KLAASIMAAL Vitraaz koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt
osalesid suured rahvamassid. · Maeti marmorist sarkofaagis millele oli peale kirjutatud: "Siin lebab kuulus Raffael, keda Loodus ise kartis end ületavat, kuni ta elas, ja kui ta suri, kartis ennastki surevat.,, · Tema haud asub Roomas Santa Maria Rotonda kirikus. · Sinna matmist palus Raffael ise oma testamendiga. Sarkfaag Vaarao Mernetaphi sarkofaag Looming · Enamik Raffseli loomingust on säilinud tänasen. · Raffael tegi lisaks seinamaalidele ka tahvelmaale. · Kuulsamad teosed on tal: "Kolm graatsiat" "Püha Jüri võitlus lohega" "Sixtuse madonna" Noore naise portree "La Fornarina" · "Sixtuse madonna" maal on Raffseli viimaseid võimsamaid töid. Vatikani lossis seinamaal "Ateena kool" "Ateena kooli" kuulsaim maali osa on keskel asuvad Platon ja Aristoteles Raffaeli tahvelmaal "Kolm graatsiat" Õlimaal " Püha Jüri võitlus lohega" Tahvelmaal "Sixtuse madonna"
romaani skulptuurid, kuigi mitte siiski alati päris plastilised, rohkem emotsionaalsed, äärmiselt detailide rohked. Iseloomulikuks kujunes figuuride eraldatus teineteisest ning iga kuju on ka eraldi meistriteos. Skulptuuridena oli kujutatud tihti pühakuid- valitses pühakutekultus. 15. Gooti maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal, vitraaž). Kuna Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, hakati seinamaalidele alternatiive otsima ning mindi üle tahvelmaalidele. Nendele maaliti tihti portreid või piiblistseene. Samuti hakati viljelema vitraažide kaunistamise kunsti ning suured aknad kaunistati suurejooneliselt ning värvikalt. Klaasi värviti juba valmistamisel, et ka väikseimaid detaile hiljem kujutada. Vitraažide kõrval valmistati ka miniatuurmaale, mis olid samuti väga detailsed ja kujutasid loodust ning sündmusi väga realistlikult. 16
• Atikas poolkorrus, kus seina friisitaoline ülalosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga • Foorum teede ristumiskohas väljakujunenud väljakud, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. Rooma skulptuur ja maalikunst: •Portreeskulptuur lähtus esibanemate austamisest •Rooma maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. •Pompeji väljakaevatud arheoloogiline linn, seinamaalidele oli iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikus, valmisid mitme asjandi jooksul, kujutatud Dioysose kultusega seotud rituaale, Tahvelmaalikunst maalitus portreed
1934. aastal presidendiks saanud Roosevelti uus majandus- ja sotsiaalpoliitika andis neile võimaluse ühiskondlike hooneid kaunistada ja natuke nii teenida. Tööd said ka abstraktsionistid. Mehhiko kunst 1930. aasta seinamaali kunstile Ameerikas andsid olulist eeskuju Mehhiko monumentalistid. Seal oli ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal olulisel kohal ja enneolematu tasemega. Valitsus andis kunstnikele ise suuri tellimusi seinamaalidele, mis olid poliitilise sisuga. Diego Rivera, José Clemente jpt. ühendasid oma loominugus mehhiko rahvuslikku traditsiooni ja Euroopa avangardismi, sellest sai võimas süntees. Võis täheldada liigset vasakpoolsust. Temaatika enamasti ajaloost. Popkunst USA-s USA popkunst sündis 1960. aastate alguses. Võrreldes inglastega suurejoonelisem. Hülgavad tihiti tahvelmaali tavalised mõõdud ja tavalised tehnikad seninägematute jaoks.
* Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi toomkirikus Saksamaal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohkem valmistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/või skulptuuridega. III Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suuremad, jäi akendevahelist pinda vähemaks ja seinamaalidele vähem ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist. Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi ilmestavad vitraazid. Võib mainida üht kunstnikku ka nimeliselt, see on itaallane Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Varasemal ajal kujutati inimesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas inimesi ilmekamalt, loomulikumalt. Ta rõhutas figuuride ümarust, vormi. Giotto
on padjakujuline kivi, mille otsas oleksid nagu rulli keeratud- VOLUUT Kornituse sammas- hellenistlik, toretsev, rikkalikud taimemotiivid kapiteeliosas. 5. Kreeka maalikunst, rooma maalikunst (mida kujutati, kuidas) Kreeka maalikunst- kreeklased hindasid oma maalikunsti kõrgelt, meieni pole midagi säilinud, maaliti vahavärvidega puidule või kivile, kujutati peamiselt inimesi (nagu skulptuuriski) Rooma maalikunst- tunneme tänu Pompeijst leitud seinamaalidele, looduslähedane laad, osati edasi anda inimkeha õigeid proportsioone ja keerulisi liigutusi, osati kujutada valgust ja varju, ruumilisust, temaatika enamasti mütoloogiast või ajaloost, ilmselt võeti eeskuju kreeka maalikunstist, sageli illusoorsete efektide taotlust nt seinale maalitud avatud ukse, millest näeb kaunist vaadet. Mosaiik: väikestest värvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud pildid. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. 6
Ei varjatud ebatäiuslikkust. Idealiseerivamat laadi eelistas esimene keiser Augustus . see sobis rõhutama tema jumalikku olemust. 2) Koopiad ja Kreeka mõju- rikaste jaoks hakati valmistama Kreeka kunsti koopiaid. Kreeka mõjul levis idealiseeriv skulptuuri stiil. Koopiad võisid olla teistest materjalidest ja erineva kvaliteediga.. need on ka peamised allikad, mille kaudu me tunneme kreeka skulptuuri. Rooma maal Pompeij seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism. Jäljendatud on erinevaid materjale nt marmor. Armastati ruumilisi silmapetteid. Müsteeriumide villa- söögitoa seinal kujutatud Dionysosega seotud rituaale. Suurim kunstivaramu on Faunimajas, nime saanud leitud tantsiva fauni kuju järgi. Hassose lahingu mosaiik. Vettiuste maja tuntud omanike nime järgi. Maja friisina kujutatud spordisündmusi(kaarikute võidusõit) ja igapäeva elu. Elutoas mütoloogilised stseenid (madu Heraklest kägistamas)
jumalaid peaaegu ei loodud, kujutati iseend b)populaarne oli koopiate valmistamine c)telliti uusi teoseid hellenistlikelt meistritelt d) kreeka kunsti mõjul levis ka idealiseerivam laad (Augustus ja tema õukond) 2.Maalikunst a)tunduvalt vähem säilinud kui skulptuuri b)varaaidaks Pompeji, Herculaneum ja Stabiae enamikus majades leitud põrandamosaiike ja seinamaale c)olemus seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus temaatika on mitmekesine c)kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst väga populaarsed olid maalitud portreed enkaustikatehnika värvimuld segatakse kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära X RISTIUSU MÕJU KUNSTILE . KATAKOMBID. SARKOFAAGID 1.Raamatumaal e miniatuurmaal
Neist keeldumine võrdus riigireetmisega. Kehalist ebatäiuslikkust ei varjatud. · Võrreldes kreeka portreedega olid rooma omad palju tõelisemad ja individuaalsemad. Väljendati nii, kehalis, hingelist kui ka vaimset omapära. Eriti oluline oli kreeka ja hellenistliku kunsti mõju. · Kreeka kunsti mõjul levis Rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseerivam laad. · Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. · Seinamaalidele iseloomulik: Illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalilisega on jäljendatud erinevaid materjale. Armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalitud aknaid, uksi. · Maalid temaatika on mitmekesine. mütoloogia, kirjandus, olustik, maastiku või eseme kujutlus. · Suurim kunstivaramu on Fauni majas. · Pompeij majad. · Levis ka tahvelmaalikunst. Selle puhul segatakse värvimuld kuuma vaha sisse ning
MARMORKUJU Keiser Carcella pea, Keiser Tiberiuse pea maalikunst Rooma maalikunst on hoopis vähem säilinud kui skulptuurI. Peamiseks rooma maalikunsti vaaraidaks on 79. aastal pKr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji , Herculaneum ja Stabie, mida alates 18. sajandist on välja kaevatud. Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaalne, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur iluusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Eriti armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalituid aknaid ja uksi, millest paistavad fantasilised ehitised või maastikud. Tasapinnal ruumilise sügavuse mulje loomisel kasutatakse varjude avi ja perspektiivi, kuid viimasti mitte järjekindlalt.
Etruskid tuhastasid oma surnud ning tuhk paigutati hiljem urnidesse, mille peal oli lahkunu portreepilt. Olulisemate inimeste tuha jaoks ehitati savist või kivist sarkofaagid ning säilitati tuhk nendes. Sarkofaagide peal oli lahkunu pooleldi lamavas asendis figuur. See asend pärineb nii kreeklaste kui ka etruskide söömiskultuurist: nimelt lamades ja tõstetud ülakehaga oli kombeks istuda ülikute pidusöökidel. Tihti olid hauakambrid kujundatud elutubadena, mille seintel olid lisaks seinamaalidele ka illusoorsed uksed ja aknad. (Kangilaski 2003: 74) Alpatov(1973: 164) on etruskide sarkofaage iseloomustanud järgnevalt: sarkofaage, milles lamasid abielupaari laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute portreekujutistega. Surnute hea käekäigu tagamiselt ilmutasid etruski kunstnikud ebatavalist arukust ja oskasid hästi edasi anda lahkunute omapäraseid jooni. Selles ületavad nad Alpatovi arvates nii egiptlasi kui ka kreeklasi
betoonist ja tellistest üürimajades. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. 22. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunsti (Pompeji ja Herculaneumi näidetel)? Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Seintele on maalitud aknaid ja uksi, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Pompeji seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul. Eristatakse nelja stiili. 23. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli? Maa alused koopad ehk katakombid
üürimajades. Linnaplaani lähtekohaks oli nelinurkne sõjaväelaager, mille keskel ristusid kaks sirget teed. Teede ristumiskohtadest kujunesid väljakud foorumid, mis ümbritseti esinduslike hoonetega. 22. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunsti (Pompeji ja Herculaneumi näidetel)? Pompejis on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitab maalikunsti populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Seintele on maalitud aknaid ja uksi, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Pompeji seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul. Eristatakse nelja stiili. 23. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli? Maa alused koopad ehk katakombid
Peamiseks maalikunsti allikaks on Vesuuvi tuha alla jäänud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, mida on alates 18.sajandist välja kaevatud.Pompejis on enamus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitavad maalikunsti poluaarstust ja nende põhjal võib saada ettekujutust ka antiikaja kunstist. Suur pind mosaiikidel on kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest. Nendega antakse edukalt edasi ilmekaid nägusid, keerukaid poose ja ka valguse ja varju mängu. Seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jälendatud erinevaid materjale, nt marmorit. Eriti armastati ruumilise silmapetteid. Seintele on maalitud aknaid ja uksi, millest paistavad ehitised või maastik. Ruumilisuse loomisel kasutatakse valgust ja varju ning perspektiivi, viimast küll vähem. Temaatika on mitmekesime: mütoloogia, kirjandus, olustik, maastik, esemed. Roomas muutus kreeka mütoloogia mängulisemaks
* Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi too mkirikus Saksa maal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohke m val mistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/v õi skulptuuridega. Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suure mad, jäi akendevahelist pinda vähe maks ja seinamaalidele vähe m ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist. Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi il mestavad vitraazid. Itaallane Giotto di Bondone. Varase mal ajal kujutati ini mesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas ini mesi il me ka malt, loo mulikumalt. Ta r õhutas figuuride ümarust,vor mi. Giotto loo mingu tunneb ära talle iseloo muliku näotüübi järgi ini mestel on
alistas kreeka kultuur Rooma. Maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Peamiseks rooma maalikunsti varaaidaks on Pompeji ja Herculeanum. Pompeji's on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale. Kreeka maali koopiana on loodud mosaiik Aleksandrist Issose lahingus. Suur pind on kokku seatud väikestest erivärvi kuupidest. Nendega on meisterlikult edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varjude mängu. Seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tasapinnal ruumilise sügavuse mulje loomisel kasutatakse varjude abi ja perspektiivi, kuid viimast mitte järjekindlalt. 7 Maalide temaatika on mitmekesine. Mõne aine on mütoloogiast või kirjandusest, osa kujutab olustikke, maastikke või esemeid. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaal.
huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Rooma maalikunsti on vähe säilinud. Peamiselt on neid Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji linnas ja mõnes kohas veel. Seal on enamikes majades põrandamosaiike ja seinamaale. Seinamaalidele on iseloomulik looduse jäljendamine. Armastati optilise illusioone. Temaatika on mitmekesine. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Kirjanduse kaudu on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Paraku on neid säilinud väga vähesel määral vaid Egiptuses, mis kuulus Rooma riigi koosseisu, tänu sealsele kombele kasutada portreid
annaabi.ee 
