Muistne Egiptus. Kristiina Lõoke. 2010 aastal. VPG. Sisukord. 1. - Püramiidest.....................................................lk 1 2. - Usk. Jumalad ja Jumalannad. ..........................lk 2 3. - Muumiad..........................................................lk 3 4. - Võim................................................................lk 4 5. - Templid............................................................lk 5 6. - Põllumajandus..................................................lk 6 7. - Kiri...................................................................lk 7 8. - Igapäevaelu......................................................lk 8 9.- Muud.....................................
Koljud, millelt leiti kahjustusi, olid huvitaval kombel leitud aga kohtadest, kus olid rikkalikult varustatud hauad, seega võib arvata, et selliseid eksperimente katsetati vaid kõrgemate sotsiaalse kihtide muumiate juures, et anda neile võimalikult parim võimalus mumifitseerimiseks. Juba esiajast on leitud savist kujukesi, millel on maalitud kas siis nahamaalingud või tätoveeringud, seejuures ei teatud, kummad need on, kuniks leiti Keskmise riigi muumiad, mille nahal võis üheselt tõdeda tätoveeringuid. 1891. aastal avastati Dair al Bahris Mentuhotepi templi välisõues Hathori preestritari Amuneti haud. Muumia kandis luksuslikke ehteid, käevõrusid ja sõrmuseid. Kaunistatud oli ka tema nahk, nimelt tätoveeringutega üla ja alakõhul ning õlgadel ja kätel. 1922. aastal avastas Carter Tutanhamoni hauakambri, kuid alles 1925. aasta oktoobris oli tal võimalik see avada. Kolme sargaga kivisarkofaagi ümber oli kolm
palsameerisid teisigi loomi, isegi krokodille. Jõukad inimesed lasid Vanas Egiptuses kemikaalidega töödeldud surnukeha mässida kangaribadesse, mille kihtide vahele määriti vaike, vaha, tõrva ja/või bituumenit. Vaeseid surnuid ei mähitud kangasse.Tuntuim uusaegne muumia valmistati Vladimir Leninist. See asub Moskvas Lenini mausoleumis.Muumiatest saab võtta DNA proove. Sellest on olnud hindamatut kasu Vana-Egiptuse ajaloo väljaselgitamisel, sest Egiptuse kuningate ja nende pereliikmete muumiad on sageli säilinud koos mitmesuguste juurdekuuluvate tekstide ja joonistega ning nii on võimalik kindlaks teha nende täpne omavaheline sugulus. Loomamuumiad Väikelapsele mõeldud kirst peitis pisikest, peentesse sidemetesse mähitud palsameeritud keha. Ent röntgenuuringud näitasid, et tegemist pole mitte lapse vaid hoopis kassiga! Giza Püramiidid Giza püramiidid on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus
muumiateks kutsuma. Oma referaadis annan põhjalikuma ülevaate selle kohta, kuidas muumiaid valmistati, millised olid matusekombed, miks loomi palsameeriti ning kirjutan lühidalt ka kõige kuulsamatest muumiatest . Referaadi peaeesmärk on avardada minu silmaringi muumiate valmistamise ning Egiptuse matusekommete osas. 2 1. MATMISKOMBED VANAS EGIPTUSES 1.1.Esimesed muumiad Vanad egiptlased uskusid, et lisaks inimese füüsilisele kehale, oli tal olemas ka viis komponenti: tema nimi, vari, ka-spirituaalne teisik, kes pärast inimese surma tema hauakambris kaasapandud toitu sõi ning mugavusi nautis, ba- kujutatud kui lind, kellel on surnu nägu ning lendab vabalt ringi nii elavate kui ka surnute riigis ja lõpuks akh, keda sümboliseerib tuttiibis. Akh oli surematu hing ning koondkuju kõigest mille poole kõik eelnevad püüdlesid. Et akh
Vanad egiptlased olid asjatundlikud balsameerijad, mis tähendas surnukeha töötlemist nii, et see ei laguneks.Nad kuivatasid surnukeha, katsid ta looduslike sooladega ja jäeti 40ks päevaks kuivama, seejärel mässisid nad keha linasesse kangasse misjärel surnu oli valmis kirstu panekuks.Matused toimusid umbes 70 päeva peale surma. Puust kirst või ,,muumiavutlar'' oli mõeldud balsameeritud keha kaitseks. Suurema kaitstuse nimel ja tähtsuse rõhutamiseks asetati mõned kuninglikud muumiad kahe või enamgi kirstu sisse. Püramiidide ehitamise ajastu langeb Vana riigi aegadesse, see saavutas oma haripunkti kuulsa Cheopsi püramiidi rajamisega. Kokku ehitati Egiptuses üle 80 püramiidi kuningliku püramiidi, need olid vaaraode hauakambriteks ja pühadeks paikadeks, kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata. Püramiide ehitasid korraga 30000 inimest ja ehitustöö kestis üle 20 aasta, nad tarvitasid
EGIPTUSE KUNST Koostaja: Kirsika - Marian 11. klass Balsameerimine ● Surnud balsameeriti ja nendest tehti muumiad ● Kehad pandi haudehitistesse, tehti ka kujukesi ● Surnule pandi hauda kaasa teenrite kujukesi, kulda jne Arhitektuur ● Suurteosteks olid püramiidid ● Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga ● Püramiidi sisse jäeti kanalid hauakambrisse, peale matuseid need suleti Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud ● Hoonete seinad olid kaetud reljeefide ja seinamaalingutega
