Kreeka arhitektuur Arhitektuur Kreeka arhitektuuri suurim saavutus-templid Templi ehitamisel kasutati marmorit ja lubjakivi Tempel-akendeta ruum ,kus asus jumalakuju Hoone ümber ühes või kahes reas seisvad sambad toetasid talastikku ja viilkatust Sammas koosneb kolmest osast: 1) baas 2)tüves 3)kapiitel Sambatüübid-dooria,joonia,korin- tos Templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) Colosseum - antiikaja suurim amfiteater. Asub Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi.Ehitis on neljakordne(dooria,joonia,korintose) Click to edit Master text styles Second level Third level
Vanakreeka kunst - templi arhitektuur 10.klass Vana Kreeka Said alguse olümpiamängud Sündis filosoofia ja paljud teadused Kirjandus ja teatrikunsti pärand said aluseks Euroopa kultuurile Kunst on Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Vana-Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus Templitel oli tavapäraselt 6 põhiplaani: 1) Megaron 2) Antidega tempel 3) Prostüül 4) Topeltantidega tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter Kreeka templi peripeetri põhiplaan Ümber templi on rida sambaid Kreeka templiarhitektuuri 3 stiili Dooria 7. saj. e.m.a Joonia 6. saj. e.m.a Korintose - 5 - 4 saj. eKr Dooria stiil
Väga levinud olid Indias stuupad, mis olid poolkera-kujulised kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Arhitektuuri näiteks võib tuua Borobuduri tempel Jaava saarel. Hiinas võrreldes Indiaga arhitektuuris kasutati palkkonstruktsioone. Ehitusmaterjalina kasutati puitu, glasuuritud katusekive ning erinevalt Indiast kasutati vähe kivi. Hiina templite sambad olid kaunistatud värviliste ja ilusate reljeefidega. Üldse kasutati templites väga värvilisi kaunistusi. Eripära oli nendel templitel ka see, et neil oli väga kõrged katused. Hiinas olid pagoodid, mis sarnanes India stuupadega. Näiteks võib tuua Pagood Yingxianis. Jaapani arhitektuuri eripära seisnes selles, et nende templite eeskujuks olid talumajad. Vanemad templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Hiina mõjust lisandusid pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad katuseräästad tornist kaugemale ja kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei olnud
Ürgaeg 30 000EKR - 2000 ekr Kunst seotud usuga Käed seinal 7k ekr Menhir - püstine kiviplokk Aligment - kiviplokid reas Dolmen - kahe menhiri peal üks viltune kiviplokk Kivikalme - haud stonehenge - Kromlehh (ringikujuline menhirite kogum) Mesopotaamia 4000 - 539 eKr esimene kõrgkultuur Eurooplastel Ratas, võlvid, niisutussüsteemid, bürokraatia, raamatukogu Tsikuraadid - astmiktemplid Silindrikujulised pitsatid Gilgamesi eepos Egiptus 3200 eKr - 500 eKr pinnakunst haudehitised idakaldal elatakse läänekaldale maetakse Nastaba - vanim kaudehitis astmikpüramiid - haudehitis Tähtis tegelane kirjutaja Seistes üks jalg eespool, käed rusikas - sõjapoos istudes käed põlvedel Pea viltu, habe ja juuksed stiliseeritud. kujud idealiseeritud kokku üle 3k jumala kasutati aknaid Nebamuni aed. Hiina kunst 2200 ekr - 20. saj pKr trükikunst, kirjakunst on kunstiliik, tähtsad on väravad ja nende valvurid. Pagoda - kihiline tornehitis. Savist vaasid, mi...
püstvaod. Joonia siitilis on sammas saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. Korintose stiilis on kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga on selle stiili sambad veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas on taimemotiivid. Etruski templid sarnanesid kreeka templitega, aga olid ehitatud puust. Katus toetus sammastele, mida oli hoopis vähem kui kreeka templitel. Kogu ehitis oli paigutatud kõrgele alusele. Lihtsa ehitise muutsid ilusamaks arvukad keraamilised kaunistused. Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid ehk surnute linnad. Roomlased võtsid kreeklastelt üle sambad. Nad eelistasid korintose stiilis sambaid, sest need olid kõige uhkemad. Sammaste ülesanne oli ruumi kaunistada, sest kaared ja võlvid olid ülal. Palju kasutati ka poolsambaid. See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis
friisid kaunistatud reljeefidega. Pärslased suutsid lühikest aega Ateenas valitseda ja purustasid Akropolil olnud templid ja skulptuurid. Pärast sõda hakkasid ateenlased linna taastama ja uusi templeid ehitama. Tähtsaim ehitis oli Akropolil Athenale püstitatud Parthenoni tempel. See on dooria stiilis peripteer, 8x17 sammastega. Sambad on kõrgemad ja saledamad ning entaas vähem rõhutatud, kui varasematel arhailise ajastu templitel. Talastik on kitsam. Säilinud vaid varemed. Akropoli läänetipus asub väravaehitis Propüleed, mis pidi all-linna ühendama pühapaikadega. Nii selle välimisel kui ka sisemisel küljel oli 6 dooria sammast ja selleni viisid trepid. Treppidest põhjas asub Pinakoteek, milles ateenlased hoidsid oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas asus Athena Nike tempel. See on amfiprostüül mõlemas otsas 4 joonia sammast. Akropolile ehitati ka Erechteioni tempel, mis
Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et mõjutas peaaegu igat kunsti liiki. Kunsti üks põhilisi eesmärke oli teispoolsuses inimese elu sisustamine. Ei peetud tähtsaks losse põhirõhk oli templitel ja hauakambritel. Egiptlaste elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule kelle pärast tehti mattidega kaetud hauakamber. Tähelepanu all olid valitsejate haudehitised, kuna usuti heale õnnele seeläbi. Varaseim ülikute haudehitis oli piklik längusküljeline kasti taoline mastaba, mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Peale mastabasid hakati astmikpüramiide ehitama kõrguse tõttu, et vaaraod saaksid peale surma rahval paremini silma peal hoida. Umbes 2650
Bonampaki tempel · [Tikal suurim linn (6.saj ekr-10saj), religioosne keskus. Paleed, templid, tseremoniaalväljakud, terrassid, laiad tänavad, aurusaunad, platse rituaalseteks pallimängudeks. Palju templipüramiide] · Pildid: maajade keraamiline figuraalkompositsioon; Tikali püramiid; keraamiline topeltjaaguar Guatemaalast; Savianuma kaas Guatemalast Tolteekide kultuur · Sõjakas kultuur(u. 900-1200) · Maaja-tolteegi segakultuurid uute keskustega(Chichen-Itza, Tula, Uxmal) · Templitel puust laed, mida kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid · Pildid:chac-mool tolteegi skulptuur; tolteegi sõdalasekujulised samab Quetzalcoatli püramiidil Tulas, u 900- 1150; Chichen-Itza suur tempel Vana-Mehhiko skulptuurikunst 1)Skemaatiline, tinglikud sümboolsed lahendused (enamasti kõik jumalakujud) 2)Tõetruud, looduslähedased(inimeste kujud) · Peamine huviorbiit näguväljendusrikas, individualiseeritud, sageli karm ilme · Keha lihtsustatud, abitu
16. ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM 8. saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Samm-sammult alistasid nad pea kogu vahemere piirkonna. Sellal kui roomlased sõdisid vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Enamik jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist, eriti tähtsad oli kreeka jumalad, kellele andsid nad küll oma nimed. Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne, hinnati praktilisust ja riigi teenimist. Kreeka mõju oli ka kunstis väga tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevani avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uuel tasemel konstruktsioone – kaari, võlve ja kupleid. Kaare lihtsaim vorm oli poolringikujuline kivirida. Võlve võib ette kujutada kaarte reana ja tulemuseks oli silindervõlv, millega sai katta nelin...
vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid skulptuuriga, ehitised reljeefidega kaunistatud ja talumajad, vanematel templitel meenutavad monumente. värviliseks maalitud palke olid kõrged ja paksud õlgedest Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused
Vanakreeka kunst Esimesed kunstiteosed tarbekunstist 7. saj eKr. Ehitisi pole säilinud, kuna need tehti puidust. Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr. Järgnes kolm perioodi: 1. Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr Kivist skulptuurid, sarnanevad stiililt Egiptuse skulptuuridega 2. Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr Sadu poliseid, suurim neist Sparta. Peamiseks kunstikeskuseks Ateena ja Sparta. Võitlus pärslastega 500 eKr 449 eKr Kreeka-Pärsia sõjad. Kreeka võit, vabastati ka Joonia piirkond. Alustati ehitustöödega, maalikunsti pole säilinud. 3.Hiline e. Hellenistlik periood 323 30 eKr Aleksander Suure vallutused. 30 eKr vallutavad roomlased kreeklaste käest Egiptuse. Kunsti on peetud Kreeka kunsti tipuks. Tohutud skulptuurid, mis mõjutavad ka ümberkaudseid maid. Hellenistlik kunst e. Hellas kui kreeka ja hellenid kui kreeklased. Polüteism peajumalaks Zeus, kes elas Olümposel. Kõig...
