14.sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp, mis paikneb Harju-Risti kirikus. 4) Milline silmapaistev teos jõudis Tallinnasse Lübeckist Hermen Rode töökojast? 1481.aastal toodi Hermen Rode töökojast Tallinnasse tiibaltar, hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse. 5) Millised silmapaistvad teosed jõudsid Tallinnasse Lübeckist Bernt Notke töökojast? *Pühavaimu altar, *Surmatants. 6) Kus Tallinnas asub Hans Pawelsi kenotaaf? Mis on kenotaaf? Hans Pawelsi kenotaaf Tallinnas asub Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. Kenotaaf on kivist raiutud tiibaltar. Gootilikult raamistatud nissides on 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruumalemma ja kannatuslugu. Alumises nisis lamab surma allegoorina luukere kujutis. Kenotaaf tähendab kreeka keeles ,,tühi haud", ning on hauamärki meenutav mälestusmärk isikule, kes on maetud mujale.
16. Tarbekunsti arenenuim ala oli ...? Mida valmistati ? Kullassepakunst, valmistati nii kirikuriistu kui ka ilmalikke ehteasju. kullassepakunst. 17. Eestist pärit kuulsaim maalija oli ...? Michel Sittow ( 1469-1525 ) 18. Nimeta tema töid- "Neitsi kroonimine" , "Aragoni Katariina portree", " Henry VII portree". 19. Nimeta renessanss-stiilis tornikiiverid Tallinnas. Tallina Raekoja tornikiiver,Tallinna Püha Vaimu kirik. 20. Kenotaaf on ...? Too näide tallinnast. Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. 21. Milles avaldus mustpeade kunstimetseenlus ? Vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märts 1400.a. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile
10.Keila kiriku altari ja kantsli valmistas, mis aastal? Tänase kiriku sisustus pärineb ajast peale Liivi sõda. Kirikulise tähelepanu köidab suur renessanssaltar, mis pärineb tallinlase Tobias Heintze töökojast. Altari kinkisid Saku ja Sausti mõisnikud Bernhard von Scharenberg ja Anna von Rosen 1632.a. Kantsel pärineb samuti T. Heintze töökojast ning valmis 1632; kantsli kinksid Klooga mõisnikud von Klugenid. 11.Kes on kenotaaf ja näide? Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Kaupmees Hans Pawelsi hauatähise sümbolitele sobib rohkem kristlik tõlgendus. Kenotaaf on kujundatud kivialtarina, mille ülaosas on kaheksa üsna realistlikult teostatud reljeefi. Nende teema on Jeesus Kristuse kannatuslugu, alates sissesõidust Jeruusalemma ja lõpetades ristikandmisega. Reljeefide vahel asuvas tühjas
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. Kolm kuulsat kunstnikku Itaalias: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo di ser Piero da Vinci (1452-1519) - huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärinevad ka esimesed jalgratta joonised samuti oli ta üks esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamise. Töid: Leonardo da Vinci "Püha Leonardo da Vinci - Leonardo da Vinci - Anna ja Madonna lapsega" "Madonna kaljukoopas" "Mona Lisa" (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) (Louvre, Pariis) Leonardo da Vinci - "Püha õhtusöömaaeg" (Santa Maria delle Grazie kir...
Põhja-Eestis kasutati kirikute ehitamiseks paekivi. Paekivist on ehitatud näiteks Niguliste kirik.Lõuna- Eestis ehitati kirikud punasest tellisest. Näiteks on ehitatud punastest tellistest Tartu Jaani kirik. Mis on kenotaaf? Kus asub Tallinnas? Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Kenotaafi haud on tühi. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Tallinnas näeb Oleviste kiriku koori lõunaküljel Pika tänava pool kabeli välisseinas: asub kaupmees Hans Pawelsi
24 hoonega ühtse krohvrustika sai hoone alles 1834. a. Maja põhiplaanis jäi püsima varasem kaheruumiline jaotus. Kuidas kujutati Õiglust ja Rahu? Nad mõlemad olid naisfiguurid ning Rahu kujutati palmioksaga ja Õiglust kaaludega. Kes valmistas Keila kiriku altari ja kantsli? Keila kiriku altari valmistas Tallinna selle aja parim puunikerdajaTobias Heintzeu ja kantsli valmistas samuti Tobias Heintze ja ta abilisena Hans Wentzel.Mõlemad valmisid umbes 1632 aastal. Mis on kenotaaf? Kenotaaf on hauamärk inimesele,kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Sõna pärineb vana-kreeka keelest: kenotáfion (tühi haud): kenós (tühi), táfos (haud).Näiteks Oleviste kiriku kõrval asuva Maarja kabeli idapoolse välisseina kahe tugipiida vahel asuv Hans Pawelsi kenotaaf. Eestist pärit kuulsaim maalija sellest ajast on? Michel Sittow-(1469-1525) Michel Sittowile omistatakse umbes 30
Tallinna Raekoda, Pikk Hermann, Kolm Õde, Kolm Venda, Paks Margareeta 20. Tallinna kõrgeima tornikiivriga kirik ? Oleviste kirik 21. Kus asub "Surmatants"? Autor? Niguliste kirikus , autoriks on Bernt Notke. 22. Mis vahe oli Põhja- ja Lõuna-Eesti kirikute ehituses? Põhja-Eesti kirikute ehitusmaterjaliks kasutati halli paekivi ning ehitati üheloovilisi kirikuid , Lõuna-Eestis aga punast tellist ja põllukivi ning ehitati kolmelöövilisi kirikuid. 23. Mis on kenotaaf? Kus asub Tallinnas? Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Tallinnas asub Oleviste kirikus. 24. Millal paigutati Vana Toomas Raekoja tornitippu? 1530. aastal asetati torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas . Vapper sõjasulane püsis vahipostil kuni 1944. aastani, mil torn 9. märtsi pommirünnakus põlema süttis. 1952
19. Nimeta keskaegseid profaanehitusi Tallinnas Tallinna raekoda on Eesti vanim gooti stiilis profaanehitus. Suurgildi hoone. 20. Tallinna kõrgeima tornikiivriga kirik? Oleviste kirik, selle kõrguseks on 123,7 meetrit 21. Kus asub ,,Surmatants"? Autor? "Surmatants" autor on Bernt Notke, maal asub Niguliste kirikus 22.Mis vahe oli Põhja-ja Lõuna-Eesti kirikute ehituses? Lõuna-Eestis kasutati kirikute ehitamisel punast telliskivi, Põhja-Eestis aga paekivi. 23. Mis on kenotaaf? Kus asub Tallinnas? Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud ehk tühi haud. Oleviste kirik, Maarja kabeli Pika tänava poolsel seinal. Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa on nimetanud seda kivisse raiutud Piibliks. 24. Millal paigutati Vana Toomas Raekoja tornitippu? Vanaaegset sõdurit kujutav esimene tuulelipp paigutati Raekoja torni tippu aastal 1530. Legendi järgi oli
Renessanss 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss Antiigi mõju oli suurim arhitektuuris. Arhidektuurimurrang- Filippo Brunellschi. Edaspidi oli eeskujuks tema kavandatud Firenze toomkuppel.15.saj tähtsaimaks keskuseks Firenze. Madalmaades- Lisaks seinamaalile ka tahvelmaal, eriti portree, altarimaalid. Graafika kogus populaarsust. ,,Genti altar" Jan van Eyck(Putini näoga mehe maal). Hieronymus Bosch-sürrealist, palju religioosseid, allegoorilisi pilte erootiliste detailidega (grotesksed, satiirilised) 16.saj.kõrgrenessanss Uueks keskuseks sai Rooma. Peetri kirik( Bramantle- Michelangelo). Püha õhtusöömaaeg.-"Üks teist reedab mind". Da Vincil õnnestus erinevaid karaktereid liita maaliliseks tervikuks. Algul viljeles ta freskomaali, aga need ei säilinud hästi. Looming oli väikehulgaline. Raffael oli loov talent, maalis harmoonilisi madonnapilte. Viis ellu renessansi ideaali, ilusad inime...
roosaken kunstipärase raamistikuga ümmargune suur aken romaani ja eriti gooti kirikute fassaadil; paikneb tavaliselt portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas Nt: Saint Chapelle tornikiiver torni tipp Nt: Tallinna raekoda, Püha Vaimu kirik, Paide kirik, Jaani kirik tiibalatar altar, mille keskosa ja küljed kaunistati kirevate skulptuuridega, välistiivad ja sisetiibade välisküljed maalidega Nt: Niguliste kirik kenotaaf tühihaud Nt: Oleviste kiriku Maarja kabeli seinal basiilika VanaRoomas turu ja kohtuhoone, hiljem kirikute ehitamiseks kasutatav ehitustüüp Nt: Kaarli kirik lööv pikihoone osa Nt: Oleviste kirik, Niguliste kirik Kertu Tauram 10A
15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 1513 1523 Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. . Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See koosneb kahest osast. All on orvakujuline seinahaud, kus lamab skelett rinnal kärnkonn ja kolba juures madu. Ülal asub kaks rida reljeefe Kristuse kannatusloo teemadel: Sissesõit Jeruusalemma; Püha õhtusöömaaeg; Palvetamine Õlimäel; Vangistamine; Kaifase ees; Piitsutamine; Pilaatuse ees; Risti kandmine. Orva seinal on alamsaksakeelne kiri, mis tähendab tõlkes: "Mis olen ära andnud, see mulle jääb, mis olen omanud on mulle kadunud,
Kuressaare, viljandi (konvendihooned) neemiklinnus, tornlinnus, kastell-linnus. Suurtükitornid (Kiek in de Kök). Linnakindlused. Ühiskondlikud hooned (Tallinna Raekoda) 13.-15.saj. Kaupmeeste majad. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal( kiriku aknad väikesed.) Tahvelmaal: Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. Surmatants. Herman Rode Niguliste kiriku altar(76 figuuri) . Puuskulptuur ( punane, sinine ja kuldne)- Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: Etikukivid. Hans Pavelsi Kenotaaf. Suure Rannavärava vapikivi. Terrakotafiguurid Jaani kirikus.
kujutatakse Püha Vaimu väljavalamist. Maalingute teemadeks on Kristuse kannatuslugu ja Püha Eliisabeti legend. · 15. Saj lõpul seostub Tallinn Madalmaade kunstiga, seda esindab Brugges u. 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar. Kujutatud on 30mustpead, kelle seast paistab esile üks väga realistlikult kujutatud vanem mees. Selle teose autor on LUCIA LEGENDI MEISTER. · 16. Saj alguses loodi Tallinnas 2 olulist kiviskulptuuriteost. Üks neist on Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. See meenutab kivist raiutud tiibaltarit. Nissides 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Alumises nissis luukere kujutis. Kenotaafi autorid olid HYNRIK BYLDENSNYDER , CLEMENS PALE. · 1529. Müüriti Suure Rannavärava kohale Tallinna vapikivi.
Ühiskondlikud hooned: Suurgildi hoone Tallinnas. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal (kiriku aknad väikesed) Eestis on minimalistlikud ja neid on vähe. Tahvelmaal: 1)Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. 2)Hermen Rode: Niguliste kiriku altar, (Lääne-Euroopa suurim H.Rode altar), Lübeck linn- saal oli töökoda. Puuskulptuur(punane, sinine, kuld) Saksamaal kasut värvid: sinine, punane, kuld. *Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: *etikukivid, *Hans Pavelsi Kenotaaf e mälestuskivi, *Suure Rannavärava vapikivi, *terrakotafiguurid Jaani kirikus.
Esimest korda mainitakse Maarja kabelit 1404. a., kuid see kabel lammutati pikihoone uuendamisel. Uus Maarja kabel ehitati 1513-1523. Stiililiselt on see hiilgav hilisgootika, peene ja meisterliku töötlusega vormirikkaim ehitusmälestis Eestis. Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See koosneb kahest osast. All on orvakujuline seinahaud, kus lamab skelett rinnal kärnkonn ja kolba juures madu. Ülal asub kaks rida reljeefe Kristuse kannatusloo teemadel. Tulekahju kirikut piiramas · Kiriku põlemine 1625. a. Tolle aasta ööl vastu 29. maid süütas pikne Oleviste torni. Hävis torn, sulasid kirikukellad, kirikus hävisid kõik pärast pildirüüstet muretsetud esemed. Jäid vaid müürid. Seekord
Sellel on kaks läänefassaadi torni. (prantsuse stiilis) Eesti vanim gooti stiilis kirik on Tallinna Toomkirik Toompeal. (13.sajandi algus) pisike. Oleviste ja Niguliste kirikud on 3-löövilised basiilikad. · Oleviste kirik on kõige suurem. Seal pole nii rikkalikult kaunistusi kui teistes kirikutes. Kirik on mitu korda põlenud. Selle välisseinal on kaupmees H.Pawelsile 16. sajandi alguses püstitatud kenotaaf. 123 m tänapäeval. · Niguliste kirikus asub tohutusuur tiibaltar, mille autor on Lübecki meister H.Rode. Tiibaltarid ilmusid gooti ajastul Saksamaal ning nende puhul ümbritsevad altarit tahvelmaalid, mida saab kokku ja lahku lükata. Niguliste kirikus asub ka tahvelmaal, mis kujutab Surmatantsu (see motiiv on seotud katkuepideemiaga) ning mille autor on B.Notke Lübeckist. Kõige kuulsam kunstiteos Eestis.
Keskaegsed kirikud Rain Hein 10a Tallinna Ühisgümnaasium Tallinn 2010 Mõisted: Epitaaf- Hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel kiriku seinal. Kodakirik-Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole, aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad. Basiilika- Põhiplaanilt ladina risti kujuline, pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea valgmiku. Altar- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele juma...
Selle asemel asube peaportaal lõunas. Oleviste kirik Kiriku ehituslugu on keerukas ja mitmekihiline. 13.sajandil alustati 3-löövilise basilikaalse, kuid praegusest madalama, lühema, võlvimata lae ja madala torniga kirku ehitamist. Algkirik võlviti 1330.a. Aastail 1350 ja 1404 lisati kirikule vastavalt Püha Laurentiuse ja Maarja kabelid. Sama sajandi lõpul lisandus peahoonele lõunaportaai esine kabel ning 1512-1521 uus Maarja kabel, mille idaseina ehib kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf. Praeguse ilme sai kirik 15. ja 16. sajandil, mil pikendati pikihoonet lääne suunas, rajati praegune ilusate tähtvõlvidega kooriruum ning kõrgendati torni. Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. Kirik on mitmete tulekahjude käigus kannatada saanud. 1840datel taastamise käigus lisandusid välisilmesse neogooti elemendid. Niguliste kirik Kirjalikult mainitakse kirikut esmakordselt 1315.a. 3-lööviline 4 traveega
suurkirikus. Suurteos on Tallinnas 7.5 m pikkune "Surmatants" teemaks on kaduvus ja inimese surelikkus. See maal näitab et surm ei vali ohvreid. Maal on maalitud peenmaalitehnikas. Inimeste ja surma selja taga on lüüriline maastik. Säilinud on suurnike osa. Tema üks kuulsaid töid on ka Pühavaimu kiriku kappaltar. Tema tehtud on ka Mustpeade vennaskonna majas olev Maarja altar. 6.sajandist on pärit ka kuulus kiviskulpruut Hans Pavelsi kenotaaf, mis asub Oleviste kiriku seinal. Suure rannavärava kohal on dolomiidist Tallinna vapikivi, mis paigaldati 1250. aastal. 1523.aastal algas reformatsioon ja hakkas levima renessansi kunst.
Esimest korda mainitakse Maarja kabelit 1404. a., kuid see kabel lammutati pikihoone uuendamisel. Uus Maarja kabel ehitati 1513-1523. Stiililiselt on see hiilgav hilisgootika, peene ja meisterliku töötlusega vormirikkaim ehitusmälestis Eestis. Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See koosneb kahest osast. All on orvakujuline seinahaud, kus lamab skelett rinnal kärnkonn ja kolba juures madu. Ülal asub kaks rida reljeefe Kristuse kannatusloo teemadel: 1.Sissesõit Jeruusalemma 2.Püha õhtusöömaaeg 3.Palvetamine Õlimäel 4.Vangistamine 5.Kaifase ees 6.Piitsutamine 7.Pilaatuse ees 8.Risti kandmine Orva seinal on alamsaksakeelne kiri, mis tähendab tõlkes: "Mis olen ära andnud, see mulle jääb, mis olen omanud - on mulle kadunud,
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
Stackelbergide kabel Keilas Tallinna Reaalkool, 1904, Höppener, Jacobi Vene tänav 4 uks Skulptuur: BERTEL THORVALDSEN (1770-1844) taani skulptor, küpsklassitsismi kuulsaim esindaja. *Jason *Kristus *lord Byron *Ganymedes ja kotkas JACQUES ANTOINE HOUDON (1741-1828) *Voltaire 2x ANTONIO CANOVA (1757-1822) *Viini Augustiinlaste kirikus (Herzengruft - Habsburgide südamed) Maria Theresia lemmiktütrele Maria Christinale kenotaaf 1805-1809, 15m kõrgune *Veneetsia Frari kirikus õpilased tegid Canovale endale analoogse *Pauline Borghese *Napoleoni kuju Wellingtoni majas (Apsley House) *Psyche ja Eros *Kariidid (Edinburgh) *naiste skulptuurid Maalikunst JACQUES LOUIS DAVID (1748 Pariis - 1825 Brüssel). Pr. maalikunstnik. Tutvus Itaalias antiikkunstiga ja võttis selle eeskujul kasutusele lineaarplastilise käsitlusviisi. Osales SPR-is, toetas jakobiine ja kajastas loomingus rev-sündmusi
geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid. Royal Saltworks: poolkaare kujuline, keskel peadirektori maja lõigatud plaatidega sammastega. Ledoux projekteeris linna ringikujulisena, kuigi valmis ehitati ainult pool. See on võimu väljendus arhitektuuris: keskel on bossi maja, ümber on sektorid. Ringikujuline plaan asetab kõik vaatlusvälja ja ei lase midagi varjata. Keskelt jälgib võim, kõrvalt naabrid Newtoni kenotaaf, Bouelle: ümmargune kuul ümmargusel alusel, küpresspuud. Täiuslik kera, suuremõõtmeline, monumentaalne. Visionaarne arhitektuur uue maailma ja teaduse ülistamiseks, tegi massiivseid projekte. Tema idee on see, et kirikute ehitamise asemel tuleb ehitada teaduse- ja valgusetempleid. Tema ideid ei realiseeritud kunagi üks-ühele, kuid tema projektidel ja joonistel, monumentaalsetel ja mastaapsetel ideedel oli suur mõju edasise arhitektuuri kujunemises,
14.sajandi puuskulptuuri sil mapaistvai m teos on elusuurune Kolgatagrupp, mis paikneb HarjuRisti kirikus. Milline silmapaistev teos jõudis Tallinnasse Lübeckist Hermen Rode töökojast? 1481.aastal toodi Her m en Rode töökojast Tallinnasse tiibaltar, hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse . Millised silmapaistvad teosed jõudsid Tallinnasse Lübeckist Bernt Notke töökojast? *Pühavai mu altar, *Sur matants. Kus Tallinnas asub Hans Pawelsi kenotaaf? Mis on kenotaaf? Hans Pawelsi kenotaaf Tallinnas asub Ol eviste kiriku Maarja kabeli v älisseinal. Kenotaaf on kivist raiutud tiibaltar. Gootilikult raamistatud nissides on 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabu mist Jeruusale m ma ja kannatuslugu. Alu mises ni sis lamab sur ma allegoorina luukere kujutis. Kenotaaf tähendab kreeka ke eles ,,tühi haud", ning on hauamärki m e enutav mälestus märk isikule, kes on maetud mujale.
Tartus oli keskajal neli tsunfti ja kolm muud ametit. Igas linnas oli ka mitu tsunfti, kuhu eestlasi vastu ei võetud (näiteks kullassepad). On märgitud, et eestlaste vastuvõttu pärast 1343. a ülestõusu suuresti piirati. Kiviraidurid Tallinna kiviraidurite tsunft keskaja lõpupoole koosnes ainult eestlastest, ka kujurid-raidurid, mitte ainult kivitöölised. Valdav enamik keskaegseid hauakive on loodud eesti rahvusest meistrite poolt (näiteks Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli idaseinal). Kenotaaf Hauamärk isikule, kes on maetud mujale või kelle matusepaik teadmata. Neid esineb pühakodades ja kalmistutel. Näiteks Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli idaseinal. Surmatants Väljapaistva Lüübeki meistri Bernt Notke kuulus keskaegne maal ,,Surmatants" Tallinna Niguliste kirikus (15 sajandi lõpust). Gooti stiil Kirikuarhitektuur jaguneb Eestis vanemaks romaani (1220-50) ja hilisemaks
Teiseks keskuseks sai Lübeck. NOTKE (1430-1509) tegutses pikemat aega Rootsis. Tähtsaim töö Püha Jüri lohega, mille tellis Rootsi riigihoidja Sten Stüre ja see asub Püha Nikolai kirikus Stocholmis. Tallinna jaoks tegi Pühavaimu kiriku altari. RODE (1468-1504) oli rohkem tuntud kui maalikunstnik, on teinud nikerdatud altareid. · Eesti Vana-Liivimaa mõjud+põhja Madalmaade mõjud. Lisaks Notkele jaRodele nikerduskunsti näidised. Hans Paweli kenotaaf (hauakiri) Oleviste kiriku Maarja kabeli seina küljes.
Kullasepakunst · Ryssenbrechi monstrants, kullatud hõbedast, nüüd asub Ermitaazis Hermen Rode · Niguliste kiriku tiibaltar, muidu peenmaalitehnika valdaja Bernt Notke · Pühavaimu kiriku altar, Surmatants · Teemadeks Kristuse kannatuslood ja Püha Eliisabeti legend 15. saj Eesti võtab üle Madalmaade uuendusliku kunsti · Maarja altar, kujutab 30 mustpead ja ühte vanemat meest · Lucia Legendi meister 16. saj kiviskulptuur · Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal · 1529 Tallinna vapikivi Gooti arhitektuur Eestis Lubimördi kasutamise tõid võõrvallutajad Gooti stiilis ehtsaid kirikuid umbes sadakond, hilisemad pseudogooti stiilis 4 piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa · Kõige paremini säilinud · Valitseb ühelööviline kodakirik ehk saalkirik · Valjala kirik, üleminek romaanilt gootile
Kodanlus kardab ja soovib midagi realistilikumat. Tänu sellele võetigi kasutusele klassitsism. . Väga vastuoluline aeg, sest kuigi on kasutusele võetud uued ehitusmaterjalid ja võtted, pannakse kõik see antiiksesse vormi. Kasutusel on palju sambaid ja suured seinaplaadid ja kõik on 21 sümmeetriline. .Tehti palju projekte hoonetele, mida kunagi ellu ei viidutki. Seda on aga oluline mainida, sest arhitektuurne mõtlemine arenes sellel ajal palju. Näiteks Newtoni kenotaaf. Üheks heaks klassitsismi näiteks on ka Pariisi Panteon, mis on ehitatud kirikuks, sisuliselt ongi, aga tal on krüpt, kuhu on maetud palju tähtsaid tegelasi. Venemaal on klassitsismi parimaks näiteks Peterburg. Ja seda pea terve linna ulatuses. Kunstiakadeemia ja admiralihoone on mõlemad torniga hooned. 22 Sellel ajastul hakati ka senisest enam välja tooma arhitekte. Saksamaa kuulsaim arhitekt oli Shinker. Inglismaal isa ja poeg J. ja J
reeglipäraste kehade ja nende mõju inimtunnetusele analoogias. Seega ei ole mõju seotud hoone funktsiooni vastavusega tema kujundusele vaid ,,kehade" enda ekspressiivsusega. Ta võtab sümmeetriat ja reeglipära kui looduse poolt etteantud loomulikeks printsiipideks. Tema tööde juures on suurus, ilu ja sümmeetria sünonüümid , lahutamatud. Suurus teavitab ülevatest omadustest ja selle paremaks esiletoomiseks kasutab ta meelsasti kreekalikke sambaridasid. Newtoni kenotaaf, Bouelle: ümmargune kuul ümmargusel alusel, küpresspuud. Täiuslik kera, suuremõõtmeline, monumentaalne. Visionaarne arhitektuur uue maailma ja teaduse ülistamiseks, tegi massiivseid projekte. Tema idee on see, et kirikute ehitamise asemel tuleb ehitada teaduse- ja valgusetempleid. Tema ideid ei realiseeritud kunagi üks-ühele, kuid tema projektidel ja joonistel, monumentaalsetel ja mastaapsetel ideedel oli suur mõju edasise arhitektuuri kujunemises, ta oli inspireeriv ja
Selle piduliku teose autor on anonüümne, kuid kuulus nn. Lucia legendi meister, kelle teoseid leidub maailma tähtsaimates kunstimuuseumides. Stiililiselt esindab see teos hilisgootika ajutist taastugevnemist Madalmaade kunsti looduslähedaselt maalitud figuurid ruumiline keskkond on toretsev, kuid tinglik. 16.sajandi alguses loodi Tallinnas kaks olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. See meenutab kivist raiutud tiibaltarit. Gootilikult raamitud nissides on 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Alumises nisis lamab surma allegooriana poollagunenud laiba kujutis. 1529.a. müüriti Suure Rannavärava kohale dolomiidist tahutud Tallinna vapikivi. NN. lukestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. Nende teostega lõpeb gootika. 1523.a
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
populaarne. Meisterlikus peenmaalitehnikas on teostatud niihästi suurnike luksuslik rõivastus kui ka lüüriliselt mõjuv maastik nende taga. 15. saj lõpul seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga . seda esindab Brugges u 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar, mille tellisid Mustpeade vennaskonna liikmed. 16. saj alguses loodi Tallinnas kaks olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. See meenutab kivist raiutud tiibaltarit, gootilikult raamistatud nissides on 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Kenotaaf tähendab kreeka keeles ,,tühi haud" ning on hauamärki meenutav mälestusmärk isikule, kes on maetud mujale. 1529. aastal müüriti Suure Rannavärava kohale Tallinna vapikivi. Hilisgooti leekestiilis raamistikus hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi.
kordsete ustega õhukest kappi. Tiibaltar toodi Niguliste kirikusse 1481 aastal. Rode oli enamjaolt maalija ja altari keskosa skulptuurid nikerdas tema abiline. 1843 saabus Notke töökojast pühavaimu altar. Notke on teinud ka hiigelmaali Surmatants. 15.saj seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga, mida esindab maalidest koosnev maarja altar. 16.sajandil loodi Tallinnas 2 olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on kaupmehe Hans Pawelsi kenotaaf oleviste kiriku maarja kabeli välisseinal, mille autorid on sakslane BYLDENSNYDER ja poolakas PALE. 1529 müüriti Suure rannavärava kohale Tallina vapikivi. Hilisgooti leekestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. Nende teostega lõppeb eestis gootika. 1523 algas luteril usupuhastus ja hakkas levima renessansikunst.