piilarid. Kristuse Sündimise kirik Bethlehemis, mis on ka säilinud. Kalb-Lauzeh basiilika Süürias. Santa Maria Maggiore basiilika Roomas. Simeon Stylites'i kloostrikirik. Püha Peetri basiilika Roomas, mis oli tähtsaim vanadest basiilikatest. Kesklööv Külglööv Valgmik Empoor Kapiteelid Tsentraalhoone on ehitis, mille üksikud osad olid keskpunktist enamvähem ühekaugusel. Hoonet kasutati haua-, mälestus- ja ristimiskirikuna. Tsentraalehitised olid enamasti kaetud kupliga. Lihtsaim tüüp on kupliga varustatud sõõrümar ehitis- näiteks Panteon. Ristiusu ehitistest võiks mainida Püha Georgi kirikut Salonikis. Varakristlik maalikunst jaguneb kaheks. Raamatumaal e. miniatuurmaal. Põhiliselt pärgamendile maalitud värvilised pildid, mis selgitasid teksti. Vanimad käsikirjad pole paraku säilinud. 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad on kõrgetasemelised. Seina- ja laemaalid. Neid leidub katakombides.
tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata, ikoonimaal: enkaustikatehnika, kordumatu, erinev, ümberpööraud perspektiiv, ümar nägu, suursugune hingelisus, ikonostaas püha pildisein, Maarja Jeesus lapsega, Trooniv Jumalaema, tarbekunst - rikkalik, hõbe, kuld, kalliskivid, keeruline tehnika, puudus ümarplastika, lüürilisem, heledam, mõju vana vene kunstile. Vana Vene ristiusu vastuvõtmine, Bütsanti kunsti jätk + Vene traditsioonid, tsentraalehitised Kiievi Sofia katedraal (viis lühikest löövi, mis lõppes apsiidiga, ruudukujuline, põhjaja lõuna küljel veel kaks löövi, kuplitega tornid), Novgorodi Sofia katedraal (välisilme lihtne ja range, Georgi peakirik Jurjevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas), sarnanes Petseri kloostri ja Pihkva kirikuga, Dmitri kirik (skulptuur kaunistused ja kaetud reljeefidega), sarnasus Armeenia kirikutega, Moskva - meister Fioravanti, Uspenski
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Bütsants (IdaRooma) kristlik riik, keisri käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis), HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias)
järgi. Ise nimetasid Bütsantsi elanikud oma riiki Rooma või Ida-Rooma impeeriumiks. Nimetus "Bütsants" pärineb alles renessansiajast (ilmselt 16. sajandi algusest). Ametlik riigikeel oli kreeka keel. Arhitektuur · Bütsantslik toredus · Ristkuppel kirikud (suudeti kupliga katta nelinurkne ruum) · Lagedaid välisseinu ilmestati eenduvate püstribadega liseenid · Ülaosas muutuvad väliskaunistused süvenditeks petikud · Kõik ehitused on tsentraalehitised ehk kõik osad koonduvad ühtse keskmise kupli ümber Maalikunst · Ravenna kirikute mosaiigid · Sõnum oli poliitiline ja usuline · Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud · Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad · Riided on toretsevad kehavorme ei näidata · Näod väiksed, suured silmad võimukad · Figuurid on tihedas reas üksteise kõrval nagu hõljuksid maapinna kohal või tühjuses, ei ole ruumilised
Milaano, 14921498 Santa Maria delle Grazie Rooma, 1502 San Pietro in Montorio Rooma, 1504 Santa Maria della Pace Rooma, 1503 1506 San Pietro in Vaticano Vatikan, Rooma, 1506 Cortile del Belvedere ·Väiksemad tööd Roomas ja Bolognas ·Avaldas mõju kogu Lombardia arhitektuuri arengule. ·Bramante kavandatud kirikud on peamiselt kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitised. ·Projektid paistavad silma oma selguse, harmoonia ning tervikliku ja avara ruumimõju poolest Kasutatud kirjandus: · http://www.nndb.com/people/700/000084448/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Donato_Bramante · http://en.wikipedia.org/wiki/Bramante · http://architects.greatbuildings.com/Donato_Bra mante.html Tänan!
