maailmas. Vaasimaale ei tehtud ainult vaasidele, vaid kõikvõimalikele savinõudele. Kreekas olid mitmesuguseid vaasivormid, millel igaühel oli eri otstarve: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Kõige tuntumad olid kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Õli ja teravilja säilitamiseks olid eri nõud. Samuti kasutati suuri keraamilisi vaase mälestusmärgina
Kreeka vaasimaal Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Hästi tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalingud- vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Kreeka vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi
dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka tähtsus. · Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. · Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). · Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. · Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: · Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ...
Tragöödiate kirjutajatest tuntuimad on Aischylos (nt. "Pärslased"), Sophokles (nt. "Kuningas Oidipus") ja Euripides (nt. "Kükloop"). Komöödiaid kirjutasid Aristophanes (nt. "Ratsanikud"). 3. Kreeklased hindasid maalikunsti väga kõrgelt. Seina- ja tahvelmaale pole peaaegu üldse säilinud, selle eest on aga säilinud keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Oli palju erinevaid vaasivorme: amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos ja leküütos. 8. sajandil kaunistati vase lihtsate geomeetriliste kujunditega nagu kolmnurgad ja rombid. 8. sajandi lõpus hakati maalima ka inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. 6.sajandi algul võeti kasutusele mustafiguuriline stiil ja sama sajandi lõpus punasefiguuriline stiil.
– 6. saj eKr Suurest puust tahvlid Peeti isegi tähtsamaks kui skulptuuri Säilinud väga vähe – peamiselt rooma aja koopiad Roomlased suhtusid maalikunsti põlgusega ja sellega tegelesid peamiselt orjad ning ka naised ja lapsed Kasutati tempera tehnikat aga muna asemel vaha (enkaustika). Värvid vahaga erksamad aga see väga kallis Kuna maale säilinud vähe siis loetakse ka vaasimaal maalikunsti hulka. Peamised vaasitüübid olid: amfora- suured vaasid suurte sangadega krateer- veini lahjendamiseks veega dipülonvaas- (tegelikult pole vaas, sest ei kasutatud anumana) tohutult suur pisikeste kaunistavate sangadega Vaaside kaunistamiseks erinevaid stiile. Arhailisel ajal peamiselt geomeetriline stiil Mustafiguuriline stiil- musta lakkiga figuurid, taust punane savi Punasefiguuriline stiil- musta lakiga taust ja figuurid jäid punaseks Vaasimaale ka allkirjastati, tavaliselt mitu autorit. Maalikunstis ka kunstnike vahelised võistlused
Dionysuse müsteeriumeid, kuss võis esineda enesepiinamist, alkoholi, seksuaalorgiaid ning parafiiliat (suguühe kitsedega). Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte. Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid. Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms. Vaase oli mitmeid erinevaid tüüpe (amfora, krateer jms) Geomeetriline stiil 8. - 7. saj. e.Kr. kaeti vaasid peamiselt geomeetriliste kujunditega. Mustafiguuriline vaasimaal Figuurid tehti värviga, taustks oli savi toon (Francois' vaas, seal kujutati "Iliase" sündmusi) Punasefiguuriline vaasimaal taust värviga, figuurid savivärvi."Demokraatlikum", lihtrahva seas kõige levinum. Erandjuhtudel kasutati vaasimaalimisel ka valget lakki. Tamagra kujud väikesed inim- või loomakujukesed.
Peamiselt kujutatakse mütoloogilisi stseene, kuid ilmuvad ka olmestseenid 11. Kirjelda mustafiguurilist vaasimaali Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi ja võitlusteemad Kujundid kantakse vaasile musta lakiga Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer) Kasutati ka vöönditena kujutamist nagu Egiptuseski 12. Arhitektuur hellenistlikul ajastul milliseid hooneid armastati kõige enam rajada? Too vähemalt 2 näidet! (3p) Kõige rohkem armastati rajada templeid. Nike tempel, Parthenon, Poseidoni tempel Paestumis
kannud väljas, siis läbisid eelpõletuse, misjärel asuti neid kaunistama.Lõpuks põletati kann uuesti Tuntuimad vaasi tüübid Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega. Geomeetrilise ornamendiga vaas Pöörleval kedral oli lihtne kannule sirgeid jooni tõmmata , mille vahele maaliti erinevaid korduvaid siksakilisi jooni , kolmnurki , rombe. Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised Musta-ja punasefiguuriline stiil Mustafiguuriline stiil on vanem
Vana-Kreeka maalikunst Kreeka maalikunst tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutatii õli, veini, vee, teravilja jm. Säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria – on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer – on Vana- Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Arenes 2 vaasimaali stiili: Mustafiguuriline vaasimaal – kujutised kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Punasefiguuriline vaasimaal tagapind kaeti värviga, figuurid jäid punased.
