v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri v kiriku koor. Gooti arhitektuuri peamised tunnused Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. v Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on v nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne.
arhitektuur Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Itaalias (kirikud, linnused). Pisa. Skulptuur. Maalikunst. Tarbekunst. Raamatukujundus. Kunst Eestis ja põhjamaades keskajal: kindlused, kirikud, skulptuur, maalikunst. Notke. Rode. Sittow. Gootika stiil järgnes romaanile ja eelnes renessansile. Gootika kujunes välja 12.saj. keskel Prantsusmaal Ile-de-France [ill dö fra(n)ss]. Levis üle Euroopa ja hääbus 16.saj. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed
Kui romaani ajal esines veel puitkindlustusi, siis gootikas asendus see kivilinnustega, mis koosnes ringmüüridega piiratud alast, mida omakorda võis ümbritseda kraav. Müüris olid eenduvad neljatahulised Või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide ülemises osas asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Tuntuim Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII saj lõpul ehitatud Andelys` linnus ja kuulus Mont-Saint-Micheli klooster. 1. Varagootika (u 1140-1200)Selle perioodile on iseloomulikud väikesed, ilma sisemiste jaotusteta (ilma postide ja raamistikuta) aknad ; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre (ilma tugikaarteta) ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti ümmargused sambad. Saint-Denis`abtkonna kirik(meister Pierre de Montereau) Pariisi lähikonnas, Prantsuse kuningate matusepaik
hilisgootika stiili ka leeke stiiliks. Fassaad mõjub raskepäraselt. Pilt 7. Beauveus' katedraal Ilmalikest ehitistest jätkus linnuste ja linnamüüride ehitamine. Pilt 8. Carcassoune'i linnamüür Pilt 9. Mont-Saint Micheli klooster Inglismaa Gooti stiil levis prantsusmaa eeskujul. Pilt 10. Cantenbury katedraal (I gooti stiilis ehitis) Pilt 11. Westminster Abbey katedraal(suurmeeste matmispaik) 12.saj lõpus 13 algus levis Inglismaal nn. Inglise varagootika (early English). Kirikud madalad, pikad, koorilõpmik lõpeb sirgelt, tugiraami ei kasutatud. Puudub roosalus portaali kohal (üldiselt). Endiselt läänefassaad rikkalikult dekoreeritud. Iseloomulik, et tormid kõige kõrgem nelitise kohal. Pilt 12. Salisbury katedraal. 13.-14. saj loodud gootikat nim. dekorenitud stiiliks. u1250-1350 TUNNUSED: avaram siseruum, võõndkaared lamedamad, koori idaseine tehtakse suur aken,
Iseloomulik oli akende ja portaalide kohal kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid ja vimpergid olid kaunistatud mugulate e. krabidega. Kõik teravad osad tipnesid ristlillikuga. Need jätsid pitsilise mulje. Palju roosaknaid. Mõnikord oli peaportaali kohal skulptuuride rivi, mida tuntakse kuningate galeriina. · Prantsusmaa gootika sünnimaa Ile-de-France's, mis oli Prantsuse kuningate domeen (kuninga perekonna isiklik valdus). Gootika levis sealt üle kogu Prantsusmaa Euroopasse. 1) Varagootika (1140-1200) Saint Denis abtkonna kirik, mis oli kauaaegne Prantsuse kuningate matusepaik. Alustati Notre-Dame ehitust, mida ehitati etapiviisiliselt. Nurgakivi 1163, esimesena valmis 1182 koorihoone, edasi pikihoone ning kõige viimasena kooriosa kabelid 1320. Senlis ja Laani katedraalid. 2) Kõrggootika (13-14 saj) Saja aastase sõja algus. Tehti Prantsuse gootika pärlid: Reimsi ja Amiensi katedraal. Viimane pidi toreduselt üle trumpama kõik seni tehtud kirikud
Näiteks Pierrefonds'i linnus ja Carcassonne'i linnamüür, paavstide kindlustatud loss Avignonis, Mont Saint Micheli klooster Normandias. Gooti arhitektuur Inglismaal: · Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. Aastal · 13. Saj. Ehitati Londonis Westminister Abbey see on Inglise kuningate kroonimiskirik ja kuningate ning suurmeeste matmispaik. · 12. Saj. Lõpul ja 13. Saj. Alguses levis omapärane inglise varagootika. Erijooned kirikud pikad ja madalad, idaots(koor) lõppeb sirgelt, kõige kõrgem torn nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks Salisbury katedraal. · Umbes 1250 1350 loodud inglise gootikat nim. Dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks, koori idaseinas suur aken, palju ehisdetaile, võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad lehvik-, täht-, võrkvõlvid. Näide : Yorki katedraal
Gooti kunst Gooti arhitektuur: Gooti stiil sai alguse Saint-Denis'is. Levib kiiresti üle Euroopa, sest see sobib hästi linnakodanlusele. Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus on tulnud uusajal, kui tegeleti ajaloo periodiseerimisega, ja see sai gooti hõimude järgi nime (halvustav nimetus). Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200-1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika. Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti stiili kirikutel: romaani kirikud on maale lähemal ja horisontaalsed, gooti stiilis kirikud on kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni
Gooti kunst Üldiselt • terminiga gootika tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas • pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset“ • stiilinimena tuli kasutusse 18. sajandil • nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari Jagunemine Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus Gooti arhitektuur • eelkõige sakraalne • iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse • oluline tegur gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt • kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist • kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem • võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana teravkaar roidvõlv Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Kö...
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid · tambuur trummel · vikkel sfääriline kolmnurk · tromp veerandkaarekuju...
Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine väga romaanilik nähe. Skulptuur: Temaatika pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik. Väga palju kasutati ornamentikat. Maalikunst: Oluline koht miniatuurmaalil. ruumilisus puudub, väljendusrikkus ja fantaasiaküllus. Gooti stiil (12. -16.saj). Varagootika 12.saj. Kõrggootika -13. Ja 14saj. Hilisgootika 15. Ja 16.saj. Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti stiil, võttis tarvitusele: teravkaare, roidvõlvi, tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla. Oluline detail on päiskivi. Võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Kasutati palju aknaid. gooti katedraal on skelettehitis. Vertikaalne suunitlus. Teravkaar. Ehitised: Kölni katedraal, Rouen'i katedraal, Wellsi katedraal, Firenze toomkirik. Eestis
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsusmaal. Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed) tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.-14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.-16. saj. I Arhitektuur Endiselt on tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi võrreldes romaani stiiliga, mis võimaldavad teha gooti kirikutele suuremad aknad, see aga omakorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare asemel on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust
2. Millal ja kuidas sai gooti kunst endale nime? Renessanssiajastul.Germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi pistmist ei olnud. 3. Mida tähendab sõna gooti kunst? Esialgu pidi tähendama barbaarset ja metskut aga meie ajal peetakse seda milleksi kauniks ja imetlusväärseks. 4. Mis mõjutas gooti kunsti? Uued linnad ja inimeste liikuvam eluviis. 5. Kuidas jaguneb ajaliselt gooti kunst? Jgatakse tavaliselt kolme perioodi : Varagootika 12.sajandi teine pool,kõrggootika 13. ja 14 sajand, hilisgootika 15.sajand ja 16.sajand. 6. Mis on gooti kunsti kiriku tunnused? Kirkud ei ole enam massivsed ja kindluse taolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena taeva poole. 7. MÕISTED: TUGIPIILARID-Asusid väljaspool kiriku seinu ja toetasid roietega võlve. HARITORNIKE-Asub järsutipulise läänetorni neltise kohal. FIAALID-Teravad väikesed ehistornikesed.
Gooti stiil Koostas: Pille Riim 9.klass Gootikast üldiselt Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase varagootika (u 11401200) Kolmas tase Neljas tase Viies tase kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525) Gooti kirikute tunnused Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim kaks torni Teine tase Kolmas tase kolm peasissekäiku Neljas tase kolmnurksed ehisviilud Viies tase kun...
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL iseloomustas: 10.-12. sa...
Tööleht nr. 4 Romaani ja gootika Õpilase nimi:.Kaisa Kotter Rühma nr:.K-10B 1. Võrdle 2 stiili, leia nende erinevused ja sarnasused. ROMAANI GOOTIKA Põhitunnus ümarkaar Põhitunnus teravkaar Kirikutele olid omased ristikujulised Kõrgusesse pürgimine (Ladina rist) põhiplaanid Apsiidi poolringjas niss, ümbritsevad Tugikaared kivist toetavad kaared jalutusruumid, kus palverändurid said välisseinas mööduda reliikviast Tugevad kivivõlvid, mis toetusid Roidvõlvid, mis võimaldasid ehitada tohututele sammastele kergeid lagesid Paksud müürid Ehistornikesed kaunistavad tornikesi Väikesed aknad ...
