2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võ...
Esiaja kunst. Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg) · Statuetid - Väikesed naise kujutised/skulptuurid. (Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud. · Inimese sõltuvus loodusest väheneb. Neoliitikum - 6000-2000 eKr (noorem kiviaeg) · Ornamentika, keraamika areng. · Põlluharimine · Menhir - Haudehitiste vorm. Hauatähised, u 20 m. Üksikud kivid. nt: P.-Prantsusmaal Carnac'i kiviallee. · Dolmen Haudehitise vorm. Kolmest püstisest ja neid katvast rõhtsast kiviplaadist moodustatud ruum, mis on ühest küljest avatud. · Kromlehh - ringi...
Kannelüür püstsüvend sambatüvel Kapiteel samba kunstiliselt kujundatud ülemine osa Karmis esineb arhidektuuris ja mööblikunstis. S läikelise ristlõikega liist (profiilliist) Karettlagi lameda karbi kujulistest süvenditest lagi Kattuslagi konstruktsioon, mis on laeks kui ka katuseks Kersoon lagi ehk karettlagi Klamuur välismaailmale suunatud ....... Kontrafarss tugipost Krateer põletatud savist Vana-Kreeka veini segamis vaas Krapt maa-alune koobas, hauakamber Niiskumine suurendab ka oluliselt soojusjuhitavust, juhul kui näiteks niiskuse hulk materjalis on 10% mahust võib soojusjuhitavus suureneda 2 korda. KUIDAS VÄLTIDA KAHJUSTUSI? Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vee äravoolu süsteemidele, läbijooksu vältimisele, veeliikumise takistamisele konstruktsioonides. Puitkonstruktsioonide enamlevinud kahjustused: 1...
(Balkani ps.) Seinamaalidel oli ka kujutatud linde ja loomi, loodust. Tapeete ei tuntud, nende asemel kasutati seinamaale. Tänapäevast ruumiillusiooni nad ei tundnud perspektiivi. Apollodoros võttis kasutusele varjumõtte. Valguse ja varjuga modelleerimise. Kreeka vaase kaunistasid küllaltki silmapaistvad kunstnikud vaasimaalidega. Kõige tuntumad Kreeka vaasid olid Amfora ja krateer . Vaasimaale on leitud sadu ja seal tuuakse välja mitu erinevat stiili: · Arhailisel ajastul on kasutatud geomeetrilist stiili, kus kasutatakse geomeetrilisi ornamente. Kasutati meander'it, mis on tulnud samanimelise jõe kujust. · Mustafiguuriline 600 eKr. - Kujud maalitakse musta lakiga. Kujutatakse jumalaid ja kangelasi, suursugusemad kujutised. · Punasefiguuriline 530 eKr. - Kujuneb kõige populaarsemaks...
Nt. Myroni Kettaheitja, Poseidoni lapsega. noormehe marmorkujuke, pronkskuju, Lysippose seisva naise kujuke, vasika Kaapija.Kodualtar kandja. ludavisitroon. VanaKreeka maalikunst Maalikunst oli kõrgel järjel, kuid meieni pole säilinud.Enkaustika tehnika vahaga tehtud maal.Maali kohta saame infot vaasimaalide kaudu. Keraamika Tunti mitut tüüpi vaase: · Amporaa kõige levinum vaasivorm · Krateer segamisnõu · Hüdria veenõu · Küüliks joomisnõu · Leküüt lõhnaainete säilitamiseks, matusetalitusteks kasutatud nõu...
Maalikunst Kreekas hinnati maalikunsti kõrgelt. Kreeka maalikunstist annab ilmselt aimu roomas loodud koopiad, kreeka enda maalikunsti ei ole säilinud. Paremini tuntakse keraamikat.(vaasimaalidest) 1)kolme käepidemega hüdria 2)kahe sangaga veini hoidmiseks amfora 3)veini ja vee segamiseks krateer Musta figuuriline stiil- 6. saj algus eKr kujutised mustad ja siluetitaolised, suured . kadunud on geomeetriline ornamentika, mustad figuurid maaliti punakale feoonile. Realistlikum inimkeha Punafiguuriline stiil- 6. saj eKr lõpp . musta krundiga kaeti tausta, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale võimalik maalida pintsliga üksikasju. Ruumilisus ja looduslähedus. Hellenistlik kunst Kreeka langes 4. saj eKr Makedoonia võimu alla. Aleksander Suur rajas impeeriumi,...
"Pärslased"), Sophokles (nt. "Kuningas Oidipus") ja Euripides (nt. "Kükloop"). Komöödiaid kirjutasid Aristophanes (nt. "Ratsanikud"). 3. Kreeklased hindasid maalikunsti väga kõrgelt. Seina- ja tahvelmaale pole peaaegu üldse säilinud, selle eest on aga säilinud keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Oli palju erinevaid vaasivorme: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer , voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. 8. sajandil kaunistati vase lihtsate geomeetriliste kujunditega nagu kolmnurgad ja rombid. 8. sajandi lõpus hakati maalima ka inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. 6.sajandi algul võeti kasutusele mustafiguuriline stiil ja sama sajandi lõpus punasefiguuriline stiil....
· Aphrodite sünni motiivi on hiljem väga palju kasutatud Euroopa kunstis (Botticelli ,,Venuse sünd") · Kreeka maalikunsti üle saab otsustada ka savinõudel säilinud maalingute põhjal · Kreeka keraamikat on säilinud väga palju · Nõud võivad olla väga suured kuni 30-40 l · Savinõudes hoiti õli, veini ja ka puuvilja · Nõudel oli palju eri liike, tuntumad on amfora ja krateer · Amfora pika kitsa kaelaga nõu, kaelaosas oli kaks käepidet · Krateer hästi lai savinõu, lühike lai kael ja samuti kaks käepidet · Savinõude kaunistamisel kasutati peamiselt musta lakki · Kõige varasem kreeka vaasistiil kannab geograafilise stiili nime · Nõud on kaunistatud peamiselt geomeetriliste kujunditega · Armastati meandrit · Geograafiline stiil oli kasutusel Homerose ajal · u. 600.a eKr tekib uus mustafiguuriline vaasimaali stiil · Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised...
saj teine pool eKr kuulsamad kunstnikud Ateenas Apelles ja Philoxenes. Philoxenes "Makedoonia Aleksander Issose lahingus" · Peamiseks oli vaasimaal Vaasimaal- erineva keraamika kaunistamiseks Tuntumad savinõud- 1)Amfora (kahe sangaga veininõu) 2) Hüdria (3 sangaga veenõu) 3) Krateer (kahe sangaga nõu veini ja vee segamiseks) · Vaasimaali stiilid al 8. saj eKr- geomeetriline: geomeetrilised kujundid, meander 8. saj lõpus lisanduvad skemaatilised inimeste ja loomade kujutised, temaatika mütoloogiast 6. saj algus eKr- kujuneb välja mustafiguuriline stiil 6...
Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Geomeetrilises stiilis Mustafiguuriline Punasefiguuriline krateer amfora krateer Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega....
· Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. · Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). · Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. · Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: · Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti...
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid....
Hakati kasutama maalilisemat vormi ( Skopas) lisati inimlikku,maist ilu. Inimesi kujutati jumalatena, jumalaid inimestena. PRAXITELES ''Hermes Dionysose lapsega''. ''Aphrodite'' kuju. Hakkas levima ka portreekunst, millega jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni. LYSIPPOS Aleksander Suure portree. 3. Kreeka vaasimaal (lk.66) 3 käepidemega hüdria (veenõu) , 2 sangaga amfora (veini hoidmiseks) ja lai krateer (vee ja veini segamiseks) . Erinõud olid õli ja teravilja säilitamiseks (toiduainete või vedelikud). Geomeetriline ornament meander - (merelainet kujutav ornament). Keraamikat valmistati pöörleval kedral 8 saj. eKr. inimeste ja loomade kujutised . 6 saj. algul musta figuuri stiil kujud kaeti musta värviga, siluetitaolised. 6saj. lõpul punase figuuriline stiil - taust kaeti musta lakiga, ilmusid keerukamad liigutused. 5 saj...
Hakati kasutama maalilisemat vormi ( Skopas) lisati inimlikku,maist ilu. Inimesi kujutati jumalatena, jumalaid inimestena. PRAXITELES ''Hermes Dionysose lapsega''. ''Aphrodite'' kuju. Hakkas levima ka portreekunst, millega jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni. LYSIPPOS Aleksander Suure portree. 8. Kreeka vaasimaal (lk.66) 3 käepidemega hüdria (veenõu) , 2 sangaga amfora (veini hoidmiseks) ja lai krateer (vee ja veini segamiseks) . Erinõud olid õli ja teravilja säilitamiseks (toiduainete või vedelikud). Geomeetriline ornament meander - (merelainet kujutav ornament). Keraamikat valmistati pöörleval kedral 8 saj. eKr. inimeste ja loomade kujutised . 6 saj. algul musta figuuri stiil kujud kaeti musta värviga, siluetitaolised. 6saj. lõpul punase figuuriline stiil - taust kaeti musta lakiga, ilmusid keerukamad liigutused. 5 saj...
-Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud,...
Hästi tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalingud- vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Kreeka vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria, krateer , voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi...
Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. 10 Mustafiguuriline amfora Punasefiguuriline krateer Tänapäevast leitud sarnasused Kõige rohkem on tänapäevast leida sambaid. Dooria stiilis sambad on järgmistel hoonetel: Braidwoodi kohtuhoone Uus-Lõuna-Walesis Austraalias, Brandenburgi värav Berliinis, Lincolni memoriaal Washingtonis, Õigeusu kirik Turus, Soomes. Joonia stiilis : Altes Museumi hoone , Raikküla mõisahoone, Berliini Schauspielhaus (ooperimaja). Korintose stiilis:...
Maaliti tempera- ja vahavärvidega puule ja marmorile. Hiljem tuli ka fresko maalimine niiskele seinale. Paremini on tuntud kreeklaste vaasimaal. Vaaside (sh jooginõud, kööginõud jm) vormid on väga mitmekesised. Vaasid on ühtlasi tähtsad ajalooallikad sealt saab palju teada kreeklaste igapäevaelu, kommete, riietuse, mööbli, tarbeesemete jne kohta. amfora pelike krateer Vaasimaalis eristatakse kahte stiili: 1) mustafiguuriline stiil (kujunes u. aastal 600 e. Kr.) Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse. 2) punasefiguuriline stiil (kujunes 6. saj. II poolel) Tagapõhi värviti mustaks, figuurid jäid punaseks. Detailid maaliti musta värviga, peene pintsliga, peale. See tehnika oli peenem, paindlikum. Kujutised jäid vabamad, elavamad, loomulikumad....
dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer ...
2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis...