosneb kolmest kivirahnust ja nende toetuvast kiviplaadist. Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad aimu ehitustehnika edenemisest. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii olmapärane kui arhitektuur , vaid jäi põhilist sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst nt. Kullassepatöö, keraamika. Eriti ei ole surmajärgset kultust. Kungate ringhaud – Kreetal pole, Mükeenel on. Terrakota – põletatud savist skulptuurid. Kreetalased on osavamad maalijad .
6. Kreeka arhitektuur.
Jumalad Kreekalastega väga sarnased. Naistel polnud sõnaõigust.Kreeklaste teater – vaatajate pingiread – theatron – olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast ja piirased ümmargust väljakut – orkestrat. Orkestri taga oli skeene , kust ilmusid näitlejad.
Hiljem arenes skeene sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus selle eenduva osa katusele. Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 e.Kr ja edasi järgnes 3 perioodi.

Arhailine 600-400 e.Kr
Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 e.Kr
Hellenistlik e. Hiline 323 e.Kr – 30 p.Kr

Arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel on ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas Tirynsist tuntud megaroni. Materjalideks savi ja puu, hiljem ka kivi. Eriti marmor. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti vaid metallist klambreid. Templil on välisvaates 3 põhiosa. Seisab alusel, mis on maapinnast 2-3 astme võrra kõrgemal, et jumal oleks lähemal. Viimasel astmel oli lohk . Alus kannab nime krepidoma . Ülemist astet nim. Stülobaadiks. Sellelt kerkib sammastik, millele toetub talastik koos katusega . Sambad ümbritsevad templit igast küljest tiheda reana. Sammaste arvul on kindel reegel: templi pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad arvud on 6*13 ja 8*17. Sammas on kreeka arhitektuuri iseloomulikuim detail. Kolmeks põhioskas on baas, tüves ja kapiteel . Tüvesel on keskel painutus – entaas , tüvest liigenduvad vaod – kannelüürid. Kapiteel koosneb 2 osast – ehhiin ja abakus . Kapiteel on ülemineks samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis . Templit katab madal viilkatus , mille mõlemal kitsal küljel on viiluväljad, mis on kaunistatud skulptuuridega. Katuse serva ääres seesülititega avad vihmavee jaoks. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum – naos , mille ainsaks valgusallikaks oli uks. Naose puust lage liigendasid nelikurksed süvendid – kassetid. Naoses jumalakujud. Eristatakse 3 stiili: dooria , joonia ja korintos. Nimetatakse ka orderiteks, sest neil on rangem reeglistik.
Doora still on vanim ja lihtsaim. Madalad jässakad sambad, range, puudub baas ja kapiteel on lihtne plaat. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on 2 püstvagu. Triglüüfidega vahelduvad metoobid on kaunistatud reljeefidega.
Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas on peenem , elegantsem ja kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Baas on ümmargune ja iseloomulik kapiteel, ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega. Friis täielikult reljeefne.
Korintose sriil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on vaasikujuline, seda katavad suured taimevormid, läheb üle nelinurksele abakusele. Sambad saledad ja kõrged. Templiarhitektuuris on kõikide osade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. Kogu hoone väljendab suursugusust. Avalduvad jooned, mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile. Tempel pole jäigalt kuiv, igav ega reeglipärane. Sambad kallutatud sissepoole, et paistaksid sirgena. Teadlased on tõestanud, et paljud detailid olid templitel värvilised. Nt. Sinine või erkpunane võis olla metoobi relfeefide taust.
Karüatiidid – naiste kujud. Apolloni tempel on vanim. Paremini säilinud Poseidoni tempel. Jumalanna Artemise tempel – maailmaime , sammas 18m. Tempel pandi põlema-- Aleksander Suur -- maavärin. Tähtsaim linn Ateena . Perikles taastas Ateena akropoli. Pantheoni tempel – dooria stiilis. Värav ühendas all-linna ja ülalinna. Pinnakoteek – maaligalerii.
7.Kreeka skulptuur.
Kreeka skulptruurist on vähe säilinud aga me teame seda läbi Rooma koopiate. Põhilised materjalid olid marmor ja pronks. Kreeklaste jaoks kõige väärtuslikumad krüselefantiintehnikas skulptuurid, mis on segatehnika, kust kujul oli puust südamik, mis kaeti elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Silmad tehti värvilistest kividest. Selles tehnikas Athena kuju ja Zeusi kuju. Kreeka skulptuurist moodustavad ühe osa templitega seotud reljeefid ja teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Varasemal ajal loodud vabalt seisvad kujud on kreekas alasti meesfiguurid – kouros ja riietatud naisfiguurid – kore . Kouroseid on leitud üle 100, tunda egiptuse mõjusid, neil on irve näos. Kore’d olid pidulikud ja rõõmsad, riides. Keha vormid on ülidstatud. Egiptlased oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplokiga. Kreeklaste figuurid olid kohmakamad, aga nad olid esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri figuure. Kore ja kourose erinev kujutamisviis peegeldas ühiskondlikke seisusi mehe ja naise vahel.
Klassikalised ajajärgul toimub suur edasiminek ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob irve ja näob on rahulikud. Kujude elavnemine sai paremini esile tulla kontraposti rakendamisel – kui inimene seisab vabalt, toetub ühele jalale , teisele nõjatub, see muudab kogu keha. Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pilget. Tulemuseks looduslähedus ja veenvus . Odakandja 5.saj e.Kr on kontrapost täiuslikult lahendatud . Kehastati ka hoogsaid liigutusi. Myron tahtis ja suutis kujutada liikumist.
Erinevalt egiptusest, eelistasid kreeklased kõrgreljeefi, mis mõjub mahulisena. Eespoolsed figuurid on rohkem välja raiutud kui tagumised , ruumilisuse mulje. Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlussteene. Parimad ehitusplastika teosed on Ateena Partheoni templi jaoks. Värvid muutsid skulptuure kirevamaks ja rahutumaks. Peamiseks skulptoris akropolis oli PHEIDIAS .
Hiljem muutub skulptuur vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Rõhutati dramaatikat, kasutati maalisemat vormi nt. SKOPAS . Lisati maist ilu. 5. Saj e.Kr rõhutati rohkem jumalikkust, 4.saj. e.Kr. inimlikkust. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak ebakindlam ja õõtsuv. Proportsioonide kaanon muutus 1/7 kogupikkusest. 4.saj hakkas levima portreekunst , mille abil jäädvustati isikupäevaseid nöojooni.
8.Kreeka vaasimaal .
Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole jõudnud peaaegu üldse kreeka seina või tahvelmaale. Jällegi saame aimu Rooma koopiatest. Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer , milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki , rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga , figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Kirjalike allikate põhjal teame, et 5.saj algul e.Kr hakkasid seina-ja tahvelmaalijad oluliselt paremini looma 3D illusiooni . Lisati valge värviga maalimine. Kujutati olustikku ja võitlusi, mütoloogia. Palmett ja meander olid ornamentikas populaarsed . Maalikunst muutus looduslähedasemaks ja see meeldis kreeklastele. 4.saj alguses e.Kr korraldati kahe maalikunstniku vahel võistlus, kes suudab realistlikumalt maailda, viinamarjad ja eesriie . 4.saj kuulsaim kunstniks oli APELLES ja tema Aphrodite kujutis.PHILOXENOS’t tunneme Pompeij mosaiikkoopia järgi, see kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus võitmas. See polnud mütoloogia, vaid reaalne ajaloosündmus.
9. 7 maailmaime.

Halikarnassose mauseleum.