palsameerimise vedelikku. Soodsa hinna ja ohutuse tõttu kasutatakse palsameerimiseks enamasti formadelhüüdi. Kim Jong Il in North Korea Itaalias Sitsiialia maakonnas Palermos on üks õõvastav muuseum kloostri keldris, kus on 17.- 19. saj. pärit 8000 kõrgemast soost muumiat. Kui enamik on vaid kõhetud luukered, siis kaheaastaselt elust lahkunud Rosalia Lombardo on säilinud peaaegu täies ilus. Kuulsaimad uusaegsed muumiad: Nikolai Ivanovits Pirogov 25.11.1810 05.12.1881 Vladimir Iljits Lenin 22.04.1870 21.01.1924 Pirogovi muumia Lenini muumia Kasutatud allikad: http://www.epl.ee/news/arvamus/116-aastat-parast-surma.d?id=50743998 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/palsameerimine.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mumifitseerimine http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Embalming_fluid.jpg http://socialessecundariaeso.wikispaces.com/HISTORIA+1%C2%BA+ESO http://www.dailymail.co
Jakob Westholmi Gümnaasium VANA-EGIPTUS Referaat Koostas: Karl Eilo 5.c klass TALLINN 2013 VANA-EGIPTUS NIILUSE KALDAL Vana-Egiptuse algust loetakse umbes 3100 aastat eKr ning lõppu umbes 37a pkr, kui Egiptuse vallutas Rooma. Egiptus asub Aafrika mandril Niiluse jõe ääres. Niiluse oru Laius oli umbes 20 km. Muistsete egiptlaste jaoks oli Niilus eluliselt tähtis. Jõemuda muutis põllud viljakaks, jõest endast võis, aga püüda kala. 3100 aastat ekr liitsid Ülem Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Seda tegi kuningas Memes, kes ehitas ka linna Memphise. Vana egiplased määrasid aega kuningate valitsuse järgi. Egiptust valitsesid Vaaraod. Egiptlaste usund oli looma peaga inimene. Jumalad olid nende arust üleloomuliku väega olend, kes valitses maailma. Järgmisena räägime hoonetest. Esiteks templid, mis olid jumalate auks püstitatud hooned. Teiseks p...
Egiptuse religioon on väga kirev-oli kohalikke jumalusi, keda tunti ainult ühes noomis ja kes olid välja arenenud sugukondliku korra aegsest tootemlooma kultusest, ning kogu riigis tuntuid jumalaid, nagu Amon, Isis, Hathor, Anubis jt. Kunsti seisukohalt mõjutas religioon kunsti väga, sest vanad egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu. 5. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu, seda tehti, et muumiad säiliksid. 6. Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Vaaraod lasid endale juba oma eluajal ehitada püramiide, sest püramiidide ehitamine võttis aega, sest ehitajate käsutluses olid ainult lihtsad abivahendid- kangid ja rullid. 7. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad? 3 kõige kuulsamat püramiidi on vaaraodele Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele kuulsal Giza väljal Kairo lähedal. 8. Milline on püramiid seespoolt? Mis seal asub?
EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.................................................................................................................4 1.1. NIILUS, PAPÜÜRUS, KÕRBED, PALMID, KAAMEL, PUNASE MERE LÄBIPAISTEV VESI JA RIKKALIK VEEMAAILM (KALAD JA KORALLID).......................................................................................................................5 2. TOITUMISHARJUMUSED....................................................................................................................
pikendati kulmujoont ja tehti mustreid. laubale tätoveeriti veresooni. Meeste seas normaalne ❊ mehed puuderdasid end tumedamaks, naised heledamaks ❊ Esimesena kasutusel metallpeegel ja kamm Matmistraditsioonid Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi. Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks palsameeriti surnuid - nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. organid eemaldati enne palsameerimist ning niiskuse eemaldamiseks oli keha soolatud ja 70 päevaks kuivama jäetud. kamoop - organite urn kehal asetati käed rinnale või kõhule. sarkofaag- kirst, kuhu pandi muumiad Arhitektuur ehituskunsti suurteoseks püramiidid, u 2,5 tonni kaaluvatest kiviplokkidest. Püramiidi sisemuses asus hauakamber. Esimesed püramiidid olid nn astmikpüramiidid
augustis.Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte.Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. LEvik ja ajalugu:Vanimad asitõendid linakanga olemasolust on Egiptuse muumiad (ca 4000 aastat eKr), kes mähiti kootud linasesse kangasse, mille 2,5 cm on kokku loetletud ca 540 lõimeniiti.Lina perekonnas on umbes 200230 taimeliiki, mida võib leida kogu maailma paras- ja lähistroopikavöötmes. Peamised keskused asuvad Põhja-Ameerika edelaosas ja Vahemere piirkonnas. Looduses kasvab kultuurlina esitaim metsik lina (Linum lewisii)*taim tõmmatakse koos juurtega maast välja kas käsitsi või kombainiga. taimed lõigatakse sirbiga või kombainiga.
saj. Islam Riigi ja ühiskonnakorraldus · Võimupüramiid (vt. tabel) · Maat maailmakorraldus · Naistel olid peaaegu samasugused õigused nagu meestel Religioon · Polüteism paljude jumalatega usk ja selle kummardamine · Zoomorfsed jumalad poolloomad ja inimesed · Linnade kaitsepühakute esiletõus · Surmajärgse elu tähtsus o Elu jätkub pärast surma o Muumiad o Hauakambrid ja pandi kaasa palju asju, mida võiks surmajärgseselt vaja minna JUMALAD. ATON päikesejumal ( päikeseratas). HOROS Isirise ja Osirise poeg. Taevajumal pistrikuna. OSIRIS viljakusejumal (põllumajanduse), allmaajumal. SETH kõrvetav, viljatu läänetuul, halb jumal. THOT teadusejumal, kuu ja tarkusejumal, veelinnu peaga. AMONRA peajumal, päikesejumal, pistrikuna, päikesekettaga.
VANAD KÕRGKULTUURID EGIPTUS Ajaline periood 4000-332 e.Kr. •Oma asendi tõttu oli Egiptus kaitstud rändrahvaste rünnakute vastu ja seepärast olid sealsed traditsioonid väga tugevad ja püsisid kaua. •Kujunes välja võimas tsivilisatsioon, mille kõige ülemisel pulgal asus ainuvalitseja vaarao ehk maapealne jumal. •Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. •Uskumus, et inimese hing elab peale surma edasi, on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti. •Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. •Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. •Kõige olulisem oli vaaraodele igavese elu kindlustamine. Arhitektuur • Kõige vanemad haudehitised olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. • Hiljem hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide. • Ülemisel pildil masta...
FLAJ. 01.137. Euroopa muinaskultuurid 3 AEP eksam: detsembri lõpp ja jaanuar 2014 Loengud: teisipäeviti 16.15 17.45 Jakobi 2 - 228 Lektor Ain Mäesalu Vastuvõtt: kolmapäeviti kell 10-11 Jakobi 2 - 204 (arheoloogia õppetool) [email protected] Aineprogramm 1. Muinaskultuuride allikad, historiograafia, uurimistöö metoodika ja dateerimismeetodid. 2. Esimesed hominiidid. Euroopa asustamine. Neandertallane ja nüüdisinimene. Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. Paleoliitiline kunst. Jääaegade mõju inimasustuse levikule. Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Üleminek viljelusmajandusele. Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. 3. M...
Vana-Egiptus 1. Kuidas periodiseeritakse vana-egipuse ajalugu?-Vaaraode dünastiate järgi. Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku mil keskvõim oli tugev aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes 2. Millal oli Egiptuse kunsti kõrgaeg?- 2700-1000 a. e.Kr. 3. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti?- Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu seda tehti et muumiad säiliksid. 4. Nimeta 3 kõige kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad?- Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose: Kairo lähedal Giza väljal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis?- Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum?- Kuna püramiidid ei
Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on alles ka rohkesti muid muistiseid, mis on säilinud sajandeid pärast nende kasutamise lõppu. Viimasel ajal on arheoloogid välja kaevanud palju iidseid ehitisi, külasid ja vanadest Egiptlastest alles jäänud iga päeva tarbeesemeid. Need leiud
· Templid: nelinurkne, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templi väravaehitisi nimetati pülooniks. Väravaehitise ees olid obeliskid neljatahulised teravatipulised kivisambad (jäljendasid taimi). · Kuulsad templid: Luksori, Karnaki ja Abu-Simbeli tempel (viimane saeti veeuputuse ohuga seoses tükkideks ja pandi kõrgemal uuesti kokku). · Pealinn oli Teeba. · Et kaitsta hauaröövlite eest peideti Uue Riigi ajal vaaraode muumiad kaljuhaudadesse paljud olid Kuningate orus.Tunduim neist on Tutanhamoni haud, sest see oli 20. Sajandini puutumatu. · Skulptuurikunstis on kaks erinevat suunda. 1. Vaaraod ja jumalused ranged, suursugused ja üldistatud. Sünge ja üleinimlik toredus.Sfiniksid ja täisfiguurid tardunud, sirges positsioonis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nägudel mängleb võimukas,
nagu preester Mesopotaamias. Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi. See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti. Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks palsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti ka surnust kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda. Kõige olulisem oli muidugi vaaraodele igavese elu kindlustamine. Juba nende eluajal vedasid tuhanded alamad raskeid kiviplokke oma isanda haudehitise jaoks. Kõige vanemad sellesarnased olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. Seejärel hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide.
