Provocator Veliit Tharex Andebata Cupelarius Tsirkusemängud Kaarikute võiduajamised Tähtsaim hipodroom Circus Maximus Ohtlik, nii juhile kui ka hobustele Parimad kaarikujuhid said rikkaks Huvi võiduajamiste vastu kestis kuni 15. sajandini Pidustused Pidustuste jumal Bacchus Põhiline jook oli vein Pidutseti kõikidel puhkepäevadel (neid oli palju) Riik maksis paljud peod kinni, kuid oli ka erapidusid Portreeskulptuur Ei üritatud ebatäiuslikkust varjata Kujutati iseend ja valitsejaid Naiste skulptuure vahel idealiseeriti Realistlik Loomutruu
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma skulptuur ● Ei loodud väga jumalakujusid vaid iseenda ● Portreeskulptuur ● Arvati, et kindlustab esivanema hinge kohalolekut ● Kasutati vahast surimaske ● Valmistati palju koopiaid ● Kreeka portreedega võrreldes isikupärasemad http://image.slidesharecdn.com/roomaarhitektuurjaskulptuur-110331050313-phpapp01/95/rooma-arhitektuur-ja- skulptuur-12-728.jpg?cb=1301547856 http://image.slidesharecdn.com/09-vana-roomaskulptuurjamaalikunst-111111160756- phpapp02/95/vanarooma-skulptuur-ja-maalikunst-4-728.jpg?cb=1321027863 http://image.slidesharecdn
Vana-Rooma skulptuur o Tugevalt Kreeka mõju all o Mõndade üksikute omapäraste joontega o Realistlikum kui kreeklastel o Rohkem kujutati iseend kui jumalaid Kõige tähtsam oli portreeskulptuur 3. saj. e.Kr. tehti imago´id võeti surimaske [enamasti vanadelt meestelt, need polnud väga ilusad ja neid imagosid säilitati perekondades] [Oldi naturalistlikud Caracalla portreeskulptuur [õ.lk.86]] Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema hinge kohaloleku. Keisrite portreedest valmistati palju koopiaid ja toimetati üle riigi laiali. Enamasti olid keisrite portreed väga loomutruud ja nende ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Keisririigi ajal hakati inimesi idealiseerima Tiberius [õ.lk.86] Portreed on enamasti büstina [õlavööst pealaeni] Väga palju portreesid on tehtud Lucius Julius Brutus'est. Täisfiguurid togatus'ed o Vähe
VANA-ROOMA SKULPTUUR Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus
NEOLIITILINE KUNST Terje Vaher 10. B 7.-2. aastatuhat eKr Põhja- ja Ida-Euroopa keraamika kasutuselevõtt kuni metallide kasutuselevõtt Kivist,puust,sarvest,luust,savist Ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Jeeriku linn 8. at eKr U 2000 elanikku. Kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolbad Portreeskulptuur Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks Mega= suur lito= kivi 3 peamist vormi: Menhir-suur pikk püstine kivi Dolmen- Kahe kivi peal pikuti piklik kivi Kromlehh- koosneb ringikujuliselt paigutatud püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa kolmas blokk peale tõstetud. MENHIR DOLMEN KROMLEHH Stonehenge`i kromlehh ·Lõuna-Inglismaa ·2500-1500 eKr ·''rippuvad kivid'' ·Matusetalitus Allakäik maalikunstis
Colosseum (70-80 p. Ekr)ehitati keiser Vespasianuse auks- dooria, joonia, korintose; pidustused; 50 000 vaatajat; 80 sissepääsu. Keiser Constantinuse triumfikaar (4.saj algus). Keiser Trajanuse sammas (2. saj algus). Keiser Marcus Aureliuse ratsakuju (2. saj). Panteon 2.saj (kõikidele jumalatele pühendatud tempel). Kasutati telliseid ja betooni(põhilised ehitusmaterjalid) Rooma skulptuur ja maalikunst- õitses portreekunst, tehti esivanemate ja keisrite portreesid, jumalakujud puudusid. Portreeskulptuur- keiser Tiberiuse pea ; noore roomlanna portree. Rooma kunsti mõjutas hellenistlik kultuur. Portreed olid realistlikud, loomulikud. Isikupärasemad kui Kreeka omad. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. Hakati valmistama koopiaid. Keiser augustuse marmorkuju- tehtud 2.saj , on tehtud ,,odakandja" järgi. Rooma maalikunst on vähe säilinud, meisterlikult väljendati loodust, püüti anda edasi materjali (marmorit), armastati silmapetteid, tahvelmaale tehti- freskosid seinale,
Vanarooma kunst (skulptuur, maal) Skulptuur- Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum. Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Tänu sellele tunneme paljusid kreeka hävinud töid. Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid. Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid. Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada riigimehi ja sõjapealikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Koos keisrivõimu kehtestamisega muutus ausammaste paigutamine linnaväljakutele veelgi olulisemaks.
VANA-EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Egiptuse kujutavas kujutavas kunstis oli põhikohal portreeskulptuur. Usuti, et inimhing naaseb ellu, järelikult läheb tal vaja keha, kus elada. Seetõttu portreesid ka idealiseeriti (tegelikult on leitud ka füüsiliste hälvetega vaaraosid). Samal põhjusel valmistati ka muumiaid. Ülikud lasid enda portreed teha vastupidavatest materjalidest graniit, basalt, dioniit. Lihtrahvas seda lubada ei saanud ja seetõttu tehti nende portreed peamiselt puidust, mida pole tänaseni palju säilinud.
l Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. l Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. l Amfiteatrid (tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater.) l Näiteks: Colosseum, Circus Maximus l Triumfikaared(ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein) l Püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. l Näiteks: Arc de Triomphe (Pariisis) Portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid l Ausambad valitsejadest l Freskod - majade seintele maalitud seinamaalid l l Bütsants l 395 a. Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik, l tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel Ehitati kirikuid l Näiteks: Apostlite (Ateenas) l Frangi riik Rooma impeeriumist jagunenud riik. kloostreid(suur kompleks,kus olid: kool, kõrts, laut, võõrastemaja, munga/nunna eluru Romaani kunst
Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. Skulptuuris kujutati samuti enamasti valitsejaid ja pooside valik on piiratud: pea sirgelt püsti, istuval figuuril jalad üksteise kõrval, käed põlvedel, vahel üks rinnal; püsti seisval figuuril vasak jalg pisut ees, käed ripuvad alla, vahel hoidis üks keppi. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Teise kategooria moodustavad teeniate kujud, mida ülikuile hauda kaasa pandi. Nemad olid kujutatud märksa vabamas olekus, kuigi mõningane kangus on ka neile omane.
Nupp ja vaskne kukk seati maakivist kiriku tornitippu 27. märtsil 1747, sama aasta 11. septembril võttis raad meistrilt töö vastu. Neid sündmusi märgib peaukse kohal seisev aastaarv: Anno 1747. Kiriku sisetööd aga kestsid ja kirik pühitseti alles 29. märtsil 1750. 10.septembril 1850.a. tähistati suure siseremondi lõppemist. Selles aegu paigaldati uus altar ja kantsel, ka asetati kantslisse Martin Lutherit kujutav portreeskulptuur. Septembris 1854 pandi üles altarimaal, mille autor on hollandlane van der Kann. Hiljem jäi kirik kitsaks ning 1893 kevadest sügiseni valmis meister G. Darmeri juhtimisel uus telliskividest tiib. Ühtlasi remonditi vana osa, põrand, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud. Nn uus kirik pühitseti 19. oktoobril 1983. Nüüd oli istekohti kokku ca 1500. Orelikoor sai oma tänase kuju 1928 seoses uue oreli ehitamisega. Kirikut valgustavad ajaloolised lühtrid. Altari kõrvale seina on
mahutama üle ausammas 50 000 pealtvaatajat. Panteon - Fortuna Virilis hiigelsuure kupliga ''kõigi jumalate tempel''. Skulptuur Roomlaste skulptuur on suuresti mõjutatud kreeklaste poolt. Öeldakse isegi, et roomlased vallutasid kreeklased sõjalised, kreeklased, aga roomlased kultuuriliselt. Kuigi roomlased tegelesid põhiliselt kopeerimisega, arenes väga kõrgtasemeliseks portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid (nt. Trajanuse sammas). Portreed pidid olema nii loomutruud kui võimalik, et järeltulijad teaksid kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidega kujutati tõesti sündinud juhtumeid ning võidetud lahinguid. Julius Caesar Traianus Hakati püstitama ratsamonumente Marcus Aureliuse ratsamonument on üks paremini säilinud monumente. Rahualtar Monumendi reljeefidel on kujutatud legendi
3) Surev gallialane, Milose Venus 16.Rooma arhitektuuri süsteem 1) Kaared, võpvid ja kuplid. Lubimört, tellised, betoon. Sillutatud teed 2) Silindervõlv, ristvõlv 3) Saunad, amfiteatrid 17.Ehistusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur 1) Ristkülikukujuline põhiplaan, kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks. Keskmine osa oli teistest kõrgem. 2) Üks täiuslikumaid kuppelehitis maailmas. 3) Keiser Marcus Aureliuse ratsamonument 18.Rooma skulptuur ja maalikunst 1) Portreeskulptuur 2) Loomutruud, ei püütud varjata ebatäiuslikkust. Isikupärasemad. Ilmekalt väljendatud kehaline, hongeline ja vaimne omapära. 3) Pompeji, iseloomulik suur illusionism, loodust jäljendati meisterlikult. Armastatu ruumilisi silmapetteid. Temaatika oli mitmekesine
koobastik või kunstlik katakomb. Vaarao Tutanhamoni hauakamber Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta kestnud valitsusajale, kuna tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata vaarao matus. Hoolimata sellest, et tegemist oli tähtsusetu ja vähevalitsenud isikuga olid hauapanused väga rikkalikud ning väärtuslikud. Skulptuur Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Maalikunst Selleks, et surnute hinged end hauakambris hästi tunneksid, kaeti nende seinad maalingutega, millel kujutati stseene kambriomaniku igapäevaelust - jahiretki, lõbustusi, tantsijaid ja lauljaid, jumalaid, kes surnu hinge kaitsevad ning usutalitlusi.
lööviks, millest keskmine oli külgmistest kõrgem. Kujunes kiriklikuks ehitiseks. Apsiid on koht altari või kohtuniku jaoks, valgnik on osa akendele. Säilinud on vaid vähesed ehitised, neid kasutati kas ehitusmaterjali saamiseks või hävisid linna täiendamise käigus. Skulptuur. Skulptoreid peeti rumalateks käsitöölisteks. Kopeeriti Kreeka skulptuure, iseseisvalt arenes Rooma skulptuur kolmel alal: portreeskulptuur (skulptuure ei ilustatud, olemus pidi näha olema, emotsioonide puudumine, püüti jäljendada ja jäädvustada tulevastele põlvedele oma esivanemaid, kujusid kanti kaasas paraadidel, Augustinuse ajal karm realism esialgu taandus, kerkis esile idealiseerivam laad; skulptuurid usu teenistuses, valitsejad, riigipead, võimu kindlustamise vahend; Keiser Augustinuse marmorkuju), reljeefikunst
Maalitud portreed Teosed lihtsad ja realistlikud Säilinud vaid Egiptuses (tollal Rooma koosseisus) Surnutele pandi portree hauda kaasa Enkaustikatehnika: värvimuld segatakse kuuma vaha sisse Skulptuur Rooma skulptuuri on mõjutanud kreeklased ja mingil määral ka etruskid. Seal on osa ka algupärasest, kohalikust kunstist. Jätkuvad kreeka traditsioonid. Kreeka meistrid. Portreeskulptuur Päris palju on säilinud vabafiguure ja portreid Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest Portreebüste, eriti ülikute seas, hoiti aukohal ja mõnikord kanti seda pidustustel kaasas Kujutasid esivanemaid realistlikult Kindlustab esivanemate hinge kohalolek Kasutati sarnasuse tekitamiseks vahast surimaske Kunst jätkus ka hiljem, kui esivanemate kultus oli taandunud
• Colosseum 80 sissepääsu, 50 000 vaatajat, kasutati kreeka arhitektuuri kogemusi • Triumfikaar massiivne kivisein, poldud mõeldud väravaks, vaid monumendiks • Atikas poolkorrus, kus seina friisitaoline ülalosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga • Foorum teede ristumiskohas väljakujunenud väljakud, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Rooma skulptuur ja maalikunst: •Portreeskulptuur lähtus esibanemate austamisest •Rooma maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. •Pompeji väljakaevatud arheoloogiline linn, seinamaalidele oli iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikus, valmisid mitme asjandi jooksul, kujutatud Dioysose kultusega seotud rituaale, Tahvelmaalikunst maalitus portreed
saunad . kuulsaimad Caracalla termid. Saunad olid kultuurikeskused olemas pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku ja vestlusruumid ning kanalisatsioon. Ansamblid kuulsaim Foorum. Triumfikaared monumendid mingi sündmuse auks. Toimusid väljakaevamised vesuuvi jalamil, kus asusid kaks linna: Pompeij (peale vulkaanipurset tuhasadu looduslik betoneerimine inimkujujäljendid) ja Herculaneum. Skulptuur. Domineerisid Kreeka meistrid, jäljendati Kreeka skulptuure. Oluline portreeskulptuur, inimesi ei idealiseeritud, pööraati tähelepanu sarnasusele ja iseloomule. Mündid kellegi, millegi auks. Tehti ka täisfiguure, kujutati inimese ebatäiuslikkust, asetati ka pjedesaadile. Valmistati reljeefe, millel kajastati sündmusi. Hakati püstitama monumente. Püstitati kõrgeid sambaid, kuulaim Trianuse sammas. Maalikunst. Tähtsaimaks portreemaal, teemaks mütoloogilised ja igapäevased sündmused. Puhtad, vägevad värvitoonid. Vaba olek. Maal sageli arhitektuuri osa seinamaalid
tasapinnast millel nad paiknevad ja millega nad kindlalt seotud on. Reljeefe kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks, neid valmistatakse kivist, savist, kipsist, puidust või tehismaterjalist. Eristatakse madalreljeefi, poolreljeefi ja kõrgreljeefi. Vana- Egiptuses oli levinud ka süvistatud reljeef. Ümarplastika – igast küljest töödeldud ja vaadeldav skulptuur nt figuur, portreeskulptuur, hauaskulptuur, monument vms. Ehitusplastika – teatud ehitise jaoks loodud ja sellega orgaaniliselt seotud figuraalplastika. On enamasti kivist vormitud ning võib asetseda nii sees kui väljaspool hoonet. Eristatakse dekoratiivset või hoonele praktilise eesmärgiga lisatud ehitusplastikat. Eri ajastutel ja eri kultuurides on domineerinud erinevad skulptuuriliigid. Maalikunst – Kujutava kunsti valdkond, mille puhul erinevalt skulptuurist luuakse
rahvakoosolekuid, kõnede pidamised, austusavalduse koht • Kuppelehitis (Panteon) - teistsugune ehitus,kasettlagi, pühendatud jumalatele, puudub veekogumisala • Amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite võitlusi - tuntuim Colosseum. Colosseumi 4 korrust: 1. korrus dooria stiilis ; 2. korrus joonia stiilis ; 3. korrus korintose stiilis ; 0. korrus areen, areeni loomad ja varustus. Colosseum Panteon Skulptuur: 1. Portreeskulptuur - jumalate skulptuurid (portreebüstid), realistlikud 2. Reljeefikunst - tõepärased sündmused nt leegionärid piiramas barbarite linnuseid 3. Monumendiplastika • Portreebüstide õitseng oli tingitud esivanemate austamisest. • Muutub realistlikuks- kujutati nii nagu on. • Tavakodanike skulptuurid olid väiksemad ja halastamatult realistlikud. • Reljeefidega antakse edasi lugusi, sõjakäike.
töötlemine selle paremaks säilimiseks. Eemaldati kõik siseelundid ja pandi purkidesse. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud. Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Suurimad skulptuurid on sfinksid. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal ja pilk on suunatud üle vaatajate peade. Tööd, mis
lähedus ja massikultuuri pealetung meediakanalite kaudu. Tallinna tugev mõjuväli nõrgestab maakonna kui terviku identiteeti, suur osa inimestest on pealinnaregiooniga seotud tööalaselt, suur linn pakub palju erinevaid meelelahutusvõimalusi. Pealinna keskkond mõjutab ka subkultuuride esiletulekut. TUNTUD KULTUURITEGELASED Brigaadikindral Märt Tiru (1947 - 2005) portreeskulptuur asub Rapla linnas. Aastal 2000 määras Vabariigi President Lennart Meri kolonel Märt Tiru Uuskülas Sildema talus on sündinud Eesti Kaitseväe juhataja kohusetäitjaks Vabariigi peaminister Otto Tief(1889–1976), ja sama aasta juunis
Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. Skulptuuris kujutati samuti enamasti valitsejaid ja pooside valik on piiratud: pea sirgelt püsti, istuval figuuril jalad üksteise kõrval, käed põlvedel, vahel üks rinnal; püsti seisval figuuril vasak jalg pisut ees, käed ripuvad alla, vahel hoidis üks keppi. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Teise kategooria moodustavad teeniate kujud, mida ülikuile hauda kaasa pandi. Nemad olid kujutatud märksa vabamas olekus, kuigi mõningane kangus on ka neile omane. Kokkuvõte
Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees). ''Panteon'' säilinud oma ümmarguse põhiplaaniga jumalate tempel . Seal on ka renessanssi aegse kuulsaima kunstniku Rafaeli haud. *Circus Maximus Rooma linna ümber ehitati hiljem ka müür 6m kõrge, 3,5m paksud, kogupikkuseks ~19km. 7. Rooma skulptuur Vabafiguurid, portree skulptuurid. Kujutati iseennast mitte jumalaid. Roomast kujunes välja portreeskulptuur. Kasutati ka vahamaske, mille järgi tehti skulptuure. Portreid tehti keisritest, valitsejatest, ametnikest, riigile teenete osutamise eest jne. Kujutati väga realistlikult, ei ilustatud, kõik defektid kujutati skulptuuri peal. ''isiksus ja isikupära'' Hakati koopiaid tegema marmorist. Rooma keiser Augustus keisrite ajal hakati neid jumalatega võrdlema. * kui Rooma vallutas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. 8
8. elumaja- · esialgu elati ühepereelamutes, hiljem jäi see äärelinnas elanud inimestele · välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis · linna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades 1. aatrium 2.õu sammastega 3.valgus, auk katuses, selle all bassein ROOMA SKULPTUUR JA MAALIKUNST SKULPTUUR: · portreeskulptuur, mis lähtus esivanemate austamisest · büste hoiti kodudes aukohal ja kanti rongkäikudel kaasas e siis levis esivanemate kultus · kujutati realistlikult, selleks võidi kasutada vahast surimaski · portreid tehti ka riigile teeneid osutanutest · olulised olid keisri portreed, kujud isikupärased, rõhutatud on vaimne ja hingeline omapära · oluline oli Kreeka antiigi mõju · kunsti hakati koguma, tehti koopiaid · lisaks realismile levis ka idealiseeriv laad
põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele. Egiptuse kunst Skulptuur Egiptuse skulptuur täitis peamiselt üht ülesannet, milleks oli surnu kuju edasiandmine kivis, savis või puus. Ei ole võimatu, et egiptuse skulptuuri aluseks olid portreemaskid, mis võeti surnutelt. Usuti, et inimese kaitsevaim elab nii kaua, kui tema portreekujutis. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate, siledate kivimassidega. Egiptuse skulptuuris võib eristada kahte suunda, millest üheks oli vaaraode ja jumaluste ning teiseks lihtrahva kujutamine. Esimesi neist kujutati tavaliselt rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult, samas kui lihtinimesi kujutati elavamalt ja loomulikumalt.
Silinder ja ristvõlv. Ristvlvi raskus langeb nelja nurka. Ümmargude ruumi katmiseks ehitati kupleid.Roomaslte tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoon oli tugev ja suhteliselt odav.Roomlased hindlasid puhast vett. Vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest ehitati veejuhtmeid.Ühiskondlikest ruumidest olid kõige tähtsamad saunad ja amfiteatrid. . 2.Rooma Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3. Rooma Maalikunst: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae
b)Vana-Rooma aegne Panteon üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas kõigi planeedinimedega jumalate tempel sai loomulikku valgust ainult laes asetsevast avast kassetid betoonist võlvi kergemaks tegevad nelinurksed süvendid 43,5m kõrgune ja laiune ruum(meenutab poolkeraga kaetud silindrit) c)linn oli vahelduva eduga ümbritsetud müüridega IX ROOMA SKULPTUUR JA MAALIKUNST 1.Skulptuur a) portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest on kujutatud realistlikult toodud on välja mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära jumalaid peaaegu ei loodud, kujutati iseend b)populaarne oli koopiate valmistamine c)telliti uusi teoseid hellenistlikelt meistritelt d) kreeka kunsti mõjul levis ka idealiseerivam laad (Augustus ja tema õukond) 2.Maalikunst a)tunduvalt vähem säilinud kui skulptuuri
veejuhtmeid ehk aktvedukti. Sild mis varustab suurlinnu veega. Rooma skulptuur Portreed pidid olema väga loomutruud ja täpsed, et järeltulijad teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidel kujutati tõesti asetleidnud sündmusi ja võidetud lahinguid. Relieef sambal Portreeskulptuur UNESCO- Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon mille eesmärk on aidata kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele maailmas, edendades rahvusvahelist koostööd hariduse, kultuuri, teaduse, IKT ja meedia vallas. Paljud UNESCO teemad on valdkondadevahelised ja -ülesed. Eesti ühines UNESCOga 14. oktoobril 1991. Keskaja kunst. Gooti stiil. Arhitektuur Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga,
Välisringi kivid on tähiseks haudadele mida nimetati tolmeniteks e. kaks püstis kivi mille peal on üks horisontaalselt ja mille all on keegi maetud. Omapärased nähtused on ka üksikud tahutud suured kivipangad e. menhir, Lääne-Saksamaal Menhir, mis on u. 2000 eKr. Kõige rohkem menhir on säilinud Prantsusmaal Carnaci's, kus on neist kogu allee. 4. Vana Egiptuse kujutav kunst. (konspekt) Vanas-Egiptuses oli väga oluline portreeskulptuur ja portree maalikunst. Seal on tehtud väga palju valitsejate ja ülikute portreesid. Portreekunst oli seotud usuga, seal kujutati taassünniga. Usuti, et kui oma keha ei mumifitseerita, kuid tehakse portreekuju, siis võib selle inimese hing hiljem selle kuju äratada. Egiptuse skulptorid kasutasid materjale mida oli raske töödleda, kuid samas need olid tugevamad kui tavalised kivimid. Nt. graniit, basalt ja dioniit. Portree skulptuurid olid natuge üldistatud.
Tuntumad ehitised: *Amfiteatritest Colosseum (50 000 pealtvaatajat) hea kaarte kasutamise näide. Kaaristu-arkaad. *Kõikide jumalate tempel Panteon (kuppel 43,5m, seest üleni marmorist.* Hipodroom Circus Maximus *Akveduktid- puhta vee Roomasse viimise trassid, mis varustasid linna veega. Tuntuim Pont Du Gard (sild üle Gardi jõe). * Termid- spa, meelelahutuseks. Tuntuim Caracalla termid. *Triumfikaared *Aatrium (bassein)- lahtise laeavaga ruum*Teedeehitus. 2. Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3. Maal: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae
Tuntumad ehitised: *Amfiteatritest Colosseum (50 000 pealtvaatajat) hea kaarte kasutamise näide. Kaaristu-arkaad. *Kõikide jumalate tempel Panteon (kuppel 43,5m, seest üleni marmorist.* Hipodroom Circus Maximus *Akveduktid- puhta vee Roomasse viimise trassid, mis varustasid linna veega. Tuntuim Pont Du Gard (sild üle Gardi jõe). * Termid- spa, meelelahutuseks. Tuntuim Caracalla termid. *Triumfikaared *Aatrium (bassein)- lahtise laeavaga ruum*Teedeehitus. 2. Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3. Maal: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae
· Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena · Ometi on ka rooma skulptuuris omapäraseid nähtusi, mida kreeklased ei tundnud · Kreeka skulptorid idealiseerisid inimesi · Rooma portreeskulptuuris valitses aga realistlik kujutamisviis · Alles keisririigi ajal ilmub just keisrikujudes idealiseerimine · Vabariigi aegne rooma skulptuur on aga idealiseerimisest täiesti vaba · Põhjus on selles, et rooma portreeskulptuur tekib roomlaste surimaskidest · Roomlastel oli igivana komme võtta surnud esivanemate näolt kipsist või vahast mask · Surnu nägu on aga sageli kole ja moondunud · Roomlastele tundus loomutruudus portreeskulptuuris loomulikuna · Kujutati ka kortse ja füüsilisi puudeid · Näiteks Julius Caesari portree vabariigi lõpust on kortsudega vana mehe portree · Roomlased on teinud ka täisfiguuris portreekujusid · Need olid enamasti pronksist
Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees). ''Panteon'' säilinud oma ümmarguse põhiplaaniga jumalate tempel . Seal on ka renessanssi aegse kuulsaima kunstniku Rafaeli haud. *Circus Maximus Rooma linna ümber ehitati hiljem ka müür 6m kõrge, 3,5m paksud, kogupikkuseks ~19km. 12. Rooma skulptuur Vabafiguurid, portree skulptuurid. Kujutati iseennast mitte jumalaid. Roomast kujunes välja portreeskulptuur. Kasutati ka vahamaske, mille järgi tehti skulptuure. Portreid tehti keisritest, valitsejatest, ametnikest, riigile teenete osutamise eest jne. Kujutati väga realistlikult, ei ilustatud, kõik defektid kujutati skulptuuri peal. ''isiksus ja isikupära'' Hakati koopiaid tegema marmorist. Rooma keiser Augustus keisrite ajal hakati neid jumalatega võrdlema. * kui Rooma vallutas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. 13
Eestisse naasnuna töötas Sannamees Tallinna Tarbekunsti Instituudi taastamis- ja rekonstrueerimisperioodil selle direktorina ning juhtis samaaegselt ka vastasutatud Eesti Kunstnike Liitu. Aastatel 1945– 1950 töötas ta skulptuurikateedri dekaanina ning professorina. Paralleelselt Tallinnas õpetamisega valmisid tema varasema loomeperioodi tähelepanuväärseimad tööd "Aleksander Tassa portree (1927) ja "Lamav naine" (1927). Ferdi Sannamehe loomingu põhialaks kujunes portreeskulptuur, milles tema anne leidis kõige selgema ja sügavama väljenduse. Kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. Mitmete kõrgete riigiametnike portreed ehivad tänagi meie valitsusasutusi. Sannamees on loonud ühe eesti tähendusrikkamatest Vabadussõja monumentidest "Reaali Poisi" (mis on minu jaoks suur üllatus) ent ka pärast kommunistlikku pööret 1940. aastal suutis ta säilitada oma positsiooni ühe suurima eesti skulptorina. Suure soojusega
· Vanasti sisepind kullatud, nüüd marmorist Vaatemängude paik Circus Maximus peamiselt kaarikute võiduajamised Rooma linn oli ümbritsetud müüridega, tellis ja betoonmüürid, nelinurksed tornid(kokku 19 km) Säilinud Aurelianuse müüri ja väravate osad Vana-Rooma skulptuur Ajaloolise sisuga reljeefide kõrval on rohkem säilinud vabafiguure. Jumalaid ei kujutatud. Roomas tehti koopiaid Kreeka skulptuuridest. Portreeskulptuur olid realistlikud. Vahel võeti surimaske (vahast, valati kipsi), et teha võimalikult täpne skulptuur. Keisririigi ajal muutusid need keisri sümboliks, nende ees tuli kummardada jne. 1. Büst kujutatud on pea- ja õlaosa. Tuntumad Julius Caesarist ja senaatoritest nt Vana patriits 2. Täisfiguur e togatus täispikkuses skulptuur, tavaliselt kas toogas või raudrüüs. Nt ,,Augustus triumfaatorina" (togatus Augustusest, raudrüüs)
Tema kaudu levib impressionistlik stiil Eesti kunstnike seas. - ,,Arlekiin" 1924, akvarell - Hilisemas loomingus palju maastikuvaateid, natüürmorte. Maastikuvaade ,,Pargis" akvarell (koloriit erineb). ,,Suvemaastik" õli - Al. 1977Ado Vabbe kunstipreemiat iga aasta Tartu parimale kunstnikule. - ,,Jõemaastik paadisadamaga" 1924 A. Starkopf - Skulptor - Esindab ekspressionismi- tugevad elamused - Art-deco aktid - Realistlik portreeskulptuur - Oli kaua aega Pallase rektor - Õppinud Münchenis Azbe kunstikoolis, hiljem Pariisis - Saksa vangilaagris tegi saksa sõdurite hauamonumente, portreesid - Ekspressionistlik ,,Uppuja" - Hauamonument perekond Jõksile Nõo kalmistul 1934 - Ülikõvad kivimid- graniit - ,,Andumas" art-deco puuskulptuur (1. Korda Eesti kunsti armuvahekorra) - Sadu naisakte, modelliks abikaasa. Nt. ,,Naine kaladega" tamm - Töötas Moskvas Merkulovi juures abilisena
3. saj. Lõpul p.Kr. Olukord muutus ja barbarite sissetungi oht kasvas. Keiser Aurelianuse ajal alustati võimsate müüride ehitust. Need olid 6 m kõrged, 3,5 m paksud ja kogupikkusega ligi 19 km. Lõpuks (esimest korda 410 p.Kr.) langes Rooma siiski barbarite ohvriks. 14. Vana-rooma skulptuur Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus
Villasid, mis asusid äärelinnas. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades. Linnade planeerimisele pöörati suurt tähelepanu. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid 2 sirget teed. Ristumiskohast kujunesid välja foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Fassaade ilmestasid sambad. Hooned paiknesid sümmeetriliselt. 12.Rooma skulptuur. Roomas ei kujutatud jumalaid, vaid iseendid. Roomas õitses portreeskulptuur, mis lähtus esivanemate austamisest. Eriti ülikute seas oli kombeks, eelmiste põlvkondade büste kodudes aukohal hoida ja pidustustel kaasas kanda. Nad kujutasid realistlikult. Sarnasuse saavutamiseks kasutati ilmselt vahast surimaske. Realistlik portreekunst jätkus ka hiljem, kui esivanemate kultus oli kadunud. Kehalist ebatäiuslikkust ei püütud varjata. Isegi keisrite portreed olid väga loomutruud. Võrreldes kreeka omadega, on roomlaste portreed hoopis isikupärasemad
· Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena · Ometi on ka rooma skulptuuris omapäraseid nähtusi, mida kreeklased ei tundnud · Kreeka skulptorid idealiseerisid inimesi · Rooma portreeskulptuuris valitses aga realistlik kujutamisviis · Alles keisririigi ajal ilmub just keisrikujudes idealiseerimine · Vabariigi aegne rooma skulptuur on aga idealiseerimisest täiesti vaba · Põhjus on selles, et rooma portreeskulptuur tekib roomlaste surimaskidest · Roomlastel oli igivana komme võtta surnud esivanemate näolt kipsist või vahast mask · Surnu nägu on aga sageli kole ja moondunud · Roomlastele tundus loomutruudus portreeskulptuuris loomulikuna · Kujutati ka kortse ja füüsilisi puudeid · Näiteks Julius Caesari portree vabariigi lõpust on kortsudega vana mehe portree · Roomlased on teinud ka täisfiguuris portreekujusid · Need olid enamasti pronksist
Neid ehitati kokku ligi poolteist tuhat aastat. Kuulus on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Nuubias. Selle sissepääsu ees asetseb neli imposantset 20 meetri kõrgust kaljust väljaraiutud vaaraokuju. Kalju sees on kaks sammastega ruumi, pühamu ja tunnelitaolised panipaigad. 12 Skulptuur.Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Skulptuur täitis vaid üht ülesannet surnu kuju edasiandmine kivis, savis või puus. Ei ole võimatu, et egiptuse skulptuuri aluseks olid portreemaskid, mis võeti surnutelt. Usuti, et inimese kaitsevaim elab nii kaua, kui tema portreekujutis.
annaabi.ee 