Kõrgel seisev joonia stiilis templitaoline ja seda kattis püramiiditaoline katus. Selle järgi nimetati hiiglaslikke haudehitisi nimetama mauseleumideks.

Artemise tempel

Hiiglaslik taastatud tempel

Aleksandrias asuv Pharose tuletorn

Üle 100 m kõrgune tuletorn.

Rhodose koloss

37m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju.

Püramiidid
Babüloni rippaiad

Kuningas lasi oma naisele ehitada katusele ’’botaanikaaia’’ vms

Zeusi kuju

Hiiglaslik kuju
10. Etruski kunst.
Etruski kunst levis 8.-3.sajandil e.Kr praeguse Itaalia keskosas. Relvi ja tööriistu valmistasid rauast, olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel. Polnud ühist riiki, vaid linnade liit. Linnad olid korrapärase planeeringuga ja väimsate müüride ja väravatega. Etruski kunst avaldas suurt mõju Roomlastele. Teadmised etruskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud, sest keelt suudeti küll lugeda, aga sisuline piiratus pidurdab keele mõistmist. Etruskidel olid kuulsad ennustajad ja preestrid, kes ohvriloomade maksa põhjal seletasid jumala tahet. Armastasid täringumängu, ajaviiteks ja rituaalina.
8.saj e.Kr hakkasid kreeklaased rajama linnu Lõuna-Itaalias ja etruskidel tekkis nendega tihe side. Seega võtsid nad vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mis tõttu piir kreeka ja etruski kunsti vahek on ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele väga tähtis. Peamiseks etruskide kunsti tundmaõppimiseks ongi nende kauad. Avatud ja uuritud on tuhandeid etruskide haudu , mida on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid , mis kohati avarduvad kambriteks; ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid ; mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne. Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk paigutati savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli lahkunu portree. Tähtsamate inimeste tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena, vahel on neil nautiv ilme. Paljudes hauakambrites on seinamaale, neist on leitud skulptuure ja käsitööesemeid. Kuulsamad maalid Tarquinia ja Cerveteri nekropolides. Hauakambrid on sageli sisustatud elutoana, mille seintel on illusoorsed uksed ja aknad. Seinamaalidel on tantsijad , pidusöögid, musitseerimine , jahipidamine, kalastamine . Tahetakse saavutata lahkunule meelepärast keskkonda. Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses kreeka kunstis. Kohati viib omapärasus karikatuursuseni. Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, aga nad tõlgendasid seda omamoodi, nt kouros’el olid riided seljas . Apolloni kuju on massiivne, kohmakas .
Loomade kujud on loodustruud. Kuulus emahunst, kes imetab Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Veenev seisak ja metsik ja valvas pilk. Lõvide ja fantastiliste elukate kujutamine pronksis ja maalingutel.
Ehitistest on säilinud mõned ümarkaarelised linnaväravad ja müürijupid. Templeid pole säilinud ja neid tuntakse roomlaste kirjelduste põhjal. Põhiosas sarnased kreeka templitega, kui proportsioonid erinesid oluliselt. Templi kivialus oli peaaegu ruudukujuline. Sellel seisev hoone oli puust. Ühel küljel oli 1 või 3 väikest pühakoda, teisel küljel lai ja sügav eeskoda, mis toetus madalatele sammastele. Sambaid sai asetada hõredalt, sest puu oli kerge. Algselt sambad puust, hiljem ka kivist, meenutasid baasiga dooria sammast. Toredad keraamilised kaunistused. Etruski templid avastasid mõju rooma arhitektuurile.
11.Rooma arhitektuur.
Rooma kunst on peaaegu täielikult kreeka jäljendus, aga siiski on neil ka olulist omapära. Kõige paremini väljendub see arhitektuuris ja selle arengule aitasid kaasa ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada juba kaari, võlve ja kupleid. Neid võis kohata ka juba varem, aga roomlased andsid neile enneolematu tehnilise taseme ja tähtsuse. Kaari kasutati seites olevate avade sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringkujuline kivirida. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida ja tulemuseks on silindervõlv. Nelinurkse ruumi katmiseks sobib veel ristvõlv. Ümmarguse ruumi katmiseks kasutati kuplit.
Roomlaste tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmiseks ja müüride ehitamisel . Kasutati ka marmorit väärtuslikel hooneteil. Rooma kividega sillutati ka teid, mis osaliselt on tänapäevani säilinud. Kaarekonstruktsioonid aitasid luua kivist sildu üle jõugede. Ehitati ka veejuhtmeid. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige tähtsamad saunad ehk termid ja amfiteatrid. Termid olid nagu tänapäevased SPA’d, seal olid basseinid , lõdvestusruumid, saunad jne.
Armastasid vaatemänge, mis tihti olid verised. Selleks ehitati areene ümbritsevate pingiridadega. 1.sajandil ehitati roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater . Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. Sinna pidi mahtuma 50 000 vaatajat . Sellest on näha kreeka arhitektuuri kogemusi. Kreeka sammastest oli tuletatud poolsambaid. Alumisel korrusel dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Neljandal korrusel on kasutatud pinna liigendamiseks pilastreid – poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid. Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Viimased olid kõrgel aluses, millel oli trepp ainult ühel kitsamal küljel, templil oli sügav sammastele teotub eeskoda, seinu liigendasid poolsambad , millel oli ainult kaunistav osa. Omapärane ehitis roomlastel oli triumfikaar nt. Keiser Constatinuse triumfikaar See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein . Ta oli väravataoline, aga oli monumentaalsel eesmärgil püstitatud tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli friisitaoline osa eraldatud karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid püstitamise põhjust. Keisriaegses roomas on välja kaevatud üheperekonnaelamuid e. Villasid, mis asusid äärelinnas. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnade planeerimisele pöörati suurt tähelepanu. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid 2 sirget teed. Ristumiskohast kujunesid välja foorumid , mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Fassaade ilmestasid sambad. Hooned paiknesid sümmeetriliselt.
12.Rooma skulptuur.
Roomas ei kujutatud jumalaid, vaid iseendid. Roomas õitses portreeskulptuur , mis lähtus esivanemate austamisest. Eriti ülikute seas oli kombeks, eelmiste põlvkondade büste kodudes aukohal hoida ja pidustustel kaasas kanda. Nad kujutasid realistlikult. Sarnasuse saavutamiseks kasutati ilmselt vahast surimaske. Realistlik portreekunst jätkus ka hiljem, kui esivanemate kultus oli kadunud. Kehalist ebatäiuslikkust ei püütud varjata. Isegi keisrite portreed olid väga loomutruud. Võrreldes kreeka omadega, on roomlaste portreed hoopis isikupärasemad. Ilmekalt on väljendatud nii kehaline kui ka hingelime ja vaimne omapära. Roomlased õpisid hindama ja imetlema teiste riikide kunsti, kui nad sõjasaagina neid kaasa tõid. On öeldud, et kui rooma vallutas kreeka, alistas kreeka kunst rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma ja nendele valmistati koopiaid kuulsatest kreeka teostest. Hellenistlikelt meistritelt telliti ka uusi teoseid. Rooma kunstis levis kreeka idealiseerivam laad. Roomas paigutati tublide kodanike kujusid linna väljakutele. Tähtsal kohal olid ka monumendid. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaarte seintel. Roomlaste originaalse panus kunstiajalukku on ajalooteemalisest reljeefikunstist. Rooma reljeef püüdis olla realistlik ja täpne, kuid leidus ka idealiseerivamat reljeefi.
13.Rooma maalikunst.
Rooma maalikunsti on säilinud hoopis vähem kui skulptuuri. Peamiseks maalikunsti allikaks on Vesuuvi tuha alla jäänud Pompeji , Herculaneum ja Stabiae, mida on alates 18.sajandist välja kaevatud.Pompejis on enamus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitavad maalikunsti poluaarstust ja nende põhjal võib saada ettekujutust ka antiikaja kunstist. Suur pind mosaiikidel on kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest. Nendega antakse edukalt edasi ilmekaid nägusid, keerukaid poose ja ka valguse ja varju mängu. Seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jälendatud erinevaid materjale, nt marmorit. Eriti armastati ruumilise silmapetteid. Seintele on maalitud aknaid ja uksi , millest paistavad ehitised või maastik . Ruumilisuse loomisel kasutatakse valgust ja varju ning perspektiivi, viimast küll vähem. Temaatika on mitmekesime: mütoloogia, kirjandus, olustik , maastik, esemed. Roomas muutus kreeka mütoloogia mängulisemaks. Pompeji’s eristatakse 4 stiili, mis olid osaliselt samaaegselt. Pompeji majad on saanud tinglikud hüüdnimed nt Müsteeriumide villa ja Traagilise poeedi maja. Suurim kunstivaramu on Fauni majas , mis on nime saanud tantsiva pronksfiguuri järgi. Vettiuste maja on tuntud omanike nime järgi, sellel on kujutatud spordisündmusi ja igapäevaelu. Roomas levis ka tahvelmaalikunst ja seda ka koguti. Populaarsed olid maalitud portreed. Neid on säilinud ainult rooma riigi koosseisu kuulunud egiptusest. Kalli skulptuuri asemel oli võimalik surnutele kaasa anda portreesid. Need on teostatud enkaustitehnikas – värvimuld segatakse kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära. Egiptusest leitud portreed on lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade.
14.Varakristlik kunst.
Kristlus läks vastuollu rooma uskumustega nt käsk armastada ka vaenlasi , jumala ees on kõik võrdsed, usu ja igapäevaelu ühendamine. Usuti lunastaja uude tulemisse ja seepärast olid igapäevasündmused ajutised ja tühised. Kristlus oli usund mis õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda. Sellepärast kiusasid rooma riigi valitsejad aeg ajalt kristlasi. Piinamised aga ei suutnud levikut peatada ja pigem võib väita vastupidist.
Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väikesed. Kristlastele oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri. Koos vana testamendiga võeti juutidelt üle vaenu kujude ja piltide suhtes, pühakirja tähtsus tõi aga kaasa kristliku raamatumaali sünni. Egpituses kasutati papüürust, roomast hakkas levima pärgament, mis sobib kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendile sai maalida ka värvilisi pilte, mis selgitasid teksti, nii tärkas kristlik raamatumaal e miniatuurmaal. Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis hooneid , kuid jälitamise ja tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kokku tulema ja nende kultushoonete arhitektuurist saame rääkida alles 4.sajandist. 1.-2. Sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks saab pidada maa aluseid katakombe, kuhu maeti surnuid. Osalt olid need looduslikud koopad ja osalt inimeste kätetöö. Otse rooma linna all ulatus käikude kogupikkus 900 km’ni, moodustades mitmekorruselise labürindi. Katakombides on esimesed varakristlikud kunstiteosed , peamiselt seina ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootika ja kõik mis seostub paganlike jumalatega . Kasutasid ka tingmärke, mille tähendust teadsin ainult nemad. Varakristlikud maalid on kohmakad, aga arengulooliselt on nende tähtus suus – nendest sai alguse uue ajastu kunst, milles väljendub uus ellusuhtumine . Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristlikul ajal peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neilde omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Vormilt meenutavad need reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Varakristlikud reljeefid kujutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust, kannatustele viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega.
Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis vajadus sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujus rooma arhitektuiirs levinud kohtu ja koosolekuhoone tüüp, basiilika . Varakristlik kirik oli pikergune hoome, mille 2 rida sambaid jagas kiriku 3’ks kitsaks osaks nn. Lööviks. Kirik on lääne-idasuunaline, uks asus läänepoolses otsas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept – põiki asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringkujuline võlvitud ruum – apsiid . Nii meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina nim valgmikuks, sest seal asusid aknad. Kiriku välisilme oli lihtne, tavaliselt ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn e kampaniil, enamasti ehitati see hiljem. Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu – aatrium . Suuremates basiilikates võis olla ka 5 löövi. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lage oli lame, vahel kassettlagi, mõnikord puidust. Pidulikuks muutsid selle seinamaalingud ja mosaiigid , mida leidub paljudes kirikutes.Maalid paiknevad enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid erksad klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Nendest moodustunud konarlik pildipind loob sädeleva ja intensiivse värvielamuse. Valitsevad värvid on heleroheline, kuld, helesinine ja lilla. Mosaiikidel kujutatakse sümboolseid motiive, millel on illustreerivad piiblilood . Figuurid on rikkalikult rõivastatud, keha nende all pole tunda, kõige rohkem oli kaunistatud altari ümbrus. Inimeste näod väljendavad uut tüüpi antiikajale võõrast hingelaadi.
15.Bütsantsi arhitektuur.
Paljud kirikud olid tsentraalehitised , mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmisest ühekaugusel, nt ring, ruut, võrdkülgne hulknurk ja ka võrdhaarne kreeka rist . Büstantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk on Hagia Sophia Katedraal . Roomas osati katta kupliga ümmargust ruumi ja silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulisele ruumi kohale. See ülesanne on lahendatud viklite - sfääriliste kolmnurga kujuliste arhitektruursete vormide abil, mis kannavad keskset kuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kulpi raskuse neljale võimsale piilarile. Nendeahelised seinad peavad kandma ainult iseenast ja seetõttu on neisse võimalik teha arvukalt avausi. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Selline rõdutaoline ruumiosa on empoor . Kesklöövis on palju valgust, kun külgseine ülaosas on 2 rida aknaid ja ankad on ringina ka kupli alumises servas . Välisvaates domineerib keskmine kupper . Tänapäevad moonutavad mohamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid e. minaretid tunduvalt kiriku esialgset ilmet . Muhameedlased, kelle usk ei luba kujutada elusolendeid, on muutnud ka kiriku sisemist: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid kirikut seestpoolt.
Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid . Ka kirikute välisilmet püüti mitmekesistada. Apsiidid on väljaspoolt tahulised ehk polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad püstribad, mida ühendavad kaared, mille vahele jäävad süvendid. 6.saj ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid 5 kuplit – 1 suurem keskel ja 4 väiksemat ristiharude kohal. Kuulasim oli Apostlite kirik Konstantinoopolis.
9.saj lõpus algab buütantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik – põhiplaanilt läheneb see ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Keskne kuppel tuuakse rohkem välja ja peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum – tambuur. Hilisbüstantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vögevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine.
16.Bütsantsi maalikunst- ikoonimaal .
Bütsantsi maalikunstis arengus vahelduvad õitsengud langustega . Bütsantsi maalikunsti on säilinud ainult katkendlikult, kuna bütsants jäi islamiusuliste võimu alla. Elusolendeid kujutav kunst isegi hävitati. Islami usk keelas inimolendite kujutmise kunstis, pidades seda patuks . Pildieitajad ehk ikonoklastid arvasid, et Jumal ja kõik pühad nähtused on ülemeelelised. Pühade asjade kujutamine on sel juhul nende pühaduse teotamine. Piltide pooldajad ehk ikonoduulid pidasid selliseid pilte aga pühadeks objektideks. Paljud bütsantsi kunsti sisaldavad teosed on säilinud väljaspool selle tuumikala, sest keisrid toetasid pildieitajaid, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed valmistati. Varase büstantsi kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid. Nende sõnum on ühteaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks kultusobjektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut.
Inimesekujutamine on teistsugune kui antiigiajal ja varakristlikul ajal. Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud. Toretsevad riided ei luba aimata keha vorme. Näod väiksed, aga silmad on suured ja võimukad. Figiuurid on reas, nagu seisaks õhus. Figuurid on tasapinnalised ja neid ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada. Mosaiigiaegne tehnika erineb antiikaegsest – kalliskividena säravad värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist. Suurem hingesoojus iseloomustab hilist ikoonimaali. Traditsioon ja tehnika tuli rooma kunstist tuntud surnute mälestusportreedest. Nende eeskujul hakati maalima mälestuspilte enkaustitehnikas. Alates 8.sajandist hakati sulatama temeravärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Aluseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel, sellest tuleb mõiste tahvelmaal. Kõige levinuim aine oli Maarja Jeesus -lapsega. Ikoonide ruumikujutus erinev järsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist nt ümberpööratud perspektiivi poolest. Riietusel kujutatakse rikkalikult voltre, sõltumata kehast nende all. Pehmejooneline nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Ikoonidel oli omapärane sära ja graatsia ja salapärasus. Ikoonid asusid ka seintel, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda seina nim ikonostaasiks. Tarbekunst oli väga rikkalik. Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid. Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Suur mõju vanavene kunstile.
17.Vana-Vene arhitektuur.
Vana vene kunst hakkas kujunema 9.-10.saj kui moodustus keskus Kiievis . Kuni 17.saj säilitas iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Büstantsi riik, neil oli omavahel palju sidemeid .
Kiievi suurvürstid kutsusid oma linnadesse Büstantsist ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis. Jaroslav Tark tellis Kiievi Sofia karedraali. See meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid
Novgorodi esinduslikuma ja toredama arhitektuuriga sarnanes ka Pihkva ehituskunst . Vladimir-Suzdalimaa arhitektuuri õiteaeg oli 12.-13.saj. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati erandlikulr reljeefseid kaunistusi. Üldiselt levis siin väiksem, üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse ümarkupliga kiriku tüüp. 13.saj pidurdas Mongolite vallutus idaslaavlaste kultuuri arengut. Ehituskunsti keskuseks tõusis nüüd Kiievi asemele Moskva . Kuulsaim seal töödanud itaalia meister oli ARISTOTELE FIORAVANTI. Moskvas kerkis sel ajal Uspenski kirik. Algul oli 1 kuppel, 4 on hiljem juurde ehitatud.
Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Konstruktiivne selgus ja loogika vähenes. Alates 15.saj on säilinud kõrge telgitaolise katusega puurkirikuid nt Kiži saarel Oonega järves.
16.saj ehituskunsti suurimaks meistriteoseks on peetud Vassili Balzennõi peakirikut Moskvas. See on fantaasiarohke ja toretsev.
Ilmalikku arhitektuuri suht vähe säilinud, suur osa kindlustusarhitektuuril. Moskva Kremli müürid on vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimaks näiteks.
Skulptuur leidis vähe viljelust. Õigeusu kirik ei kiitnud seda heaks. Ümarplastikast ei saa üldse rääkida.
18.Vana-Vene maalikunst.
Kõige suuremad saavutused on maalikunstis. Paljud kunstnikud tulid Büstansist, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Büstantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Kreekast on tulnud mosaiigid ja freskod Sofia katedraalis.
Kõige väärtuslikum osa on ikoonimaal. Esimesed ikoonid toodi Büstantsist ja sealt pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ja maalitehnika . Sidemete nõrgenemine Büstantsiga põhjustas vene ikoonikunsti iseseisvumist. Motiividele lisandusid kohalikud legendid ja pühakulood. Kunsti tungid ka rahvalikke jooni ja rahvususundi elemente-mustade jõudude, nt kuradi kujutised.