kuningate galerii. Tornikiivrid jäid aga sageli lõpuni ehitamata. Gooti stiil levis kogu katolikus Euroopas. Ilmselt sobis gootika hästi nii usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal ühe prantsuse meistri osavõtul ning 13. sajandil ehitati Londonis üsna prantsuspärases stiilis Westminister Abbey. 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses levis seal aga ka omapärane inglise varagootika, millel on rida erijooni- kirikud on suhteliselt pikad ja madalad, mistõttu tugikaari polnud üldse vaja või lisati need hiljem. Kirikute koor lõpeb sirgelt. Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks on Salisbury katedraal. Umbes 1250- 1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekoreeritud stiiliks( nt. Yorki katedraal). Stiili nimetuse põhjustab ehisdetailide rohkus. Kirikute
Varagootika- ainult P.-Prantsusmaal 12.saj II poolel Kõrggootika- 13.-14.saj Hilisgootika- 15-16.saj I Gooti ahitktuuri iseloomustus. Tekib just arhitektuuris (ristisõdade ja religioosse vaimustega) Taevasse kerkivad kirikud(p.Prantml)- ületavad isegi Giza püramiidide Kirikute ehit võttis sadakond aastat. Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata. GOOTI KIRIK - kõrgpunkt vastupidises kohas - P.Pr 2 läänefassaadi torni - teravkaar akende ja uste kohal - suuremad aknad - põhiplaaniks ladina rist - mitme lööviline transept Suuremad kirikud, sest: - jumalale lähemal - rikkalikumalt kaunistatud - suuremad akna pinnad - hästi valgustatud Gooti arhitektuuri looja abt Sugar (Saint-Denis) - I korda terav kaar ja roid võlvid Võeti kasutusele roidvõlv, mis võimaldas kõrgemaid torne ehitada - ristvõlv, mida on täiendatud 2 võlviga. - roiete peale laoti vähem kive- mitte nii massiivne mulje tugi piila...
BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England concerning William, Duke of Normandy, and Harold, Earl of Wessex, later King of En gland , and culminating in the Battle of Hastings. FREIDRICH BARBOSSA RELIKVIAAR Saksamaa Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Saksa-Rooma Rooma keiser alates 1155 kuni surmani 1190. aastal. GOOTIKA Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. PARIISI JUMALAEMA KIRIK (NOTRE DAME) 1163-1345 ehitati Gooti stiil Prantsusmaa CHATRES´ KATEDRAAL 1194-1220 ehitati 113 m Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI KATEDRAAL 81 m 1211 ehituse algus Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI LÄÄNEFASSAADI SKULPTUURID Prantsusmaa Gooti stiil 1220-1245 ROUENI KATEDRAAL Prantsusmaa Monet on sellest katedraalist mitu
sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Prantusmaa, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12.sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. Gooti stiilis eristatakse kolme etappi: varagootika (u 11401200) kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525). Gooti arhitektuurist keskaegses Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned peale siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 125080ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 152040ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees.
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval. Skulptuur:Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid.Süžeena toodi välja Jeesuse elu,pühakulood ja Vana Testamendi sündmused.Teemadeks olid imede kujutamine ja ähvardav süžee.Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele,vaid kannatuse tundeküllasele väljendamisele. Reimsi Kat...
Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Ajalugu Gootika sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Esimese suure kunstistiilina jõudis Gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Kolm perioodi: Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: 1. Varagootika 12. sajandi teine pool 2. Kõrggootika 13. ja 14. sajand 3. Hilisgootika 15. ja 16. sajand Arhitektuur Gooti stiili iseloomustavad kõrged saledad tornid, rohkete kujudega kaunistatud välisseinad ja roosaken. Gooti kirikud pürgivad kõrgustesse seda rõhutavad teravkaared ja piklikuks venitatud skulptuurid. Toruni raekoda Poolas Click to edit Master text styles Second level Third level
Levis tänu mungakloostritele INGLISMAA 1175.a- alustati Carenbury katedraali ümberehitust, prantsuse meistrid tegid seega Prantsusepärane. Erinevus- puudub roosaken, aga on suur teravkaarne aken, nelitise kohal suur ja võimas torn. 14.saj valmib Westminster Abby. Inglise kuningate kroonimiskirik ja sinna on maetud ka mitmed riigijuhid Inglise kirikud on madalamad, seega pole neil nii võimast tugikonstruktsiooni vaja. Inglismaal hakkab levima omanäoline varagootika. Erijooned- kirikud olid suhteliselt pikad ja madalad, see viis selleni, et tugikonstruktsiooni ei olnud vaja (lisati hiljem juurde), väga rikkalikult dekoreeritud läänefassad. Salisbury katedraal- nelitise kohal suur ja võimas torn. Koori osa lõpeb sirge seinaga ja seal on üks aken. Hakkab levima uus stiil- dekoreeritud stiil- võlvidele pannakse rõhku (tähtvõlvid, lehikvõlvid). Yorki katedraal-tähtvõlv. Hilisgootika-võlvid muutuvad veelgi fantastilisemaks, roietevõrgustik
Jalatsid pükssukad, sääremähised, poolkõrged saapad 13 saj. 13. saj. 13 saj. GOOTIKA Varagootika 12. saj. ~1140. a - saledus ja pikkus - vertikaalsed jooned - korseti sünd Varagootika - domineerib kollane värv - lihtsad tikkitud mustrid, mis tugevdavad õmblust Naised: - toonitakse taljet ja dekolteed - läbilõiked, vööd 1200. a - toorukübar, linik - bliant, pelicon, keep kaputsikaga Mehed: Kõrggootika - lühike vammus ja sukkpüksid - pika terava ninaga kingad - särk, alustuunika, bliant, Kõrggootika 13. saj. - punane ja roheline värv, taime
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. 10. Vanavene kunst (X saj lõpp XVIII saj alguseni) 11. Karolingid, merovingid ja viikingid (476(keskaja algus) 814(K.Suure surm)) 12. Romaani kunst (X saj XII saj/ Saksamaal XIII saj keskel) 13. Gooti kunst (XII saj II pool 16. saj) 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. 14. Renessanss (sünd. XV saj Itaalias XVI saj keskpaik) Madalmaade renessanss(Belgia, Holland) Saksa renessanss 15. Manerism (XVI saj keskpaik) 16. Barokk (algas XVI saj lõpus Itaalias - ~18. saj(mõnel maal) aga üldiselt 17. sajandini) 17. Flaami maalikunst(Rubens, van Dyck) 18. Vanaklassitsism 19
Romaani stiil o 10. saj lõpp 13saj. Algus o Palju kiviehitisi ja kristlikke sümboleid(mustrid, tähtpäevad, pühakojad) o Ehitised on roomapärast o Usk on hea ja kurja võitlus o Arhitektuur · Ehitatakse palju basiilikaid 3-löövilised Laes kasutatakse palju rist ja silindervõlve Lööve eraldavad üksteisest sambad e piilarid. · Ehitised on võimsad, paksude müüridega, massiivsed · Olulisim tunnus on ümarkaar · Portaal-ukseümbris, alati kaunistatud (kaunistus kaitseotstarbel), punast värvi Erivates maades on stiilierinevused. Klassikaline stiil esineb Prantsusmaal. Itaalias ehitati kellatorn kirikust eraldi. Kompaniil-kellatorn - Pisa kompleks: kompaniil, katedraal, baptisteerium e ristimiskirik · Prantsusmaa 1.) Notre- Dame- la- Grande'i kirik fassaad kaetud reljeefi...
Gooti kunst Gooti kunsti stiili nimetus tuleb ida Germaani gootide nimest. Stiil jaguneb 3 perioodi. Esiteks varagootika 12 sajandi teine pool. 2. periood on k6rggootika 13-14 sajandil. Hilisgootika 15. ja 16. sajandi algus. K6ige varem loobuti gootikast Itaalias 15 sajandil. Gooti ajastu alguseks kujunes v2lja uus seisus - linnakodanikud, k2sit66lised, kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ning suurenev toreduseiha avaldas m6ju kunstile. Gooti kunst tekkis Prantsusmaal ja levis mujale Euroopasse. Arhitektuur T2htis koht sarkraalarhitektuuril. Kirikute silmapaistvamaks tunnuseks on teravkaar. Kirikud ei ole enam massiivsed (kerged) sirged, saledatornilised ja pyrgivad k6rgustesse. Seinapinda v2hem, aknad suuremad. Kirikute ylessanne ainult pyhakoda. V6lve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud kilpe mis ylal hargnevad v6lve toetavateks...
Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga (Viirand 1982:69). Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: 1. Varagootika XII sajandi lõpp ja XIII sajandi algus; 2. Küpsgootika XIII ja XIV sajand; 3. Hilisgootika XV ja XVI sajand (Viirand 1982:214). 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR Arhitektuur jäi endiselt juhtivaks kunstiliigiks. Sakraalarhitektuuri kõrval kasvas pidevalt ilmaliku ehituskunsti tähtsus. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kirikute katmine vastupidava laega
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad
teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Sarnase, osaliselt säilinud teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Prantsuse kirikud Esimene gooti süsteemiga kloostrikirik ehitati 1144. aastal ja see kandis nime Saint- Denis. Peale selle kuulub varagootika kauneimate kirikute hulka veel Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik). · Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel.Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavst Aleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 13301345) olid tornid 69 m kõrged.
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad
selgeks teha. 17. Peetrius võtmega mees Püha barbara kannab kes tornikest Püha martin mõõgaga pooleks löödus mantli omanik. 18. Maalikunstis oli väga tähtsal kujul miniatuurmaal, mida kasutati käsitsikirjutatud raamatutes. 19. Seda iseloomustab tahe kujutada tseene võimalikult elamislikult ning figuure hästi liikuvatena. 20. Romaani kunst pani aluse kogu keskaja edasisele kunstiloomingule. GOOTI KUNST 1. Varagootika, kõrggootika, hilisgootika. 2. tekkis 12 saj, lõppes 16 saj. 3. Prantsusmaal. 4. germaani hõimude nimetusest, kuigi neil pole midagi selle kunstiga ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajakäigu kunsti. 5. Linnad olid müüriga piiratud, Linna keskuseks oli ruudukujuline turuväljak, linna tähtsamad hooned paiknesid turuväljaku juures. Majad olid kõrged ja kitsad. Heaks näiteks on Tallinna vanalinn. 6
Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. Esimene gooti süsteemiga kloostrikirik ehitati 1144. aastal ja see kandis nime Saint-Denis. Peale selle kuulub varagootika kauneimate kirikute hulka veel Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik).
Gooti hõimude järgi. Terav kaar on gooti stiili põhiline naitaja. Kiriku põhiplaan siiski ladina risti kujuline aga põiki hoone on kitsam. Lääne tor id on olulised ja need on kõrged. Kooriruum on laiem ja suurem. Kesklööv on vaga kõrge. Kylmg löövid on kkõrged aga mitte nii kõrged rohkem laiad. Ristroidvolv aitas korgemaks ehitada, teravkaar laheb vertikaalselt ulesse, kolmiksiir, kuuiksiir, neliksiir. Tugipiilarite peAl on fiaalid. Junalaema kirik pAriisis - varagootika, 12 saj. Gootika on erinev eri riikides. Perspektiivportaal? Kuningate galerii, 2 laanetorni, roosaken - sumboliseerib eluringkaiku. Tuvikonstruktsioon? Korg- gootika teravkaared vahem teravad, kuningate galerii korgemal. Prantsuse kuningad krooniti räänsi katedraalis. Aknad suured, vahe seina, vitraaZid! Mingi tahtis Puhakabel, Luis.. Lasi ehitada. Kirikud ehitati aina korgemaks 47,5 m volvide korgus, varises kokku. Amiens reims chartres on prantsuse kõrggootika kirikud. INGLISMAAAAAAAA
Prantsusmaal. Mahutab umbes 10000 inimest. Kesklõõvi kõrgus 42m, pikkus 131m. Tal olemas ka labürint. *Saint Chapelle- Püha kabel Pariisis. Kõige kaunim vitraazide poolest gooti katedraal. Laes kuldne ja tumesinine(kallimad värvid) ( ultramariinsinine-ajaloo kallim värv) . See katedraal ehitati Kristuse krooni hoidmiseks( okastraadi). *Beauvais- poolik gooti katedraal. Valmis on altar ja põikihoone kõrgeim kesklõõv on 48m.*Jumalaema kirik Pariisis EHK Notre Dame.- varagootika ehitistest kõige kaunim ja tuntuim. Fassaad ei ole väga rikkalikult kaunistatud. Läänefassaadi tornid on 90m kõrgused, kesklõõvi kõrgus 35m. Roosakna läbimõõt 13m. Viollet le Duc- kõige esimene restauraator maailmas ja tema monument on kiriku katusel. Kristuse okastraat on seal kirikus. Kirikukell kaalub 13 tonni. Vaeste piibel ehk Vennad Limbourghid ,,Berry hertsogi tundideraamat."-vitraaz aknad on vaeste piibel, sinine taust
Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi – gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: 1. Varagootika – 12. saj. II pool 2. Kõrggootika – 13. ja 14. saj. 3. Hilisagootika – 15. saj. ja 16. saj. algus GOOTI ARHITEKTUUR Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka
veerandini. Selle aja võib jaotada kolme perioodi. 1)Varagootika (umbes a.1140 1200). Selle perioodi ehitistele on iseloomulikud väikesed, ilma sisemise jaotuseta aknad; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad Enamikul varagootika ehitistest on kabelipärg, mõnedel on transeptid ümmarguse lõpmikuga. Võlvid on kuueosalised; nende kõrgus suureneb vähehaaval: Senlis´s oli see enne ümberehitamist XVI sajandi alguses 18 m, Laonis 24 m, Pariisi Norte-Dame´is juba 32 m. Empoorid külglöövide peal on tugevasti võlvitud ja suurte akendega. Fassaadid hakkavad juba omandama seda üldilmet ja dispositsiooni, mida leiame gootika õitseaja ehitistes. Empooride kadumine ja nende asendamine
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13
Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning sellest ajast on meil hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. 2 Gooti kunsti arhitektuur Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi
Milline on maali kompositsioon? Autor Rafael, Itaalia, Vatikani loss. Maalil on trepistik, millel mõtisklevad antiikaja filosoofid, keskel Platon ja Aristoteles. Esile on tõstetud nad sellega, et kõik perspektiivjooned koonduvad nende õlgade kokkupuutekohas. IV Gooti stiili kirik. Mis ehitusega on tegu? Nim. ehitise stiil, saj, kus maal tekkis? Kuidas nim. seda külge ehitusel mis pildil näha on? Nim. osad ja kaunistused mis paistavad Gooti arhitektuur, jumalaema katedraal, varagootika, Prantsusmaa. Reimsi katedraal, läänefasaad. Pikihoonest ja transeptist moodustub Ladinarist, Praegune kirik valmis 13. sajandi lõpus, välja arvatud lääneportaal, mis püstitati 14. sajandi alguses. Kirik rajati 1211. aastal maha põlenud kiriku kohale, V Gootikiriku tugisüsteem Millises stiilis oli pildil oleva tugisüsteem kasutusel? Kuidas nim. neid osi? Kas nad toetavad kirkut seest või väljas? Gooti stiil, gootikiriku tugisüsteem
Eriti hinnalised olid kirikuriistad...karikad, vaagnad, küünlajalad, reliikviakast. Tavaliselt paiknesid figuurid nõudel reljeefidena. Igapäevased tarbeesemed olid lihtsad. Tarbeesemetena tulid vaibad jne ( aga need ei ole säilinud)- tikitud vaip andis edasi mingit sõnumit..faktidega ? kui palju laevu jne. Gooti kunst -) Kergemad, Teravkaarega, nö pitsilised, Saksamaa, Põhjamaad, Itaalias aga mitte.( ei sallitud) Ntks, Olevist kirik meeldib nii paljudele. Jaguneb varagootika 12-13 saj. kõrggootika 13-14 saj. hilisgootika 14-16 saj. Gooti tekkimise ajaks- 12 sajandiks, oli tekkinud uus käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid ristisõdade ajal. ristisõjad tõid kaasa palju uut Euroopa kultuuriellu. Koju pöördunud rüütlid ei toonud Araabiast ja Bütsantsist kaasa mitte ainult suri rikkusi, vaid võtsid sealt üle ka peenemad kombed. Rüütlite elulaadiks sai elu nautimine. Elumõnude nautimine kandus ka
Medrese on ehitustüüp, mis ühendab mošee ja teoloogilise õppeasutuse. 21)Mis on romaani stiili põhiliseks tunnuseks? Ümarkaared. Massiivsus. 22)Mille poolest erinevad kreeka ja ladina rist? Kreeka risti harud on ühe pikkusega, ladina ristil aga on üks haru teisest pikeme. 23)Nimeta gooti stiilis ehitiste kaks kõige olulisemattunnust! Teravkaar. Roidevõlvid. 24)Nimeta gootistiili kolm etappi! Varagootika – 12.sajandi teine pool. Kõrggootika - 13.-14.sajand. Hilisgootika - 15.-16.sajandi esimene pool. 25)Nimeta Tartu olulisemad gootistiilis ehitised! Tartu Jaani kirik. Tartu Toomkirik. 26)Milline oli tähtsaim Hiina kiviehitis? Kirjuta ehitusaeg ja mõõtmed! Tähtsaim Hiina kiviehitis oli Suur Hiina müür. Ehitati alates 3.sajandist eKr kuni 17.sajandi alguseni. Müür on 9 m kõrge, ülaosas 5,5 m lai.
GOOTI KUNST 1. Nimeta gootika kolm perioodi? Varagootika, Kõrggootika, Hilisgootika 2. Mis sajanditel tekkis, arenes ja oli ehituskunstis kasutusel gooti stiil? 12.-16. saj. 3. Kus tekkis ja saavutas täiuslikkuse gooti kunst? Tekkis Prantsusmaal, Täiuslikkuse saavutas Pariisis 4. Kust ja kuidas on gootika oma nime saanud? germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist: nimi anti sellele stiilile hiljem,et halvustada eelneva (12-16 saj.) ajajärgu kunsti. 5. Missugune nägi välja keskaegne linn? (keskus, tänavad, elamud, muud hooned, nende väljanägemine). 6. Mis on gooti stiili kõige silmapaistvam tunnus arhitektuuris? valgemad ja kõrgemad kirikud 7. Nimeta tähtsamad gooti uuendused arhitektuuris. Tunne mõisteid ja oska neid kirjeldada. 1)Raudvõlvid-raidkividest ja tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid 2)Aknad-suued,kasutusel värvilised klaasid,mis lasid kirikusse ohtralt valgust...
Niguliste kirki Saint Denisi kirik´. Ehitatud gootika algusajastul Oleviste kirik Gooti stiilis sakraalehitised Reimsi katedraal amiensi katedraal varagootika näiteks Pariisis Jumalaema kirik ehk Notre Dame. Chartresi katedraal. Sisenemine läänefasaadilt. Peaportaali kohal on näha roosakent. Sainte Keskaegne sakraalarhitekstuur Eestis - Niguliste, Oleviste, Pühavaimu ja
GOOTI KUNST Referaat Juhendaja: Tartu 2013 SISUKORD ARENG JA ISELOOMUSTUS 2 ARHIDEKTUUR 2 SKULPTUUR 4 MAALIKUNST 5 TARBEKUNST 7 MOOD 7 KOKKUVÕTE 7 PILTE GOOTI KUNSTIST 8 KASUTATUD KIRJANDUS 11 1 GOOTI STIIL ARENG JA ISELOOMUSTUS Gooti stiil tekkis Põhja-Prantsusmaal 12. sajandil. Teke on täpselt teada, nimelt pisut ...
o Saksa kunstis murrang Rõhutatult dünaamiline ja jõuline individualiseeriv käsitluslaad Säilinud arvukalt romaani puitskulptuure · Kvaliteet ei ole kõrge Täieliku muutuse saksa plastikas toovad XIII saj alguses prantsuse skulptuuri mõjud 9. Gooti arhitektuur Prantsusmaal. · Varagootika o katedraalid Saint Denis Notre Dame Pariisis Noyon 11 · Kõrgkootika o katedraalid Chartres Reims Amiens · Põhiplaani ja ülesehituse mõttes kõige eeskujulikum ja täiuslikum gooti ehitis Beauvais
ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus. Gooti stiili arengus 3 etappi: 1. VARAGOOTIKA 12. saj. II pool 2. KÕRGGOOTIKA 13. ja 14. saj. 3. HILISAGOOTIKA 15. saj. ja 16. saj. algus GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige tähendab sakraalset kunsti. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Kuid põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared.
ümmargune roos aken. Inglismaa 13.saj. ehitati Londonis prantsuse stiili kirik Westminster Abby. See on kuningapere kroonimis-, laulatus- ja matusekirik. Salisbury katedraal- 2 transepti ja võimsa nelitistorniga. Pariisi Jumalaema kirik e. Notre-Dame. pr. 12.saj. Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse varagootika dekoreeritud stiiliks: • võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. • Inglise profaan(ilmalik) arhidektuuri parimad näited on Cambridge ja Oxfordi kolledžite hooned. Westminster Abbey Cambridge kolledš 13.saj 13.saj. Hilisgootika Itaalia Gootika iseärasused:
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatseps...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
