Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kooriruumi" - 114 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Bütsants

Ikoonid on usulise sisuga pildid, imettegevad objektid. Neid valmistati enkaustikatehnikas, temperavärvidega laudadest tahvlil (tahvelmaal). Erinevad antiik- ja uusaegsetest piltidest. Ümberpööratud perspektiivi puhul hargnevad paralleelsed sirged üksteisest sügavuse suunas, olulisemate objektide esiletoomiseks. Kuldsed toonid, hingelisus, salapära, käte ja näo kontrastsus. Ikonostaas on pildisein, eraldas kooriruumi kogudusest. Ikonoduulid on ikoonide pooldajad, ikonoklastid vastased. Ravenna kirikute mosaiikide sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad, riided toretsevad, pead väikesed, kuid silmad suured, tihedas reas, tasapinnalised, tausta pole püütud kujutada. Mosaiigis kasutatud värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi. Kristlust käsitleti mitmekesisemalt, keisrikultus taandus....

Kunstiajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Romaani kunst

Trifoorium on paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Petik on ümarkaareline niss. Valgmik on kesklöövi akende osa. Triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet. Nelitis on pikihoone ja põikhoone ristumiskoht, kus tavaliselt asub torn. Tornid võisid puududa või asuda eraldi kiriku kõrval või olla kahekaupa fassaadil. Koor on koht vaimulikule ja koorile. Krüpt on kabel kooriruumi all. Apsiid on altari asupaik. Lagi võis puududa, võis olla lame puulagi, silindervõlvlagi või ristvõlvlagi. Ehitise katmine laega on tehniliselt raske ülesanne, kuna ristvõlv on raske. Ristvõlv moodustub kahe silindervõlvi lõikumisel. Võlvik e. travee on löövide jaotus põigiti. Vööndkaar eraldab traveesid üksteisest. Romaani stiili omapäraks on jämedad piilarid, väikesed ja ümarkaarelised aknad, kitsad löövid, massiivsed seinad ning raskepärasus...

Kunstiajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana-Vene kunst

Välja hakkas see kujunema 9. ­ 10. saj. Moodustus I Ida-Slaavlaste riik, mille keskuseks oli Kiiev. 11. sajandiks oli Kiievi-Venemaa suurim riik Euroopas. Kiievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu ja kuulutas selle 988. aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks. Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide maalimine. Arhitektuuris kujunes valitsevaks viiskuppelkirik (sibulkuplid). Kiievit nimetatakse Vene linnade emaks, seal tegutsesid nii Vene kui Bütsantsi kunsti meistrid. Kõige rikkam usuelu keskus oli 13 kupliga Püha Sofia katedraal. 12. sajandi teisel poolel kaotas Kiiev juhtiva koha, esile tõusis Vladimir- Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir. Suurimaks usukeskuseks oli 5 kupliga Uspenski katedraal. Järgmiseks keskuseks oli Novgorod (veetee omamise tõttu tähtis kaubandus- ja käsitööli...

Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Baroki lühikokkuvõte

sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimal...

Kunstiajalugu
335 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Oleviste kirik

Torni kehand jäi seoses sellega pikihoone sisse. Uus pikihoone ehitati 31 meetri kõrguse kesklööviga basiilikaks, mida ei õnnestunud juba valminud kooriga aga rahuldavalt ühendada. Seetõttu ehitati kiriku kesklööv koori suunas veidi ahenevana. Kesklöövi kõrgseinad toetuvad Tallinnale traditsiooniliselt massiivsetele neljatahulistele piilaritele. Arvatavasti kooriruumi eeskujul kaeti ka pikihoone kesklööv tähtvõlvidega, need on koori omadest aga veelgi keerukama struktuuriga. Tol perioodil uuendati ka torn, mis ühendati kaarava abil kesklööviga. Torni allossa ehitati viieastmeline sirge talumiga teravkaarne peaportaal, selle kohale aga hiigelsuur 18 m kõrgune lääneaken, mis hõlmab kogu kesklöövi kõrguse. 1446 oli torn oma praeguseni säilinud kiviosas 56 m kõrgusena juba valmis. 15...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Niguliste kirik

Niguliste kirik Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik rajati algkujul arvatavasti 1230 a. saksa kaupmeeste asula keskusena ning ta oli muuhulgas kasutusel ka kaitsekirikuna. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus sellele aga kolmelööviline nelja traveega pikihoone. Tollane pikihoone oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26.4x31.7 m, kuid selle traveede pikkus oli praegusest mõnevõrra erinev. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud...

Ajalugu
190 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Tallinna Niguliste kirik

aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg...

Kunstiajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus

1840datel taastamise käigus lisandusid välisilmesse neogooti elemendid. Niguliste kirik Kirjalikult mainitakse kirikut esmakordselt 1315.a. 3-lööviline 4 traveega pseudobasilikaalne esijalgne kirik asus tollal veel müüridega ümbritsemata piirkonnas ja tal oli kaitsefunktsioon. Toonasest algkirikust on praeguseks säilinud vaid torni alaosa ning pikihoone põhimüüristik, osaliselt lõuna- ja põhjaportaal , samuti kooriruumi fragmendid. Praeguse ilme sai kirik aastail 1405-1420 toimunud ehitustööde käigus, mil kesklööv ehitati külglöövidest kõrgemaks ja kujundati kirik täisbasiilikaks. Samuti ehitati vana kooriruumi asemele uus, mis oli pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõmpiku ja ümbriskäiguga. Rajati ka uus käärkamber. 1515.a. kõrgendati torni ja krooniti see hilisgooti telkkatusega. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi...

Kunstiajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal

Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal · Barokk-kirikute ülesehitus o Pikergune hoone o Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal o Valgusallikateks aknad kupli alumises osas o Valgus koondus idaossa (kooriruumi) · Eeskujuks Il Gesu. Kujundas Giacomo da VIGNOLA · Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid ­ spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid ­ fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo M...

Kunstiajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Eesti kunsti ajalugu

Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...

Kunst
332 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. saj kasutati temperavärve, mida segati munavalge või meega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel (siit on pärit mõiste tahvelmaal). Kõige levinum aine oli Maarja Jeesus-lapsega. Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu. Ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast. Seda pildiseina nim ikonostaasiks. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. Seal eelistati kalleid materjale (hõbedat, kulda, kalliskive) ja keerulisi tehnikaid (brokaatkangad). Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Bütsantsi kunstil on suur mõju vanavene kunstile. 9 8. Vana-Vene kunst...

Kunstiajalugu
513 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Bütsantsi arhitektuur - Karolingide kunst

saj kasutati tempera värve- sideaineks muna, mesi maaliti liimitud puittahvlitele-tahvelmaal kujutamisvõtted: · pöördperspektiiv (tagant suurem, eespool väiksem ikoonil vastupidi) · foon e taust kuldne · rikkalikult volditud riietus · ümar nägu, pehmejoonelised käed paigutus kirikus: kooriruumi ja kogudust eraldavale seinale moodustus ikonostaas e pildisein Tarbekunst: väga rikkalik eelistati kalleid materjale (hõbe, kuld, kalliskivi) keerulised tehnikad (brokaatkangad) puudus ümarplastika elevandiluust nikerdatud reljeefid Bütsantsi kunst sai suureks eeskujuks vanavene kunstile VANAVENE KUNST Taust: tärkas 9-10 saj kui moodustus I slaavi riik, keskusega Kiievis arenas iseseisvalt 17. sajandini...

Kunstiajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Romaani ja gooti kunst, renessanss

· Madalmaad ­ Prantsuse gooti osa, suured Prantsuse eeskujud. Tournaid ja Antverpeni katedraalid, Brüsseli raekoda. · Inglismaa ­ tõuget Prantsuse stiilist. Teerajajaks de Sans, kes tegi esimese gooti stiilis hoone Cantebury katedraali. Eristatakse erinevaid perioode: 1) Early-English ­ pikaks venitatud põhiplaan, madalad nelitistornid, teravad kaared, sageli kooriruumi keskel eraldi Maarja kabel (Lady Chapel). Soulspery ja Lincolmi katedraal. 2) Dekoreeritud stiil ­ toredus, rikkalikkus, lamedad kaared. Yorki, Exeteri katedraal. 3) Perpendikulaarne stiil ­ toredus äärmuseni viidud, vertikaalne tendents. Cambridge King's College kabel, Westminster Abbey. · Itaalia ­ mõjutas Burgundia ja L-Pr arhitektuur, antiigi võim. Piirkondlikud iseärasused. Võimsad katedraalid: Sienna, Firenze, Milano, Orvietto...

Kunstiajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Keskaeg II

Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks, kusjuures keskmine osa oli nii kõrgem kui ka laiem. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone, nende lõikumiskohal moodustuvad lahtiste külgedega ruumi nim nelitiseks. Sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina . (ladina risti kuju). Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar. Mõnda Hilary Karu 5 2009 veebruar kirikut ümbritses ka kabelipärg. Kooriruum oli tavaliselt kõrgendatud ning selle all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete jaoks...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Romaani arhitektuur

pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist · Kogududele pikihoone 3 löövi · Põikihoone 2 löövi · Enne apsiidi kooriruum · Kooriruumi all krüpt- hauad · Apsiid, kooriümbriskäik · Kabelite pärg · Peaportaal e peanks · 2 kellatorni · Võlvikud e travee- kaeti ristvõlviga · Nelitistorn Seinad paksud, massiivsed, aknad väikesed, kirik hämar · Valgmik · Trifoorium · Empoos- rõdu külglöövi kohal 2. Teine kirikutüüp- kodakirik...

Kunstiajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Tallinna kirikud

kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune pikihoone suurune pseudobasiilika mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid...

Arhdektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Paide kirik

koguduses teeninud 1619. a. paiku. Pikka aega on Paide Püha Risti koguduses teeninud D. G. Glanström (1767-1824), C. G. Hammerbeck (1825-1866), E. C. C. Tiesenhausen (1866-1886) ja C. Fr. J. Rall (1886-1924), kes kõik on maetud Reopalu kalmistule. 1925.-1939. a. oli õpetajaks G. Pärli, kes oli aktiivne ka ühiskonna- ja riigielus. Paide kiriku interjöör on tagasihoidlik (liigendamata seinapinnad, lame lagi). Kooriruumi eraldab pikihoonest lai võidukaar. Kiriku sisustuses on tähtsamad neobaroksed altar ja kantsel ning haruldased, ühe autori (E. Rode) täiskomplekt aknavitraae. 10 vitraaist on praeguseks restaureeritud 4 ja 2 käärkambri vitraazi. Samuti on käimas Paide kiriku katuse vahetus....

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Gooti stiili kirjeldus ja näited

Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj. Jaguneb 3'ks perioodiks: varagootika(1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika(1350-1525). Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi. Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabel­teistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar-mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest laotud kitsas kaar, turbad-...

Kunstiajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Gooti stiilis kirik

Välisvaade - Püha kirik jätkab Saaremaale omast ühelöövilise pikihoone ja kvadraalse kooriruumiga kirikute traditsiooni. Läänetorni kavandas Johannes Gahlnbäck 1924. a. 18. saj. ehitati kiriku külge rida aadlike matusekambreid, mille vundamendid on välja kaevatud. Interjöör - Nähtavasti Liivi sõja ajal puhkenud tulekahju on oluliselt kahjustanud kiriku omaaegseid ehisdetaile, mida hiljem on rohmakalt krohviga lapitud. Nii pikihoone kui ka kooriruumi roidvõlvid on sarnastes vormides. Need kuuluvad stiililiselt hilisgootika algusesse ning haakuvad kaudselt Kuressaare linnuse ja Valjala kiriku koorilõpmiku vormidega. Mõistetavalt pole siin säilinud varasemat sisustust. Peale barokkaltari on hinnalisemaks sisustusesemeks 1793. aastast pärinev kantsel, milles domineerivad klassitsistlikud vormid (kõlakatust krooniv urn). Altar - Püha kiriku rokokooelementidega altariseina on valmistanud 1793. a. Kuressaare meister Gottfried Böhme...

Kunstiajalugu
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun