Tema hing lahkub kehast väikese lapse kujul, kelle võtab vastu ingel, kes viib selle taevasse. Kristuse pea on pööratud tema poole. 17. Missuguste Eesti jaoks tähtsate kunstnike töökojad asusid Lübeckis 15.saj., mida nad valmistasid? Mis on 'Surmatants', autor, aeg, asukoht ja teose mõte? Need olid Hermen Rode ja Bernt Notke, kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökodasid. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar. 'Surmatants'- autor oli Bernt Notke, 15.sajandi lõpp. , asub Tallina Niguliste kirikus. Maal sümboliseerib elu kaduvust ja kõige surelikkuse rõhutamist. Säilinud fragmendil on kujutatud just kõige suursugusemad isikud vaheldumisi skeletitaoliste surma allegooriatega. 18. Kuidas toimus 15.sajandil Itaalias maali areng? Peale Piibli teemade hakati kujutama..näide? Inimkeha osati maalida, perspektiivid, loodust hakati rohkem kujutama. 19
· Kõrgelt arenenud kullassepakunst Tallinnas (15.saj) . Valmistati kirikuriistu, ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos enam kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants. · Hansa Liitu kuuluvatel Eesti linnadel olid tihedad sidemed Saksamaa linna Lübeckiga, mis oli tähtis kunstikeskus. Sealt telliti Tallinnasse teoseid kahelt nimekalt lüübeklaselt HERMEN RODE JA BRENT NOTKE. Neile tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. · 1481. Aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar Niguliste kirikusse. Rode oli eelkõige maalija ja altari keskosa värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline. Kujusid on 76 ning kesksed nende seas on Maarja Jeesus-lapse ja oma ema Annaga. Maalingud on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust. · 1483 saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist.
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised,...
Matthias Grünewald Matthias Grünewald oli teine suurmeister Albrecht Düreri kõrval XVI sajandil.Grünewaldi tegelik nimi oli Mathis Gothart. Temast ei teatud üpris midagi enne XX sajandit, ainult 13 tema maalingutest on säilinud. Grünewald sündis ja kasvas üles Würzburg´is Nürnbergi lähedal. Aastast 1501 kuni 1521 oli ta töökoja omanik Seligenstadtis. Grünewaldi peateos on Isenheimi altar Colmari muuseumis,mis valmis u. 1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüetest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub uue stiili pehme ja painduv ümarus. Figuurides ei taotle ta monumentaalset suurust ja
tükkidest , omavahel olid nad seotud seatinaribadest . Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile . Klaaside värvid olid väga kirkad . Kujutised olid lihtsad ja monumentaalsed . Maalinguid sai ka lugeda nagu religioosseid jutustusi . Tahvelmaal Hakkas levima hilisgootia päevil . Tahvelmaal võimaldas anda edasi elu mitmekesisust ja peeni nüansse . 14. 15. sajandil kasutati peamiselt altarite juures . Üks levinumaid altari tüüpe oli tiibaltar mis meenutas suurt kappi mitme paari ustega . Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad , kuid sageli moonutatud . Kuulsamad gootika maalikunstnikud olid GIOTTO di BONDONE (1276-1337) ja SIMONE MARTINI (u 1283-1344). Tiibaltar GIOTTO di BONDONE SIMONE MARTINI Järeldus Nimi on tulnud siis ühe gooti hõimu järgi. Kirikuid katsid suuresosas vitraazaknad.
Ja 14. nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, linnused (Tallinna Linnamüür). Kujutav kunst. Kunst tihedalt seotud religiooni ja kirikuga. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline Kunstiesemeid heitliku ajaloo tõttu säilinud üsna vähe. Hermen Rode tiibaltar Niguliste segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse kirikus. nõidumist, ennustamist jms. Kabelite ehitamine muistsetesse kultuskohtadesse. Kirikupühad nõude tõttu ei jõutud tihti kokkuleppele
Teise maailmasõja ajal 1944.aastal muutis pommitamisel tekkinud tulekahju Jaani kiriku vremeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. 3) Mida loetakse Eesti keskaegse puuskulptuuri parimaks teoseks? 14.sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp, mis paikneb Harju-Risti kirikus. 4) Milline silmapaistev teos jõudis Tallinnasse Lübeckist Hermen Rode töökojast? 1481.aastal toodi Hermen Rode töökojast Tallinnasse tiibaltar, hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse. 5) Millised silmapaistvad teosed jõudsid Tallinnasse Lübeckist Bernt Notke töökojast? *Pühavaimu altar, *Surmatants. 6) Kus Tallinnas asub Hans Pawelsi kenotaaf? Mis on kenotaaf? Hans Pawelsi kenotaaf Tallinnas asub Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. Kenotaaf on kivist raiutud tiibaltar. Gootilikult raamistatud nissides on 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruumalemma ja kannatuslugu. Alumises nisis lamab surma
• Valisin, sest minu jaoks on see kõige tuttavam keskaegne ehitis • Keskaegsed tunnused: ümarkaared, vähe väikseid aknaid, Pisa torn on eraldi seisev kellatorn, vähe kaunistusi Naeratav ingel Naeratav ingel • Ümarplastika – kuju vaadatav nii eest kui ka külgedelt • Gooti stiilis • Hingeline ning tundeline • Nägudelt on kadunud piin ja kannatus • Valisin, sest Isenheimi altar Isenheimi altar • Valisin, sest see on Mathias Grünewaldi kõige kuulsam tiibaltar • Tiibaltar – nagu väike kapp. Kaunistatud maalidega või puuskulptuuridega • Grünewald elas renessanssi ajastul, kuid teoste sisu peegeldas keskaega • Piiblisündmus – andis edasi jutlustuse sisu • Erksate värvidega suurendas maali mõju Renessanss • 14. – 16. sajand, jagunes kolmeks etapiks (eelrenessanss, vararenessanss, kõrgrenesanss) • Humanism • Antiikaja väärtustamine • Käsitöölisest kunstnikuks • Moraalilangus, naudingud
Süngemaks teemaks ristilöömine (ahastav Maarja Magdaleena) -laiendatud Krutsifiks- kolgatagrupp Pieta-14.saj. Saksam. Ema hoiab käes oma surnud poega. Tiibaltar(tahvelaltar) uus näntus, tahvelmaalingutega -I saksamaal 14.saj lõpp - väga populaares Hispaanias -altarimaal jagatus mitmeks tahvliks, liiguvad nagu kapiuksed - kolmnurkse kujuga( ka ristküliku kuuga) - tuntum meister sakslane Veit Stoss -tuntumad tööd asuvad Krakovis - tohutu tiibaltar Kraovi Maarja kirikus, kolmnurkse põhiplaaniga. Bernt Notre (rohkem tuntud skulptorina) Stockholmis Püha Jüri skulptuur ( võitlus lohega) Lüübekis ,,Surmatants" hävis IIMSs Nigulistes Notke õpilast poolt tehtud koopia Püha Vaimu kiriku kappaltar Herman Rode- Niguliste kiriku (tiibaltar) peaaltar Tahvelmaal Itaalias(uus nähtus) - 2 keskustSiena ja Firenze - Cimabul Firenzest, Giotto õpetaja, teinus ka tahvelmaale mis on halvasti säilinud
Saksa renessansskunst · Oluline graafika · Trükikunsti leiutajad · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · Gravüürid: o Puugravüür puuklotsi sisse lõigatud kujundid o Vasegravüür vask ei säili nii kaua · MATTHIAS GRÜNEWALD o ISENHEIMI TIIBALTAR - peateos Colmari muuseumis "KRISTUSE ÜLESTÕUSMINE" "KRISTUS RISTIL" · leinavad Maarja, apostel Johannes ja Maarja Magdaleena põlvitab, paremal seisab Ristija Johannes · Kõige kuulsam ALBRECHT DÜRER: o Tema loomingus ka autoportreed 10 tükki o Maale säilinud 100 maali o Eelkõige gravüürid o Puulõikesarjad:
altarimaal--19.sajandil üldiseks saanud Kristuse elu kujutav lihtsamas raamistuses suureformaadiline maal altari peakaunistusena. peaaltar--kõrgaltar--kiriku kõige tähtsam ja suurem altar.Kiriku idaotsas apsiidi ees või sees. retaabel--romaani ja gooti ajastul kasutusele tulnud liikuv altari pealmik, madal riiuliga sein altari taga, hiljem dekoratiivne pealeehitus kolmes või enamas osas. Kõrgema keskpartiiga, oli rikkalikult kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Sellest arnes hiljem tiibaltar. altaripealmik--tsiboorium--baldahhinitaoline pealeehitus, mis asetati neljale või enamale sambale altarilaua kohale. relikviaar-- tiibaltar--kappaltar--gooti altar, mis moodustub kahe või enam uksega madalast altarikapist. Skulptuuridega keskosa nim. korpuseks, maalitud uksi tiibadeks. predella--tiibaltari alaosa, üks kolmandik altarikapi kõrgusest. Altarikapisokkel, mis on samuti kaunistatud maalide ja skulptuuridega ning sageli varustatud ka
Tema iseärasuseks on valgusküllase ruumi kujutamine nii interjööris kui maastikul. Ta maalis inimesi, esemeid ja maastikke realistlikult ning pööras suurt tähelepanu detailidele. Erwin Panofsky on tunnustavalt öelnud: "Jan van Eycki silm oli korraga nii mikroskoop kui teleskoop." Võttis esimesena Euroopas kasutusele õlivärvid. GENTI ALTAR Ladinakeelne pealkiri altaril teatab, et seda alustas Hubert van Eyck ja lõpetas Jan van Eyck. Suur tiibaltar SintBaafsis. Inimesest kaks korda kõrgem ja avatud tiibadega viie meetri laiune. Koosneb 24 pilditahvlist, millest 12 kujundavad tiibade avamisel nähtavale tuleva sisekülje ning ülejäänud 12 suletud altari väliskülje. GENTI ALTAR Pühendatud kahele teemale: Kristuse sümboliks oleva talle kummardamine (Kristuse lunastusohvrile) ja Maarja kuulutamiseks nimetatud piiblilegendile. Paljude põlvkondade jaoks on
seotud kiriku seinaga Kehastab rüütli voorusi Tiibaltarid Uueks nähtuseks gooti ajastu kujutavas kunstis olid 14.sajandi lõpus ilmunud tiibaltarid Algas Saksamaalt aga levis kiirelt naabermaadesse Valmistamise õitseaeg on 15. sajand aga neid on tehtud Eestis kuni 16. sajandini Saksa tiibaltarid kujutasid endast puureljeefide ja tahvelmaalide ühendust, keskossa paigutati puust kujukesed ja reljeefid, külgedele maalingud Tiibaltar käis lahti külgedele, tegemist oli nagu suure kapiga, millel mitu uste paari, maalingud ja puukujud olid nii uste välis- kui siseküljel Tüüpiline tiibaltar oli kolmnurkne kõrgusesse pürgiv, kuid on ka palju ristkülikukujulisi tiibaltareid Veit Stoss Suurim Saksa tiibaltarite meister oli Lõuna-Saksamaalt pärit Veit Stoss kelle suurim töö on Krakovi Maarja kiriku tiibaltar mille kõrgus oli üle ... Ta on teinud Krakovisse ka kuningate haudadesse kivireljeefe
Renessanss- pr keeles taassünd, keskaja lõpp, suured ja rikkad linnad puhkesid õitsele(itaalias), ilmalikkus, eneseteadvus(pimedus läbi, leitakse tee antiigi hiilguse juurde, petrarca-poeet), humanism, antiigi juurde naasmine, avastused ja leiutise, ,,Eesmärk pühitseb abinõu" Machiavelli, Boccaccio ,,Dekameron" Kunst: tekkis itaalias, 14. Saj eelrenessanss 15.saj vararenessanss 16.saj kõrgrenessanss, kompositsioon-paigutus, ihulikkuse hindamine(esile tõstetakse kehavorme ja jäsemeid), looduselähedus, perspektiiviseadused, akt-proportsioonid, kompositsioonid, reeglites on nii tõde kui ka ilu Jan van Eyck(1380-1441)/Hubert van Eyck- madalmaad, perspektiiv ei oleveel täiuslik, ese ja isik väga täpselt joonistatud, teemad kiriklikud *Genti altar(1432 suur tiibaltar)- Saint Brato katedraalis Gentis tänaseni, 24 pilditahvlit, avamisel oli näha 12 ülejäänd 12 suletud altari välisküljel. *Arnofili kihlus- abielu sõlmimise tseremoonia, londoni...
Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hiljem ka Madalmaad Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe. Tuntumad Niguliste kiriku tiibaltar, mille teinud Hermen Rode ja kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. 1520-30 algas renessansikunsti läbimurre, Eesti kulsaim Michel Sittow. Kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. Russowi kroonika XVI sai teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Kroonika esitrükk ilmus 1578.a ja leidis ohtrasti lugejaid. Tehti ka teine ning kolmas trükk.
Reimsi katetraal- üleni skulptuure täis. Itaalia: kirikud millel kellatorn eraldi profaan ehk ilmalik arhitektuur Palazzo( 3 korrust)- Doodzide palee. Hooned kirjud. Saksamaa: levib Prantsuse süsteem erinevus materjalides, kasutatakse punast tellist. Münsteri kirik, Saksamaalt levib tellise ehitis Baltikumi. Riia toomkirik. KUJUTAV KUNST: kõige olulisem skulptuur, kõige kuulsamad on Reimsi katedraali skulptuurid. Saksamaa: värvitud puu skulptuur, kasutatakse altarite kaunistamiseks. Tiibaltar ehk kappaltar- sinine punane kuldne. Lüübek: altarite töökojad, Hermen Rode töökoda- Niguliste kiriku altar+ kõik tallinna kappaltarid seal tehtud. FRESKO:GIOTTO di Bondone- freskomeister. Miniatuurmaal: Vennad Limbourgid nt: inimese kujutamine ei ole nii moonutatud. Kõrgemaks kunstiks peeti vitraazi. KESKAEG EESTIS: 13.saj- romaaniaeg. 16.saj algus Gooti. Arhitektuur: paekivist P-Eestis, tellis L- Eestis. I meistrid läänest( Pariisi gootika lihtsustatud variant)
arvu värvivarjundeid, ülipeeni detaile. Polnud rangeid reegleid, vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. Jan van Eyck- Põhja-Madalmaade koolkonna tähtsaim esindaja. Vennad Eyckid on madalmaade maalikoolkonna rajajad (Jan ja Hubert van Eyck). Üheks tööks Madalmaade tähtsaim, suurim teos Genti altar Belgias: Valmis 1432. aastal, kui Hubert oli juba surnud. Maalisid peenmaalitehnikas, piiblistseenid reaalsed ja elavad. Tiibaltar koosneb 24- st pilditahvlist. Suletud altari välisküljel Maarja kuulutus, Ristija Johannes, apostel Johannes, põlvitav abielupaar. Siseküljes „Talle kummardamine“, kus tall on keskel altaril, ees kummardavad inglid, tagaplaanil müstiline „Elukaev“. Siseküljel lisaks trooniv Jumal-isa, Neitsi-Maarja, musitseerivad inglid, Aadam ja Eeva. Jan van Eyck kasutas värviperspektiivi, mis lõi sügavillusiooni: eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaanil
Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja saab maalida kiht-kihilt. See anna võimaluse maalida ülipeeneid detaile, kujuneb välja peenmaal. Jan van Eyck- Tegutses Hollandis. Tema tähtsaim teos on Genti tiibaltar. Tegi selle aastal 1432 koos oma vennaga. Piiblitemaatikat on reaalselt kujutatud läbi peenmaali tehnika. Säravad, puhtad ja kristalsed värvid.Kasutab värviperspektiivi- kaugemad motiivid on tumedamad. Kesksel kohal on talle(lamba) kummardamine, ümber selle on ristisõdijad, pühakud, inglid. See on väga skulpturaalselt maalitud. ,,Arnolfi kihlus"(1434) - selle tellis Itaalia kaupmees. Palju sümboleid, mis sümboliseerivad abielu pühadust, nt kingad,küünal, palvehelmed
Kunstiliigid: Arhitektuur,disain,tarbekunst,rahvakunst,kujutavkunst. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid mbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri miste hlmab nii ksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussstlikumad, parema vljangemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks. Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt jrgmisi alasid:klaasikunst, tekstiilikunst, keraamika. Skulptuurid: Linda kuju (Linda mel), Russalka (1902 A.Adamson), Vike Merineitsi (Koppenhaagen), Pissiv Poisike (Brssel), Suur Svinks (Giza pramiidide vljal). Graafika on kujutava...
Missuguseid värve kasutati vitraazide tegemisel? Punane, sinine, kollane, roheline 18.Missugust temaatikat kujutati vitraazidel? Piibli temaatikat Toimub jätkuv miniatuurmaali areng.13.saj. alguses prantsuse miniatuurmaali suur õitseperiood. Juhtivaks keskuseks on Pariis. 19.Mis on miniatuurmaali peamine ülesanne? Moodi lähevad läbinisti illustreeritud piiblid (Bible historiee) ja piiblilugusid sümboolselt selgitavad piltide tsüklid ( Bible moralisee) Tahvelmaal ja selle levik 20.Mis on tiibaltar ja mida sa temast tead? õhukest kappi meenutav, ühe või enama paari ustega altarikaunistus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. Enam kasutati kujude värvimisel punast, sinist ja kuldset värvi. Kõige rohkem valmistati tiibaltareid Lüübekis 21.Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada 4 piirkonda: a)Põhja-Eesti / Toomkirik, Niguliste kirik b)Lõuna-Eesti / Urvaste, Tartu Jaani kirk c)Lääne-Eesti / Valjala kirik, Käina kirik
Kunstiajalugu 1. Madalmaade kunsti eripära 1) Rohkem linnakodanike teenistuses (tellijad jõukad linlased) 2) Puudusid antiigi eeskujud 3) Vähem elurõõmus, toretsev ja elegantne kui Itaalias (renesanss) 4) Esiplanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed 5) Inimest ei peetud maailma keskpunktiks nii nagu Itaalias 6) Tugevad usulised meeleolud, mis avalduvad igapäevaelu kujutavates piltides 7) Puudus keha idealiseerimine, tähtis oli hingeelu avamine 8) Kunstnik oli käsitööline 9) Tahvelmaalid 10) Õlivärvide kasutamine 2. Madalmaade maalikunst 15.sajand JAN VAN EYCK ,,Arnolfini abielupaar" Maal abielupaarist nende abieluvande ajal, kus tunnistajad paistavad peeglist. Üks nendest ilmselt kunstnik ise. Pilt on täis sümboleid, mis viitavad selle paari eluväärtustele (nt: koer-truudus) ,,Genti Altar" Eyck maalis selle koos oma venna Hubertiga. 24-st pilditahvlist koo...
valitsejad, ka jõukad kirik kuid ka õukond (nt inimesed Medicite perekond) Tähtis on erinevate Kangelasliku isiksuse karakterite jäädvustamine kujutamine Fantaasiaküllus, inimtüüpide Ühtsus ja voolavus valik ja tunnete usutavus Grünewaldi peateos on Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis 1511 a. Suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs jünger Johannes, kes toetab minestavat Maarjat.
Maakirikud Põhilised kodakirikud Valjala, Mihkli, Martna, Ridala, Karuse, Püha, Karja kirik o Kujutav kunst · Arhitektuuri teenistuses, kuid romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum · Oluline on skulptuur- S-figuur(ka maalikunstis) Prantsusmaal- Reimsi katedraali skulptuurid 2500 tk Saksamaal- levib värvitud puuskultuur(ka Tallinnas) · Tiibaltar e kappaltar : pikad inimfiguurid, riided on volditud nurgeliselt, värvid: sinine, punane ,kuldne. Asuvad Niguliste kirikus ning Pühavaimu kirikus. · Saksamaa keskusekson Lübeck, seal asus ka kuulsa Hermen Rode töökoda.
Jan Van Eyckist sai Burgundia hertsogi õuemaalija, kes viimase ülesandel teostas reise ka eksootilistesse kohtadesse. Kuulub peenmaalijate hulka (detailide rohke). ,,Kantsler Rolini madonna". Portreedest kuulsaim abielupaar Arnolfini portree, ,,Mees punase turbaniga". Rogier Van Der WEYDEN (1400-1464), kellest sai Brüsseli linnamaalija. Loomingu põhiosa moodustasid kujutused Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. ,,Kristuse ristilt võtmine", võimas tiibaltar viimse kohtupäeva stseeniga. Oli hinnatud portretist, Burgundia hertsog Charles Südi portree. Van der GOES (1430-1482) oli rangem nii figuurides kui kompositsioonis. Kuulsam Portinari altar, mille tiibadel tellija oma naisega, kuid põhipilt on Kristuslapse kummardamine. Temalt õppisid Itaalia meistrid. Hans MEMLING (1433-14943) oli veidi lüürilisem, äärmiselt detaile armastav, Tiibaltar, mis kujutab viimast kohtupäeva. Üks kuulsamatest Tantzigi Maarja kirikule loodud Püha
mitte anatoomia niipalju Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis- rüütliideaale väljendab, ratsanik seotud kirikuseinaga Tiibaltarid.- puuskulpt. ühendamine tahvelmaalidega. Kokku ja lahti käivad ning maalingud mõlemal pool. nt. TLN Niguliste kiriku peaaltar by Herman Rode (Lübeckist) 7-8 tahvlit säilinud b. notke poolt// Pühavaimu kirikus (3 tahvel-kappaltar) by B. Nothe(Lübeckist)- surmatants Maalikunst:katku kujutaminesurmatants. 24 tseeni, Veit Stoss Lõuna- Saksamaalt. Tiibaltar (suurim g. altar Euroopas) Krakowis- Maarja eluga seotud stseenid, 13 meetrit, puureljeef /// Bambergi altar Tahvelmaalid- Lääne -Euroopas ei tehtud, tuli bütsantsist Itaaliasse taas 13. saj. GIOTTO –San Francesco kirikus Assisis maaling// Padova Arena kabeli maalingud..valguse ja varju kujutamine, looduse sissetoomine-perspektiiviga katsed.// Vennad Limbourg’id Berry hertsogi palvraamat-Miikaeli võitlus lohega–minaiatuurmaalide õitseaeg?
Eriti kõrgel tasemel on gootikas vitraaz. Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Gootika Eestis: Tallinna vanalinn. Toomkirik, Niguliste (barokne tornikiiver), Pühavaimu ja Oleviste kirik ja paljud Eesti maakirikud. (Raekojal renessanss-stiilis kiiver). Tuntumad kunstnikud: Sakslase Bernt Notke Surmatants Tallinna Niguliste kirikus ja Tallinna Pühavaimu kiriku tiibaltar, Hermen Rode Tallinna Niguliste kiriku peaaltar, Michel Sittow Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena.
GOOTI KUNST (12.-16.saj.) Gooti stiili nimetus on juhuslik ja tekkis uusaja alguses, kui suhtuti keskaja kunsti halvustavalt. Gooti stiili nimetus tuleb ammu hääbunud gootide hõimu nimest. Gooti kunsti perioodid: 1. varagootika 12.saj. II pool 2. kõrggootika 13.-14. saj. 3. hilisgootika 15.-16.saj. algus. Gootika tekkis Prantsusmaal ja levis sealt teistesse Euroopa riikidesse (ka Eestisse). Kõige varem loobuti gootikast Itaalias( 15.saj.). Gooti ajastu alguseks oli välja kujunenud uus seisus- linnakodanikud, käsitöölised ja kaupmehed. Tekkisid uued linnad, inimeste eluviis muutus liikuvamaks ja kasvas toredusiha. See kõik avaldas mõju kunstile., kuid suurimad saavutused on seotud ristiusu kirikuga. ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised,...
2. arvestuse materjalid Renessanss madalmaades 15. saj Tunnused: · Kunstitellijaks linnakodanik · Kunstnik-käsitööline · Puuduvad antiikkunsti eeskujud(teemad, alasti inimkeha kujut, elurõõm · Usulised meeleolud · Sümboolika · Peenmaalitehnika- väikseimad figuurid ja detailid välja joonistatud · Piltidel õpetlik-moraliseeriv tähendus · Hingeelu avamine · Tahvelmaali osatähtsus · Õlivärvide kasutamine · Realistlikum, maalähedasem · Kujutati tavalisi inimesi Jan van Eyck 1390-1441 · Õlimaali väidetavalt esimene kasutusele võtja · ,,Genti altar" (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika · ,,Kantsler Rolini madonna" · ,,Arnolfini abielupaar"- ilmalik teos, sümboolika Rogier van der Weyden 1400-1464 · Dramaatilised tunded · ,,Kristuse ristilt võtmine"- haaravalt traagilised miimika ja kehakeel. Hugo van der Goes 1440-1482 · ,,Portinari altar"- jõuavad itaaliasse madalmaade peen...
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) Nelitis - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn Arkaadid - ümarkaared Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; is...
pääsema vabam loodusekäsitlus ja püüd maalilikkuse poole, mis rajas teed renessansile. Tähtsaim plastika keskus 15-16 saj. Saksamaal oli Nürnberg. Siin tegutses kolm kuulsamat saksa skulptorit: Veit Stoss, Adam Kraft ja Peter Vischer. Veit Stoss (1438-1533), oli rahvuselt arvatavasti poolakas ja ta tegutses pikemat aega Krakovis. Siin tegi ta oma esimese kuulsama töö - Maarja altar Maarja kirikus (lõpetatud a. 1489). See on suur tiibaltar, mille keskel on stseen (elusuuruste vabafiguuridega) Maarja surma kujutamisega; tiibade sisekülgedel on kuus väiksemat nikerdatud kujutist Maarja elust ja väliskülgedel on 12 stseeni Kristuse elust. Siin võib juba täies ulatuses tundma õppida meistri laadi. Stossi figuuristiil on väga dramaatiline, jõuline, karge ja peaaegu vägivaldne, voldistik kuhjatud, nurgeline ja rahutu, näod väga ilmekad. Nürnbergis lõi Stoss oma teise
18. tarus tehti toomakirik ja jaani kirik. 19. pikk herman, kik in de kök, paks margareta, olevist ja niguliste kirik, pirita klooster. 20. raekoda 21. rakvere kirik on gooti stiilis. 22. eelkõige kirikute kaunistamine 23. gooti plastika 24. Reimsi rikkalikud skulptuurid Chartesi värvilised klaasaknad, Amiensi suurim ehitis 25. Herman Rode. Tegi Tallinna niguliste kiriku peaaltari. Bernt Notke. Surmatants ja Tallinna pühavaimu kiriku tiibaltar. 26. Sest seal polnud suuri aknaid. 27. Giotto di Bondone. 28. fresko maalitakse värskele lubjakrohvile ja siis värv ühindub.
(prantsuse stiilis) Eesti vanim gooti stiilis kirik on Tallinna Toomkirik Toompeal. (13.sajandi algus) pisike. Oleviste ja Niguliste kirikud on 3-löövilised basiilikad. · Oleviste kirik on kõige suurem. Seal pole nii rikkalikult kaunistusi kui teistes kirikutes. Kirik on mitu korda põlenud. Selle välisseinal on kaupmees H.Pawelsile 16. sajandi alguses püstitatud kenotaaf. 123 m tänapäeval. · Niguliste kirikus asub tohutusuur tiibaltar, mille autor on Lübecki meister H.Rode. Tiibaltarid ilmusid gooti ajastul Saksamaal ning nende puhul ümbritsevad altarit tahvelmaalid, mida saab kokku ja lahku lükata. Niguliste kirikus asub ka tahvelmaal, mis kujutab Surmatantsu (see motiiv on seotud katkuepideemiaga) ning mille autor on B.Notke Lübeckist. Kõige kuulsam kunstiteos Eestis. Pühavaimu kirikus oli ka väiksem kappaltar B.Notkelt.
kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armuleiva kogudusele esitlemise riist). Põhjasõja ajal kinkis Tallinna linn selle Peeter I soosikule ja Eesimaa kindralkubernerile Menšikovile ning nüüd asub see Peterburi Ermitaažis. 9.Mis seob Tallinnaga ja omavahel Hermen Rodet ja Bernt Notket? Tallinna telliti teoseid kahelt lüübeklaselt – Bernt Notke ja Hermen Rode, kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökidasid. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. 10.Mis on keskaegsete surmatantsumaalide sõnum? Kes maalis Tallinna “Surmatantsu”? Surmatantsude on elu kaduvus ja kõige surelikkus. “Surmatantsu” maalis Bernt Notke. 11.Kes lõid peaaltari Tallina Pühavaimu ja Niguliste kirikusse? Tallinna Pühavaimu kiriku peaaltari lõi Bernt Notke. Niguliste kiriku peaaltarid lõi Hermen Rode.
Matthias Grünewald „Isenheimi altarimaal“ Tegemist on hilisgootika ja renessansi piirile jääva Matthias Grünewaldi (u.1470-1528) loominguga, kes keskendus tiibaltarite maalimisele ning kelle kõige kuulsaim tiibaltar on „Isenheimi altarimaal,“ mille teemaks on usk ja mille eesmärgiks on anda edasi jutluste sisu. Tiibaltari mõlemal küljel asub mitu paari maalitud tiibu, mida on võimalik lehitseda nagu raamatulehti ja nii liturgiaga (jumalateenistuse osaga) sobiv teema välja valida. Maali keskosa kõrgus on 269 x 307 cm. Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald
(Nigulistel on barokne tornikiiver ja raekojal renessanss-stiilis kiiver). Tallinna Niguliste kirikus välja pandud suur peaaltar telliti Saksamaalt Hermen Rode töökojast. Selle keskosas seisab 76 puust nikerdatud värvilist pühakukuju ja tiibadel pildid Pühade Nikolause ja Viktori elust. Samas kirikus võib näha ka teise lüübeklase Bernt Notke maali ,,Surmatants" 7,5 meetri pikkust alguslõiku. Notke teine väärtuslik töö on Tallinna Pühavaimu kiriku tiibaltar. · · Gootika on keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil. Gootikas on kunstidest esikohal arhitektuur. Alates XI sajandi lõpust hakkas Prantsusmaa peaaegu kõigil elualadel mängima juhtivat rolli. Gootika sündiski XII sajandi I poolel Põhja-Prantsusmaal. Gootika teket seostatakse: · linnade arenguga; · kuningavõimu kujunemisega; · rüütlikultuuriga. Nimi gootika · Nime sai see stiil hoopis hiljem. Itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio
Katedraal - piiskoplik peakirik, sõnast kateeder Raad magistraat. keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud. Bürgermeister - vanema liikme või linnapea ametinimetus. Linnakodanik keskajal jõukas meessoost isik, kes omas linnas kinnisvara Tsunft moodustus mingi kindla käsitööalaga tegelejatest Pidi olema 3 sama eriala meistrit. Skraa tsunfti põhimäärus Õpipoiss seaduslikust abielust sündinud poiss, õpiaeg kestis 6-10aastat ja elas meistri perekonnas. Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töö...
abstraktne raidkivist ornamentika. Romaaniline on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ja Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Saaremaalt Valjala ja Kaarma kirikust on seinu katnud lubjakihtide alt leitud ka 13. Sajandi maalingute fragmente. Valjala kiriku maalingutel leidub koguni inimfiguure. Kullassepa kunst · Ryssenberchi monstrants · Seitsmeharuline põrandalühter · Gildide hõbe pokaalid, peekrid ja vaagnad Hermen Rode tiibaltar hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse. Bernt Nodke Pühavaimu altar ja lõik hiigelmaalist ,,Surmatants"
soosikule Mensikovile ning nüüd asub see Peterburi Emiraazis. 15. sajandil arenes Itaalias juba renessansikunst- loodust jäljendav ja inimese individuaalsust rõhutav kunst- mille stiil jõudis Eestisse Saksamaa ja seal, Lübeck`is, töötavate meistrite Hermen Rode ja Bernt Notke kaudu. Tallinna telliti teoseid mõlemalt nimekalt lüübeklaselt. Tallinna ja Lübecki tihedaid sidemeid põhjendab ka see, et Notke isa oli sündinud Tallinnas. 1481. aastal toodi Hermen Rode töökojast kohale tiibaltar Niguliste kirikusse, mis jutustab Püha Nikolause ja Püha Viktori elust ning märtrisurmast. Madalmaade kunsti eeskujul on maalingute stseenid kujutatud peenmaalitehnikas ja loodust jäljendavalt. Paar aastat hiljem saabus Tallinna Bernt Notke töökojast Pühavaimu altar, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist. Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi suurteos- 7,5 m pikkune osa hiigelmaalist "Surmatants". Hilisgootika ajal oli see
Renessanss- taassünd. Keskaja lõpp, suured rikkad linnad,ilmalikus, enese teaduse kasv, humanism, antiigi juurde naasmine, ,,Eesmärk pühitseb abinõu", avastused ja leiutused. Ameerika avastamine, trükimasin. R. Kunst: Tekkis itaalias. Peridoodid: 14.saj-eelrenessans, 15.saj-vararenessanss, 16.saj- kõrgerenessanss. Ihulikkuse hindamine,looduslahendus, perspekiiviseadus- ruumi kujutamine kujuliselt, akt, kolmnurke kompositsioon, reeglites on nii tõde kui ilu, teemad siisi kirikulised, õlivärvid. Tähtsaim teos: Genfi altar, põnevam: Arnolfini kihlus. Dontello- skulptor. Leonardo da Vinci: geenius, maalija, arhitekt, insener, skulpor, muusik, luuletaja. Kadus side gootikaga, väga realistlik. Lihtne vorm- ääretu monumentaalsus. Tööd: Madonna Grotis, Püha Õhtusöömaaeg- natuuride järgi maalitud, Mona Lisa, täiusliku jäljendamine, süvenemine hingellu. Michelangelo Buanarotti- maalikukunstnik, skulptor, arhitekt, luuletaja. Kavandas palju suuri ...
Jõukate kodanike koduseinetle 1Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsis kunstnikule? Õlivärvide kihtidena maalimine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, samuti võimaldab edasianda ülipeeneid detaile. 1Kes olid esimesed 15.saj kunsti suurmeistrid Madalmaades? Jan van Eyck Põhjamaades, Rogier van der Weyden Flandrtias 1Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajat? Belgias Genti linna katedraalis asuv tiibaltar haarab vaatajat värvisära ja detailipeensuse, loodusvormide rikkuse ja uuelaadse maailmanägemisega. 1Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Sügavusillusiooni (eespoolsed objektid on maalitud puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaani aga murtud või külmades toonides) 1Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel? Karjaste kummardamist 1Millega hämmastas see altar itaallasi, kui ta oli jõudnud Itaaliasse tellija kätte?
1470-u. 1528) Temast suurt ei teata ja ka töid vähe säilinud, tema kunsti hakati hindama 19. sajandi lõpul. Maalikunstnik, kelle pearõhk on värviprobleemidel ja valguse kujutamisel. Grünewald on esimene saksa kunstnik, kes lähtub oma loomingus puhtmaaliliselt tunnetatud valguse ja värvi mõjust. Tema loomingule on iseloomulik suur ilmekus, tunnete kirglik ja haarav väljendus ning vapustav, traagiline paatos. Peateoseks on kuulus ,,Isenhaimi altar" (u. 1515). See on suur tiibaltar kolme paari tiibadega: - väliskülje keskosa keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil; - Kristuse figuur on maalitud hirmuäratava naturalismiga, samuti äärmises ahastavates poosides kaaskondlased; - hele figuur öisel taustal. Grünewald on omapärane kuju kunstiajaloos Düreri kaasaegne, ei lasknud ennast mõjustada murranguaja vooludest, püüdis suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Meeleolu gootipärane kuhjatud ornamentika; joonistus nurgeline, sageli lausa puudulik ja
GOOTI KUNST 1. Nimeta gootika kolm perioodi? Varagootika, Kõrggootika, Hilisgootika 2. Mis sajanditel tekkis, arenes ja oli ehituskunstis kasutusel gooti stiil? 12.-16. saj. 3. Kus tekkis ja saavutas täiuslikkuse gooti kunst? Tekkis Prantsusmaal, Täiuslikkuse saavutas Pariisis 4. Kust ja kuidas on gootika oma nime saanud? germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist: nimi anti sellele stiilile hiljem,et halvustada eelneva (12-16 saj.) ajajärgu kunsti. 5. Missugune nägi välja keskaegne linn? (keskus, tänavad, elamud, muud hooned, nende väljanägemine). 6. Mis on gooti stiili kõige silmapaistvam tunnus arhitektuuris? valgemad ja kõrgemad kirikud 7. Nimeta tähtsamad gooti uuendused arhitektuuris. Tunne mõisteid ja oska neid kirjeldada. 1)Raudvõlvid-raidkividest ja tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid 2)Aknad-suued,kasutusel värvilised klaasid,mis lasid kirikusse ohtralt valgust...
3. ruum kunstnik kujutab ruumi mitte enda ees vaid enda ümber - palju vaatepunkte - ümberpööratud perspektiiv - aja- ja ruumipidevuse puudumine - anda vaatajale selge ülevaade. Jätkuv miniatuurmaali areng - Piiblid, kroonikad, rüütliromaanid. Tahvelmaal hakkab levima just hilisgooti perioodil. 14-15 sajandil kasutatakse tahvelmaali just altarite juures. Levinuim selleaegne altaritüüp on tiibaltar - hilisgooti altari tüüp, mis koosneb predellast, korpusest, selle külge kinnituvatest tiibadest ja vahel pealmikust. Tiibu võib olla mitu paari, nende avamise ja sulgemisega oli võimalik näidata erinevaid ikonograafilisi kompositsioone vastavalt liturgilistele vajadustele. (Nt. Tallinna Mustpeade altar Niguliste kirikus). 1. keskosa ehk korpus 2. tiib
84. Initsiaal esitäht, ilustatud suur algustäht vanema aja käsikirjades ja trükistes. 85. Portaal (ehitise) arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav. 86. Fresko seinamaaliliik ja tehnika. Monumentaalmaal. Seinale laotakse kubjast ja liivast mört. Fresko maalitakse märjale krohvimördile lubjakindlate värvidega, vabaneva süsihappegaasi/ CO2'e toimel kalgistub pind klaasjaks. Rohkesti Bütsantsis, eriti 14.16.saj. Itaalias (Raffael, Michelangelo). 87. Tiibaltar õhukest kappi meenutav, ühe või enam paari ustega altari kaunistus ristiusu kirikus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. 88. Karniis loogelise ( 3 kujulise) profiiliga liistusarnane ehitise osa; rõhtne ehisliist. 89. Frontoon ehitise esiküljel asetsev etteulatuv viil, akende ja uste ehisviil. 90. pjedestaal kuju või mälestussamba alus.
31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon(u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujuta...
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oli...
• Talupojad polnud vabad - polnud luba maalt lahkuda, teokoormised • Mõisaid ehitati rikastumise eesmärgil (mõisatest välisturule teravilja) • Mõisate rajamine — talupojad rohkem sunnismaised, vähem õigusi • Koormised - kümnis, rahaline maks, sõjakäigul käimine, kirikute ja linnuste ehitamine, teotöö • Talupojad 13.saj vabad - käisid sõjakäigul • Enim adratalupoegi (1-2 adramaad) • Niguliste tiibaltar - Bernt Notke • Michel Sittow • I eestikeelse katekismuse koostajad - Wanradt - Koell • Rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri - skraa • Kõrgeim vaimulike kolleegium, toomkiriku juures - toomkool • Kindlaksmääratud suurusega naturaalmaks - hinnas • Feodaalse killustumise ajajärk Eestis - ? • Käsitööliste organisatsioon keskaja linnas - tsunft • Linnade õigusliku korralduse alus - linnaõigus • Piiskopkonna peakirik - toomkirik
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
b) poolehoid eestlastele c)kritiseerib aadli eesõiguseid ja vallutajate omavoli 7. Kunsti areng a) ehituskunstis kiviarhitektuur · 13-15saj rajati Oleviste kirik(123,7m-kõigeim hoone maailmas Eiffeli torni valmimiseni 1889-300m) · Hilisgootikas ühiskondlikud hooned ja elamud (Tln raekoda, gildihooned jne) · L-Eestis telliskiviahritektuur Tartu Toomkirik ja Jaani kirik (tellisgootika parim näide 14saj) b)Maalikunst · Herman Rode Niguliste kiriku tiibaltar · Bernt Notke Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal ,,Surmatants" · Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik Mõisted Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki. Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest. Rüütelkond vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas. Kümnis protsentuaalne andam Hinnus kindla suurusega andam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
