Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg) (3)

Mis on kunst ?
Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega.
Kunsti liigid:
1. Arhitektuur e ehituskunst : Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid , kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused , raekojad, elamud , poed jne.)
2. Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid ) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid : -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika
3. Maalikunst : 1. Seinamaal: fresko - märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito - värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ guašš, Pliiats , süsi jne.3. Raamatu- e miniatuurmaal- keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraažikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt.
4.Graafika: kunstiliik , mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia - kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne.
5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst , Nahkehistöö, Tekstiil , Puitehistöö.
Kunsti tekkimise põhjused:
1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel
2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine)
3. Uskumus , mütoloogia
4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki.
Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni.
1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud.
2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid ). MENHIRID -pikad kivid(Bretagne), DOLMEN -kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.)
Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri -savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall , puit jne. Sumerite leiutised : ratas, potikeder, Gilgameši eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr.
1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. * Tsikuraat - ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad . *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav , kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Ištari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord).
2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika : kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega , sõjakad ja vägivaldsed stseenid , jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad:  elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid : põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur ) Lihtsustatud, skemaatilised , kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid . Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi.
Vana- Egiptus : Lähtuda tuleb Egiptuse usust hauatagusesse ellu, kus maapealne periood on ainult ettevalmistuseks hauataguseks igaveseks eluks. Primaarne kultuur, mis on arenenud oma seesmiste reeglite järgi.
1. Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dšozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [ kapiteel - samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatšepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel).
2. Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks, juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused . Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool , käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad , töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks - lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga.
3. Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates.
4. Ehnatoni aegne kunst: Põhiülesanne vaarao ja tema perekonna kujutamine (N: Ehnaton , Nofretete). Kunst on looduslähedasem ja maalilisem, vaaraole on antud inimlikke jooni (N: Nofretete protree)
Vana-Kreeka: Kreeklaste kunstielu on seotud nende Kogu religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid. Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid Olümpose mäel
1. Egeuse e. Kreeta-Mükeene periood: Indoeurooplased . Kreeta e. minose kultuur: Knossose palee , Kunsti iseloomustab rahumeelsus, rõõmsameelsus, naisekesksus. Rahvarohkete linnadega kultuur. Mükeene kultuur: Iseloomulik: sõjakus, linnad paksude müüridega ümbritsetud, arhitektuuri parimaks näiteks lõviväravad. Mükeenes asuvaid losse on kutsutud ka kükloopilisteks nende suuruse ja võimsuse pärast. Skulptuuri parimad näited on Kreetast leitud jumalannade kujud ja reljeefid kaunistustena. Maali parimad näited seinamaalid Knossose paleest, rahumeelsed pildid mereelukatest. Kirkad värvid, hästi säilinud maalid.
2. Tume e. homerose periood 11-9. Saj eKr.
3. Arhailine periood 8-6.saj eKr: Skulptuur esimesel kohal. Kyros-alasti meesfiguur, Kore - riides naisfiguur . Arhailisele ajale iseloomulik poos oli üks jalg ees, käed rusikas, kramplik naeratus. Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut: 1. Arhailine e. vana aeg 7-6 saj. eKr. 2. Klassikaline e. õitseaeg 5-4 saj. eKr. 3. Hiline e. hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr.
1. Arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor , detailid ühendati omavahel metallklambtitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas sammastest. Templi välisvaates 3 osa võib eristada 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme kõrgusel Platvormilt kerkib 2. sammastik Sammastikule toetub 3. talastik koos katusega . Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants , sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis.
2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Skulptuur oli küllaltki • Kuros primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõjust. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. 2. Figuurid muutuvad vabaks. Kujutatakse ka keerukamaid liikumist. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. Kuulsamad skulptorid on Polykleitos , Myron , Praxiteles . Hermes Kettaheitja • Dionysosega Kaapija •Samothrake • Laokooni grupp Suurepärane Nike tehnika. Suurte mõõtmetega figuurid Keerukamad ja dramaatilised poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. • Milose Veenus
3. Maalikunst: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer - on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal – kujutised vaasimaal – tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased.
Vana- Rooma : Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele.
1. Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks põletatud tellis (odav, vastupidav). Telliste sidujaks etruskidelt üle võetud lubjamört. Kaarte ehitamine, võlvid. Kreeklastelt eeskujuks võetud tasakaalukus, harmoonia . Tuntumad ehitised: *Amfiteatritest Colosseum (50 000 pealtvaatajat) hea kaarte kasutamise näide. Kaaristu -arkaad. *Kõikide jumalate tempel Panteon ( kuppel 43,5m, seest üleni marmorist.* Hipodroom Circus Maximus *Akveduktid- puhta vee Roomasse viimise trassid, mis varustasid linna veega. Tuntuim Pont Du Gard ( sild üle Gardi jõe). * Termid - spa, meelelahutuseks . Tuntuim Caracalla termid. *Triumfikaared *Aatrium (bassein)- lahtise laeavaga ruum* Teedeehitus .
2. Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid .
3. Maal: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji , Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus, ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade.
Varakristlik kunst: Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks on katakombides (maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid) leiduvad seina- ja laemaalid. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Aastal 380 kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks.
1. Arhitektuur: Hakati ehitama esimesi kirikuid, mille eeskujuks võeti Basiilika (äri-ja kohtuhoone). Basiilika põhitunnus on valgmik (kesklöövi aknad, mis valgustavad ruumi ülalt poolt). Kirikud on ida-lääne suunalised, kus altar on alati idas ja peasissepääs läänes. Kirikud on ehitatud ladina ristile. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Kampanell- kirikust eraldi seisev torn, tuntuim on Pisa kampanell.
2. Skulptuur: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. 3. Maal: Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid . Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
Bütsants ja Vanavene: 395. a jaotati Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e. Bütsants.
1. Arhitektuur: Hooned ehitatakse kreeka ristile (tsentraalehitis). Kuplid - Hagia Sophia katedraal . Nelinurkset ruumi kaeti kupliga viklite abil. Talumid - sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid.
2. Skulptuur: Bütsantsis ei harrastatud skulptuuri, sest arvati, et nad liialt meenutavad antiikaja „paganaususliste” jumalakujusid.
3. Maal: miniatuursed raamatu pildid, seinamaalid, ikoonid - usulise sisuga pühapilt, mis on maalitud puidust alusele, 33 kihti, viimase kihiga silmad. Pühakuks ei peetud ainult piltidel kujutatud pühakuid vaid ka pilte endid. Pooldajad - ikonoduulid, eitajad - ikonoklastid . Inimesekujutised on saledad, pikaks venitatud, näod väikesed, palju riideid . Vanavene kunst sai alguse keskajal 9.saj. ristiusu vastuvõtmisega Bütsantsist 988.a. Venemaa päris koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille tunnuseks on sibulkuppel. Puust kirikud. Tuntumad sakraalehitised: Vassili Baležennõi kirik , Novgorodi Sofia katedraal, Dmitri katedraal Vladimiris jne. Tuntum profaanehitis: Kreml =linnus. Üheks kuulsamaks ikooniks on 1150.a. maalitud Vladimiri Jumalaema . Kuulsamad ikoonimaalijad olid Andrei Rubljov “Kolmainsus” ja Theophanes “ Kreeklane ”.
Romaani stiil:
X-XII saj.Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Peamiseks kunstiliigiks arhitektuur. Iseloomulikud jooned: Paksud müürid, väikesed aknad, mõjuvad laskeavadena, tornid massiivsed ja eraldi kindlustatud. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti , nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum . Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega : võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist . Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta-kodakirik, ühelööviline kirik ). Portaal -peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis. Kampanell- eraldi seisev kellatorn (Kihelkonna, Pisa) Kuulsamad rajatised: Cluny kloostri kirik prantsusmaal, Pisa toomkirik Itaalias jne. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik. Reliikviad on pühakutest või Jeesusest jäänud isiklikud, kaitseomadustega esemed. Tekstiilist on meieni säilinud Bayeux vaip . Ta on villasest materjalist vaip mõõtudes 0,5m x 70m, kuhu peale on kootud Inglismaa vallutamine normannide poolt. Legendi järgi tikkis selle kuninganna Matilde, William Vallutaja naine. Maalikunst on suunitluselt skulptuuriga analoogne . Miniatuurmaalides hakkab pildi sisu olema teksti selgitav.
Gooti stiil:
Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi . Varagootika - 12. sajandi teine pool, Kõrggootika - 13. - 14. Sajand, Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint- Denis ' kloostri kiriku koor. Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. 1. Arhitektuur: Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne. Gooti kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid kerged ja saledate tornidega Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraažaknad. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared . Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis. Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud . Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Tuntumad ehitised: Notre-Dame katedraal, Chartres’i, Reimsi , Amiens’i katedraalid. 2. Skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. 3. Maal: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaži viljelemist.
Eesti keskaegne kunst:
1. Sakraalarhitektuur: Ehitusmaterjaliks Põhja-Eestis, Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut. Võib eristada nelja piirkonda:
1. Lääne-Eesti ja Saaremaa: Tihedalt asustatud, kirikud lähestikku, hea looduslik materjal- paas , dolomiit. Valjala kirik 1227.a alustati. Algselt romaani stiilis. Ühelöövilised kirikud 13.-14.saj mitmel pool Saaremaal. Ühelööviline ilma koorita: Haapsalu piiskoplinnuse kirik.
2. Kesk-Eesti: Kolmelöövilised kodakirikud, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad Ambla ja Koeru (said 13.saj läänetorni).
3. Tallinn ja Põhja-Eesti: Ühelöövilised kirikud, erandiks kahelööviline Keila kirik (14.saj). Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik(8tahuline torn)). Tallinna suurimad kirikud Toomkirik, Niguliste, Oleviste kirik. Esialgu väike madal hoone asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti kõik basiilikaks. Ehitiste üldilme lihtne ja kaine. Vormirikkus ei levinud.
4. Tartu- ja Lõuna-eesti: Tartus on järel Toomkiriku (eh.13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj. Ülirikkalik terraskotast ehitusplastika. Lõuna-eestis levis kolmelööviline kirikutüüp. Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis.
2. Ilmalik arhitektuur: 3-tüüpi linnused: neemiklinnus (müür ehitati piki mäeharja), tornlinnus ( väiksemale kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp- konvendihoone (nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Linnakindlustused Tallinnas: linnamüür, suurtükitornid: Kiek in de Kök, Paks Margareeta.
3. Kujutav ja tarbekunst: Kirikute kaunistamiseks usulise sisuga reljeefid, skulptuurid, Puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel -teemaks populaarne kirjandus.Tallinnas 15.saj oli kõrgelt arenenud ka kullassepakunst. Valmistati nii kirikuriistu kui ilmalikke ehteid .Tallinna suurim kunstiaare: Bernt Notke-Tallinna Pühavaimu kiriku altar, Tallinna Niguliste kirik Herman Rode, maal „Surmatants“