Kunst puhkes uuesti õitsele koos Moskva riigi tugevnemisega. Tugevnesid ka Büstantsi mõjud. 14.sajandi lõpp ja 15.sajandi algus on kahe erineva suuna võitlus. Telliti teoseid kreeka kunstnikelt. Kuulsaim Büstantsist tulnud maalija oli THEOPHANES KREEKLANE. Tema maalitud pühakud olid sügavamõttelised ja targad. Maalide üldmulje on võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid ei põhine nii palju värvidel kui heletumedusel, kehad on modelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega, Tema kunst on veidi büstantsilik. Erinevust bütsantsi ja venemaa kunsti vahel saab näha ANDREI RUBJOV’i töödega. TA leidsiv iisi kuidas ühendada lapselik, ravalik laad bütsantsi suursugususega ja meisterliku teostusega. Figuurid on siluetitaolised, värvid on õrnad ja mahedad, joontes puudub bütsantsilik teravus ja nurgelisus – nad on ümaramad, pehmemad ja ornamentlikumad.
15.saj oli Moskva kirikutes uhkeid ikonostaase. See on paljudest üksikutest ikoonides koostatud sein, mis eraldab kiriku kõige pühama, idapoolse osa tavalistele usklikele jäetud kirikuruumist. Igale teemale on ette näidatud kindel koht. Keskel on Kristus, palvetavate Maarja ja Johannese vahel. Rubljovi õpilaste laad on määrav vene maalikunstis kuni 16.sajandini. 17.sajand ilmusid uued püüdlused – teheti et ikoonimaal kujutaks elu mitmekülgsemalt. Hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi plastiliselt modelleerima. Pühapiltidesse tungis olustikumotiive, suurt tõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule . See oli lääne-euroopa looduslähedase kunsti mõju.
19.Merovingide kunst.
Germaani hõimud rändasid Rooma aldele. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hakkas kujunema feodalism .
Kõige tähtsam oli Frangi riik, mida 5.-7. sajandil valitsenud Merovingide dünastia on andnud nime kogu ajastule . Kirik oli ainus kindlama ilmega asutus. Ristiusk oli peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidvuse kandja. Roomast päritud kunstivormide kõrval levisid barbarite rahvakunsti vormid.
Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi peallinaga Tavennas. Sinna ehitati mauseleum kunigale Theoderichile. Seda mauseleumi katab ühest kivist kupper, läbimõõduga 10m .
Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, nt Reini jõe orus, kus valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Sarfkofaagide tehnika lihtsustus, relfeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Realistlik kujutamine hääbus ja asendus geomeetrilise abstrakse dekooriga.
Suurimat töhelepanu pöörati kirikuriistadele nt ristid , vaagnad, kastikesed reliikviate hoidmiseks. Valmistati tihti väärismetallist, kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid.
Merovingide ajastu töhtsamaks kunstipärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Peaaegu ainuke kirjasõna kasutaja oli kirik ja muidugi on käsikirjad usulise sisuga. Neid kirjutati ja illustreeriti kloostrites.
Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvkunsti kogemust. Kirjutasid ümber piiblit jm usulise sisuga kirjandust. Käsikirju kaunistati, et rõhutada jumalasõna väärtust. Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, millesse mõnikord vana barbarite loomastiili kohaselt põimiti skemaatilisi kisklevaid koletisi. Oranmendile lisati mõni kristlik märk.
Inimese kujutamisel olid need iiri mungad väga kohmetud ja abitud. Vastuolu antiikkunstiga oli täielik. Kujundati eriliselt ka teksti esimene täht – initsiaal, mis võtab enda alla suure osa leheküljest.
Omapärase usu tunnistajana on säilinud väikesed külakirikud ja kiviriste. Viimaste reljeefid kujutavad endast parimat osa tolleaegsest skulptuurikunstist. Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid , kes 8.saj. lõpus hakkasid sinna rööveretki tegema.
20.Karolingide kunst.
751a sai Frangi riigi kuningaks Pippin lühike. Pippini poja Karl suure järgi nim. uut valitsemisdünastiat Karolingideks. Kultuuritase oli väga madal ja väga vähe oli kirjaoskajaid, Karl ise õppis lugema vana mehena ja kirjutama peaaegu üldse mitte. Aga kirjasõna pidas ta siiski tähtsaks.
Arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu lossi, kuid need ei ole säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujus on Ravennas asuv San Vitale kirik. Sisevaates domineerivad ümarakaarsed arkaadid . Osa detaile nt. sambad on toodud itaaliast, kus selleks lammutati vana hoone. Mõõtmetelt on see väike.
Valitsevaks kirikutüübiks oli ikkagi basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal omapärasteks joonteks 2 transepti – üks läänes, teine idas ja pikaks venitatud apsiid. Sellised tunnused on ka järgneva perioodi kirikuarhitektuuris. Karolingide ajast on pärit üks punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil, mis kujutab suurt kloostrikavandit. Seal on kirik, kool, võõrastemaja, munkade eluruumid , majapidamishooned, töökojad, jahipidamishooned, loomalaudad, köögiviljaaed ja muud. See on omamoodi kloostri tüüpprojekt. Kloostrid olid tähtsad vaimu-ja majanduselu keskused.
Kujutavas kunstis on märgata antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused. Kasvas tehniline meisterlikkus. Sagenevad inimeste ja loomade kujutised. Püütakse modelleerida kehasid valguse ja varjuga , kujutada ruumi ja isegi maastikku . Figuure ümbritseb roomapärane raamistik. Paelornamentika ja põimmuster ei ole enam valitsevad. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele. Mõnel juhul on liikumine väga elavalt edasi antud.
Mitmete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa -ja juveliirikunsti meistriteoseid. Keldi-germaani metallikunsti traitsioonide jätkumine. Raamatumaaili viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ja see jagunes mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See nähuts on seotud pranstlaste, sakslaste, itallaste ja teiste rahvuste väljakujunemisega.
21.Romaani arhitektuur.
11.sajandil kasvas järsult kiviehitiste püstitamine Lääne-Euroopas. Püüti elustada karolingide kunsti. Hakati tähelepanu pöörama linnadele ja käsitööle. Kultuur ja kunst arenesid. Esile tõusid mitmed rikkad kaubalinnad. Paari sajandi jooksul püstitati Euroopasse sadu kirikuid.
Romaani stiil on saanud nimetuse selle järgi, et kiviehitistes hakati kasutama rooma arhitektuurile omaseid võtteid nt silindervõlv ja ümarkaar. Mõjutusi ja eeskuju saadi Bütsantsist ja isegi islamist. Kogu kunst on seotud kirikuga , usuga. Igal suuremal piirkonnal oli poliitilise killustatuse tõttu omapärane ehituskunst.
Põhiliseks kirikutüübiks oli basiilika. Kristlaste hulk on suurenenud ja seetõttu ka kiriku tüüp muutub. Muutunud olud tingisid vanas skeemis olulisi muudatusi. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku idapoolsemasse otsa, kus laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nim kooriks. Pikihoone ja transepti lõimumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli põikihoone pärandast tavaliselt kõrgem ja koori all on vahel kabel – krüpt, kuhu maeti suurnikke. Kiriku põhiplaan läheneb ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Viimane oli kolmelööviline nagu basiilika, kuid aknaid kesklöövi osas polnud. Uksed asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Romaani stiili silmapaistvamaid tunnuseid on ümarkaar. Kaari kandsid enam mitte sambad, vaid piilarid , mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne. Erilist vahet neil ei ole, aga sambal on baas ja kapiteel. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis paksu müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Seda käiku nim trifooriumiks. Kui müüris käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nišše nn petikuid, siis kui tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basiilikal olla arkaadid, empoorid või trifoorium ja valgmiks, sageli võisid empoorid või trifoorium puududa. Kõige raskemaks ülesandeks oli sel ajal ehitiste katmine vastupidava laega . Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja puulaega või jäeti lagi ehitamata. Oskuste kasvades püüti aga asuda võlvimisele. Lihtsamaks võlvitüübiks oli tundud silindervõlv. See oli raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja iga sellist mõttelist ruumiosa kandis ristvõlv. Traveesid kiriku pikisuunas erlaldavaid kaati nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav ehk triumfikaar. Ristvõlv oli samuti väga raske, võlvide kandmiseks oli vaja ehitada massiivsed seinad ja jämedad piilarid. Seetõttu jäid ka aknad väikseks ja kitsad löövid müüride vahel hämaraks.
Lõuna prantsusmaal oli mitu koolkonda. Toulouse ’s ehitati palverändurite kirik Saint-Sernin, mis on 5-löövilise pikihoonega ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja, välisvaadet valitseb nelitistorn.
Lääne prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud kuplite reaga , mõned eriti rikkaliku skulptuuri kujundusega.
Ida-Prantsusmaa oli 2 mungaordu oluline keskus. Tsistertslased nõudsid lihtsaid ehitis.
Põhja-Prantsusmaal ja inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalist inglismaal võib näha roidvõlvi algust.
Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju. Sellepärast oli seal tavaline kuppel. Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul on kuppel nelitise kohal, kiriku juurde rajati ristimiskabel ja eraldi seisev kellatorn. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritud marmoriga.
Põhja-Euroopas on tähtsamaid romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis, Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras olid paljud kirikud puust, seal kasutati viikingite oskusi.
Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused, mille tähtsamad osad on müür ja tornid. Tuli arvestada loodustingimusi. Müüride taga olid hooned. Saksamaal oli tähtsaim kõrge torn, mis oli viimaseks kaitseingliks, seal ei elatud. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn või aadliku eluhoone.

Vara-Romaani parimad näited asuvad Saksamaal. Varase romaani stiil- ottooni stiil. St. Michaeli kirik Hildesheimis (eripäraks- kaks kooriruumi(idas ja läänes), läänes-kolm torni).
Lõuna-Prantsusmaa- St. Serinini kirik Toulouse’is- palverändurite kirik. Nelitistorn. 5-lööviline, põikihoone 3-lööviline. Sealt tuleb kasutusele koori ümberkäik.
Lääne-Prantsusmaa- Notre Dame de la Grabnde kirik Poitiers’s. suurte skulptuuriliste kaunistustega.
Ida-Prantsusmaa- Cluny kloostrikirik- benediktlaste klooster , palverändurite kirik, 5-lööviline peakirik, millele lisandub 3-lööviline eeskirik, kaks transepti(põikihoonet). Lammutati suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Olnud eeskujuks mitmele Saksa Reini jõe orus paiknenud kirikutele. Citeaux- tsistertslaste keskus- lihtsad, ilma tornideta kirikuehitised.
Põhja-Prantsusmaa- 2-läänetorniga ja 2 nelitistorniga.
Itaalia- bütsantsi mõjul on tavaline- kuppel. Pisa toomkirik- nelitise kohal kuppel. Omapärane- erivärviline marmor, millest tehakse mustrit . Rajati ka babtisteerium- ristimiskirik- üleni kaetud kupliga. Pisa toomkiriku viltune kellatorn- kampaniil. Kõik on ühtemoodi kaunistatud ja on kaunistatud ümarkaarseid galeriisid.
Veneetsia- Püha Markuse katedraal. 5- kupliga tsentraalehitis. San Marco . Palju mõjutusi saanud Bütsantsist.

(Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik.)
21.Romaani skulptuur.
Skulptuur oli pikka aega väga levinud. 10.sajandil kujutati Kristuse kannatusi ja valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb antiikajast. 10.sajandi kujurit ei huvit anatoomiline ilu vaid kannatuste tundeküllane väljendamine. 11.sajandi alguses valminud Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. 11.sajand hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Eriti ilmestavad skulptuurid olid Prantsusmaa kirikutes. Vahel võeti eeskujuks rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale, ümarkaasele viiluväljale. Mõnikord katsid reljeefid kogu läänefassaadi. Reljeefe oli ka siseruumides, kapiteelidel. Reljeefid ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see seletab nende üldistavat vormi. Õhtumaade kirik suhtus pühapiltidesse teisiti kui bütsantsi pildijaatajad/ eitajad , nad väitsid et pilt ise ei ole püha kuid ta meenutab pühi asju. Kunsti ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatutele ja seega nimetatakse keskaga kirikute reljeefe vaestepiibliks. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süžeesid ja imede kujutsi. Populaarseim oli viimse kohtupäeva stseen , mille kesel trooniv kristus müistab vooruslikud taevariiki, patused põrgusse. Vastavalt temaatikale näeme me reljeefidel tinglikke ja sümboolseid kujutisi, ei kujutatud igapäevast elu. Inimeste kehavormidele tähelepanu ei pööratud, piisas kui tegelane tehti äratuntavaks tingimärkide abil. Kõik tänapäeva inimesed ei oska keskaja kunstiteoseid nii lugeda, nagu keskajal (sümbolid) aga kindlasti vaimustab figuuride ilmekus, kirglikud tunded ja siiras jutustus. Mõneski kohas tuuakse välja inimhinge külgi, mis olid jäänud tundmatuks varasemale kunstile. Sageli kaunistas kirikuid ka ornamentika. See on abstraktne ja skemaatiline, geomeetrilised vormid nind ümber kujundatud ja stiliseeritud taime ja loomakujutise, mis mõjuvad siiski meeldivalt.
22.Romaani kujutav kunst.
Arvukalt loodi romaani stiilis seinamaale, kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksaid piiblistseene, kuid neid on vähe säilinud. Figuurid on tasapinnalised ja moonutatud, mõjuvad siiski tundeküllase jutustusena. Endiselt õitses ka miniatuurmaal. Raamatumaalides valitses joonele tuginev ja pinnaline laad. Rohkelt oli ornamentikat, nt pühakupiltide raamistikuna. Kadusid katsed kujutada ruumi. Usulised pildid on fantaasiarohked ja väljendusrikkad. Riietuse voldid on keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist, liikumist ei kujutata ja figuurid on tardunud nagu bütsantsi ikoonidel. Romaani tekstiilikunstist on säilinud suurepärane piltvaip , mis on võrreldab samaaegse maalikunstiga – Bayeux’ vaip , mis jutustab inglismaa vallutamisest normannide poolt. Verine sündmus on muudetud lapsemeelseks. Veel skemaatilisem, aga jõulisem on Rootsist pärit piltvaip. Romaani kullasepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Pühakirja köited jätkasid võistlemist materjalide väärtuse ja käsitöö peenusega.
23. Gooti arhitektuur.
Gooti stiil sai alguse Saint- Denis ’i kloostri kiriku ümberehitusega 1144.aastal. Levib kiiresti üle Euroopa, sest see sobib hästi linnakodanlusele. Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus on tulnud uusajal, kui tegeleti ajaloo periodiseerimisega, ja see sai gooti hõimude järgi nime (halvustav nimetus). Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200- 1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika – selle aja arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, nt hakatakse võlvidel kasutama kõrvalroided mille tulemuseks on võrk-või tähtvõlvid. Kaared muutuvad eriti teravaks aga esinev ka lamedaid kaari. Fassaadid on üle kuhjatud tornikeste ja kujudega . Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti stiili kirikutel : romaani kirikud on maale lähemal ja horisontaalsed, gooti stiilis kirikud on kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni. Kiriku läbilõige: seda saadi ehitada kõrgemaks , kuna kiriku kogu konstruktsioon viidi väljaspoole kirikut (tugipiilarid, tugikaared ). Gooti kirik meenutas „hiigellooma skeletti“. Vertikaalne suunitlus valitses kirikute välisilmes. Tugikaarte raskust varjavad nende tippudest pürgivad tornikesed ehk fiaalid . Kesklööv tõuseb kõrgemaks ja külglöövid on madalamad. Koor jagunes kak löövideks, krüpte enam ei ehitatud ja põrand oli samal tasapinnal. Kooril oli mitu väikest väljaehitist mis moodustasid kabelitepärja. Pärja keskne kabel oli teistest suurem ja seda nim Maarja kabeliks. Aknad: kasutatakse kolmiksiir ’i (ristikheinalehe sarnane), kuuiksiir’i. Saint-Denis’ kloostrikirik, see vaimustas inimesi ja selle tõttu alustatigi uute kirikute ehitamist Pariisis. Jumalaema (Notre Dame) kirik Pariisis 1163-1250 (omab siiski romaani mõju).
Inglismaa Gootika sai alguse 1154.aastal, kui alustati Canterbury katedraali ümberehitamist. Westminster Abbey on gooti stiilis kuninglik kirik. Seal on olulisel kohal Henry VII kabeli võlvid, mida nimetatakse perpendikulaar stiiliks (hilisgootika 16.saj). 12.saj lõpp- 13.saj alguses hakkab levima omapärane Inglise varagootika (early English ), millel on rida erinevusi Prantsuse gootikaga: kirikud pikad ja madalad, mis ei vaja tugikaari; kiriku idaots lõppeb sirgelt(apsiid, kabel ja pärg puudub) nt Salisbury katedraal. Selle aja inglise gootikat nim dekoreeritud stiiliks- kasutatakse palju ehitusdetaile, mis pole seotud konstruktsiooniga.
Itaalias kasutatakse gooti stiili tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust pole väga rõhutatud. Kirikutel puuduvad tornid, pigem ainult 1 torn- kellatorn, mis seisab kiriku kõrval eraldi. Kuppeltornid. Valgmiku osas pole aknad suured ja teravkaarsed, vaid ümmargused ja väiksed. Ehitatakse erivärvilisest marmorist, millest tehakse erinevaid motiive kirikutele. Itaalia gootika alguseks loetakse 13.saj kui ehitatakse San Francesco kirik Assisis. Kirik on pisike, lihtne, ühekojaline. Kirikus on gootikat kui ka romaani stiili. Hilisgootika suurteoseks peetakse Milano katedraali. Tähtsal kohal on ka ühiskondlikud hooned- kuulsaim on Doodzhide palee Veneetsias (kasutatud neliksiiri ja teravkaari). Väga omased on ka linna raekojad.
Saksamaale jõuab gootika alles 13.saj keskpaiku, esimene gooti stiilis kirik seal on Magdeburgi Toomkirik.
Skandinaaviasse tuli gootika erinevatest suundadest ja siin ei kujunenud välja ühtset stiili. Ehitusmaterjaliks on maakivi ja tellis. Lätile on eeskujuks saksa arkitektuur.
24.Gooti kujutav kunst.
Prantsusmaa: Inimestele üritatakse anda isikupärast ja loomulikku välimust, pööratakse rohkem tähelepanu inimese füüsilisele välimusele, mitte ainult vaimsele. See on väga tihedalt seotud arhitektuuriga. 14.-15.sajandil muutuvad skulptuur ja maalikunst iseseisvaks.
Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartes’i katedraali läänefassaadil. Figuurid väljendavad üleminekut romaani stiililt gootikasse, figuuride kehad on veel tinglikud, jäigad aga nad on juba vähem seinaga seotud, gootilik on aga see, et nende näod on realistlikud gooti skupltuuridel on inimeste näol näha õnnist tunnet .
Kõrggootika- inimesel on olemas keha (st et keha on nähtav riiete alt), ja pole enam tihedalt seotud arhitektuuriga. Õiget anatoomilist liikumist kehas sees ei ole ja sellepärast püütaksegi liikumise väljendamiseks panna nad S-poosi ehk gooti poosi. Kontraposti veel ei kasutata.
Itaalia: Iidse Rooma traditsioonid ühendatakse gootikaga. Erilisi muutusi ei toimu.
Saksamaa skulptorid õppisid Prantsusmaal, gooti skulptuur on Saksamaal varem. Saksamaal ei ole skulptuur seotud arhitektuuriga. See on tihti tundeküllasem ja see paistab silma Kristuse kannatuslugude kujutamisel või kui käsitletakse Neitsi Maarja teemasid.
Kujutati madonnasid, värvilised puunikerdused on muidu looduslähedased, kuid gooti poos muutub mõnikord liialdatuks ja liiga kõveraks. Elavate portreerimist esines harva, kui portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel.
Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks on klaasimaal ehk vitraažikunst. Kuna seinapinda oli vähe, siis hakati kunsti looma akendele. Seal kujutati kõike seda, mis oli sel perioodil tähtis. Need kujundati erivärvi klaasitükkidest. Omavahel ühendati tinaribaga ja need olid ikkagi kujutise vormi järgi välja lõigatud. Väiksemad detailid maaliti pintsliga peale. Klaasid olid kirka värviga. Vitraaže oli võimalik ka lugeda nagu usulisi jutustusi. Gooti maalikunst ongi põhiliselt klaasikunst.
Itaalia: Endiselt on au sees seina- ja tahvelmaal. Areneb välja kaks koolkonda, ühe esindajaks Giotto di Bondone , kes tegutses Firenzes ja tema pildid on väga jutustavad ja täis dramaatikat. Inimese kujutamise juures on ta väga looduslähedane, kuid väga algeline on tema ruumikujutus ja maastikuline foon . Ruumilisust annab edasi inimeste üksteise taha paigutamisega. Teise koolkonna rajajaks on Simone Martini , kes on Siena koolkonna rajajaks. Nad eelistavad rohkem tahvelmaali ja on maalifoon kuldne ja sellele maalitakse tempera maalidega. See on tugeva värvisügavusega.
Miniatuurmaalid arenesid põhja pool Alpe 14.saj teise poole kõige kuulsamad meistrid on vennad Limbourg’id, kes valmistasid Berry hertsori palveraamatusse miniatuurmaalid. Seal leidub ka olustikustseene, kus nad kasutavad taustaks juba loodust või siis arhitektuuri.
25.Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis.
Eestis põhjustas mitme koolkonna ja stiili kujunemist poliitiline killustatus ja ka ehitusmaterjal. Põhja eestis ja saaremal kasutati halli paekivi , lõuna eestis levis aga punane tellis ja põllukivi. Töövõtted ja vahendid tulid Läänest, sest ehitajateks olid algul ränmeistrid, hiljem kohalikud. Euroopa kunstistiilidest esinev 13.sajandi keskpaigani veel romaani stiili tunnuseid, kuid need segunevad lõpuks gootikaga. Eesti sakraalarhitektuuris saab eristada 4 piirkonda:

Lääne-Eesti ja Saaremaa
Kesk-Eesti
Tallinn ja Põhja-Eesti
Tartu ja Lõuna-Eesti

Keskaja jooksul ehitati eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Enamik neist on ümber ehitatud. Enamasti põhjuseks koguduse jõukuse kasv ja ehituslike ideaalide muutumine, osalt ka õnnetused. Uus hoone püüti ehitada vanale kohale, vana hoone osi ära kasutades. Kõige suuremad muutused toimusid linnakirikutes.
Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasajal tihedasti asustatud ja seega tekkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal eestis. Seal on looduslikult head ehitusmaterjali – paasi ja dolomiiti. Kui saarlased alistusid vallutajale hakati ehitama Valjala kirikut, kõigepealt tekkis väike kabel, mis on tõenäoliselt vanim kiviehitis . Kirikut laiendati veel romaani stiilist. Samasugused 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku välimusega ühelöövilised kirikud kerkisid mujal saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal. Saare lääne osas levis ka lihtsam ilma koorita kiriku tüüp, nt Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Algselt puudusid kirikutel tornid, aga need on hiljem juurde ehitatud. 16.sajadi alguses ehitati saare-lääne piiskopi poolt mitu uut kirikut, mis on haapsalu tüüpi väikesed hooned.
Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad on Ambla ja Koeru, mis said varakult läänetorni. Järgnevad kirikud said tornid hiljem, viimane alles 19.sajandil. Kirikud on hämarad ja salapärased.
Põhja-Eesti lääneosas ehitati ka ühelöövilisi kirikuid. Saha kabelis on näha võlvide konstruktsiooni. Erandlikult kahelöövilisena ehitati Keila kirik.
Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid. Haljala kirikul 8-tahuline torn.
Tallinna 3 suurima kiriku – Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15.saj muudeti nad kõik basiilikaks. 14.saj ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik, mis on kahelöövilise pikihoonega.
Eesti linnade jõukus hakkas kasvama ja nad tundsid ennast uhkena, kui ehitasid aadlikele omaseid basiilikaid. Oleviste kirik on 123m kõrgune, selle keskaegne tornikiiver oli veel kõrgem. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit, kuid need on varemetes või kaotanud esialgse kuju. Vanim on dominiiklaste Püha Katariina klooster, mis asutati toompeale aga viidi üle vene tänava äärde. Sisekülgede vastu on ehitatud hiljem maju ja 2 lääneportaali. Säilinud ristikäiguga siseõu. 13.saj rajati Püha Miikaeli nunnaklooster, mille osad on GAG hoones . Osad mungad elatusid põllutööst ja kalapüügist, nende klooster rajati Padisele ligi 50 km Tallinnast läänes.
Monumentaalsed varemed on säilnud Pirita kloostrist, pindalalt eesti suurim, 3-lööviline.
Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel Toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kodakiriku süsteemis ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke 2 torniga. Seal on ülikooli raamatukogu. Väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mille teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplasika.
Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis 3-lööviline kirikutüüp. Enamasti on ehitised purustatud ja taastatud muudetuna. Lõuna-Eesti kirikutele oli iseloomulik suur, ruudule läheneva põhiplaaniga kooriruum ning lühike ja lai pikihoone.
26.Keskaegne profaanarhitektuur Eestis.
Linnuseid hakkasid püstitama vallutajad, neid oli Eestis hulganisti kuid enamik on varemetes. Linnuste juures saab eraldada 3 tüüpi:

Neemiklinnus – müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulged korrapäratult looklevana
Tornlinnus – sobis väiksematele kaitsemeeskondadele. Kaitsesuund oli ülevalt alla ja kivist torni võis kaitsa ka suure hulga vaenlaste vastu.
Kastell -linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala.