inimesi, loomi, maastikku - KALLIGRAAFIA(ILUKIRI): arhitektuuri ja skulptuuri peeti käsitööks, maalikunsti ja ilukirja aga vaimseks loominguks; hieroglüüfide kirjutamine ja maalimine kuulus ülemkihi hulka. Hiina hieroglüüfid olid enamasti nelinurksed, selged ja korrapärastes ridades; - TARBEKUNST: alad: metallehistööd, nikerdused, tikandid, email-ja lakktööd JAAPAN 1. Kirjelda Jaapani arhitektuuri, graafikat - ARHITEKTUUR: Vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele; hiljem savist katusekivid - GRAAFIKA: Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika; kasutati uduliste tekstide illustreetimiseks; esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga; hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine K.HOKUSAI VIDEO "LAINE" 1. Mis kaasnesid, kui kunstik vahetas mitmel korral oma nime? Muutused stiilis 2. 1814
Tallinna Nõmme Gümnaasium Tallinna XV Graafikatriennaal 'Armastuse, mitte raha pärast' Arvustus Mart Linnas 12a klass Tallinn 2011 Külastasin 16. aprillil KUMU kunstimuuseumis Tallinna XV Graafikatriennaali "Armastuse, mitte raha pärast". Näitusel oli väga erinevaid töid: fotosid, fotomontaaze, maale. Samuti leidus ka tarbekunsti alla kuuluvaid teoseid. Triennaalil oli esindatud 35 maa kunstnikud, tähelepanu oli siiski baltimaade kunstile. Näitus on avatud kaasaegse kunsti kõige uuematele suunndadele, kaasab videot, performance'it ja erinevaid trükimeediume. Kunstinäituse pealkiri pidi viitama sellele, et kunsti tehakse kire, mitte raha pärast. Enamik kunstnikke väidab, et teeb kunsti just armastuse või eneseteostuse jaoks. Raha osutus just väga populaarseks teemaks kunstnike seas. Väljapanekud on väg...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Tallinna XV Graafikatriennaal 'Armastuse, mitte raha pärast' Arvustus Mart Linnas 12a klass Tallinn 2011 Külastasin 16. aprillil KUMU kunstimuuseumis Tallinna XV Graafikatriennaali "Armastuse, mitte raha pärast". Näitusel oli väga erinevaid töid: fotosid, fotomontaaze, maale. Samuti leidus ka tarbekunsti alla kuuluvaid teoseid. Triennaalil oli esindatud 35 maa kunstnikud, tähelepanu oli siiski baltimaade kunstile. Näitus on avatud kaasaegse kunsti kõige uuematele suunndadele, kaasab videot, performance'it ja erinevaid trükimeediume. Kunstinäituse pealkiri pidi viitama sellele, et kunsti tehakse kire, mitte raha pärast. Enamik kunstnikke väidab, et teeb kunsti just armastuse või eneseteostuse jaoks. Raha osutus just väga populaarseks teemaks kunstnike seas. Väljapanekud on väg...
Sõjakus, sõdimine ja jaht. · Uus-Babüloonia riik-Nebukadnetsar II (Uus-Babüloonia vallutaja) · Mespotaamia asub Eufrati ja Tigrise vahel, Lähis-Idas · Praegune Iraak ja Süüria · Seal tekkis vanim kõrgkultuur · Mesopotaamias ei ole loodusvarasid, va. savi · Mesopotaamia oli välisnaabritele avatud, stabiilne ja hästikohanev · Linna ümber oli maapiirkond, keset linna tsikuraat-astmiktempel · Templitel ja preesterkonnal oli juhtiv osa, tsiilvõim oli kuningate käes · Semiidid-juudid tänapäeval, võtsid üle kõik sumerite nipid, tavad ja kombed. Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Uus-Babüloonia- Nebukadnetsar II, vallutas Jeruusalemma, tema käsul küüditati juudid Babülooni. Sellega algas umbes 50.a. juutide Paabeli vangipõlv. Juudid päästis sellest Pärsia kuningas Kyros. Uus-Babüloonia riik vallutati pärsialaste poolt. Sumerid · Lõid kiilkirja · Rajasid linnad
Roomlased kasutasid varase arhitektuuri perioodil näiteks etruskidelt üle võetud lihtsat templitüüpi, mida küll tervikuna ei ole säilinud, kuid roomlaste meenutuste põhjal on neist tehtud rekonstruktsioon (Lisa 3). Etruskide lihtne templitüüp meenutas üksikosadelt kreeka templit, kuid oli ülesehitatud teistsuguste proportsioonidega. Lihtsat templitüüpi iseloomustavad järgmised tunnused: asetsemine kõrgel alusel, tunduvalt järsem viilkatus kui analoogsetel kreeka templitel, hoone ees asuv lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt paigutatud sammastele. (Kangilaski 1997: 71) Etruski templitel olid kivist peaaegu ruudukujulised alused ning nende peal asetsevad templid olid ehitatud põhiliselt puust. Ühel küljel asetses üks või kolm väikest pühakoda, teisel küljel oli aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Sambad olid algselt puust, hiljem hakati neid ehitama ka kivist
templite juures, täitsid nende tellimusi. · Amet pärines põlvest põlve. · Tasuti tarbeesemete ja toiduga, sest raha ei tuntud. · Edukal käsitöölisel oli võimalik tõusta töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihi hulka. · Orjad olid teisejärgulised. (kasutati töödel, suurematel ehitustel ja sõjaväes.) Arhitektuur Minu hinnang Tähtsamad faktid, mõist · Templitel: massiivne peavärav, · Arhitektuur on neil võimad (nt. Hieroglüfid hieroglyphoi püh paiknes otsaküljel, sammas Püramiidid) märgid. · Kirjakeel on üliraske. Vaarao tähistas algselt paleed, h käigust ümritsetud siseõu, mille · Hierarhiline ühiskond on liiga hakkasid egiptlased kuningaid taga paiknes sammas saal
Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse , ehete ja soenguga. · Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning nende näod on tõsised ja rahulikud. · Kreeklased eelistasid kõrgreljeefi. · Dooria stiilis templitel olid reljeefid metoopidel, joonia templitel katsid reljeefid katkematu lindina kogu friisi. · Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlusstseene. Võitlused olid tasavägised ja rasked · 4. sajandil eKr taandub skulptuuris pidlik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat vormi, teised lisasid inimlikku, maist ilu.
Savist ehitati, savi peale kirjutati · Kivi, puitu, metalle hangiti mujalt, see soodustas juba varakult suhtlemist välisnaabritega; erinevalt Egiptusest oli Mesopotaamia välisnaabritele avatud · Egiptusest vähem stabiilne, hästikohanev Mesopotaamia ühiskond · Linnriigi keskuse ümber oli maapiirkond · Pidevate tülide pärast linnriikide vahel ümbritsesid neid varasest ajast müürid · Keset linna asetses astmiktempel tsikuraat · Templitel ja preesterkonnal juhtiv osa · Aja jooksul läks võim kuningate kätte · Vabad kodanikud talupojad, käsitöölised võisid osaleda rahvakoosolekutel Mesopotaamia ajalugu Ajaloo võib jaotada nelja ossa: - Sumeri riik - VanaBabüloonia - Assüüria - UusBabüloonia Hoolimata pidevatest vallutustest arenes Mesopotaamia kultuur pidevalt edasi. Sumeri linnriikide ajajärk Umbes 3500 eKr tekkis Sumeri kultuur
5) Constantinuse triumfikaar: asub Roomas. Kaunistatud nikerdatud detailidega. 6.Võrrelge Kreeka ja Rooma ehituskunsti! 4p Sarnaused: Mõlema puhul oli suurima ja ühtlasi kasulikuim lubjakördi avastamine ja kasutusele võtmine. Erinevused: Kreeka: kasutasid tahutud kive ilma sideaineta . Sambad toestasid ehitist. Kasutati lubjakivi ja marmorit. Ehituskunstis valitsesid kolm stiili. Rooma: Ehitati tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid. Templitel ärsem viilkatus kui Kreekas. Sambad olid ehitisele vaid kaunistuseks. Kasutati põletatud telliseid. 7.Kreeka ja Rooma jumalad. Tee võrdlev tabel! Esita tabelis vähemalt 5 jumalat. 5p Kreeka jumalad Rooma jumalad Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus
astmiktempel e. tsikuraat · Ümberringi paiknesid kitsaste tänavate ääres ühe- või kahekorruselised savist majad. · Linnriigid olid piiratud tugevate müüridega. Müüridest väljapoole jäid põllud, aiad ja karjamaad · Tähtsamad linnriigid olid: Adab, Eridu, Isin, Kis, Lagas, Larsa, Nippur, Uruk ja Ur · Elanike arv domineerivates asulates oli 30 000- 50 000 · Valitsesid monarhid, kuid suur maj. ja sots. ning kõrge prestiiz oli ka templitel ning preesterkonnal Linnriik Ur · Üks Mesopotaamia tähtsamaid linnriike · Asub Eufrati ja Tigrise vahel · Üks jumalatest oli Nanna · Ur'is asub ka Nanna tempel · Ur'is alustati väljakaevamisi aastal 1922, tööd alustas Leonhard Woolley koos abilistega Ur'i rekonstruatsioon Linnriik Uruk · Seal asub jumalanna Inanna tsikuraat
Skulptuur klassikalisel ajastul Kujudele osati anda kõige erinevaid poose. Nt. Myroni “Kettaheitja”, asend on väga liikuv Krüselefatiintehnikas skulptuurid – puust südamik, paljast keha jäljendavad osad kaeti elevandiluust plaatidega, riided ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kividest. Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. Reljeefid Tehti kõrgreljeefe. Dooria stiilis templitel metoopidel, joonia stiilis friisidel. Kujud ka templi katuse viiludel, sagely ümarskulptuurid, ühest küljest (altpoolt) vaadeldavad. Parimad teosed Athena Parthenoni templil, autor Pheidias. 4.Saj klassikaline skulptuur Rõhutati rohkem inimlikkust. Aktina kujutati ka naisi. Skulptuurid saledamad, kergemad. Proportsioonid muutusid (pea 1/8 keha kogupikkusest). Praxiteles – Hermes Dionysos-lapsega. Hellenistlik skulptuur
· templitüübiks oli megaron · sambad olid kindlas rütmis · sambad olid ehituselt tähtsamaiks komponendiks · sammas koosnes kolmest osast: 1)baas 2)tüves 3)kapiteel · sambatüübid on: 1)dooria(kõige vanem, jässakas, madal ja tal puudub baas) 2)joonia(saledam ja kõrgem, algab baasiga) 3)korintos(veel saledam ja pikem, pidulik, kapiteel kaetud taimemotiividega) · templite ehitamisel kasutati kallemaid materjale nt marmor · templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) · kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte · templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks · seinad olid kivist · naose taga asus jumala kuju · tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid
kunstnik. Ta on tuntud eriti oma meisterlikult loodud ilusaid naisi kujutavate puulõigete poolest, mida nimetatakse bijingaks. Teosed: *Ootus. 1792-1793, *Aastalõpu suurpuhatus. värviline puugravüür. Katsushika Hokusai (16001867). Teosed: *Kõige tuntum on Hokusai värvilise puulõike sari "36 Fuji vaadet", *shunga "Kalamehe naise unistus". 11. Jaapani arhitektuur- Templeid hakati ehitama 3.saj. Eeskujuks talumajad. Vanematel templitel kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele (ühe sellise vorm säilinud). Omapära püstpalkidele toetuv massiivne katus. Budismi mõjud al. 6. saj. mitmed ehitustehnilised võtted, segunesid kohaliku traditsiooniga.Katuseid hakati valmistama savist katusekividest. Ehitise mahtude jaotus muutus vähe. 7. saj. Horyuji buda usu klooster pealinn Nara lähedal, selle tempel vanimaid puuehitisi maailmas. 752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris
Jaapani kunst Sintoism ja templid · Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser (tenno), kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. · Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. sajandil. Eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. · Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem kui tuhat aastat on iga 20 aasta järel ehitatud selle templi täpne koopia, misjärel vana tempel on pidulikult hävitatud. · Püstpalkidele toetuv massiivne katus on jäänud jaapani rahvaliku arhitektuuri üheks omapäraks tänaseni. Valge Haigru ehk Himeji linnus Himejis asub täiuslikem Jaapani vanadest linnustest
puidust ega ole säilinud, seega tuginetakse Roomlaste kirjeldustele. Etruski ehitised olid suurel määral eeskujuks hilisemale rooma arhitektuurile. Näiteks kasutasid Roomlased varase arhitektuuri perioodil etruskidelt üle võetud lihtsat templitüüpi, mis meenutas üksikosadelt kreeka templit, kuid oli ülesehitatud teistsuguste proportsioonidega. Lihtsat templitüüpi iseloomustab asetsemine kõrgel alusel, tunduvalt järsem viilkatus kui analoogsetel kreeka templitel, hoone ees asuv lahtine koda, mida kattev katus toetud hõredalt paigutatud sammastele. Neil olid kivist peaaegu ruudukujulised alused ja nende peal asetsevad templid olid ehitatud peamiselt puust. Ühel küljel asetses üks või kolm väikset pühakoda, teisel küljel oli aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Sambad olid algselt puust, hiljem hakati neid ehitama ka kivist. Stiililiselt meenutasid sambad dooria sambaid, kui
Muistne Egiptus lk 1728 Umbes 5000 a. eKr tekkisid esimesed asulad Niiluse res ning j rkj rgult kujunesid v lja kaks riiki: AlamEgiptus ja lemEgiptus, mis liideti umbes aastal 3000 eKr vaarao Menese poolt ühtseks riigiks pealinnaga Memphis. Umbes samal ajal tekkis ka egiptuse hieroglüüfkiri ning algas vase kasutamine. Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb: l Vana riik (26502100 a. Ekr) l Egiptuse sisemise ühtsuse ja vaaraode vimu krgaeg. Loodi suured püramiidid. Kujunesid v lja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisimad tunnused. l l Keskmine riik (19501650 a. Ekr) l T htsal kohal olid noomide asevalitsejad nomarhid. Nuubia allutati Egiptusele. H vis umbes 1650 a. eKr hüksoslaste sissetungi tagaj rjel. l l Uus riik (15501075 a. Ekr) l Egiptuse v lise vimsuse hiilgeaeg. Alistati Sü...
looduse igavesse ringkäiku. vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3. Arhitektuuri omapära Sulanud üheks tervikuks Keerukas palkkonstruktsioon, Templite eeskujuks olid skulptuuriga, ehitised reljeefidega kaunistatud ja talumajad, vanematel templitel meenutavad monumente. värviliseks maalitud palke olid kõrged ja paksud õlgedest Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused. Ohtralt kaunistatud
jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Lisaks: Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart
pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Puulõiketehnikat kasutati algselt vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, kuid hiljem see kunst täiustus ja selle publikuks sai peamiselt linnade lihtrahvas. Temaatikas oli tähtsal kohal igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, näitlejad jms. Algul oli see mustvalge, hiljem värviline. Jaapani kunsti eripära. Templid hakati ehitama 3. saj. Eeskujuks talumajad. Vanematel templitel kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele (ühe sellise vorm säilinud). Omapära püstpalkidele toetuv massiivne katus Budismi mõjud al. 6. saj. mitmed ehitustehnilised võtted, segunesid kohaliku traditsiooniga. Katuseid hakati valmistama savist katusekividest. Ehitise mahtude jaotus muutus vähe. 7. saj. Horyuji buda usu klooster pealinn Nara lähedal, selle tempel vanimaid puuehitisi maailmas. 752. a
Jaapani kunst Jaapani kultuur arenes kaua suhteliselt omaette. Põllumajandusega hakati tegelema viimastel sajanditel e.Kr. aga näiteks rauda õpiti kasutama alles 3. saj p.Kr. Külades elanud hõimuliidud võitlesid omavahel, kuni jõuti ühtse riigi loomiseni 5. saj teisel poolel. Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. Sajandil. Nende eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem kui tuhat aastat on iga 20 aasta järel ehitatud selle templi täpne koopia, misjärel vana tempel on pidulikult hävitatud, 6. Sajandil jõudsid jaapanisse peamiselt Korea kaudu budism ja hiina kunsti mõjud, sealhulgas kiri, maalikunst, skulptuur ja mitmed ehitustehnilised võtted. Need ei kustutanud siiski kohalikku traditsiooni, vaid segunesid sellega
esindusväljakuks mida ümbritsesid kaunid templid ja ühiskondlikud hooned. - Hoolimata ilmaliku arhitektuuri arendamise eelistamisest sakraalsele ei saa öelda, et viimane üldse vabariigi algusaegade paiku unarusse jäetud oleks. Valitses lihtne templitüüp, mille elemendid meenutasid kreeka templit, kuid proportsioonid olid veidi teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja katuse viil oli tunduvalt järsum kui kreeka templitel. - Suursündmuseks rooma religiooni ajaloos oli aga etruski eeskujude järgi ehitatud ristkülikukujuline tempel Capitoliumil, mis pühendatud kolmainsusele: Jupiterile, Junole ja Minervale. Hilise vabariigi periood - Vabariigi ajal peeti eriti tähtsaks Rooma pealinna väljaehitamist ja arendamist. Ehitati mitmeid pidulike ehitiste ansambleid, mille seas tähtsaim keskväljak ehk foorum, mis oli kauplemise ja rahvakoosolekute toimumispaik, selline lahtiste sammaskäikude ja
marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist. 4 Rooma arhitektuur Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas
Lhote) Tekivad esimesed asulad, mida ümbritsevad kaitsekraavid. Jericho (~7500 eKr), teine vanem asula Catal Hüjük (puudusid tänavad, majad kokku ehitatud) Majadest on pärit seinamaalid 4-5. saj eKr Catal Hüyüki hiigelajast. Esimene linnakaart. Esimest korda sulatati pronksi (6.saj eKr) Peamine linna jõukus obsidiaanist (vulk. kivim) valmistatud esemetele (väga tugev) Malta saarelt algab megaliitarhitektuur (mega+lihtos e. suur kivi) Malta omapäraks hauakambritel ja templitel ristikheinalehekujul põhiplaan. Vanemad hauakambrid päris 5000 eKr, templid 3000 e.Kr) (Ggantija tempel) Megaliitehitised Briti saartel ja Prantsusmaal (tundmatud rahvad) o Newgrange hauakamber Boyne jõe kaldal Iirimaal. Maetud Iiri kuningad, asus suur loss (Tara künkal Tara/mis Iiri päikesejumal)' o Stonehenge Inglismaal, ehitatud ~2500-1500 eKr. Vabaõhutempel
Kui esialgu oligi kuninga roll pigem majanduslik ning poliitiline, siis hiljem lisandus kuningale ka väepealiku roll. Sumerite linnasid ümbritsesid kõrged müürid. Sumeri linnriikide templimajanduse ning kogukonna tähtis roll erivaldkondades oli alguseks riiklusele. Templite üheks ülesandeks enne kuningavõimu tulekut oli ka linnades erinevate tööde jaoks tööjõu otsimine ning üleüldiselt olid templid abiks tööde ja majanduse organiseerimisel. Tol ajal oli templitel peale majandusliku rolli ka suur poliitiline roll, sest see oli linnriigi juhivaks keskuseks ning templites korraldati terve kogukonna elu. (Sazonov et al 2015: 99-100) Uruku linn oli lõunaosas üks mõjukamaid ning olulisemaid linnasid sumerlaste aladel. Vahel peetakse seda ka esimeseks Sumeri linnriigiks. Ka kiilkiri leiutati arvatavasti just Uruki linnas. Kuna Sumeri linnriigid asusid sageli väga lähestikku, siis eri linnade vahel esines ka pingelisemaid aegu
kuulus kapitooliumi emahunt. Võrreldes kreeklaste kunsriga oli etruskide looming naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. Etruskide ehitised olid otseseks eeskujuks roomlastele. Nii etruskide kui roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. II-I sajandil e. m. a. jõudis orjandus Roomas küpsesse järku ning sellega toimusid ühiskonnas suured muudatused. Vabariiklik kord jooksis ummikusse ja pärast pikki veriseid kodusõdu kehtestati keisririik. Samal ajal võttis rooma kultuur iseseisvama ilme. Väilismõjud muidugi säilisid ning äsja vallutatud idaaladelt tuli neid
elementide abil sisekujunduse elavdamine. Tavalisteks elementideks seinamaalidel olid mitmesugused arhitektuurilised elemendid. Rooma arhitektuur Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele.Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart
Ringikujuline teatrihoone, keskel areen, kus toimusid ka merelahingud ja gladiaatorite võitlused. Seal oli 12h üritused, mida toidlustas riik, et tõsta keisri populaarsust, sest muidu oleks armee ta välja vahetanud.Colosseum on keeruline insener tehnilise süsteemiga ehitis. Tema keskne südamik oli valatud rooma betoonist, see omakorda ümbritsetud tellistest vahemüüriga, peale kaetud marmor voodriga, mille ornamendiga oli antud sammaste kuju (nau Kreeklaste templitel sambad, aga need olid joonistatud). I korrus oli dooria stiilis, II korrusel joonia ja III korrusel korintose stiilis sambad. Areen oli tihedalt pigitatud, liivatatud laudadega, kus peal sai ka merelahinguid päriselt pidada. Kõik lahingud toimusid päriselt, olid ohvrid ja võitjad. Colosseumi kõige viimasel real olid üleval ka piigid, et päike pähe ei paistaks pandi telkriie üle colosseumi ava sõõriku kujuliselt (keskelt tühi). Colosseum mahutas umbes
hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Templikompleks oli jumalakoda ning sümboliseeris ühtlasi universumit. Arhitektuuris kajastusid põhielemendid: vesi, päikesepaiste, tähed, metsad ja templi sisemuses- pimedus. Egiptlaste uskumuste kohaselt võisid jumalad asuda kõikjal, kuid nad soovisid kindlaid varjupaiku- templeid, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Templitel olid maavaldused, koolid ja töökojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu võrdselt jaotatud kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel. Templid ehitati traditsiooniliselt haudehitiste juurde jumalate austamiseks. Enamasti on temlid nelinurkse põhiplaaniga ja väljaspoolt müüriga varjatud. Sissepääs templisse toimus läbi värava- pülooni. Väravaehitise ees seisid obeliskid- neljatahulised teravatipulised sambad. Obeliskid
tekkest, küll aga sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku, ning jaapanlased ise põlvnevad neist. Müüdid panid aluse jaapani rahvususundile shintole ja kujunesid jaapani kultuuri arengus oluliseks mõjuteguriks. Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. sajandil. Nende eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Jomoni kultuur Yayoi kultuur Hariduselu Enne hiina hieroglüüfkirja tulekut ei olnud jaapanlastel oma kirjasüsteemi. Õppetöö toimus suulises ja praktilises vormis. Hõimutarkade kaudu said tuntuks ja kandusid põlvest põlve edasi müüdid jumalatest ning esivanematest, teated ajaloost. Külades olid õpetajadeks käsitöömeistrid ja taidurid.
Kr. õnnestus ühel teadlasel seda taas lugeda. 9. EGIPTLASTE JUMALAD JA TEMPLID Egiptlased uskusid, et maailmas on palju jumalaid. Tähtsaim jumal oli päikesejumal Amon-Re. Amon-Re´d kujutati ette oinana. Vaaraode võimu kaitses kullipeaga jumal Horos. Surnute riigis, aga Horose isa Osiris. Egiptlased austasid ka pühi loomi. Erilise au sees olid sõnnikumardikad, ehk skarbused ja must valge lauguga härg Apis. Egiptlased püstitasid jumalate auks templeid. Templitel oli suur uhke värav, kust sai sammastega piiratud sisehoovi. Sealt edasi sai suurde sammassaali. Kõige pühamasse ruumi võisid minna ainult preestrid. Templite juurde kuulusid panipaigad kuhu koguti annetusi.
Kore- alasti meesfiguur Lysippos - ,,Kaapija" Myron - ,,Kettaheitja" Polykleitos - ,,Odakandja" Kourus - riietatud naisfiguur Reljeefkunst. Kreeka reljeefkunst erines egiptuse omast, nimelt eelistasid kreeklased .......................... ..............................., mis mõjusid omaette mahuliste teostena. Kreeka reljeefkunstis kujutatakse enamasti ........................................................ . Parimad ehitusega seotud teosed leiame Hegeso hauakivil ja ka Nike templitel. 400 a. e. Kr. hakkas levima reljeefkunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. TÖÖLEHT NR. 4 - ROOMA Öeldakse, et kui Rooma vallutas Kreeka sõjaliselt, siis Kreeka vallutas Rooma kultuuriliselt. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle endale eeskujuks . Näiteks võtsid roomlased üle kreeka jumalad, kellele nad andsid oma nimed näiteks: Zeus (Kreeka) = peajumal ning taeva- ja äikesejumal. / Aphrodite (Kreeka)= armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna.
sisekujunduse elavdamine. Tavalisteks elementideks seinamaalidel olid mitmesugused arhitektuurilised elemendid. 6 Rooma arhitektuur Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas
Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka. Shala-lala-la Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist, paljud kaunistused ja detailid olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud) 5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse. Parthenoni tempel Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika ehitasid Iktinos ja Kallikrates lühemal küljel 8 sammast pikkemal 17 Mõõtmed 31x70m On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud) Teater
Väljakaevamisi Mükeenes ja Troojas tegi saks päritolu ärimees ja arheoloog Heinrich Schliemann ( 1922- 1990 a.). Vana-Kreeka 1. Kreeka kunsti jaotatakse kolmeks ajajärguks 1) Arhailine ajajärk: 600 eKr. 2) Klassikaline ajajärk: 480-320 eKr. 3) Hellenistlik ajastu: 323-30 eKr. 2. Kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad olid Väike-Aasia, Itaalia, Sitsiilia ja muud Vahemere saared. 3. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. 4. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud
· Esimene kõrgtsivilisatsioon! · Kiilkiri vanim! Tsivilisatsiooni tunnused: · Savitahvlitele kohane kiilkiri; · suurte templite ümber rajatud linnad. Sumeri linnriigid: · Ur, Uruk, Lagas, Kis; · Ühtset riiki ei tekkinud, kuna linnriigid olid üksteisega pidevalt sõjajalal. · Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud linna südames tsikuraat. · Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda · Templitel ja preesterkonnal oli tähtis osa ühiskonna elus, korraldasid ka usuelu · Aja jooksul läks riigijuhtimine kuninga kätte, kelle otsusi toetas rahvakoosolek Sumerite leiutised: · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused
Kr., aga näiteks rauda õpiti kasutama alles 3. sajandil p.Kr. Külades elanud hõimuliidud võitlesid omavahel, kuni jõuti ühtse riigi loomiseni 5. sajandi II poolel Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser (tenno), kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juab 3. Sajandil. Nende eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem ku ituhat aastat on iga 20 aasta järel ehitatud selle templi täpne koopia, misjärel vana tempel on pidulikult hävitatud. Püstpalkidele teotuv massiivne katus on jäänud jaapani rahusliku arhitektuuri üheks omapäraks tänaseni. Budismi mõjud. 6 sajandil jõudsid Jaapanisse peamiselt Korea kaudu budism ja
niisutuskanalid toimiksid ja nemad kogusid ka andamit, millest enamus läks vaarao lossi. Preetrid aitasid korraldada riigivalitsemises tähtsaid ülesandeid. Nemad olid vähesed, kes pääsesid võimsa vaarao siseringi. Ramseste ajal olid preestrid koos kõrgemate ohvitseridega oma võimu tipul ning võimas ametnikkond oli nende kontrolli all. Templitel olid maavaldused, koolid ja töökojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu võrdselt jaotatud kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel. Preestrid olid ametnike (sealhulgas kõrgemate
2. Kirjelda kreeka templi üksikosi 3. Templi tähtsus 4. Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? 5. Milliseid materjale kasutati skulptuuride valmistamisel? 6. Mis oli tähtis kreeka skulptuuris 7. Kus näeme kreeka maale? 1. Dooria ; Joonia ; Korintose 2. Kreeka templite talad toetusid sammastele. Seinad olid relieefidega kaunistatud. Nad ei kajastanud kunstis reaalsust, vaid ideaali. Kreeka templitel on stiilitunnused olemas: Dooria, Joonia, Korintose. 3. Tempel oli tähtis pühapaik 4. Parhhailine e. vana aeg (600-480 Ekr) Klassikaline e. õitseaeg (480- 323 Ekr) Hiline e. hellenistlik aeg ( 323- 30 Ekr) 5. marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga 6. Kõrgused, varju efekt 7. Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel Rooma kunst 1. Kust sai alguse rooma riik? 2
Tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud (entaas). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatüüp. Firmitas-tugev, jõuline. Kapiteeli osas abakus ja ehhiin. Talastikul triglüüfide ja metoopidega friis. Hera tempel Olymposel · Joonia- peenem, elegantsem. Mitmeosaline baas, iseloomulik kapiteel (voluut ehk oinasarv)(keerukujuline kaunistus). Maiselik, venustas, naisjumalannade templitel. Sügav kannelüüring, hammaslõikeline friis, ehisliist-munavööde, helmesnöör kapiteelil. 24 sügavat vagu. Saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Nike tempel, Erechteioni tempel · Korinthose- kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad saledad ja kõrged. Tal on baas. Kõige noorem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