Egiptuse templitele oli loomulik sambad. Egiptuses olid veel kaljutemplid. Mesopotaamia rahvas ei kartnud seda, mis tuleb pärast surma. Nad tahtsid elada kaua ja õnnelikult. Arvati, et kõik jumala karistused pidi tulema siinses elus ja peale surma mindi allmaailma. Egiptlased kartsid elu pärast surma. Nad uskusid, et inimene jääb maa peale elama. See juhtus aga ainult siis, kui nende surnukeha korralikult säilis. Neil oli oma matuserituaal, kus surnud mumifitseeriti. Muumiad viidi tavaliselt hauakambritesse. 5 Kokkuvõte Mina arvan, et mõlemad riigid olid sarnased. Nad asusid küll üksteisest küllalki kaugel ja ei saanud üksteisega suhelda, kuid arenesid ikkagi sarnaselt. Peamised asjad, mis mõlemas riigis arenesid olid samad. Mõlemas riigis arenes välja kiri, kuigi see oli erinev. Arenes teadus ja tekkisid koolid
materjalidega segatud, näiteks kunstsiidi või polüestri puhul. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute köitmisel. Eestis on oma puuvillatööstus Kreenholm, mis rajati 19.sajandi teisel poolel. Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Eesti aladel on lina kasvatatud umbes 3000 aastat. 18 sajandi teisel poolel oli linakiud eriti kõrgelt hinnatud. Lina on üheaastane rohtne taim, mille varred on sirged, peenikesed ja siledad, paljad, kuni 60cm kõrged. Lehe pikkus on umbes 35-40 mm, laius on 2-4,5 mm. Lehed on kujult süstjad, teravatipulised, kaetud nõrga vahakirmega, asetsevad varrel ühekaupa. Õied on väikesed ja
Kunstinäite lühitutvustus Nofretete Minu poolt ostus valituks Nofretete. Miks? Tegelikult jäi see kohe kogu materjali seast kohe silma. Hämmastades selle kunstiteose juures sel ajastul, selline imeline värvililisus ja selgus. Samuti see graatsiline naiseliku näo figuur, millel on kujutatud sõbralik ilme. Sellepärast saigi see ka valitud. Norfretete sünninimi oli Neferaton Nefertiti tähendades Aton-jumala ilu, ilu on tulnud. Tema nime võib ka tõlkida kui "ilus (täiuslik) naine on sündinud". Kuju valmis umbes 1370 – umbes 1330 eKr. Valmistatud on kuju lubjakivist. Kuna aga värv on ajaga tuhmumas, siis on kuju pildistamine täielikult keelatud. Nofretete oli Vana- Egiptuse vaarao Ehnatoni (Amenhotep IV) abikaasa ja arvatavasti vaarao Tutanhamoni kasuema. Tal oli hulk tiitleid, vanades raidkirjades on teda kirjeldatud nii :"Pärijanna, suurepärase välimusega, sarmi valdav, õnne kiirgav, armsuse käskijanna, arma...
Põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.) Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u. 2040- 1730 ekr.) Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562- 1085 ekr.) Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid. Kujutavaks kunstiks oli skulptuur, ning reljeefi- ja maalikunst. Mastaba on Vana Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Tähtsaimate inimeste säilitamiskohaks oli Vana- Egiptuse algusaegadel eriline hauatüüp, mastaba. Kastitaoline kiviehitis, mille all oli hauakamber
hauakambrist sinna juba Thutmosis III ajal. 1990. aasta uuringute ajal leiti ka vähemalt üks tõend, mis seda teooriat võis kinnitada muumia käsi oli kuninglikus asendis. Ja nüüd siis ongi see kinnitust leidnud. Selleks kasutati nii DNA-analüüsi kui ka kompuutertomograafilisi uuringuid. Esimese puhul võrreldi DNA-proove neljalt muumialt, kellest üks oli KV 60-st leitu, teised aga teadaolevalt Hatsepsuti sugulaste muumiad. Tundmatu muumia DNA klappiski viimastega! Kompuuterskannimisel selgus, et tõenäolisel Hatsepsutil oli ilmselt geneetiline kaelahaigus ning sama tuvastati ka Thutmosis II ehk tema poolvenna ja abikaasa muumial. Nii et ilmselt veel üks kinnitus nende sugulusele. See polnud veel kõik. Nimelt oli sealtsamast Kuningate orust hauakambrist tähisega TT 320 juba ammugi leitud karp, mil peale kraabitud Hatsepsuti nimi. Sellistes karpides pandi
http://www.ancientegypt.co.uk/ 4. Kaetakse riideribadega mummies/story/page7.html 5. Käte vahele Surnute Raamat Muumia mäng. http://discoverykids.com/games/mummy-maker/ Aju eemaldamine. http://www.ancientegypt.co.uk/mummies/story/page3.html Sarkofaagid ja muumiad Kasside sarkofaagid. http://www.strangehistory.net/blog/wp- Tutankhamuni mask. content/uploads/2013/12/mummified-egyptian- http://hir.ma/wp-content/uploads/2015/01/mask1.jpg cats.jpg Ramses II muumia. http://media2.s- nbcnews
surnukeha säilitada Hammurapi seadused (kus, sisu, näide, sajand) raiutud kiilkirjas 2,25 m kõrgusse basaltsambasse, see leiti 1901–1902 Susas ja seda säilitatakse Louvre'is. Tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. kui poeg lööb isa, siis lõigatagui ta käsi ära Egiptuse ajaloo periodiseering (Vana, keskmine, uus, hiline), seosta igaperiood 2 iseloomuliku sündmuse, nimega. Vana riik (hiilgeaeg) 2700 eKr - 2200 eKr 1) muumiad 2) püramiidid Giza väljadel Keskmine riik (2 hiilgeaeg) 2000 eKr - 1650 eKr 1) Teeba on tähtsaim usukeskus 2) ühendati alam-ja ülem-egiptus Uus riik 1650 eKr - 1075 eKr 1) sõjaline tegevus 2) valitsejate kõrval tõusis olulisele kohale preesterkond Hiline 1075 eKr - 525 eKr 1) preestrite riik 2) ka välisvalitsejad Mesopotaamia ajalooperiodiseering (Sumeri linnriigid, Akkadi impeerium,Vana Babüloonia, Assüüria, Uus Babüloonia) seosta iga periood 2 iseloomulikusündmuse, nimega.
Kuid Uue riigi lõpuaegadel ründasid Egiptust põuad, ikkaldused, näljahädad, inflatsioonid, korrupatsioon ja rahutused. Hauakambrite seinad olid täis joonistatud seiku üliku või vaarao elust. Mida tähtsam oli isik, keda joonistati, seda rohkem jälgiti kaanoneid(reegleid). Kunsti temaatika keerles peamiselt vaarao ümber: lahingud, palvetamised, ohverdamised jne. Hinnalistest esemetest ümbritsetud kirstudes lamavad egiptuse muumiad olid ääretult kaitsetud. Ainult vaestel, kes olid maetud ilma hauapanustena kõrbeliiva, võis olla lootus pääseda hauaröövlite tähelepanust. Paljud hauaröövlid sõnaotseses mõttes töötasid matuseäris. Hauakaevajad võisid uut hauda kaevates komistada vanale matmispaigale ja selle rüüstada. Surnumatjad võisid muumiat perekonna hauakambrisse pitseerides üht-teist varem sinna pandud esemetest kaasa võtta. Siseinfole tuginedes said kohalikul
Saakali kujuline surnute jumal Anubise võimkonda kuulusid matusetalitused ja surnute palsameerimine. Thot oli nende kuujumal ja hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja. Olulised olid pühad loomad. Skarabeus kehastas tõusvat päikest, valge lauguga must härg apis oli Mephise jumal Ptah looma kujul. Jumalate maailm peegeldas egiptlaste elu. Muumiate valmistamine oli ettevalmistus hauataguseks eluks. Templid olid pühendatud jumalale. Püramiid oli vaarao hauakamber. Muumiad pandi sarkofaagi. Kultuur 1. Kiri tekkis 5000 a. Tagasi. Hieroglüüfkiri ehk piltkiri sisaldas pamiselt mõisteid kuid ka konsonantühendeid ei sisaldanud vokaale.Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus mida valmistati Niiluse kaldail kasvavast papüürustaime säsist. 2. Teadus meditsiinis osati teha väga keerulisi lõikusi ja operatsioone. Osati valmistada väga palju erinevaid ravimeid. Astronoomia , I rahvana maailmas võtsid nad kasutusele päris täpse päikesekalendri
Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri pehmele savitahvlile vajutati
Amoni templite ehitamine oli kunsti peaülesanne. Suurimad Amoni templid olid Karnakis (370x100m) ja sellest 3,5 km kaugel Luksoris. Uues Riigis leiame ka kaljutempleid. Kuulsaim neist on Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. (Seoses Assuani paisu ehitamisega lõigati tempel 1968.aastal kaljust välja ja tõsteti oma algsest asukohast 180 m kõrgemale.) Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Niiluse vastakalda kõrbes nn.Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid. Vaaraode kirstud e. Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused on kadunud, sest kuigi hauakambrite sissepääsu peideti hoolikalt, leiti ja rüüstati hauad juba antiikajal. 20. sajandini säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. Tutanhamoni muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga
Pärnu Vanalinna Põhikool EGIPTUS REFERAAT Juhendaja: Sandra Ojamäe Koostaja: Geya-Penelope Niinemets Pärnu 2009 1. Tänapäeva Egiptus 1.1. Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn Kairo Pindala 1 001 450 km2 Riigikeel araabia keel Rahvaarv 76 000 000 (märts 2009) Rahvastiku tihedus 76 in/km2 President usn Mubrak Peaminister Amad Nazf Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd maalmaaeg +2 Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Halduslikult jaguneb Egiptus 26 kubernerkonnaks: · Aswn · Al-Gharbyah · Kairo · Asy ...
Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogud on kujunenud enam kui 200 aasta vältel sihipärase kogumistöö ja annetuste tulemusena. ainuke muuseum Eestis, kus saab ülevaate antiikkunstist ja -kultuurist. Suure osa kunstimuuseumi kogust moodustavad graafilised lehed – oma graafikakollektsiooni kinkis ülikoolile perekond Liphart 1920.a. Tähelepanuväärne on ka antiiksete originaalide kogu, mis pole küll rohkearvuline, kuid paistab silma eriliste objektidega, nagu näiteks muumiad ja kiilkirjatahvlid.Kunstimuuseumi kogudes on veel ikoone, maale ja joonistusi, millega saab tutvuda ajutistel näitustel. 11) Eesti Rahva Muuseum – Muuseumis leidub peale maalide ja skulptuuride küll ka fotosid, raamatuid jms, kuid muuseumi üheks pärliks peetakse siiski kunstnik Konstantin Karlsoni 1908.aastal loodud maal “Jüri Proben´I portree.” 4. Nimeta maailmakuulsaid muuseume + nende asukohad. Euroopa Belgia:
5. Millised on tema järgi ülemäärase meediatarbimise psühholoogilised tulemused? Inimesed kannatavad erinevate vaimsete häirete all (hüperaktiivsus, unisus, depressioon jne), ei suudeta enam ilma pidevalt uueneva infotulvata elada (teleka ees istudes pidev kanalite klõpsimine, et haarata rohkem infot). 6. Miks ta väidab, et meie vaimne keskkond on saastunud? Sest kõikjal vohab kõikehaarav meedia, mis inimestest elavad muumiad teeb. Aju peab toime tulema pideva informatsioonitulvaga, telekas on saanud elu mõtteks ning inimesed kaugenevad seeläbi üha enam iseendast ning loodusest. 7. Kuidas toimib reklaam ja miks nimetab Lasn seda vaimseks saasteks? Reklaam toimib ajupesu põhimõttel: inimesele antakse korraga mitmeid "suunavaid" sõnumeid, mis peavad mõjutama nende hilisemat käitumist.
müüriblokist. püloonid, sambad ja müürid olid samuti värviküllased, sest neid katsid värvilised eljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. EGIPTUSE TEMPLIARHITEKTUURIS ARENES PÜSTISE SAMBA JA RÕHTSA TALASTIKU KASUTAMINE PEAMISEKS EHITUSTEHNILISKS VÕTTEKS. suurimad templid asusid KARNAK'is, ja LUKSOR'is. Uue-Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue-Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. KUNINGATE ORG. need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks.seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le. VANA-EGIPTUSE SKULPTUUR JA PINNAKUNST, nende areng ja näited. PINNAKUNST - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis
Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar, milles olevaid seemneid katavad pikad tselluloosikiud. Praegu on kõige suuremad puuvillatootjad Hiina, USA ja India. USAs kutsutakse 17st lõuna osariiki "Cotton belt" ehk "Puuvillavöö". Ameerikas on puuvilla kutsutud ka "valgeks kullaks 1.3.2 Lina Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja 7 kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. 1.3.3 Kuidas saadi linataimest linakiud 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga 3
palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis. Egiptus on iidse kultuuriga maa. Pärast seda kui Ülem- ja Alam-Egiptus umbes 3150. aastal eKr ühendati, õitses ühtne Egiptus Niiluse kallastel peaaegu 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linnadeks. Egiptlased rajasid suurejoonelisi ehitisi- hauakambreid valitsejaile ja templeid jumalaile. Paljud sellised ehitised, samuti kui lugematud hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud, on unustusehõlmast välja toodud ning jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elust. Vana- Egiptuse tuntumad ehitised kuuluvad antiiksete maailmaimede hulka. Juba siis, kui Herodotos kaks ja pool tuhat aastat tagasi külastas Niiluse orgu, ei suutnud ta tungida Egiptuse ajaloo algusse, see kadus müütide ja legendide udusse. Sel ajal, kui paljude praeguse Eoroopa rahvaste esiisad elasid koobastes ja nuiasõda pidasid, oli Egiptus juba
selgusetuks. Thutmosis IV avalikud monumendid kujutasid teda ja isa vanaisa eeskujul spordiharrastaja ning sõdalasena. Tema vaprus pandi tõsiselt proovile mitmel Nuubia ning Süüria ja Palestiina sõjaretkedel. 5 Oma valitsemisaja lõpupoole hakkas Thutmosis IV suhtuma naabritesse leplikumalt. Thutmosis IV saatsid surma kaks tema last, poeg ja tütar, kes lahkusid elust isaga umbes samal ajal. Loomulikult maeti nende muumiad koos kõikide kuninglike hauapanustega neile pandi kaasa toitu ja jooki, rõivaid, jumestus vahendeid ja teist sellist "sodi". Amenhotep III (u 1390 u 1352 eKr) Amehotep II tõusis Egiptuse troonile 12 aastasena, pärides rahuliku ja õitsva impeeriumi.Erinevalt esivanematest ei travitsenud tema aktiivselt sõjategevuses osaleda. Üldisest eelistas ta juhtida riiki diplomaatia viral. Amenhotep II valitsemisaeg tõi Egiptusele enneolematu rikkuse ning rahulikus
Hauda pandi vaaraole kaasa kulda, tarbeesemeid ja muuud head-paremat. Krokodill oli kardetud ja austatud loom. Egiptuses oli suur kassikultus, eriti austatakse musta kassi. Samuti ka skarabeuse. Püramiidid ehitati Niiluse äärde, kuid mitte kaldale. Kokku on Egiptuses ~4000 km 2 põlluharimispinda. Üleujutuste piirile ehitati orutempel, kuhu algselt viidi muumia. 2000 eKr keskpaigas lõpetati püramiidide ehitamine ära, sest need lõpuks siiski rüüstati tühjaks. Vaaraode muumiad maeti kaljutemplitesse. 2. at eKr poole peal muutus Egiptuse pealinnaks Teeba. Cheops on kreekapärane nimi, egiptusepäraselt oli ta Hufu. Egiptlased võtsid esimesena kasutusele arhitektuuris kivist tugisamba. Samba kolm peamist osa on: 1. Kapiteel 2. Tüves 3. Baas. Sambaid oli nelja liiki: lahtine papüürus, kinnine papüürus, lootos ja palm. Templid koosnesid püloonist, sammasõuest, kuhu kõik siseneda võisid, sammassaalist, kuhu
Kahjuks on see väga halvasti säilinud, isegi halvemini kui egeuse maailkunst. Kreeklaste uhkuse põhjuseks oli nende leiutis - TAHVELMAAL ning varju ja valgusega modeleeritud inim ja loom kujutised. Nad hakkasid märkima varju kohti maalidel, mis lõid sügavustunde. Varasemal ajal tunti ainult seinamaale, kuid 6. saj. eKr ilmusid esimesed puitalusel tahvelmaalid. Pole säilinud ühtegi tahvelmaali. 19. Sajandi lõpus leiti Egiptuse Faijumi koobastest muumiad ja muumiaportreed, mis pärinevad 1-3 sajandist pKr. Need muumiaportreed on imepisikesed. Siis on loobutud kiviportreedest. Kreeklased kasutasid temperavärve looduslikud muldvärvid. Neid seotakse vee ja munakollasega. Kreeklased lisasid ka kuuma mesilasvaha. Sellest on tulnud ka neile nimetus enkaustika e. Vahamaal. See muutis värvi eredamaks ja niiskuskindlamaks. Kreeklased suhtusid maalikunsti ja kunstnikesse lugupidavalt. Roomlased täpselt vastupidi.
Yale'i Ülikool tagastab Machu Picchu aarded Peruule 17.09.2007 16:04 Peruu saab tagasi inkade reliikviad, mille kaevas pea sada aastat tagasi iidsest Machu Picchu linnast välja Yale'i Ülikooli ajalooprofessor Hiram Bingham. Peruu valitsus nõudis aardeid tagasi eelmisel aastal põhjendusega, et nende väljakaevamisega nõustuti omal ajal vaid juhul, kui need loovutatakse riigile, vahendas BBC. Sellegipoolest viidi rohkem kui 4000 ajaloolist eset, sealhulgas muumiad, keraamika ja inimluud tollal Connecticuti osariigis tegutsevasse ülikooli. Peruulased ähvardasid eelmisel aastal anda Yale'i kohtusse, kui reliikviaid tagasi ei tooda. Nüüd saavutatud kokkuleppe kohaselt finantseerivad Peruu riik ja Yale'i Ülikool kahasse Machu Picchu kollektsiooni esimest rändnäitust. Yale'i Ülikooli teadlased asuvad samal ajal ka nõustama uue muuseumi loomist Andides asuvasse Cuzco linna, kuhu kollektsioon hiljem paigutatakse
Kui muumia oli sarka suletud ja maa alla või kaljusse raiatud hauakamber valmis, peeti iga kord maha matuse riitus. Kes rikkam, oli juba oma eluajal nii korraldanud, et tema muumia maeti Osirise pühasse linna Abydosesse. Võis lasta endale aga Abydoses rajada ka butafoorse hauakambri või püstitada hauakivi. Mõnikord juhtus, et surnukehi tuli transportida mööda vett. Siis koosnes matuserongkäik eredavärvilistest paatidest. Tavapärane oli lihtsalt muumiad Niilust mööda Abydosesse viia, seal nendega Osirisele ohvritoomises osaleda ning need siis kodukohta matta. Matuserongkäik algas iga kord Niiluse läänekaldalt, kus muumiasark asetati lamedale laevale, mille keskosas oli baldahhiin ja mis oli rikkalikult lilledega ehitud. Kummalgi pool sarka istusid karjudes ja kaeveldes surnu paljastatud rindadega lesk ja tütred, samal ajal kui õlgadele laotatud leopardinahaga surnupreester muumiat viirukisuitsuga ümbritses. Laeva ees,
Surnu maks, kopsud, magu ja sooled säilitati anumates, mida kutsuti kanoopideks. Nende erikujulised kaaned sümboliseerivad Horose nelja poega[Morris, Neil ,,Vana-Egiptuse igapäevaelu" Koolibri, 2001]. Inimese süda, mida käsitleti elu sümboli ja inimliku tarkuse allikana, jäeti alati surnukeha sisse[Morris, Neil ,,Vana-Egiptuse igapäevaelu" Koolibri, 2001]. Egiptlased säilitasid palsameerimises nii suure osavuse, et paljud muumiad on tänapäevani hästi säilinud. [Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile] Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmadele elutruud kullast silma kujutised. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Kuninga kamber asus alati püramiidi südames. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Hauakambritesse pandi kaasa kõike, mida inimene eluajal vajas, sest arvati, et ta vajab neid asju ka pärast surma
Sagedamini sügis- talve periood. Haigestumus 95-100%, suremus 65-100%. Peamine nakkusallikas on elus loom, sealiha tooted ja toidujäätmed. Endeemilistes piirkondades levib nakkus viiruskandjate loomade transpordiga erinevate farmide ja piirkondade vahel Kliinilised tunnused: Haigusel on äge ja krooniline kulg. Virulentsus on varieeruv. Suremust põhjustavast kõrge virulentsusega kuni madala virulentsusega subkliinilise (surnult sünnid, muumiad, elujõutud põrsad ja viirusekandjad!!!) raskesti diagnoositava haigestumuseni. Haigus võib avalduda karjas ainult sigimisprobleemina või siis vastsündinutel kaasasündinud treemorina. Äge kulg. inkubatsiooni aeg 5-7 päeva, palavik, isutus, depressioon, kõrvade, kärsa, kaela ja kõhupiirkond tsüanoos, loomad hingeldavad, köhivad, kõhukinnisus vaheldub diarröaga, palavik üle 42 C püsib ja langeb subnormaalseks 10
Sagedamini sügis- talve periood. Haigestumus 95-100%, suremus 65-100%. Peamine nakkusallikas on elus loom, sealiha tooted ja toidujäätmed. Endeemilistes piirkondades levib nakkus viiruskandjate loomade transpordiga erinevate farmide ja piirkondade vahel Kliinilised tunnused: Haigusel on äge ja krooniline kulg. Virulentsus on varieeruv. Suremust põhjustavast kõrge virulentsusega kuni madala virulentsusega subkliinilise (surnult sünnid, muumiad, elujõutud põrsad ja viirusekandjad!!!) raskesti diagnoositava haigestumuseni. Haigus võib avalduda karjas ainult sigimisprobleemina või siis vastsündinutel kaasasündinud treemorina. Äge kulg. inkubatsiooni aeg 5-7 päeva, palavik, isutus, depressioon, kõrvade, kärsa, kaela ja kõhupiirkond tsüanoos, loomad hingeldavad, köhivad, kõhukinnisus vaheldub diarröaga, palavik üle 42 C püsib ja langeb subnormaalseks 10
üldkasutatavad naasklid. Koos nende luust tööriistadega on leitud väikesi savi- ja kivikujukesi, millele graveeritud mustrid võivad märkida tätoveerimist. Samuti võib olla mõeldav, et luust tööristu kasutati savikujukeste modelleerimisel. Arvestades kunstilist töötlust ja taset, mis on omased kivijale (nagu Lascaux’ tuntud koopamaalingutel), siis on loogiline oletada, et paleoliitikumi inimesed praktiseerisid tätoveerimist. Tätoveeritud muumiad pakuvad varaseimat konkreetset tõendusmaterjali tätoveeringuist ning neid on leitud maailma eri paigust, Nuubiast Peruuni. Mõned neist kõige tähelepanuväärsematest tätoveeritud inimestest on saanud kuulsaks mitte ainult oma tätoveeringute poolest, vaid ka nende avastamise erakordsete asjaolude tõttu. Tõenäoliselt on neist tuntuim pronksiaja mees, keda teatakse kui Otzi pärineb umbkaudu aastast 3300 eKr. Ta
tundrasse maha või oli komme riputada surnud hiide puuokste külge. Kalmule on püstitatud hauaehitisi ja monumente. Euroopa vanimad hauaehitised on megaliidid dolmenid, käigushauad ja menhiirisambad. Hauale on kuhjatud kivikangruid ja pinnast, rajatud 9 kivikonstruktsioone (nt muistse Eesti kivikirstkalmed, tarandkalmed, kangurkalmed, kääpad). Egiptuse valitsejate muumiad paigutati hauakambritesse või koguni püramiididesse. Levinud on olnud matmine pühakodade põranda alla ja valitsejatele mausoleumide ehitamine. Kokkuvõte. Surma ja surnuid nii kardetakse kui ka suhtutakse neisse soodsalt, kusjuures nende kahe suhtumise piir on peaaegu kõikides kultuurides hajus; põhilisi surnukohtlemise viise on kolm (peitmine, hävitamine ja säilitamine), kusjuures ajaloos on domineerinud hirm surnu tagasipöördumise ees, surnu
kujul . II põletusmatus, peale surma põletatakse ja maetakse põlenud luud ja tuhk Põletamise põhjuseid oli erinevaid nt arvati et nii pääseb hing paremini pääseks või teistes kultuurides ka seetõttu et hing tagasi ei pääseks et elavaid kummitama. Hiljem ka põletati ketsereid ja kurjategijaid.III mumifitseerimine, kunstlik muumia tegemine Egiptuses , Peruus. Kõige paremini säilitatud muumia pärit 20 sajandist (Lenin). Muumiad võivad ka looduslikult tekkida kui laip on jäetud kuuma ja kuiva kohta või vastupidiselt külma ja jäisesse kohta.Samuti võib muumia tekkida ka rabas või soos vms väga vesises keskkonnas, kus O2 on väga vähe , kus ei saa teatud mikroobid elada.) c. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised( nt tulekivikaevandused, I juba kiviajal, soolakaevandused, põldude jäänused) d
Valitsesid vaaraode dünastiad. Kunst oli seotud polüteistliku (palju erinevaid jumalaid) religiooniga. Usuti elusse pärast surma, vaaraod palsameeriti muumiateks, hauakambrid kaunistati ja hauda pandi kaasa kõike vajaminevat hinge naasmise jaoks. Hauakambri seintel, savinõudel, elumajades kujutati inimest nn. egiptuse poosis ehk jalad küljepealt vaadatuna, üks jalg eespool, keha otse, pea profiilis, silm otse. Muumiad maeti esialgu kastitaolistesse hauakambrisse mastbatesse. Hiljem ehitati astmikpüramiide ja seejärel püramiide, mis on tuntud tänapäevalgi. Kolm suuremat on vaaraode Cheopsi (suurim), Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Cheopsi püramiidi kõrgus on umbes 140 meetrit ja põhja pindala üle 5 hektari, seal on üle 2 miljoni korrapärase mitmetonnise kiviploki. Muumia pandi sageli kahekordsesse vaarao kujulisse sarkofaagi (kirstu) ja hauakambrid
Templid: * Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Lukoris. Selles piirkonnas on ka vaarao Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatsepsuti matusetempel ning Ramses II laskis ehitada veel Abu Simbeli kaljutempli. * Templi plaan: * Püloon templi väravaehitis * Sammasõu * Sammassaal * Sekos * Uue riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Teebast vaadates on Niiluse vastaskalda kõrbes nn Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid. Vaaraode kirstud on küll sealt kadunud, aga 20.sajandini säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. * Samba kolm peamist osa: * Kapiteel (eristatakse samba tüüpe papüürus, lootus, palm) * Pikk tüves * Baas 5.Vana-Egiptuse kujutav kunst 34-37 Kujutav kunst:
Muinasajal selleks, et hing taeva pääseks, keskajal põrgusse minekuks. o Mumifitseerimine, katse surnukeha mingil moel säiliada. Kõige täiuslikum muumia Euroopas: Lenin. Iga kahe kuu tagant leotatakse teda ja pannakse talle uus ülikond jne. Miks tehti Leninist muumia? Lenin oli rahva seas tuntud ja populaarne, et kui ta suri, siis taheti inimestele tõestada, et ta on surnud, muidu ilmuks liba-Lennud. Muumiad võivad olla ka ise tekkinud, nt kõrbes (kuiv, kuum kliima) või soos (kus pole õhku -> bakterid ei saa tegutseda turbarabas) või jäises keskkonnas. Muinaskultuuride uurimise ajaloost Antiikautorid ajalooperioodidest: · Periood, mis oli kuldne-ilus-kena, nii arvas nt Hesiodos (7 saj eKr), tegi eepose ,,Töö ja päev", seal on inimesed ja jumalad täiuslikud, suht paradiis. Kuldne aeg (kõige