KERLI LOOPMAN 10 B GOOTIKA MÕISTEID TERAVKAAR kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed moodustavad ühinedes teravnurga. N: Juuru Mihkli kirik, Rapla maakonnas. SAKRAALARHITEKTUUR - religioosne arhitektuur, näiteks kirikud, katedraalid, kloostrid jm selline. N: Jumalaema kirik Pariisis e. Notre-Dame, Ridala kirik, Lääne maakonnas. ROIDVÕLV- e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv. N: Paistu Neitsi Maarja kirik, Viljandi maakonnas. TERAVKAAR- kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga; iseloomulik gooti stiilile. N: Strassbourg'i toomkirik, Saksamaal. BASIILIKA - pikliku põhiplaaniga, samm...
Saaremaa).Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu 18. sajandi keskpaigast algab suur õitseng mõisaarhitektuuris. Parimateks näideteks on lossitüüpi esinduslikkust ja ilu taotlevad Maardu, Sagadi ja Palmse mõisahooned Barokk oli Eestis ka värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Sellest on säilinud peamiselt näited kirikuinventarist Barokk Tallinnas Kadrioru loss Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel Niguliste kiriku tornikiiver Von Glodti kabel ja altar Von Holsten Becki kabel Maja pikal tänaval Tallinnas Kadrioru loss 1718-1723 ehitati Peeter I poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss Arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. See oli määratud keisrinna Katariina I suveresidentsiks Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
või vaiadele. Pinnasevee taseme langus ja pinnase tihenemine toovad aga kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 710 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud. 55 aastat varemetes seisnud kiriku taastamistööd said linnarahvale nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. 2002. aastal sai ehituse peatöövõtja, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg, ülesandeks kiriku taastamise 2004. aasta detsembriks. Suuremad tööd on olnud kiriku küttesüsteemi paigaldamine (2002), betoonpõranda valamine, ümbruse heakorratööd ja kiriku fassadi restaureerimistööd. 2004. aasta alguse peamisteks töödeks on kooriruumi ja pikihoone
mille sisemust ja uksi, nn. tiibu katavad maalingud ning pühakute skulptuurid. 2. Leia materjali teemal gootika Eestis, Vanalinn Tallinn. Kasuta otsingusüsteemi http://www.neti.ee Miks on meie vanalinn Tallinnas UNESCO kaitse all? Millised on suurimad ja tuntuad gooti kirikud? Millisel kirikul on ainukesena peal gooti tornikiiver? Mida veel huvitavat said teada? Miks on meie vanalinn Tallinnas UNESCO kaitse all? Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa. Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Millised on suurimad ja tuntumad gooti kirikud?
v Terrakota pole keskaegses kunstis päris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me ühtki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilähedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Hävingud v Kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, aga tema keskaegne üldkuju säilinud. v Kirik sai vigastada Vene Liivi sõjas 16. sajandil. v Ka kiriku tornikiiver on mitmeid kordi välgulöögist süttinud. v Osa kirikust hävis Põhjasõjas 1708. aastal, mil Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Torni ülaosa varises pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. v 1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades
v Terrakota pole keskaegses kunstis päris tundmatu, kuid kogu Euroopa gootikas ei tea me ühtki teist ehitist, mille selles tehnikas skulptuurid nii arvu, suuruse kui ka kunstilise taseme poolest suudaks ligilähedaseltki konkureerida Tartu Jaani kirikuga. Hävingud v Kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, aga tema keskaegne üldkuju säilinud. v Kirik sai vigastada VeneLiivi sõjas 16. sajandil. v Ka kiriku tornikiiver on mitmeid kordi välgulöögist süttinud. v Osa kirikust hävis Põhjasõjas 1708. aastal, mil Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Torni ülaosa varises pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. v 1820.30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades
kabelit kahe võlviku võrra. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 16821696, mil selle avariiolukorras olevat kiviosa parandati ning ehitati seejärel ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver. Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa. Niguliste kirikus on mitmeid vaatamisväärsusi, kuid vaieldamatult kuulsaim neist on B. Notke poolt loodud ,,Surmatants". See teos iseloomustab kõige paremini seda, et kõik inimesed on surma ees võrdsed olenemata sellest, et kas nad on rüütlid, talupojad või siis preestrid. Teiste teoste seast on silmapaistvad K. Wenigi ,,Kristus ristil", millel on kujutatud risti löödud Jeesust, keda on ümbritemas kolm leinavat naist
vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstest. Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse. Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 15561558 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik. 1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida. Restaureerimistööd kestsid 19531984
4/11/19 1857. aasta tulekahju · 25. mail (13. mail) 1857. aastal oli kirikus tulekahju. Päev enne seda oli Järvamaa praost koos kahe teise õpetajaga koguduses külas ning peeti jumalateenistust. 25. mai keskpäeval pääses kirikumõisa karjaaias tuli lahti. Tuulealused hooned (karjalaudad, tall, tõllahoone ja ait) põlesid maha. Tuul kandis tule kiriku katusele. Katus ja tornikiiver põlesid ära. Tuli rikkus ka kirikukellad. Ka kirikukõrts põles maha. Altar, kantsel ja orel jäid võlvide all alles, nii et jumalateenistusi sai hädapärast pidada. 11 4/11/19 Pärast tulekahju · Gustav Heinrich Beermanni juhtimisel ehitati 1858 uus tornikiiver ja katus. Tornikiiver on neogooti stiilis ning tema kõrgus on 49,5 m. Ta järgib Oleviste kiriku torni eeskuju. Kantsel
Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid. 1773 ehitati läänetorni põhjaküljele keskaegse Püha Barbara kabeli asemele barokne Peter August Friedrich von Holstein- Becki hauakabel. Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 16821696, mil selle avariiolukorras olevat kiviosa parandati ning ehitati seejärel ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver. Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa.1846 1850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstest. Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse.
! • Kirik sai nime Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. ! • Hetkel kasutab kirikut EEKBKL oleviste kogudus. ! • Ja seda kirikut mainiti esimest korda 1267. • Oleviste kirik ehitati 1267. aastal. • See ümberehitati 15. sajandil. • Ja aastal 1820 samuti, kui see pikse löögist tulekahju tõttu kahjustada sai • See tehti seest neogooti stiilis ümber ja samal ajal taastati ka tornikiiver Huvitavad faktid • Kirik on kolm korda maha põlenud. ! • Kirik ehitati selleks, et see kaugele näha oleks. ! • Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159 - meetrise tornikiivriga aastatel 1549 - 1625 maailma kõrgeim ehitis. ! • Kirikus asus 25 kabelit aga alles on 2.
portaal hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik vitraaz üks kauneimaid klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel Nt: Keila kirik, Niguliste kirik, Rahvusraamatukogu roosaken kunstipärase raamistikuga ümmargune suur aken romaani ja eriti gooti kirikute fassaadil; paikneb tavaliselt portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas Nt: Saint Chapelle tornikiiver torni tipp Nt: Tallinna raekoda, Püha Vaimu kirik, Paide kirik, Jaani kirik tiibalatar altar, mille keskosa ja küljed kaunistati kirevate skulptuuridega, välistiivad ja sisetiibade välisküljed maalidega Nt: Niguliste kirik kenotaaf tühihaud Nt: Oleviste kiriku Maarja kabeli seinal basiilika VanaRoomas turu ja kohtuhoone, hiljem kirikute ehitamiseks kasutatav ehitustüüp Nt: Kaarli kirik lööv pikihoone osa Nt: Oleviste kirik, Niguliste kirik
püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Selle ehitus toimus 14361450 ning seda juhtis Andreas Kulpesu. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit (Baltimaade kõrgeim), ning torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver oli väidetavalt 159 meetri kõrgune, nii et Oleviste kirikust sai Tallinna ning kogu Mandri-Euroopa kõrgeim hoone ning maailma kõrguselt teine hoone (kõrgeim oli Lincolni katedraal). Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 1512-21 lõuna altari poolel oli ehitataud kappel Neitsi Maarja (Bremesnkaja), idapoolel on
e • 1944.aasta Märtsipommitamises sai kirik tõsiselt viga • u 1982. aastal Niguliste kiriku torn põles kuu aega enne • Tules hävisid katused ja torn restaureerimise lõppu ning • Maha põles ka enamik sisustust kiriku tornikiiver ja koos hinnaliste kunstiväärtustega. -konstruktsioon hävisid tules • Mõne aasta pärast varises kokku täielikult. Torn vajus viltu ning ka enamik pikihoone kõrgseinu tuli maha võtta. koos võlvidega. Tänan tähelepanu eest! Kasusatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik (viimane kasutus 20.10.2016) • http://www.ekm.ee/niguliste.php (viimane kasutus 20.10.2016)
hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid. 1773 ehitati läänetorni põhjaküljele keskaegse Püha Barbara kabeli asemele barokne Peter August Friedrich von Holstein-Becki hauakabel. Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 16821696,kui selle avariiolukorras olevat kiviosa parandati ning ehitati seejärel ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver. Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa. 18461850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik. Märtsipommitamine 1944: Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta
Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Märtsipommitamine Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. 1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida.
Kus asub Tallinnas? Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Tallinnas asub Oleviste kirikus. 24. Millal paigutati Vana Toomas Raekoja tornitippu? 1530. aastal asetati torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas . Vapper sõjasulane püsis vahipostil kuni 1944. aastani, mil torn 9. märtsi pommirünnakus põlema süttis. 1952. aastal taastati põlenud tornikiiver ning üles seati Vana Toomase koopia. 1996. aastal tornikiiver renoveeriti ning torni tippu asetati uus, järjekorras juba kolmas Vana Toomas. 25. Kidas kujunes välja keskaegse Tallinna tänavavõrk? All-linna tänavate struktuur kujunes välja stiihiliselt, ilma igasuguse planeerimiskavata, milles põhirõhk oli väljakujunenud peamistel ühendusteedel, mis muutusid ajapikku tänavateks. Seepärast meenutab all-linna tänavavõrk
ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne kõrvalaltari. Tallinna Hansa-aegade hiilgusest ning siinsete kaupmeeste jõukusest kõnelevad hinnalised kunstiteosed, mis telliti Euroopa suurtest kunstikeskustest. Kirik sai tõsiselt kannatada Märtsiommitamises aastal 1944. Midagi suudeti ka ennetavalt päästa. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos kunstiväärtustega.Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. 1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida. Niguliste kiriku taastamist alustati 1953. aastal. 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone Eesti Kunstimuuseumi filiaalina.
juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning suri 1030. aastal selle käigus. Katoliku kirik kuulutas Olav II Haraldssoni seejärel pühakuks (Püha Olav).Kirikut kasutavad tegevuseks 1950ndast aastast Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju, mille tagajärjel kirik kaotas tornikiivri. Tornikiiver taastati alles 1840. aastal ning samal ajal valmis ka kiriku neogooti stiilis sisustus. 14. ja 15. Sajand 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone
Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Chartres´i katedraal GOOTIKA EESTIS Juurdus 12501280ndatel aastatel Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Ei kasutatud tugikaari Tagasihoidlikult kaunistatud Kõige enam säilinud Tallinna vanalinnas Ehitusmaterjal pae- või põllukivi NIGULISTE KIRIK Ehitamist alustati 13.saj. Kirikul on kolm löövi, kooriosa, barokkstiilis tornikiiver ja kappaltar 1944.a. märtsipommitamise ajal sai kirik kõvasti kannatada Asub ka haruldane 7,5 m pikkune alguslõik maalist "Surmatants" "Surmatants" KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm http://kunstiabi.weebly.com/gootika-eestis.html
pidada tolle ajastu Euroopa vaibakunsti tipuks. Vaipade punasel taustal seisab noor neid kesk aeda täis viljapuid, lilli, linde ja sõbralikke loomi. Need vaibad olid ülistus inimese meeltele. Gootika Tallinnas Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik on suurepärased näited põhjamaisest gootikast. Tihti on meie gooti stiili kirikutel mõnes muus stiilis tornikiivrid, sest kui välk tabas torni ja tornikiiver maha põles, taastati see vastavalt uue ajastu stiilile. (Nigulistel on barokne tornikiiver ja raekojal renessanss-stiilis kiiver). Tallinna Niguliste kirikus välja pandud suur peaaltar telliti Saksamaalt Hermen Rode töökojast. Selle keskosas seisab 76 puust nikerdatud värvilist pühakukuju ja tiibadel pildid Pühade Nikolause ja Viktori elust. Samas kirikus võib näha ka teise lüübeklase Bernt Notke maali ,,Surmatants" 7,5 meetri pikkust alguslõiku
Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas, mida praegu kasutab EEKBL Oleviste Kogudus. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver oli väidetavalt 159 meetri kõrgune, muutes Oleviste kiriku keskaegse Tallinna ning kogu Euroopa kõrgeimaks kirikuehitiseks. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja
Tartu Pauluse kirik Andres Zirk 2018 Ivo Kruusamägi Üldinfo · Juugendstiilis · Sakraalhoone · Ehitus 1915-1919 · Riia tänav 27, Tartu · Arhitekt Eliel Saarinen Iseloomustus · Ristkülikukujulise põhiplaaniga graniidist soklil asetsev tellistest kirikuhoone · Vasakul poolel paiknev tiibhoone rajati pärast kiriku valmimist · Parempoolne tiibehitis jäi aga sõja saabumise tõttu sootuks ehitamata · Murdkelpkatus · Tornikiiver on püramiidne Kaetud lakitud vaskplekiga Esindab eelkõige Soome rahvusromantilist stiili Pauluse kirik on ainuke tänaseni säilinud Eliel Saarineni Soome-perioodil projekteeritud kirik maailmas Kiriku arhitektuuris peegeldub selja pööramine historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele Sisetööd Sõja ajal lõpetati sisetööd Koorikbetoonist kuplid ja betoonist rõdu Oskajate puudumisel tuli siiski ehitada puidust
NIGULISTE KIRIK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B ÜLDINFO Hilisgooti stiilis Asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus Pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele Keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid Kiriku sisevaade Alates 1984 tegutseb ka muuseum-kontserdisaalina KIRIKU EHITUS Rajati algkujul 1230 kaitsekirikuna Valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. 14. JA 15.SAJAND Põhjalik ümberehitus (1405-1420) Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni äärde), Püha Jüri kabel (peaportaali ette) ning Väike kabel 1486-1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks 15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsio...
Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal. 14. sajandil ehitati juurde veel hulk juurdeehitisi. Märtsipommitamine Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944. aastal märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Tulekahjus hävisid orel ja 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud. Bernt Notke ,,Surmatants" Üks tähtsamaid teoseid Niguliste kirikus on ,,Surmatants". Maal on umbes 30 meetri pikkune millest 7,5 meetrit on säilinud Tallinna Niguliste kirikus. Notke maalis Niguliste kiriku
Idapoolne võlvik sai endale barokse voluutviilu, sammasportaaliga fassaadiseina. Seda hakati nüüd Põhjaeeskojaks kutsuma 1682-1695: parandatakse torni, ehitatakse kõrgemaks, luuakse nüüdsele eeskujuks jäänud tornikiiver 18. saj: 1773. püstitati loodenurka kindral-kuberner P.A. von Holstein-Becki hilisbarokne hauakabel. 19. saj: akendele tehti leekestiilis ehisraamistikud, 1883 uuendatakse suurem osa tornikiivrist 9. märts 1944 hävis tornikiiver, katused, orel, väärid, pingistik ja palju muud ajaloolist sisustust kadusid. aja möödudes varises alla enamik võlve, piilareid, kõrgseinu. 1973 valmis taastatud kiriku tornikiiver, 1982 uus tornikiiver põleb maha, ehitatakse uuesti 1984 lõpetati Niguliste restaureerimine Niguliste tähtsamad teosed Altarid Maarja altar koorist paremal - Mustpeade vennaskond, telliti 15. saj enne 1493. - Meister: Püha Lucia legendi meister - 1493 jõudis Tallinasse - Maksis ka Suurgild
omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit, mis on kõrgeim Baltimail, torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus väidetavalt koguni 159 meetrini. 1625 aastal ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad, kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, uus torn valmis 1651. aastal kuid see ehitati endisest madalam - 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat
Liivi sõja(1558-1583) ajal purustati turuväljaku ääres paiknenud Viljandi linnakirik. Koguduse tarbeks asuti taastama Viljandi kloostri juures paiknenud kirikut,mis oli 1560.aastal suletud ja sõjas purustatud. 17.sajandi esimestel kümnendeil ehitatud kirik pühitseti ristija Johannesele. Taas kannatas kirik Põhjasõjas. 18.sajandi teisel poolel sai kirik kõrge,vahe galeriiga barokse tornikiivri,mis põles 1811.aastal. 1815.aastal valmis tänaseni säilinud tornikiiver. Kirik suleti 1950.aastail ning muudeti kaubalaoks. 1989.aastal hakati mõtlema kiriku taastamise peale. 27.detsembri 1992.aastal jõuti kiriku sissepühitsemiseni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaani kiriku õpetajad pärast taasiseseisvumist Jutlustaja Aarne Lätte (01.07.1992 - 01.12.1992).
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mont-Saint-Michel Kultuuriloo referaat Gerda Muuli 11A Rakvere 2010 Mont-Saint-Michel'i saar ja laht Mont-Saint-Michel on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes. Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel. 8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre'i kirik. Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches'i piiskop Aubert'ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele. Saarel asub ka Mont-Saint-Micheli klooster, mis ehitati 10. sajandil saarel asuvale Mont-Tombe nimelisele künkale, kiriku kõrvale. Lahe eripära: Kahel korral päevas voolab tõusu ja mõõna vahetumis...
erisugused.Eriti rikkalik kujundus on kõrvallöövi idaseina aknal.Kooriruumi akende kuju ja ilmetu raidraamistus pärinevad nähtavasti 19 sajandist. Oma renessansliku tornikiivri sai kirik 1630.aastatel,kuid 1684.aasta põlengu tõttu pole see säilinud algesl kujul.Nüüdne 1688. Aasta ehitusmeistritelt Daniel Bickeli,Andreas Jahni ja David Hübneri poolt püstitatud kiiver matkib siiski tules hävinut,mille autoriks oli ehitusmeister Greiger Graff.Pühavaimu kiriku tornikiiver on Tallinna vanin.väärtuslik on ka kiriku sisustus , mis pärineb valdavalt 15-17 sajandist.Erilist esiletõstmist väärib kiriku 1483.aasta paigaldatud peaaltar pärineb ,mis kuulsa Lübecki kunstniku Bernt Notke töökojast. EESTI KOGUDUS Tallinna Püha Vaimu kogudus 130-aastane .Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast, omades suurt tähtsust eesti kultuuri ajaloos. Eesti kogudus hakkas arenema ja kasvama eriti 19
nimetanud seda kivisse raiutud Piibliks. Millal paigutati Vana Toomas Raekoja tornitippu? 1530. aastal asetati torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas . Vapper sõjasulane püsis vahipostil kuni 1944. aastani, mil torn 9. märtsi pommirünnakus põlema süttis.1952. aastal taastati põlenud tornikiiver ning üles seati Vana Toomase koopia. 1996. aastal tornikiiver renoveeriti ning torni tippu asetati uus, järjekorras juba kolmas Vana Toomas. Originaal, 1530. aasta Vana Toomas on aukohal raekoja kodanikesaalis. Vana Toomas on Tallinna üks populaarsemaid sümboleid - teda peetakse linna kaitsjaks ja valvajaks. Suveperioodil lubatakse linnakülalistel mööda Raekoja keerdtreppe ronida üles kaheksatahulisse torni
Narva Aleksandri Suurkirik 1879. aastal novembris otsustas Narva Jaani koguduse õpetaja Friedrich Gottlieb Tannenbergi algatusel Narva eestlastele uuesti oma kirik ehitada, mis oli algselt mõeldud tehasekirikuna ja oli määratud 5000 luterlasest töölisele. Krundi Joaorus kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Narva linn oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, Joaoru jäi aga Eestimaa kubermangi territooriumile. Kirikut projekteeris Peterburi professor akadeemik Otto Pius Hippius. Rahaliselt toetas kiriku ehitamist Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop. Müüri ehitamisega tegeles meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetöid tegi meister Jemeljan Volkov. Ehitamist juhtis algul Hippius ise, hiljem kutsuti Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 21. Juunil 1881 aastal asetati kirikule nurgakivi. Kirik valmis 1884. a. ja kannab terroristi pommist hukkunud tsaar Aleksander II nime.Kirik on ehitatud hisorits...
Oleviste kirik Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna võimsaim ja monumentaalseim ehitis ning ta paikneb all-linna põhjaosas, Pika ja Laia tänava vahel. Kiriku täpne rajamisaeg pole teada, tõenäoliselt eksisteeris ta skandinaavia kaubahoovi keskusena juba 12. sajandil. Esimest korda on kirikut mainitud 1267. Tõenäoliselt 13. sajandil püstitati siia kivikirik, mis oli praeguse hoone eelkäijaks. Mainitud kirik kujutas endast arvatavasti pseudobasiilikat või kodakirikut, selle pikihoone oli praeguse hoone laiune, kuid läänetravee võrra lühem. Tolleaegsest kooriruumist andmed puuduvad. 15. ja 16. sajandi vahetusel püstitati Oleviste kiriku tornile 159 m kõrgune gooti telkkiiver. Sellise kõrgusega torn oli 16. sajandil erakordne. Oleviste torn kuulus kahtlemata Euroopa kõrgeimate hulka, olles suure tõenäosusega aga ka maailma tolle aja kõrgeim ehitis. Kiriku ülikõrge torni ehitusajendiks oli arvatavasti selle kasutamine meresõidutähisena, mis...
Tallinna kolme suure kiriku - Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune - esialgul väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 14. sajandi ilme on säilitanud ainult Põhavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Tallinna kirikutest on kõrgeim Oleviste, mille kesklöövi kõrgus on 31 meetrit,torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 meerti kõrgusele. Keskaegne tornikiiver oli veelgi kõrgem. Ehitiste üldilme oli lihtne ja kaine, hilisgootikale omane vormirikkus siin ei levinud. Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik ehitati 13-16 sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal jaainuke, millel oli 2 torni. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Kahjuks on enamus ehitisi
basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud sellistena tänini. Umbes sellisena säilis kirik 1944. aastani, mil ta sai rängalt purustada 9. märtsi ööl Tallinna pommitamisel Vene lennukite poolt. Tules hävisid katused ja tornikiiver ning põles maha ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Kirik oli enne 1944. aastat erakordselt rikas 13-18. sajandist pärinenud kunstiväärtuste poolest, sest kiriku kogudus koosnes kogu keskaja vältel jõukatest kaupmeestest. Suur osa sellest aga hävis 1944, nagu orel, 17. sajandist pärinenud nikerdatud väärid ja pingistikud, kantsel, nikerdseinad ning 1556-58 rae liikmetele
Pühavaimu kirik Kirikut on esmalt kaudselt mainitud 1316.a. ja 1319.a. otseselt, tõenäoliselt kabeli kujul oli olemas juba 13. saj. alguses. Ainus põhikujult 14. sajandist muutumatuna püsinud sakraalehitis, pärast reformatsiooni ainus eesti koguduse kirik Tallinnas. Kirik on kahelööviline ja oli samanimelise seegi kirik ja rae kabel. Pealööv kogudusele, sh. raehärrad ja Suurgildi kaupmehed, külglööv seegielanikele. ornikiiver ehitatud 1630.a., 1688.a. pärast tulekahju taastatud hilisrenessanss. Hävis tulekahjus 29.mail 2002. Uus tornikiiver ja -kell aastast 2003. Peaaltar valmis 1483.a. Bernt Notke poolt ja see kujutab püha Olavit, Annat, Elisabethi ja Viktorit, episoode Kristuse passioonist (kannatustest) ja Elisabethi legendist. Veel väärtuslikke interjööridetaile: Krutsifiks (rist koos ristilöödud Kristusega) võidukaare all ilmselt a-st 1500, tundmatu Tallinna...
see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hoone ehitati ümber muuseum-kontserdisaaliks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver, põlesid maha katused ja kiriku interjööri tunginud leekides läks koos oreli, vääride ning pinkidega kaduma suurem osa vanast ajaloolisest sisustusest. Kuigi juba 1949. aastal astuti esimesed sammud Niguliste kiriku taastamiseks, varises enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel
apsiid altari asukoht koor põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik moodustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruum, kõrvalaltarite asupaik, reliikviate hoiuruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni metallist (või puidust) ülaosa nimetatakse tornikiiver. Romaani stiilis kirikud olid sageli kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Romaani arhitektuurile on omane raskepärasus, massiivsus. Iseloomulik tunnus ümarkaar (akende, ukseavade jm juures). Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Kirikutes olid lööve katmas massiivsed tugevad silinder- või ristvõlvid. Raskete kivimasside toetamiseks läks vaja tugevaid sambaid. Sammaste asemel kasutati võlvide kandmiseks enamasti piilareid
Suuruse ja kuju, mis on tänaseni säilinud omandas kirik 15. sajandil. Samal sajandil ehitati uus pikkihoone basiilikana, see tähendab külglöövidest kõrgema kesklööviga (See oli 31 meetrit ja ühtlasi ka baltimaade kõrgeim), nagu enamik tolleaegseid Eesti linnakirikuid. Samal ajal püstitatud torn oli tollal maailma kõrgeimaid ehitisi, torni kiviosa kõrguseks oli 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus 159 meetrini, muutes Oleviste kiriku keskaegses Tallinnas ning tollal kõrgeimaks kirikuehitiseks kogu Euroopas. Kesklöövi, koori ehk altariruumi ja lõunaküljel asetsevaid kabeleid katavad keerukad tähtvõlvid. 16 sajandi esimesel veerandil valminud Maarja kabeli välisseinal on kabeli ehitaja H. Pawelsi hilisgooti stiilis mälestusmärk. Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on ehitatud 14. sajandi algul 3-löövilise basiilikana, mille kesklööv o
Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde. Kirik ehitati põhjalikult ümber 1405 1420, mil kirik rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt. Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstest.Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud. 1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida. Restaureerimistööd kestsid 19531984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul. 1960ndatel
16. sajandi luterliku reformatsiooni ajal oli Niguliste ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata sellele kaasnenud pildirüüstamisest, kuna koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei saanud sisse pääseda. Hilisem ajalugu ja Niguliste kirik tänapäeval 1944. aasta 9. Märtsil toimunud nn. Märtsipommitamises sai kirik kõvasti kannatada. Tulekahjus hävisid nii katused, kui tornikiiver. Samuti põles maha enamik sisustust koos hinnalise kunstiväärtusega. Kõige väärtuslikum vara suudeti aga päästa täna nende kohesele evakueerimisele. Pärast Teist Maailmasõda oleks kirik äärepealt lammutatud, kuid siiski otsustati see restaureerida ning restaureerimistööd kestsid 19531984.aastatel. 1982. aastal langes vastrenoveeritud kirik uuesti tulekahju ohvriks, kuid tänaseks on see restaureeritud.
Puunikerduskunstis tehti ... ? kirikutele altareid, kantsleid, pinke ja muud inventari. 16. Tarbekunsti arenenuim ala oli ...? Mida valmistati ? Kullassepakunst, valmistati nii kirikuriistu kui ka ilmalikke ehteasju. kullassepakunst. 17. Eestist pärit kuulsaim maalija oli ...? Michel Sittow ( 1469-1525 ) 18. Nimeta tema töid- "Neitsi kroonimine" , "Aragoni Katariina portree", " Henry VII portree". 19. Nimeta renessanss-stiilis tornikiiverid Tallinnas. Tallina Raekoja tornikiiver,Tallinna Püha Vaimu kirik. 20. Kenotaaf on ...? Too näide tallinnast. Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. 21. Milles avaldus mustpeade kunstimetseenlus ? Vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märts 1400.a. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile
matta end Toomkiriku lävele, et inimesed, kes enne kirikusse sisenemist palvetama põlvitavad, päästaksid ta hinge patuteedelt. 2. Pühavaimu kirik see oli seegi ja raehärrade kirik. 14. sajandil ehitatud Püha Vaimu kirik on üks vanimaid ning uhkemaid ehitisi Tallinnas. Enne kirikusse sisenemist tasub pöörata pilgud fassaadile, kus mõõdab siiani aega 17. sajandist pärit kell. Katuseserv on astmeline. Lae peal hoiti linna viljavarusid, väärisasju. Tornikiiver on renessansistiilis. See kirik on huvitaval kombel kahelööviline. Kiriku sisustuse aarete sekka kuulub Berndt Notke ainulaadne 15. sajandist pärit kappaltar ja 1597. aastal ehitatud kantsel. 3. Oleviste kirik nime on see kirik saanud ristiusu levitaja , Taani kuninga Olaf II järgi. Ehitatud 1267. Algselt 159 m kõrge, 15 sajandil oli see maailma kõrgeim hoone. Kirikut iseloomustavad teravkaared, hoone on 3-lööviline basiilika.
10. mail 1845. a. hävis Paide kirik tulekahjus. Et taastada kirik, otsustati korraldada korjandus. Vabatahtlike annetustena saadi kiriku ülesehitamiseks 10 480 rubla (sh. keiser Nikolai I 500 rubla). Taastatud kirik õnnistati 1848. a. sügisel. Kiriku praegune arhitektuur on võrreldes 18. sajandi lõpul püstitatud ehitisega mõnevõrra muutunud. Tulekahju tagajärgede likvideerimiseks ehitati torn kõrgemaks ja barokne tornikiiver asendati terava gooti kiivriga. Uue kiriku rajamisest saadik on Paide keskväljak, mida kolmest küljest ümbritsevad ühekorruselised ehitised, üks omapärasemaid ja ilusamaid väljakuid Eesti linnades. Kirik on ainulaadne ka oma peasissekäigu ees kõrvuti asuvate kahe arukase leinavormiga. 1895.-1898. ehitati kiriku ümber raudaed. 1901. a. muretseti kirikule 8 vitraazakent. Vitraazid on valmistatud Riias. Praegu kuuluvad Paide kiriku vitraazaknad kunstimälestistena riikliku kaitse alla.
kuningate galerii - 28 Iisraeli ja Juuda kuninga kujude rida vanast testamendist 13. Kirjelda Chartres´i katedraali põhiplaani. Katedraal on tuntud oma paljude säilinud vitraažide poolest. Chartres´i katedraali põhiosas on 3 löövi, kooris 5. Katedraal on teiste oma aja katedraalidega võrreldes väga aknarohkete seintega ja kõrgete lagedega. Lõunapoolne püramiidse tornikiivriga torn pärineb 12. sajandist, põhjapoolne rikkalikku hilisgootikat esindav tornikiiver aga 16. sajandist. 14. Gooti skulptuuri põhitunnused. Gooti skulptuurid olid ära maalitud, värvilised, idealistlikud, lähemad loomulikkusele kui romaani skulptuurid, kuigi mitte siiski alati päris plastilised, rohkem emotsionaalsed, äärmiselt detailide rohked. Iseloomulikuks kujunes figuuride eraldatus teineteisest ning iga kuju on ka eraldi meistriteos. Skulptuuridena oli kujutatud tihti pühakuid- valitses pühakutekultus. 15
,,Ateena kool" ,,Kolm graatsiat" 11. Renessanss Põhjamaades. Miks hilines? Tähtsamad kuntsnikud. Renessanns jõudis Põhjamaadesse hiljem kuna Itaalia oli meist kaugel, sõdade tõttu ja ka katku tõttu. Michel Sittow on kindlasti üks tähtsamaid kunstnike. Joachim Patinir on kuulus maastikumaalija. Pieter Brueghel vanem, tema maalide peategelasteks oli lihtsad talupojad. Hierongmus Bosch. 12. Kus võib näha renessansi näiteid Eestis? Mustpeade maja fassaad, Raekoja tornikiiver, Tallinna toomkirikus. 13. Tallinna ainus renessanss-stiilis ehitis? Meister? Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad. Meistriks oli Arent Passer. 14. Kuidas kujutati allegooriliselt ''Õigust'', ''Rahu'' ja ''Mõõdukust''? Õiglus- naise kuju, ühes käes kaalud ja teises mõõk. Rahu-naise kuju, käes on palmioks. Mõõdukus- käes veinikann. 15. Kes kuulusid Mustpeade Vennaskonda? Kes oli nende kaitsepühakuks ?
11.klass 1. tund Gootika e. Gooti stiil Kodus: lugeda Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 57 63 Kodus: lugeda Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 113 127 arhitektuur Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Itaalias (kirikud, linnused). Pisa. Skulptuur. Maalikunst. Tarbekunst. Raamatukujundus. Kunst Eestis ja põhjamaades keskajal: kindlused, kirikud, skulptuur, maalikunst. Notke. Rode. Sittow. Gootika stiil järgnes romaanile ja eelnes renessansile. Gootika kujunes välja 12.saj. keskel Prantsusmaal Ile-de-France [ill dö fra(n)ss]. Levis üle Euroopa ja hääbus 16.saj. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. ...
Notke kahetiivaline kappaltar (telliti Bernt Notkelt 1483. aastal), mis on üks kahest säilinud kunstniku maalitud kappaltarist ja seda eksponeeritakse konstruktsioonide kulumise tõttu ainult ühes asendis. Kappaltar on Niguliste kirikus eksponeeritava Surmatantsu kõrval kuulsamaid Berndt Notke töid, mida tullakse vaatama kaugemaltki. 1433. aastal valatud kiriku tornikell oli vanim Eestis, kuid mis kahjuks 2002. aasta maikuus puhkenud tulekahjus purunes. Kahjustatud sai ka tornikiiver, mis vahetati välja 2003 a. sügisel. 1630. aastal valminud tornikiiver põles 1684. aastal. Sellega sarnanev, 1688. aastal taastatud kiiver oli Tallinna hilisrenessans-stiilist vanim. Tallinna keskaegsed elamud Tallinna keskaegsetest elamutest on ligi kaks kolmandikku säilinud rohkemal või vähesemal määral ümber ehitatult. Paremad hästisäilinud näited on Matkamaja (Raekoja plats 18), Tallinna Linnateatri hoone (Lai 23), hooned aadressidel Vana turg
,,Kolm graatsiat" 11. Renessanss Põhjamaades. Miks hilines? Tähtsamad kuntsnikud. Renessanns jõudis Põhjamaadesse hiljem kuna Itaalia oli meist kaugel, sõdade tõttu ja ka katku tõttu. Michel Sittow on kindlasti üks tähtsamaid kunstnike. Joachim Patinir on kuulus maastikumaalija. Pieter Brueghel vanem, tema maalide peategelasteks oli lihtsad talupojad. Hierongmus Bosch. 12. Kus võib näha renessansi näiteid Eestis? Mustpeade maja fassaad, Raekoja tornikiiver, Tallinna toomkirikus. 13. Tallinna ainus renessanss-stiilis ehitis? Meister? Mustpeade maja fassaad on Tallinna ainus renessanss-stiilis fassaad. Meistriks oli Arent Passer. 14. Kuidas kujutati allegooriliselt ''Õigust'', ''Rahu'' ja ''Mõõdukust''? Õiglus- naise kuju, ühes käes kaalud ja teises mõõk. Rahu-naise kuju, käes on palmioks. Mõõdukus- käes veinikann. 15. Kes kuulusid Mustpeade Vennaskonda? Kes oli nende kaitsepühaks?
paekiviehitis, mida iseloomustab keerukas põhiplaan ning arvukad baroksed voluutviilud. Viile oli lossil kokku üksteist - neid kaunistasid meisterlikult tahutud paedetailid, sh hulk barokseid kaunistusi. Lossi viilud ja akende raidraamid olid Saksamaal Halle lähedal asuva Merseburgi lossi barokkviilude peaaegu täpsed koopiad. Merseburgi loss on Ungru ehitajatele olnud ka muus osas eeskujuks. Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn. Sihvakas barokne tornikiiver ei toetunud Merseburgi eeskujudele, vaid oli vähendatud koopia Tallinna Niguliste kiriku vormikast barokktornist. Ungrus oli see realiseeritud küll vaid ühe vaherõduga. 1899. aastaks oli loss viidud katuste alla ning torn saanud oma esindusliku kiivri. Siis tööd rahapuudusel seiskusid. Tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal (jäljed on müüris praegugi näha) ja kõik sisetööd. Aastakümneid tühjalt seisnud loss hakkas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