Paljud linnused olid tegelikud eestis segatüüpi. 14.saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp – kovendihoome, mis oli pärit Preisimaalt. See on 4- nurkse sisehooviga, mida ümbritsevad 4 hoonetiiba. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel on kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. Eesti alal ehitati mõnikord konvendihoone kastell-linnuse sisse ja nii muutus viimane eeslinnuseks, nt Tallinna linnuses. Võimas ordulinnus oli Viljandis , kuid see pole säilinud. Ainsana on keskaegsed vormid säilitanud Kuressaare linnus ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist.
Linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad Tallinnas, kus ringmüürist on säilinud 2/3. Hoogustus kivist linnamüüride ehitamine ja müürid muutusid kõrgemaks ja paksemaks, lisati torne. Kõige raskem oli väravate kaitsmine. Suurtükikuulide vastu tuli müüre paksemaks ehitada ja varjama muldvallide taha, olulisemaks muutus horisontaalsuund. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid tähtsuse süürtükitornid Kiek in de Kök ja Paks margareeta.
Tallinna vanalinnas on rikkalikult säilinud ilmalikku ja rahumeelselt ehituskunsti. Elamu tähtsaimaks ruumiks oli koda, mis oli tööruumiks, söögiruumis ja võõrastetoaks. Ainuke köetav ruum oli koja tagune tuba.. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa läbi põranda. Kojast läks trepp ülemisele korrusele, kus olid lauruumid. Majad erinesid üksteisest vähe, omapäratsemine oli häbiväärne. Maja ees oli tihti etikutiiv, mis kandis omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned ukseavad.
Vanalinnas on säilinud ka ühiskondlikke hooneid, nt raekoda, mis kehastas jõuka linna enesekindlust ja väärikust. Raekoda hakati ehitama 13.saj, praegune välimus tuli 15.sajandist. 15.sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud . Säilinud on ka Oleviste gildi tähtvõlvidega saal. Nii üldilmelt kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja-Euroopa gootikat paremini, kui ükski teine linn ja on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis.
27.Keskaegne kujutav kunst Eestis.
Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.saj ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Skemaatiline on täimeornamentika ka Haapsalu ja Ambla kiriku kapiteelidel. Valjala ja Kaarma kirikust on krohvikihtide alt leitud maalinufragmente, leidub koguni inimfiguure. 13.saj lõpul levib eestis gootika, mida esindab vain säilinud puuskulptuur – Kaarma kirikust pärinev Maarja Jeesus -lapsega. Kõrggootikasse võib lugeda sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Gooti kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed on Karja kirikus. Taimeornamentikat on lopsakalt portaalide kujunduses. Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskuptuurid, mida on algselt olnud ole 1000 ja mis sobisid punaste kirikute üldtooniga. Jaani kiriku sisekujunduses olid algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid, mis paiknesid siin kesklöövi akendetsoonis ja kesklöövi lääneseinal. Sajad muud figuriid on kiriku seintel, kapiteelidel, piilaritel ja mujal. Praegu käib kiriku restaureerimine .
14.saj puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata -grupp, mis oli Harju-Risti kirikus.
Usuliste teemade kõrval loodi keskajal ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis pärineda mitte ainult piiblist vaid ka kirjandusest nt puureljeefid tallina raekoja pinkidel. Kõrgelt oli arenenud ka kullaseppakunst. Valmistati kirikuriistu kui ehteid . Kuulsaim on kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants. Põhjasõja ajal kinkis tallin selle ära ja see on praegu Peterburi Ermitaažis. Tallinna telliti teoseid kahelt nimekalt lüübeklaselt – HERMEN RODE JA BERNT NOTKE. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar mis meenutas 2-kordsete ustega õhukest kappi . Tiibaltar toodi Niguliste kirikusse 1481 aastal. Rode oli enamjaolt maalija ja altari keskosa skulptuurid nikerdas tema abiline. 1843 saabus Notke töökojast pühavaimu altar . Notke on teinud ka hiigelmaali Surmatants.
15.saj seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga, mida esindab maalidest koosnev maarja altar. 16.sajandil loodi Tallinnas 2 olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on kaupmehe Hans Pawelsi kenotaaf oleviste kiriku maarja kabeli välisseinal, mille autorid on sakslane BYLDENSNYDER ja poolakas PALE. 1529 müüriti Suure rannavärava kohale Tallina vapikivi. Hilisgooti leekestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. Nende teostega lõppeb eestis gootika. 1523 algas luteril usupuhastus ja hakkas levima renessansikunst .

.DOCX Laadi alla originaalfail 20 lk · .docx · 87 allalaadimist

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #1

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #2

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #3

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #4

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #5

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #6

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #7

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #8

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #9

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #10

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #11

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #12

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #13

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #14

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #15

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #16

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #17

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #18

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #19

Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal #20

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

87 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gressu Õppematerjali autor

Kunsti tekkimine- koopamaalid
Arvatakse, et esimesed kujutised mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Enne seda oli toimunud inimese eellaste hiigelpikk areng, aga nooremas kiviajas elasid juba meietaolised inimesed, kelle ajutegevus ja keelekasutus olid sarnased meie omaga.
Visuaalseid kujundeid hakati looma koos sümboolse mõtlemise arenguga. Juba neandertaallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, kuid visuaalsete kujundite loomine hakkab kromanjoolastega.
Esimesed kokkupuuted paleoliitikumi kunstiga toimusid 19.sajandi lõpus, kui arheoloog Santuola avastas Põhja-Hispaania Altamira koopas seinamaalid. Algselt ei tahetud uskuda, et tegemist on paleoliitikumiaegse kunstiga, kuna maalid olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Arheoloogia areng hiljem aga on kinnitanud et koopamaalid on valminud päris paleoliitikumi ja jääaja aegadel.Varasemast kunstist on enamasti näha loomakujutisi ja inimesi kujutati harva. Loomadest kujutati mammuteid, põtrasid, hirvi, piisoneid, metshobuseid. Ilmekalt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Suurusvahekorda pole aga arvestatud. Pole üritatud kujutada loomi ümbritsevat ruumi. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist naisekujuke Willendorfi Veenus U. 30 000-25 000 e.Kr ja see leiti Austriast.
Koopa ja kaljumaalide tehnika oli mitmekesine. Kõige lihtsamad on loodud ainult kontuuride abil. Mõnikord on kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud sõrme või pulgaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värvid saagi peeneks hõõrutud mineraalidest – eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane.
Paleoliitikumi kunstnik ei joonistanud näituste jaoks nagu tänapäeva inimesed.Maalid olid tihti koopasügavustes, mida võis näha ainult tule valgel. See näitab, et ilmselt oli kujutamine seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Ilmselt püüti kujutiste abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Tihti joonistati ka seda mida teati, mitte ainult mida nähti, näiteks siseelundeid. Kujutistega püüti liita suguharu liikmeid. Nii tekkis kunst inimeste ühendamiseks ja selle väljendamiseks mis on inimestele oluline.

Sarnased õppematerjalid

docx

Kunstiajaloo konspekt 10. klass

omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased hakkasid seda väga osavalt kasutama. Kasutati ka siduvat mörti (lubja,kruusa ja vulkaanilise liiva segu). Iseloomulikud on pilastrid ehk poolsambad ja Colosseum nelinurkne fassaad

Kunstiajalugu

doc

10. klassi konspekt

asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon värav. Erinevad kapiteelid(samba ülemine osa,laienev osa, mis asetseb samba tüve ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki, Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel(RamsesII 4 hiiglaslikku kuju) 4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst:

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.

Kunst

docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia kujutatakse naisi) * toteism (inimesed avastasid, et pärinevad loomadest kujutatakse mittekütitavaid loomi)

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajaloo I kursus

Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised?

Kunstiajalugu

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid