Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. · Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal). · Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Portaalide kujunduses võib näha elavat taimornamentikat. Pikihoonet kooriruumist eraldava võidukaare piilaritel on 2 väga ilmekat skulptuurigruppi Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp. · Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Kõrgemal asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad viimse kohtupäeva stseeni. · Jaani kiriku sisekujundus värvilised elusuurused terrakotafiguurid, sajad eri
Märka ratturit · Alates esmaspäevast, 7. maist kuni 27. maini viib Maanteeamet kaherattaliste sõidukitega liiklejate ohutuse suurendamiseks läbi liiklusohutuskampaania ,,Märka kaherattalist!". Algav kampaania on üleskutse autojuhile olla tähelepanelik ja arvestada kevadel ja suve algul liiklusesse lisanduvate paljude jalgratturite, mopeedijuhtide ja mootorratturitega. Linnaruumis jalgratta- ja jalgteede ääres kolmekülgsetel piilaritel nähtav plakat ,,Veendu, et on ohutu!" kohustab aga jalgratturit sõidutee ületamisel olema ettevaatlik, vähendama kiirust ning andma teed sõiduteel liiklevatele juhtidele. Muud videod · Tulemused liiklusohutusest, kui ei jälgita liiklusreegleid. · Liikluskultuur Itaalias (õppefilm) · Liikluskultuur Venemaal (ülikõva) · Lühimultifilm liiklusohutusest Reijo Kasemetsale. Täname kõiki vaatamast ja loodame, et
mis esines sageli prantsuse kõrggooti katedraalide fassaadidel, kuid pole levinud Ida Euroopas. Seda üllatavam on sellise sisuga teose leidmine Tartus. Veel hämmastavam on olnud aga Jaani kiriku sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid siin kesklöövi akendetsoonis, nn. Pseudotrifooriumi nissides ja kesklöövi lääneseinal. Võidukaare kohal oli Ristilöödu figuur. Lisaks oli sadu erineva suurusega figuure, päid ja reljeefe kiriku seintel, piilaritel, konsoolidel, kapiteelidel ja teistel ehitusdetailidel. Kõik need ilmselt mitme väga võimeka meistri poolt savist modelleeritud skulptuurid kadusid inimeste silmist 1830. aastail, kui kirik remonditi sel ajal valitsenud klassitsistliku maitsekohaselt. Klassitsism hindas siledaid pindu. Nende saavutamiseks lõhuti osa skulptuure, aga orvades asuvad maeti paksu krohvikihi alla. 1944.aasta pommitamisest tekkinud tulekahju muutis kiriku varemeteks, kuid paljastas unustatud keskaegsed skulptuurid
ruumid, mis liituvad tavaliselt koori põhjaküljele, olles kooriga ühendatud ukse kaudu. Üleminek romaanistiililt gooti stiilile toimus 13 saj. Tallinnas oli sel ajal elav ehitustegevus. Alustati kolme suurema kiriku ehitamist (Toomkirik, Niguliste, Oleviste) ja rajati kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ja naistsistertlaste Miikaeli klooster. Need hooned on hiljem ümberehitatud. Kõik kolm kirikut on basiilikad. Piilaritel puuduvad kapiteelid, skulptuurkaunistused peaaegu puuduvad. 13 saj ehitati ka Tartusse kaks uut kirikut - Maarja ja Jaanikirik milledest esimene hävis 18 saj alguses ja tema asemele ehitati ülikooli peahoone. Keskaja arhitektuurist rääkides ei saa jätta rõhutamata ehitustööde erakordselt kõrget kvaliteeti.
Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud. Kirikusse sisenedes jäi minu pilk peatuma koheselt suurtel ja võimsatel vappidel, mida oli hulgaliselt kiriku kõikidel seintel. Samuti oli ka mitmeid epitaafe kiriku piilaritel ja seintel. Toomkiriku silmapaistvamad hauamonumendid esindavad erinevate ajastute raidkivikunsti stiilisuundi. Kooriruumi lõunaküljel on kaunis renessansteos Rootsi väepealik Pontus De La Gardié ja tema abikaasa. Barokiajastut esindab tagasihoidlikum meistritöö Johan Hastferi portree- epitaaf 1676 aastast Rootsi kujur Nicolaes Millichi loomingust. Imekombel elasid nimetatud raidkiviteosed üle kirikut XVII sajandil laastanud tulekahju.
romaani stiilis ehitis. Cluny kloostrikirik 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja suurim ristiusu kirik, kus kasutati palju uudseid ehitusvõtteid (oletatakse gootilikke tugikari, külglöövid roidvõlvidega). Romaani skulptuur. Romaani ajastu skulptuur (reljeef, ka ümarplastiline skulptuur) on arhitektuurist sõltuv kunstiliik. Juhtiv sel alal on Prantsusmaa. Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Temaatika: pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne.
ruumid, mis liituvad tavaliselt koori põhjaküljele, olles kooriga ühendatud ukse kaudu. Üleminek romaanistiililt gooti stiilile toimus 13 saj. Tallinnas oli sel ajal elav ehitustegevus. Alustati kolme suurema kiriku ehitamist (Toomkirik, Niguliste, Oleviste) ja rajati kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ja naistsistertlaste Miikaeli klooster. Need hooned on hiljem ümberehitatud. Kõik kolm kirikut on basiilikad. Piilaritel puuduvad kapiteelid, skulptuurkaunistused peaaegu puuduvad. 13 saj ehitati ka Tartusse kaks uut kirikut - Maarja ja Jaanikirik milledest esimene hävis 18 saj alguses ja tema asemele ehitati ülikooli peahoone. Keskaja arhitektuurist rääkides ei saa jätta rõhutamata ehitustööde erakordselt kõrget kvaliteeti. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Dood%C5%BEide_palee 3. http://www.tdl
Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad): - 3 portaali - roosaken - kuningate galerii - kääbusgalerii - 2 läänefassaadi torni Vitraaz on klaasimaal 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Reljeefi ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu
Metsiku jahi stseeni, mis kehastas võitlust hea ja kurja vahel. Sellele vastandudes katab läänepoolsema piilari baasi Paradiisi sümboliseeriv viinapuuväät, kus kaks tuvi hoiavad nokas päästetud inimsüdant. Nii moodustavad need kaks kompositsiooni keskaegset dualistlikku maailmapilti väljendades ühe terviku. Reljeefide lame primitiivne laad jätkab Tallinna dominiiklaste ja Padise kloostrist lähtuvat traditsiooni. Lisaks baasireljeefidele ja kiiriku kaitsepühakutele on piilaritel ka kaks vappi. Ilmselt kuulusid need kiriku patroonidele, kes vahest olid ka uute võlvide ehitamise initsiaatoreiks. Läänepiilari karukujutisega vapp kuulub nõndanimetatud kõnelevate vappide hulka - selle omanikuks oli von Behr. Keskmisel piilaril kahe apostli vahel paikneb von Polli vapp. Torni seinal, peaportaali kohal näeme dolomiidist unikaalset ristikolmikut meenutamas Kristuse ristisurma Kolgatal. Portaali kõrval on tahvel raidkirjaga "Sel aastal on se kirk walmis sanud Petri
Saare-Läänkir on raiddekoori rohkem Vanim Saaremaa Valjala krik 13.saj keskpaig jätkat goot stiilis kindluskirik. Lääneport kaunist romaanilik lame ja abstrakt raidkivist ornamentika, romaanipäran on kirik ristimiskivi. 1970.leiti figuraalset maaling fragmente,pärin 13 saj. Saaremal ehit 13.14 saj 1-löövil,madalam kooriruumid Karja(I silmapaist gooti stiil kiviskulptuuri teosed),Muhu, Kihelkonna ja Püha kirikud. Taimeornamentik v näha portaalide kujunduses,võidukaare piilaritel kujund väga ilmekalt Püha Katariina ja Püh Nikolause lugusid,omapär ka kooriruumi võlvsiiludel asuv maagil märkidega maalingud 13.saj ehit Kaarma kirik 1-löövilin, kuid vundament nõrk ja võlvid varisesid,pärineb ka vanim puuskulptuur- istuv Maarja Kristuselapsega. 15.saj alg ehit läänetorn ja võlvit kirik uuest võlvide toex lisat 3piilarit muutsid hone 2löövilisex. Läänem vanim ja huvitav on Karuse,Hanila,Ridala ja Haapsalu toomkirik. Kaarma,
saj. maali ja skulptuuriteoseid. Muhu, Karja ja Ridala kirikuis on säilinud maalide fragmente, neist huvitavamaid on inglifiguurid Ridala kiriku kooris ning Karjas illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal ja maagilised märgid võlvsiiludel. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Suurepärast elavat, lopsakat taimornamentikat võib näha lääne ja lõunaportaali kujunduses. Pihihoonet kooriruumist eraldava võidukaarte piilaritel on kaks väga maalilist ja ilmekat skulptuurigruppi. Põhjaküljel kujutatakse Püha Katariina, lõunaküljel Püha Nicholause lugusid. Ristiusu põhisõnum on ülilihtsalt, kuid haaravalt kokku võetud Kolgata reljeefil, mis tänapäeval paikneb lõunapoolse eeskoja seinal. Väga suurejooneliseks keskaegse kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14.sajandil loodud terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu
Valge mere ääres tehti “kuradi” kujutised õigeusu ristidega “kahjutuks” Verikallio, Soome punased kuradi sarnased kujutised Neoliitikum ja eneoliitikum Lähis-Idas Göbekli Tepe u. 11at.-6at. Ekr 10-8 at kõrgaeg III kiht 9500-8800 e.Kr Kultusliku otstarbega ehitised looduskividest, ümar ruum, arvatavasti mäe tipus olev pühamu. Küttide ja korilaste kultuur. Keraamikaeelne neoliitikum. Lähedalt on leitud skulptuure: “Inimfiguur”, Piilarid kätega, Osadel piilaritel on loomafiguurid, müstilised märgid, leitud on ka ümarplastikat( sisalik-lõvi) II Kiht Nn Lõvipiilari hoone Teooria järgi astronoomilise struktuuriga, tähtkujude kujutamisega Nevali Cori 8500-7900 eKr Tänapäeval veealune ning ei ole uuritav. Sarnased Göbekli leidudega. Varane madalkuumuskeraamika Catal Hüyük 7500-5700 e.Kr Elamuala, inimasula, linnatüüp. Mudatellised ja looduskivi, siseruumides savikrohv kaevati u. 60ndatel võis olla primitiivne kaitsemüür
4-nishides paiknevad pika reana terrakotapead. Interjöör on veelgi ainulaadsem. Algselt krohvimata ja seetõttu loomulikust tellisevärvist kumava basilikaalse võlvruumi kunagisse kaunistussüsteemi kuulusid sajad terrakotapead, -figuurid, ja reljeefid. Need paiknesid konsoolidel, kapiteelidel, talumliistudel ja päiskividel, mis olid seotud ristroidvõlvide piltlikult väljendatud tugisüsteemiga. Nad esinesid ka suureformaadiliste terrakotafiguuridena kiriku piilaritel ja seintel, mis Eesti keskaegses kirikuarhitektuuris olid üldreeglina jäetud puhasteks, plastiliselt kaunistamata ja liigendamata pindadeks. Kiriku kompositsioonis ja ehitusvormides esineb kõrggootikale omaseid iseloomujooned. Nõo kirik: 3-lööviline võlvitud kodakirik tavalisest suurema 4-nurkse kooriruumiga. Ruumipilti valitseb suhteliselt lai ja kõrge kesklööv, mida katavad 8-roidelised domikaalvõlvid. 2 paari saledaid
Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Kõrgemal asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad viimse kohtupäeva stseeni. Jaani kiriku sisekujundus värvilised elusuurused terrakotafiguurid, sajad eri suurusega figuurid, pead, reljeefid kiriku seintel, piilaritel, teistel ehitusosadel. 14. Sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp , mis paiknes Harju-Risti kirikus. Usuliste teemade kõrval loodi ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis pärineda ka kirjandusest, näiteks puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel (14.-15. Saj, ,,Tristan ja Isolde", ,,Taavet ja Koljat") Kõrgelt arenenud kullassepakunst Tallinnas (15.saj) . Valmistati kirikuriistu, ilmalikke ehteasju
pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali juures seina müüritud olevad etikukivid on 16.sajandist, etikut pole säilinud. Tallinna üks pilkupüüdvamaid uksi pärineb ca 1640. aastast. Järgmine suur ümberehitus tehti 1908-1922. aastal; interjöör sai uusklassitsistliku välimuse. Muuhulgas oli algselt Mustpeade maja saal kahelööviline, kolmele 8-tahulisele piilarile toetuvate võlvidega, kus piilaritel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise-, joomise ja lobisemise vastu. Tänaseks on saal tasapinnalise laega, kujundatud neoklassitsistlikus stiilis karniisidega ja seina liigendavate pilastritega. 1970. tehti suur restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas.9 Mustpeade majast rääkides mõeldakse tavaliselt Mustpeade hoonetekompleksi, mis moodustub omavahel ühendatud Olavi gildi majast (Pikk 24)
olev akenderida moodustas valgmiku. Sellele järgnes külglöövide peal olev rõdukorrus kas avarate Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 16 empooridena või siis kitsa käigu e trifooriumina. Kolmekorruseliste müüride alumine rida moodustus piilaritest, mis toetasid lööve eraldavaid kaari. Piilarite ümmarguse või ruudukujulise ristlõikega tuumikut ümbritsesid väiksemad pool- või kolmveerandsambad e turbad, mis lasksid piilaritel (e kimppiilaritel) mõjuda saledate ja kergetena. Interjööris kordusid ka kõik gooti kiriku eksterjöörist tuntud dekoratiivelemendid Kuna gooti kirikute konstruktsioon oli selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki vaid seda asendasid hiiglaslikud aknad jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeldi seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks
ja skulptuuriteoseid. Gooti kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed on Karja kirikus. Taimeornamentikat on lopsakalt portaalide kujunduses. Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskuptuurid, mida on algselt olnud ole 1000 ja mis sobisid punaste kirikute üldtooniga. Jaani kiriku sisekujunduses olid algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid, mis paiknesid siin kesklöövi akendetsoonis ja kesklöövi lääneseinal. Sajad muud figuriid on kiriku seintel, kapiteelidel, piilaritel ja mujal. Praegu käib kiriku restaureerimine. 14.saj puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp, mis oli Harju-Risti kirikus. Usuliste teemade kõrval loodi keskajal ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis pärineda mitte ainult piiblist vaid ka kirjandusest nt puureljeefid tallina raekoja pinkidel. Kõrgelt oli arenenud ka kullaseppakunst. Valmistati kirikuriistu kui ehteid. Kuulsaim on kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants
nende sfäärilist kolmnurkset alumist osa aga vikliks. Ühte ristvõlviga kaetud võlviosa nimetatakse võlvikuks ehk traveeks, võlvikuid eraldavaid kaari aga vööndkaareteks. Viimane vööndkaar enne kooriosa saab nimeks võidukaar. Romaani kirikutes hakati ehituskunsti arenedes rakendama ka seotud võlvide süsteemi, mis seisnes selles, et kesklöövi ühele võlvikule vastas külglöövide kaks võlvikut. Toestuseks kasutati sambaid ja piilareid. Piilaritel on tihti igal neljal küljel kas lamedad pilastrid või poolsambad. Romaani kirikutes kasutati ka süsteemi piilar sammas või üks piilar kaks sammast, seda nimetatakse toevahelduseks. Kuigi romaani sambal on olemas kõik sambale iseloomulikud elemendid baas, tüvi ja kapiteel, mõjub ta jäiga ja raskepärasena. Samba tüvi on massiivne, baas moodustub tihti kuubi või risttahukakujulisest
lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid, terrakotapeadega friis ümbritses ka kiriku pikihoone välisseinte ülaosa. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid Jaani kiriku sisekujunduses paiknesid kesklöövi akendetsoonis, pseudotriufooriumi nissides ja kesklöövi lääneseinal. Lisaks asusid sajad erineva suurusega figuurid, pead ja reljeefid kiriku seintel, piilaritel, konsoolidel, kapiteelidel ja teistel ehitusosadel. 14. saj puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp, mis paiknes Harju-Risti kirikus. Eriti hingestatud ja kaunid on kõrvalfiguurid leinavad Maarja ja Johannes. Kaarjas poos ja keha peitev riidevoldistik on tüüpilisel kõrggootilikud. Usuliste teemade kõrval loodi keskajal ka olmeliselt õpetliku sisuga teosed, mille aine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