mosaiikidega Trajanuse sammas. Niobe laste tapmine. Punasefiguuriline Teemad vaasidel: kõik mida elus kohati 1.oksendajad 2.joojad 3.kaklused 4.armastajad 5.olümpiamängijad jne. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. krateer. u. 460-450 e.m.a. Alustatud 333, asendatud 15.-17. saj. Apollodoros praegu Peetri kirikuga. Damaskusest. Panteon Roomas. Läbilõige. *Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund -
Nt. Myroni Kettaheitja, Poseidoni lapsega. noormehe marmorkujuke, pronkskuju, Lysippose seisva naise kujuke, vasika Kaapija.Kodualtar kandja. ludavisitroon. VanaKreeka maalikunst Maalikunst oli kõrgel järjel, kuid meieni pole säilinud.Enkaustika tehnika vahaga tehtud maal.Maali kohta saame infot vaasimaalide kaudu. Keraamika Tunti mitut tüüpi vaase: · Amporaa kõige levinum vaasivorm · Krateer segamisnõu · Hüdria veenõu · Küüliks joomisnõu · Leküüt lõhnaainete säilitamiseks, matusetalitusteks kasutatud nõu
klassikalise ajajärgu kreeka seina-või tahvelmaale. Mõni hellenistlikul ajal või roomas loodud koopia annab siiski aimu kreeka maalikunsti ilmest. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest on tuntumad kolme käepidamega veenõu HÜDRIA, kahe sangaga AMFORA, veini hoidmiseks ja lai KRATEER, milles segati vett ja veini. Er nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. sajandst e.Kr on leitud geomeetriliste onamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks
naine. Lisaks on Hämarikul väga murelik ja kurb nägu ja poos mida oli ka näha V-K skulptuuridel. Millised olid V-K peamised kolm vaasistiili? Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, tervilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega. Vana-Rooma skulptuur Vana-Rooma skulptuur on ehitistega (peamiselt milliste ehitistega?) seotud reljeefid ja portreed. Keda kujutati? Rooma skulptuur oli tugevasti mõjutatud kreeka skulptuurist.Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest.Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude kopeerimisega.
· Aphrodite sünni motiivi on hiljem väga palju kasutatud Euroopa kunstis (Botticelli ,,Venuse sünd") · Kreeka maalikunsti üle saab otsustada ka savinõudel säilinud maalingute põhjal · Kreeka keraamikat on säilinud väga palju · Nõud võivad olla väga suured kuni 30-40 l · Savinõudes hoiti õli, veini ja ka puuvilja · Nõudel oli palju eri liike, tuntumad on amfora ja krateer · Amfora pika kitsa kaelaga nõu, kaelaosas oli kaks käepidet · Krateer hästi lai savinõu, lühike lai kael ja samuti kaks käepidet · Savinõude kaunistamisel kasutati peamiselt musta lakki · Kõige varasem kreeka vaasistiil kannab geograafilise stiili nime · Nõud on kaunistatud peamiselt geomeetriliste kujunditega · Armastati meandrit · Geograafiline stiil oli kasutusel Homerose ajal · u. 600.a eKr tekib uus mustafiguuriline vaasimaali stiil · Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised
Hõlmates " kõige olemasoleva juurt" kõige all, kuus sisemist vaheseina keskel ja maapinna ülalosa kõige peal. Kreeka vaasimaal Taust: Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole jõudnud peaaegu üldse kreeka seina või tahvelmaale. Jällegi saame aimu Rooma koopiatest. Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade
Vaasimaal ja ornamentika Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Geomeetrilises Mustafiguuriline Punasefiguuriline stiilis krateer amfora krateer Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad
Praxiteles Hermes Dionysoslapsega. Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega, 4. saj. eKr. Polykleitose koolkonna jätkaja 4. saj. eKr. oli Lysippos. Pildil Lysippose “Kaapija”, roomaaegne koopia. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntuimad olid: 1)veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga amfora; 2) kolme käepidemega veenõu hüdria; 3) lai vee ja veini segamisnõu krateer. Kõige varasemad, 8. saj. eKr. pärinevad vaasid, on kaetud geomeetriliste ornamendiribadega. 6. saj. eKr. kujunes kõikides Kreeka vaasivalmistamis- keskustes lõplikult välja nn. mustafiguuriline stiil. Figuurid maalitakse musta läikiva värviga heledale savipinnale, detailid kraabitakse sisse. Pildil hüdria 6. saj. eKr. Mustafiguuriline amfora täringumängijatega. Exekias. Aias ja Achilleus (kaks Trooja sõja vapraimat kangelast). Hüdria 6.saj
Ateena Parthenoni tempel MAALIKUNST Maalikunst oli vana-kreekas väga populaarne kuid kahjuks pole mitte ühtki teost ei arhailisest ega klassikalisest ajast säilinud. Maalikunstist saame teateid vaid kirjalike allikate vahendusel või siis varasematest töödest inspireeritud koopiate vaatlemisel. Paremini tuntakse keraamikat ja sellele tehtud maalinguid vaasimaale. Hüdria- kolme käepidemega veenõu Amfora- kahesangaga veini nõu Krateer- segati vett ja veini 8. sajandil e. Kr oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. 8. sajandi lõpus e.Kr hakkasid abstraksete kujundite sekka ilmuma ka inimeste ja loomade kujutisi. Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega 6. saj. E Kr tulid uued stiilid: mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Mustafiguuriline stiil- siluetid musta värviga punasel taustal. Punasefiguuriline stiil-
Püüti ilu ja harmoonia poole. Kreeka kunstniku Philoxenose teost Makedoonia Aleksander Issose lahingus teatakse Pompejist leitud mosaiikkoopia järgi. Tegemist ajaloolise sündmusega, võit Pärsia kuninga Dareiose üle. Oskasid inimesi ja loomi erinevates asendites ja ruumiliselt kujutada. Vaasimaal Maalikunstist aitab ettekujutust luua vaasimaal. Vaasivormide valik rikkalik, tuntumad: amfora, hüdria, krateer. Vaasikujunduse kolm perioodi Geomeetriline stiil – kõige varasem (8.s lõpp eKr). Kujundatud ornamentidega, meandritega. Mustafiguuriline stiil – punakaspruunile vaasile maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti neile sisse detailid. Punasefiguuriline stiil – kõige hilisem. Taust maaliti mustaks, figuurid jäid punaseks, detailid maaliti musta värviga peale. Teemad Homerose eeposed, müüdid jumalatest ja kangelastest, peod,
kaunistama. Lõpuks põletati kann uuesti. Kokku on loetud praeguseks umbes 40 erinevat vaasitüüpi. Tuntuimad : Hüdria - veekandmisnõu, millel on kolm sanga: kaht rõhtsat külgsanga kasutatakse kandmisel, suu ja kandilise õla vahel asuvat püstloodset kaelasanga aga valamisel. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Krateer - antiikaegne suur avara suuga savi- või metall-, mõnikord ka marmoranum, milles segati veini veega. Sanga kuju järgi eristatakse nelja tüüpi krateere:
VALGEPÕHJALINE STIIL 5. saj lõpp eKr Lekythosed - peened õli või parfüümi hoidmiseks mõeldud nõud. Valgepõhjalisi nõusid kasutati matusekombestikus. Nendel kujuati leinastseene. palmett - Palmett on palmilehesarnane ornament (üldistatud). meander - Kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. krateer - Krateer on Vana-Kreekas suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metall-, mõnikord ka marmornõu, milles segati veini veega. enkaustika - Vahamaal ehk enkaustika on maalimine vahavärvidega. Tegemist on antiikajast pärineva maalitehnikaga, mis kasutab vahas kuumutamise teel segatud värve. ETRUSKI KUNST Arhitektuur ja kujutav kunst. Säilinud on peamiselt matusekommetega seotud kunst. Kunst erines nii perioodide kui linnade kaupa.
Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg. Hellenistlik skulptuur-skulptorid andsid hästi edasi emotsioone, suurepärane tehnika ja keerukamad poosid, hakati kopeerima vanasid skulptuure. Ntks: Pergamoni altari reljeefid, ,,Milose Venus", ,,Laokooni grupp", ,,Samothrake Nike" Vaasimaal Vaasimaali stiilid: 1)mustafiguuriline vaasimaal 2)Punasefiguuriline vaasimaal Vaasid: Amfora-õli ja veini säilitamiseks Hüdria-veekandmisnõu Krateer-selles segati veini 10)Olümpiamängud 776a.eKr Need oli ajaarvamise alguseks. Mängude vahe oli 4 aastat. Need olid pühendatud Zeusile. Olümpias võistlesid mängudel ainult mehed. Võisteldi omavahel: · Pikamaajooks · Kiirjooks · Maadlus · Rusikavõitlus · Pankraation (segu rusikavõistlusest ja maadlusest) · Staadionijooks · Hobuse võiduajamine · Viievõistlus · Kilbijooks 1 kõige kuulsamaid olümpiavõitjaid: Milon Kratonist
Villa Kahhel keraamiline plaat, harilikult glamuuritud välispinnaga. Kannelüür püstsüvend sambatüvel Kapiteel samba kunstiliselt kujundatud ülemine osa Karmis esineb arhidektuuris ja mööblikunstis. S läikelise ristlõikega liist (profiilliist) Karettlagi lameda karbi kujulistest süvenditest lagi Kattuslagi konstruktsioon, mis on laeks kui ka katuseks Kersoon lagi ehk karettlagi Klamuur välismaailmale suunatud ....... Kontrafarss tugipost Krateer põletatud savist Vana-Kreeka veini segamis vaas Krapt maa-alune koobas, hauakamber Niiskumine suurendab ka oluliselt soojusjuhitavust, juhul kui näiteks niiskuse hulk materjalis on 10% mahust võib soojusjuhitavus suureneda 2 korda. KUIDAS VÄLTIDA KAHJUSTUSI? Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vee äravoolu süsteemidele, läbijooksu vältimisele, veeliikumise takistamisele konstruktsioonides. Puitkonstruktsioonide enamlevinud kahjustused: 1
alles V sajandi teises pooles, võib teda pidada pigem vanema generatsiooni, range stiili kunsti esindajate hulka kuuluvaks kunstnikuks. Tõenäoliselt olid mütoloogilised teemad tema maalidel sildiks, et väljendada tolle aja kõlbelisi ideaale, Aristoteles kiitis Polygnotost ning viitas sellele, et ta olevat tõstnud inimese loodusest kõrgemale ja andnud oma figuuridele moraalse ühtlustatuse, eetose ilme. Teatud ettekujutuse Polygnotose kunstist annab Oriveto krateer, millel on kujutatud Niobe laste tapmist Apolloni ja Artemise poolt.Antiikajastu kuulsaim maalija Polygnotose kõrval on Apelles. Ta sündis Efesoses ja kuulus joonia koolkonda. Ta oli Aleksander Suure kojamaalija ja olevat olnud virtuooslik meister. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu 1.1 renessanss Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur
Sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam. Kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod. Ülaosas käib ümber templi kaunistusriba friis. Materjaliks marmor Zeusi tempel Skulptuur Kettaheitja Myron ~450e.m.a Rooma marmorkoopia Klassikaline skulptuur Skulptuur Noormehe kuju Nn.kuros Volomandrast ~600e.m.a Arhailine skulptuur Vaasimaal Punasefiguuriline krateer Niobe laste tapmine ~460450 e.m.a. Rooma kunst Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Lubimördi kasutuselevõtt mis võimaldas uusi konstruktsioonekaari, võlve(silinderja ristvõlv) ja kupleid. Skulptuure oli rohkem säilinud kui maalikunsti Enamik maalikunstis oli tehtud mosaiike(Pompejis põrandamosaiik ja mosaiik Aleksandrist Issose lahingus). Arhitektuur 50 000 pealtvaatajat
Kultuuriloo kokkuvõtted Vanakreeka maalikunst - Paremini on säilinud keraamika ja sellele tehtud maalingud. Tuntumad 1) 3 käepidemega veenõu 2) saugaga anfora veini hoidmiseks 3) lai krateer milles segati vett ja veini - Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat. - 7 saj. eKr mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj. eKr paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes. - 4saj
Muutub vormilt mitmekesisemaks ja enesekindlamaks. Hakati kasutama maalilisemat vormi ( Skopas) lisati inimlikku,maist ilu. Inimesi kujutati jumalatena, jumalaid inimestena. PRAXITELES ''Hermes Dionysose lapsega''. ''Aphrodite'' kuju. Hakkas levima ka portreekunst, millega jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni. LYSIPPOS Aleksander Suure portree. 3. Kreeka vaasimaal (lk.66) 3 käepidemega hüdria (veenõu) , 2 sangaga amfora (veini hoidmiseks) ja lai krateer (vee ja veini segamiseks) . Erinõud olid õli ja teravilja säilitamiseks (toiduainete või vedelikud). Geomeetriline ornament meander - (merelainet kujutav ornament). Keraamikat valmistati pöörleval kedral 8 saj. eKr. inimeste ja loomade kujutised . 6 saj. algul musta figuuri stiil kujud kaeti musta värviga, siluetitaolised. 6saj. lõpul punase figuuriline stiil - taust kaeti musta lakiga, ilmusid keerukamad liigutused. 5 saj
ja korintose kapiteelile omased akantuselehed alaosas). Mausolose järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks Meander paelornament lainjaist või täisnurgi murtud joontest. Nagu laineornament, mis on kandiliseks läinud. Palmett väljasirutatud käe kujutis lehena, viieleheline (esineb ka kuuelehelisena) motiiv, väga palju kasutati kreeka nõudel. Vaasivormid: Amfora kõrge, kahe käepidemega (savi)nõu, laia jala ja kitsa kaelaga. Veini hoidmiseks. Krateer laia avaga ja kahe sangaga nõu, veini segamiseks. Hüdria kolme käepidemega veenõu Küüliks kylix lai, madal, jala ning kahe sangaga jooginõu. Geomeetrilises stiilis vaas punased savist vaasid kaunistati musta siksakkidest, meandrist, rombidest, skemaatilistest figuuridest jm. koosneva dekooriga. Mustafiguuriline vaasimaal figuurid maliti musta värviga helepunasele savipinnale, heledamad pinnad saavutati kraapimisega.
3) Pheidias andis suurima panuse klassikaliseajajärgu kreeka skulptuuri, vabaskulptuurid ja ehitusplastika, hiiglaslikud zeusi ja Athena kujud,Ateena akropoli kaunistamine. Maalikunst Kreekas hinnati maalikunsti kõrgelt. Kreeka maalikunstist annab ilmselt aimu roomas loodud koopiad, kreeka enda maalikunsti ei ole säilinud. Paremini tuntakse keraamikat.(vaasimaalidest) 1)kolme käepidemega hüdria 2)kahe sangaga veini hoidmiseks amfora 3)veini ja vee segamiseks krateer Musta figuuriline stiil- 6. saj algus eKr kujutised mustad ja siluetitaolised, suured . kadunud on geomeetriline ornamentika, mustad figuurid maaliti punakale feoonile. Realistlikum inimkeha Punafiguuriline stiil- 6. saj eKr lõpp . musta krundiga kaeti tausta, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale võimalik maalida pintsliga üksikasju. Ruumilisus ja looduslähedus. Hellenistlik kunst Kreeka langes 4. saj eKr Makedoonia võimu alla. Aleksander Suur rajas impeeriumi,
Antiiksete kirjameeste teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Loetu põhjal võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole. Üks kunstnik olevat Ilusa Helena maalimisel modellina kasutanud koguni viit kaunitari, sest ükski neist polnud üksikuna võttes täiuslik. Geomeetrilises stiilis Mustafiguuriline Punasefiguuriline krateer amfora krateer Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega.
veidi sellest ettekujutust. Maaliti tempera- ja vahavärvidega puule ja marmorile. Hiljem tuli ka fresko maalimine niiskele seinale. Paremini on tuntud kreeklaste vaasimaal. Vaaside (sh jooginõud, kööginõud jm) vormid on väga mitmekesised. Vaasid on ühtlasi tähtsad ajalooallikad sealt saab palju teada kreeklaste igapäevaelu, kommete, riietuse, mööbli, tarbeesemete jne kohta. amfora pelike krateer Vaasimaalis eristatakse kahte stiili: 1) mustafiguuriline stiil (kujunes u. aastal 600 e. Kr.) Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse. 2) punasefiguuriline stiil (kujunes 6. saj. II poolel) Tagapõhi värviti mustaks, figuurid jäid punaseks. Detailid maaliti musta värviga, peene pintsliga, peale. See tehnika oli peenem, paindlikum. Kujutised jäid vabamad, elavamad, loomulikumad.
Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus (põhiline on, et sammastest koosneb) Kreeka templiarhitektuuris esimeb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5.saj ekr Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntumad olid : · veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga AMFORA · kolme käepidemega veenõu HÜDRIA · lai vee ja veini segamisnõu KRATEER 6. saj ekr kujunes kõikides Kreeka vaasivalmistamiskeskustes lõplikult välja nn mustafiguuriline stiil. Figuurid maalitakse läikiva värviga heledale pinnale. 5.saj ekr hakkas vaasimaalis valitsema nn. punasefiguuriline vaas. Samothrake saarelt leitud " samothrake nike " 190 a ekr. 21.september 2011 Etruskide kunst · Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja
· hellenistliku perioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad · 4. saj teine pool eKr kuulsamad kunstnikud Ateenas Apelles ja Philoxenes. Philoxenes "Makedoonia Aleksander Issose lahingus" · Peamiseks oli vaasimaal Vaasimaal- erineva keraamika kaunistamiseks Tuntumad savinõud- 1)Amfora (kahe sangaga veininõu) 2) Hüdria (3 sangaga veenõu) 3) Krateer (kahe sangaga nõu veini ja vee segamiseks) · Vaasimaali stiilid al 8. saj eKr- geomeetriline: geomeetrilised kujundid, meander 8. saj lõpus lisanduvad skemaatilised inimeste ja loomade kujutised, temaatika mütoloogiast 6. saj algus eKr- kujuneb välja mustafiguuriline stiil 6
PRAXITELES · Aphrodite · Hermes ja Dianysos · Apollon · Sile marmorpind · Marmorkujude pooside rikastamine Koturnid puukotad Skeene - näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum Vaasimaalid Küüliks taldrikutaoline lame vaas Amfora kahe sangaga vaas Leküütos kitsakaelaga sangadeta matusetseremooniateks mõeldud vaas Krateer - segamisnõu Mõisted Katakombid maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal Orant varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga Kateeder religioosse või maise valitseja iste Kampaniil vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn Prohvet juudi usus, kristluses ja islamis jutlustaja ning ettekuulutaja Katedraal peakirik, piiskopikirik
· arenes edasi portreekunst · elav, reegleid eirav, liikus realismi poole · Enam pööratakse thelepanu tunnete kujutamisele · NÄITED: Milose "Veenus", Lakooni grupp, Rhodose koloss 6. Vana - Kreeka maalikunst · Enkaustika e. vahamaal - kuuma vahaga segatud värvid kantakse pintsliga kuumana alusele Vaasimaal · 40 erin. vaasitüüpi. Tuntumad: hüdria( 3 käepidemega veenõu), amfora(2 sangaga nõu veini hoidmiseks), krateer( lai nõu, milles segati vett ja veini), lekythos( kultuse, salvi- ja kosmeetikanõud), kantharos (jooginõu) Geomeetriline stiil · 8. saj eKr · kasutati lihtsaid korduvaid kujundeid · Meandrid - geomeetriline muster. · vaasid väga elavavärvilised · Kasutati ka taimemotiive - palmette Mustafiguuriline stiil · Figuurid maaliti musta värviga punasele savipinnale · al 6. saj eKr · Detailid kraabiti nõu pinna sisse
Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. Vaasimaal: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. 7.Etruski skulptuur: Figuurid ja portreed on isikupärasenad ja tundelisemad kui samaaegses kreeka kunstis.Et kreeka skulptuur oli
kuju) V VANAKREEKA MAALIKUNST 1.Oma maalikunsti hinnati väga kõrgelt, kuid kahjuks teame sellest vaid kirjalike allikate põhjal 2.Hästi on teada vaid kreeklaste keraamika ja sellele tehtud maalingud vaasimaalid a)erineva kuju ja ülesannetega savinõudel hüdria kolme käepidemega veenõu amfora kahe sangaga nõu veini hoidmiseks krateer lai nõu, milles segati vett ja veini b) algul maaliti vöönditesse erinevaid korduvaid geomeetrilisi kujundeid(8.saj algus) c) hiljem(8.saj lõpus) hakkas ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi nendest kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused peamiseks teemaks oli kreeklaste(või Olümpuse jumalate) võitlus koletistega
Kannelüürid kitsad püstvaod Naos sammaste taga asuv, risttahukakujuline kivist seintega ruum Kassetid nelinurksed süvendid naose laes. Krüselefantiintehnika tehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandipuuluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Kaanon kehtiv mõõtmetenorm. Hüdria kolme käepidemega veenu. Amfora kahe sangaga nõu veinihoidmiseks Krateer lai nõu, milles segati vett ja veini. Etruski kunst · Etruki kultuur levis 8-3 saj eKr, praeguse Itaalia keskosas. · Etruskid olid osavad pronksi, kulla ja rauakasutajad. · Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist · Enamik haudu asub suute rühmadena , surnutelinnadena. · Etruskid lasid end tuhastada. Tuhk pandi savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surno portree
Aphrodite (Veenus) - armastuse ja ilu jumalanna Nike (Victoria) - võidujumalanna Ateena (Minerva) - tarkuse, julguse, tsivilisatsiooni jpm jumalanna Arhitektuur ja kunst Templid - jumalale pühendatud eraldatud koht Amfiteater - tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater Skulptuurid: ● Kettaheitja (Myron) ● Zeusi kuju Olümpias (u 13 m kõrge, puidust, kaeti kulla ja elevandiluuga, autor Pheidias) Vaasimaal, keraamika - amfora, krateer Zeusi kuju Amfiteater Rooma 1.saj eKr - 476. a 7 maailmaimet I Zeusi kuju Olümpias: ● 12-13 m kõrge ● Kujutas aujärjel istuvat Zeusi, nii suur et see täitis kogu tema jaoks ehitatud templi ● Kullast, eebenipuust ja elevandiluust, kaunistatud vääriskividega ● Autor kuulus kujur Pheidias II Rhodose koloss - Heliose kuju ● Umbes 37 m kõrge ● Ehitati 12 aastat ● Hävis maavärinas 227 eKr, kõige lühemat aega püsinud maailmaime (60 a)
kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. 10 Mustafiguuriline amfora Punasefiguuriline krateer Tänapäevast leitud sarnasused Kõige rohkem on tänapäevast leida sambaid. Dooria stiilis sambad on järgmistel hoonetel: Braidwoodi kohtuhoone Uus-Lõuna-Walesis Austraalias, Brandenburgi värav Berliinis, Lincolni memoriaal Washingtonis, Õigeusu kirik Turus, Soomes. Joonia stiilis : Altes Museumi hoone , Raikküla mõisahoone, Berliini Schauspielhaus (ooperimaja). Korintose stiilis:
Ühe jalaga maapinnal teine nõjatub vastu maapinda Muutuvad anatoomiliselt õigemaks Polykleitos-> odakandija (kontrapost, ideaal keha, õigetes proportsioonides Myron-> kettaheitja (liikuv, tasakaalukas, Rooma marmorkoopia) Myron-> Ateena Pheidias (Koht) -> Zeusi kuju Olümpia templis Kõrgreljeef HELLENISMIPERIOOD emotsionaalne skulptuur, teatraalsed Kunst muutub Suuremõõtmelised skulptuurid Milo Veenus MAALIKUNST maale pole säilinud l Vaasimaale on (erineva kujuga nt krateer(veini ja vee segamiseks) ) Hilisem perioodil on geomeetriline Pärast läheb mustafiguuriliseks 27.november Etruskid u 8.saj Asukoht pole teada, Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel elasid Ei mõisteta etruskite kirja, keelt ei osata, vähe tekste kirjalik kultuur->kõrge tase “Troojast põgenenud rahvas” (legend) 4.saj alistati etruskite linnad roomlaste poolt (puutumata jäeti “surnute linn”)
peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina- või tahvelmaale. Mõni hellenistlikul ajal või Roomas loodud koopia annab siiski aimu kreeka maalikunsti ilmest. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid – vaasimaale. Tegemist pole tavaliste lillede hoidmis vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest tuntumad on kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora vee hoidmiseks ning lai krateer, milles lahjendati veini veega. Eri nõud olid teravilja ja õli säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.saj eKr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoneetiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli
figuurid Keerukamad ja dramaatilised poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. · Milose Veenus 3. Maalikunst: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1. Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks põletatud tellis (odav, vastupidav)
figuurid Keerukamad ja dramaatilised poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. · Milose Veenus 3. Maalikunst: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1. Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks põletatud tellis (odav, vastupidav)
· Aphrodite sünni motiivi on hiljem väga palju kasutatud Euroopa kunstis (Botticelli ,,Venuse sünd") · Kreeka maalikunsti üle saab otsustada ka savinõudel säilinud maalingute põhjal · Kreeka keraamikat on säilinud väga palju · Nõud võivad olla väga suured kuni 30-40 l · Savinõudes hoiti õli, veini ja ka puuvilja · Nõudel oli palju eri liike, tuntumad on amfora ja krateer · Amfora pika kitsa kaelaga nõu, kaelaosas oli kaks käepidet · Krateer hästi lai savinõu, lühike lai kael ja samuti kaks käepidet · Savinõude kaunistamisel kasutati peamiselt musta lakki · Kõige varasem kreeka vaasistiil kannab geograafilise stiili nime · Nõud on kaunistatud peamiselt geomeetriliste kujunditega · Armastati meandrit · Geograafiline stiil oli kasutusel Homerose ajal · u. 600.a eKr tekib uus mustafiguuriline vaasimaali stiil · Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised
Muutub vormilt mitmekesisemaks ja enesekindlamaks. Hakati kasutama maalilisemat vormi ( Skopas) lisati inimlikku,maist ilu. Inimesi kujutati jumalatena, jumalaid inimestena. PRAXITELES ''Hermes Dionysose lapsega''. ''Aphrodite'' kuju. Hakkas levima ka portreekunst, millega jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni. LYSIPPOS Aleksander Suure portree. 8. Kreeka vaasimaal (lk.66) 3 käepidemega hüdria (veenõu) , 2 sangaga amfora (veini hoidmiseks) ja lai krateer (vee ja veini segamiseks) . Erinõud olid õli ja teravilja säilitamiseks (toiduainete või vedelikud). Geomeetriline ornament meander - (merelainet kujutav ornament). Keraamikat valmistati pöörleval kedral 8 saj. eKr. inimeste ja loomade kujutised . 6 saj. algul musta figuuri stiil kujud kaeti musta värviga, siluetitaolised. 6saj. lõpul punase figuuriline stiil - taust kaeti musta lakiga, ilmusid keerukamad liigutused. 5 saj
ebaseaduslikult. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunst kreeklaste üks tähtsamaid tarbekunstialasid oli keraamika, savinõude sees hoisid nad veini, õli pu- ja juurvilju, kuid neid kasutati ka haudadel? neil oli ka mitmesugune kuju. Savinõsuid on kreeklaste poolt nimetatud ka vaasideks. levinuimad kreeka vaasid olid anforad, mis olid mõeldud veini, õli ja puuviljade transportimiseks, sellel on pikem ja kitsam kaelaosa ja kaelal on 2 sanga. kasutusel oli laialdaselt ka krateer, mis oli mõeldud veini lahjendamiseks veega, samuti suured(30-40l) lai ülaosa, kuid suhteliselt madal ning 2 sanga külgedel. omapärane nähtus oli dipüülon vaas, mida kasutati hauatähisena, sangad puudusid, sageli rikkalikult kaunistatud kreeka vaasimaalis tuuakse välja mitmeid eri stiile, tavaliselt kuulub vaasimaal tarbekusti alla, kuna kreekamaalikunsti on säilunud vähe, siis antiikkunsti puhul liigitatakse see tavaliselt maalikunsti alla
populaarne õigeusukirikutes. (Balkani ps.) Seinamaalidel oli ka kujutatud linde ja loomi, loodust. Tapeete ei tuntud, nende asemel kasutati seinamaale. Tänapäevast ruumiillusiooni nad ei tundnud perspektiivi. Apollodoros võttis kasutusele varjumõtte. Valguse ja varjuga modelleerimise. Kreeka vaase kaunistasid küllaltki silmapaistvad kunstnikud vaasimaalidega. Kõige tuntumad Kreeka vaasid olid Amfora ja krateer. Vaasimaale on leitud sadu ja seal tuuakse välja mitu erinevat stiili: · Arhailisel ajastul on kasutatud geomeetrilist stiili, kus kasutatakse geomeetrilisi ornamente. Kasutati meander'it, mis on tulnud samanimelise jõe kujust. · Mustafiguuriline 600 eKr. - Kujud maalitakse musta lakiga. Kujutatakse jumalaid ja kangelasi, suursugusemad kujutised. · Punasefiguuriline 530 eKr. - Kujuneb kõige populaarsemaks
enamuse oma teostes alles V sajandi teises pooles, võib teda pidada pigem vanema generatsiooni, range stiili kunsti esindajate hulka kuuluvaks kunstnikuks. Tõenäoliselt olid mütoloogilised teemad tema maalidel sildiks, et väljendada tolle aja kõlbelisi ideaale, Aristoteles kiitis Polygnotost ning viitas sellele, et ta olevat tõstnud inimese loodusest kõrgemale ja andnud oma figuuridele moraalse ühtlustatuse, eetose ilme. Teatud ettekujutuse Polygnotose kunstist annab Oriveto krateer, millel on kujutatud Niobe laste tapmist Apolloni ja Artemise poolt. 7 Antiikajastu kuulsaim maalija Polygnotose kõrval on Apelles. Ta sündis Efesoses ja kuulus joonia koolkonda. Ta oli Aleksander Suure kojamaalija ja olevat olnud virtuooslik meister. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu.
annaabi.ee 