KUNSTIAJALUGU 4.Bütsantsi kunst. Arhitektuur : · Rooma riigi jagunemine kaheks 395 a. (Ida-Rooma ja Lääne-Rooma) · Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol · Kunsti 1.õitseng keiser Justinjanus I ajal · Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid, kuld)
paavst Julius II. Tema kavandite järgi valmis 1504. aastal San Pietro in Montorio kabel San Pietro in Montorio kloostri õuel. Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Looming Bramantet huvitas kuppelehitise probleem, mida süvendas tema läbikäimine Leonardo da Vinciga. Bramante kavandatud kirikud on peamiselt Kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitised. Avaldas mõju kogu Lombardia arhitektuuri arengule. Projektid paistavad silma oma selguse, harmoonia ning tervikliku ja avara ruumimõju poolest Ehitised San Pierto in Vaticano Santa Maria della Pace Ehitised Santa Maria presso San Satiro kiriku San Pietro in Montorio kabel kooriruum Ehitised
Bütsantsi arhitektuur ja ikoonikunst Bütsantsi kirikute põhiplaanid on äärmiselt mitmekesised. Bütsantsi arhitektuur armastab kupleid. Levinud olid tsentraalehitised- ristkuppelkirikud, viiskuppelkirikud. Kirikute siseseinu kaunistasid erinevad mosaiigid. Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia katedraal. 6. sajandil tekib Bütsantsis ikoonimaal. Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema.
395-ndal aastal jagunes Rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Viimane oli nõrgem, lagunes 5. saj lõpul. Ida-Rooma e. Bütsants (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) oli tugevam, pealinnaks Konstantinoopol. Bütsantsi valitsejate ja Rooma paavstide vahel tekkinud vaidluste tõttu jagunes ristiusu kirik idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide poolest. Talumid on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Liseenid on seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petikud on neid ühendavad kaared
- Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev, et saaks enne kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus seinamaalingud ja mosaiigid. Kasutati siledaid värvilise marmori tükke, erksavärvilised klaasitükid. Heleroheline ja kuld. Bütsantsi arhitektuur - 395 jagunes riik Ida- ja Lääne-Roomaks. Ida-Rooma on Bütsants. - Kultuuri toetus hellenistlikule kultuurile. Kreeka keel, idamaade kultuur. - Kirikud olid tsentraalehitised. - Kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal. - Mitu kirikut Ravennas San Vitale. - Sisearhitektuur sambad, kaard, kaunistatud kiviplokid jne - Tsentraalehitised, mis olid kreeka risti põhiplaaniga 5 kuplit, Apostlite kirik Konstantinoopolis. Bütsantsi mosaiigi ja seinamaalid. Ikoonid - Maalikunst on osaliselt säilinud, kuna islami usk keelas elusolendite kujutmise. - Usulise sisuga pildid ikoonid. Usuti, et need teevad imet.
Keisrid Nad olid piiramatu võimuga valitsejad. Nende õukonnaelu iseloomustasid keerukas etikett ja hiilgavad tseremooniad. Keisrite käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Bütsantsi patriarhide ja Rooma paavstide vahel tekkis usulisi vaidlusi, mis viisid ristiusu kiriku lõhenemisele idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kirikud Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532537) nad olid ka
· Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum · Kasutusele võeti kumerad kividest laotud kolmnurgad · Kiriku seinad kaetud mosaiikidega · Türklaste vallutuse järel sai kirikust mosee, mosaiigid kaeti kinni · Hoonele lisati kõrged ringrõduga tornid e. minaretid · kirik tänapäeval Euroopa suurimaid kunstiväärtusi Keiser Justinianus saatjaskonnaga. Mosaiik san Vitale kirikus Ravennas (Itaalia) Bütsantsi kirik, kunst · Enamasti tsentraalehitised st. ümmargused või hulknurksed ehitised, mille keskosas oli kuppel · Ristkuppelkirik tavaline tsentraalkirik · Ei viljeletud skulptuuri · Kõrgel tasemel maalikunst · Maalikunst levis käsitisi kirjutatud raamatutes · Kõrgelt hinnatakse Bütsantsi ikoone e. puutahvlile maalitud pühapilt · Bütsantsi riigi õitseajal kunst segunes Türgi, PõhjaAafrika, Itaalia kunstiga Bütsantslik kunstilaad Venemaal
ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas KARNIIS seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve. RUSTIKA on arhitektuuristiil või -element, jämedalt tahutud kividest laotud müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse KAARISTU on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida.
Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? San Vitale kirik Ravennas on kaheksatahuline. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja lütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks Mis on tsentraalehitis? Tsentraalehitised on ehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse kolmnurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. Viiskuppelkirik läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Kontantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et
Vatikani keskus. Seal asus kunagi varakristlik basiilika, mis asus Püha peetruse haual , kuid see lammutati ammu. Bütsantsi kunst Bütsantsi kultuur toetub hellenismile, kasutusel on kreeka keel, mõjutused idamaade kultuurist. Kirik allub keisrile, kuigi kirikupeaks on konstantinoopoli patriarh. Paavst vs patriarh. 1054- kirikulõhe( läänes katolik, idas õigeusk) ARHITEKTUUR: hiilgeaeg oli 6.sajandil, uus tõus 9.sajandil. kirikud olid tsentraalehitised,põhiplaanilt üldiselt ring või ruut. Justinianus I- lasi ehitada Hagia Sophia katedraali Istanbulis- tsentraalehitise ja basiilika ühendamine, suur kuppel, mida toetavad poolkuplid. Bütsantsi kirikuid on säilinud rohkem isegi väljaspool bütsantsi tuumikalasi( nt ravennas, itaalias) Sisearhitektuuris on tähtsal kohal sambad ja kaared, mis on reljeefidega kaunistatud). Ehitati ka kirikuid, mis meenutavad kreeka risti e. Võrdhaarset risti, neid katab 5 kuplit. Selliste
Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol. Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit.Kupli alumine osa tambuur, on ehitatud kõrgemaks valgmikuks
Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile). Raamatutele valmistati puust või elevandiluust kaaned. Kasutati katakombe. Puust või lihvitud kivist skulptuure täidab väärikus. Arhitektuuri omapära loodi uskumuste mõjul(püramiidid). Õhuline, õrn, mänglev, intiimne ja kooskõlas tolleaegse õukondliku maitsega. Kupliga kaetud 4 nurkne ruum, basiilikud, ristkuppelkirik, tsentraalehitised, inimfiguurid, suletud/pimedad ruumid. Maalikunstis kasutati miniatuurmaale ja ikoone. Suurte mõõtmetega kujud. Skulptuure hakatakse paigutama vabasse loodusesse. Kujutati võitlevaid sõdalasi, haavatute piinu, kirglikke stseene. Korrapärane planeering muutub massiliseks. Ehitati suuri kloostri komplekse. Eesmärk oli saavutada teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks
B. Simeon Chardin, tolleaegse õukondliku A. Watteau maitsega. Bütsantslik kunst 4.-15. saj Kupliga kaetud 4 nurkne Hagia Sophia kirik ruum, basiilikud, San Vitale ristkuppelkirik, Vladimiri Jumalaema tsentraalehitised, inimfiguurid, suletud/pimedad ruumid, maalikunstis miniatuurmaalid ja ikoonid. Hellenistlik kunst 330.-30.a eKr Kreeka skulptuuri ilmuvad Rhodose koloss, Milo tohutute mõõtmetega kujud Venus, Laokooni
Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg. Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik, San Vitale kirik RAVENNASSE, IKONOKLASTID e. pildihävitajad, IKONOTUULID e. pildipooldajad ( saavad uuesti võimule). Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu, võrdkülgset hulknurka. Tüübilt Basiilikad. Bütsantsi mosaiik erinebantiikmosaiigist materjali poolest. Bütsantsis kasutatakse erilist klaasisegu- SMALDI. I perioodis populaarsed keisrinna ja keisri temaatika (Theodora ja Justinianus) TL nr 4: Rooma stiil kujunes 10-12 saj. Gooti stiil 12-16 saj. Romaani stiili silmapaistvamad tunnused 1. ümarkaar 2. massiivsus (väiksed aknad, paksud müürid) 3
8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL Rooma riigi langemine 476. aastal tähistab antiikaja lõppu ja keskaja algust. Perioodi 5.-11. sajandini, mil toimub feodaalsuhete kujunemine, käsitletakse varakeskajana. Ajastu ehitusnäiteid: Theoderichi mausoleum Ravennas 6.saj. Lõige, 2 korrus. Püha Miikaeli kirik Fuldas 9.saj. St.Galleni klooster Sveitsis 9.saj Lorschi kloostrikompleks Saksamaal 9 saj. Ehitustüübid: sakraalehitused (basiilikad, tsentraalehitised, kloostrid) ja lossid. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi. Ehitustehnika: rakendati varasemat aegade ehitusvõtteid, ehitustesse lülitati sisse antiikarhitektuurist pärinevaid detaile (nt sambad). 9. ROMAANI ARHITEKTUUR Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni
8 ülestõusmise arv( Kristus tõusis üles kaheksandal päeval pärast Jeruusalemma saabumist 9 ingellik arv (üheksa inglikoori) Katakombid Katakombid Katakombid Katakombi sisevaade Katakombimaal. Laatsaruse surnuist üles äratamine Katakombimaal. Püha õhtusöömaaeg Seinamaalid katakombides Katakombimaalid Katakombimaal. Hea karjane Varakristlik arhitektuur. Tsentraalehitised Põhiplaanilt ring, ruut, võrdkülgne hulknurk, võrdhaarne kreeka rist Põhiplaani äärmised punktid keskmest ühekaugusel Mausoleumid e. haudehitised Baptisteeriumid e. ristimiskabelid Sta Constanza Sta Constanza Sta Constanza Galla Placidia mausoleum. Plaan ja interjöör Galla Placidia mausoleum Ravennas Galla Placidia mausoleum Ravennas Galla Placidia Galla Placidia
uue pallazotüübi levik, kus iga korruse vahele paigutati pilastrid. Pilastrite ja akende vaheldumine tegi hoone harmoonilisemaks. Alberti oli mitmekülgselt haritud, ta tundis antiikfilosoofiat, kirjandust, õigusteadust ja kõiki kunste. Tema kirjutised skuptuurist, maalikunstist ja arhitektuurist olid suure mõjuga. Alberti arvates oli täiuslikuimaks vormis ring ning kõik sellesse mahtuvad kujundid. Ideaaliks olid tsentraalehitised. Skultuur 15. sajandil. Lorenzo Ghiberti(1378-1455). 1401. aastal korraldati uuelaadne üritus võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomikiriku ees seisva väikese ristimiskiriku(baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Võitjaks osutus Ghiberti. Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi, inimeste kujud on realistlikumad kui gootikas. Seejärel valmistas veel 10 suuremat
Tuli luua sellist arhitektuuri, mille abil saab ühiskonda reeglipärasemaks muuta. *kollosaal orderid- sambad, mis ulatuvad üle kahe korruse *sammaskortikus- meenutab Kreeka templi otsa fassaadi *tuli kasutada antiikkunsti reegleid *ehitised on sümmeetrilised ja blokiviisiline liigendus *üheks eeskujuks Palladio ehitised *lihtne ja suurejooneline *aitas luua suuri arhitektuuri ansambleid, mis väljast olid ilusad aga seest sisustus väga ebapraktiline *ümarkaared, kuppel- ja tsentraalehitised Sisearhitektuur- kujundus muutub dekoratiivsemaks, levinum mjanter(?) ja armastati rippuva rätiku motiivi ning trofeekimpu Direktooriumi ajastu- Malmaisoni interjöör, seinamaalingud omased Pompeile, lihtsam ja rangem Ampiir ajastu- luksuslikus ja rikkus, baldahhiin voodi, kasutatakse ära vorme, ntks kreeka vaasi kujulised urnid Ameerika Ühendriigid loodi 1775. Klassitsismi soosis president, kes oli ka arhitektuuri õppinud. On loonud ehitisi Virginias
Sander Tabalov EV13A Bütsants · KIRIKUD · Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. · Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. · Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal · Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk · Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532-537) nad olid ka Bütsanti kuulsaim valitsejapaar.
olid kaetud freskodega. Tihti raiuti hauakambri lagi välja selliselt, et see meenutas ristvõlvi. Ajastu ehitusmälestisi: St Stefanose katakomb, 2. saj Püha Domitilla katatakomb, 2. saj Püha Peetri basiilika Roomas, 4. saj Sta Sabina basiilika Roomas, 4. saj Sta Constanza mausoleum Roomas, 4. saj Sta Maria Maggiore basiilika Roomas, 4. saj Ehitustüübid: Pikihooned: basiilikad ja kodakirikud ning tsentraalehitised. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, tuff, marmor. Ehitustehnika: kaar, silindervõlv, talasillused. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 10 Varakristlik basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks (3 kuni 5, vahel ka 7 ja isegi 9 löövi). Tsentraalehitised püstitati mausoleumideks ning ristimiskodadeks e. baptisteeriumideks ning kaeti kupliga. Sisekujundus. 1.-2
ja neid ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada, mosaiigid tagavah rõhutada, et nad pole mingi konkreetse sündmuse kujutis, vaid väljendavad kõikvõimsa keisri ja tema kaaskonna ajatut, igavest kohalolekut. 29. Vanavene kunsti peetakse bütsantsi kultuuri järglaseks, kuna bütsantsi riigiga tekkis idaslaavi hõimudel kokkupuuteid. 30. Novgorodi stiilis kirikud olid lihtsad, ranged tsentraalehitised, ruudukujulise põhiplaaniga. 31. Vladimiri kirikud olid omapärased skulptuurkaunistuste tõttu (reljeefid seinal). 32. Pärast Tatari-Mongoli iket tõusis esile Moskva piirkond (1326. a). Uspenski kirik Moskvas: suhteliselt lihtne kirik, algselt 1 kuppel, petikarkaadid. 33. Kaks ikoonikoolkonda: bütsantslik koolkond (Bütsantsist tulnud maalija Theophanes Kreeklane; külm, jäik stiil); vene koolkond (mahedam stiil). 34
Kupleid sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale viklite abiga. Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja lütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks. Mis on tsentraalehitis? Tsentraalehitised on ehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse kolmnurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. Viiskuppelkirik läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Kontantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et
kaudu. Teist Roomas asuvat basiilikat (Santa Maria Maggiore) täiendati V sajandil ja barokiajastul muudeti seda tunduvalt. San Paolo fuorile Mura basiilika, mis asus väljaspool Rooma linnamüüri, põles XIX sajandi algul, kui taastati sajandi keskpaigas algkujul. Põhikonstruktsioonilt vastasid nad varakristliku basiilika skeemile. Suurte basiilikate kõrval püstitati ristimiskabeleid ja mälestisehitisi, mis olid ümmargused või hulknurksed tsentraalehitised, mida enamasti kattis kuppel.Tsentraalehitistes on kõik üksikud osad enam-vähem võrdsel kaugusel ühest keskpunktist. Neis jätkati rooma ümartempli traditsioone. Üks ilusamaid tsentraalehitisi on Santa Costanza mausoleum (ehitatud IV sajandi teisel poolel) Roomas, mis püstitati Constantinus Suure tütre mälestuseks. See on ümarehitis, kus 12 paari sambaid kannavad kupli trummitaolist allehitist (tambuuri), millelt tekib kuppel. Pearuumi ümbritseb silindervõlviga ümbriskäik.
Erinevalt antiigist on kõik figuurid ohtralt riietega kaetud. Tähtsaim basiilika on Peetri kirik Vatikanis. Bütsants Ida- Rooma kirik. Byzantion=> Konstantinoopol=> Istanbul Keskseteks aladeks Väike- Aasia ja Kreeka. Kultuuri mõjud Kreekast, Roomast ja Idamaadest. Riik oli kristlik ja piiramatu võimuga keiser oli kiriku eesotsas. Suur mõju Balkani poolsaarele ja vana vene kultuurile. Arhitektuur- selge piiriline ehituskunst hakkas välja kujunema 6. saj. Kirikud on tsentraalehitised, mille välimised punktid on keskkohast ühe kaugusel. Kuulsaim kuppelbasiilika on Hagija Sophia e Püha Tarkuse katedraal. (&. Saj. Isidoros Mileetosest ja Athemios Trelleisest olid arhitektid.) ehitada lasti Justinianus I. Ehituslikuks probleemiks oli kupli ehitamine ristküliku kujulise ruumi kohale. Selleks kasutati: piilaried, vikleid ja toetavaid poolkupleid. Kupli allosas ja löövide ülaosades on mitukümmend akent, mis kaotavad kupli massiivsuse ja jätavad mulje
Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on keskmest kujulised ühekaugusel Hagia Sophia katedraali Ristkülikukujulise ruumi Peakupli viklid tekitavad Kesklöövi (mõõtmed 68,6 Kesklöövi külgseinte
See takistas abstraktsete ornamentaalsete motiivide triumfi ning esile kerkis taas looduslähedane laad · Eeskujuks hilisantiik, varakristlik kunst ja bütsants · Arhitektuur o Püüd jälgida hilisantiiki ning Bütsantsi eeskujusid o Karl Suure pearesidents Aacheni lossikabel Ümmargune mausoleum, sarnane San Vitale kirikuga Ravennas Kaheksatahuline keskosa o Tsentraalehitised tol ajal erandlikud. Domineeris basiilika Säilinud varemed või üksikud osad o Tähtsamad tõukekeskused, mis määrasid arhitektuuri arengu, benediktlaste kloostrid · Maalikunst o Ehitiste kaunistamisel rakendati suuresti seinamaali Nüüd tuntakse enamasti kirjelduste põhjal o Miniatuurmaalid Arvukalt säilinud mälestused võimaldavad saada selge pildi
Hiljem arenesid välja tingmärgid ja sümboolika(kala,tuvi,ankur jne) Esimesed säilinud käsikirjad 5.sai. Katakombide seintel seina ja laemaalingud Skulptuure loodi vähe,rohkem reljeefid. Bütsantsi ja vanavene kunst 395 jagunes Rooma riik kaheks(Ida-Rooma Bütsants,mis kestis 1453.a ja Lääne- Rooma. Bütsantsi keeleks sai kreeka keel Keiser oli piiramatu võimuga valistseja. Suur idamaade kultuuri mõju. Ristiusk lõhenes õigeusu ja kaotiliku usuks. Arhitektuur Kirikud peamiselt tsentraalehitised 6. saj ehitati Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik. Bütsantsi mosaiigid,seinamaalid,ikoonid Islam on palju hävitanud, ka ikonoduulid(piltide pooldajad) ja ikonoklastid(pildieitajad). Kunst erineb antiigi omast(figuurid saledad,pikaks venitatud.) Kehavorme ei ole näha,toretsevad riided, Näod väikesed,silmad suured ja karmid Figuurid tihedas reas Ei taotleta looduslikke värve ega ümbritsevat ruumi Ei kujutata konkreetset sündmust vaid igavikulist Jeesust kujutatakse võimukana. Ikoon
Skulptuur oli realistlik. 8. Varakristlik kunst(3. saj pKr). Messianistlik meelsus usk Lunastaja(Messia) peatsesse tulekusse. Raamatumaal e miniatuurmaal. Katakombid ja sarkofaagid. Seina- ja laemaalid. Arhitektuuris hakkas domineerima uus kirikutüüp basiilika e kolmelööviline kirik. Mosaiigid. Loe täpsemalt Õ. lk 90-93. 9. Bütsants. Rooma riigi lagunemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Hagia Sophia katedraal. Hiljem hakkab levima viiskuppelkirik. Kirikute ,,ehtimiseks" kasutati mosaiike. Hiljem ka ikoonimaale. Bütsantsist kasvab välja Vana-Vene kunst. 10. Vanavene kunst(9.-10. saj) Kiievis. Slaavlaste läbikäimine bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. Võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks. Vassili Blazennõi peakirik. Ikoonimaal. ANDREI RUBLJOV ,,Kolmainsus". ,,Vladimiri jumalaema"
Tähtis oli isikute tuntavaks tegemine ja hingeseisundi iseloomustamine. Kõige kehad olid rikkalikult riietatud ja nende keha ei olnud võimalik riiete alt aimata (vältimaks patuse keha kujutamise see saigi antiik aja ja keskaja kõige suuremaks erinevuseks). Kõige rikkalikumalt oli kujundatud altari ümbrus. Apsiidivõlvil oli kujutaud troonil istuv Kristus. Bütsantsi arhitektuur Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised (äärmised punktid olid keskpunktist võrdsel kaugusel). Selliste kirikute põhiplaaniks olid Ringid, ruudud, võrdkülgsed hulknurgad või võrdhaarse kreeka risti kujutised. Bütsantsi arhitektuuri kõige kuulsam ehitis on: · Hagia Sophia katedraal selles katedraalis on lahenduse leidnud pikajalised katsetused ja otsingud. Kõige suurem probleem oli ehitada kuppel ristkülikkujulise ruumi kohale. See probleem on lahendatud viklite, sfääriliste kolmnurga kujuliste
tornikiiver - järsult tõusev tornikatus triumfi- e. võidukaar — algselt võidukaile Rooma väejuhtidele püstitatud auvärav; ehitati ka klassitsismi ajal. trofeekimp — arhitektuurikaunistus mitmesugustest kokkuköidetud relvadest; pärineb Vana-Roomast, eriti levinud klassitsistlikel hoonetel. tsentraalehitis — ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis; paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. tsikuraat — astmeline torn mesopotaamia templiehituses. tsivilisatsioon — inimkonna ainelised ja kultuurialased saavutused kokkuvõetult. tsunft — sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon, peamiselt keskajal. tugikaar — gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared, mille eesmärgiks oli ehitise tugevdamine. tugipiilar — gooti arhitektuurile iseloomulik piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks,
leetopis kalendri-kroonika Kunst: Justinianus I ajal õitsejärgus, vähe sõdu ja rahvasterände puudumine uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8. saj 8.-10.saj
395 a rooma impeerium jaguneb ida ja lääne roomaks. Lääne rooma lõpuga algas keskaeg. Ida rooma tuntud bütsantsi nime all. Algul bütsantsi riigikeeleks ladina keel, kuid kreeka keelele üleminek tõi ka kreeka kultuuri lähemale. Bütsantsi kultuuris kohtuvad hellenistliku euroopa ja idamaade kunst. Riigi ja ka kunsti õitseaeg keiser justinianus 1 valitsemisaeg. Tuntuim rajatis Hagia sophia katedraal-pärast türklaste vallutusi muudeti mõseeks. Bütsantsi ja vana vene ehitised tsentraalehitised, mis on rajatud kreeka risti kujulisele põhiplaanile. Sellisele on iseloomulik ristkuppel. Bütsantsi kunstis ei viljeletud skulptuuri, sest need meenutasid liialt antiikjumalaid., seevastu tõusis kõrgele tasemele maalikunst. Põhilised maalikunsti näited on sakraalsed seinamaalid, ikoonid-puutahvlile maalitud pühapilt. Venemaa võttis 988a ristiusu vastu bütsantsis. Tuntuim vene ikoonimaalija oli rubljovi kolmainsus. Vene kirikute ehituses
saj Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj · Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud õigeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria, Serbia, Rumeenia, Armeenia, Gruusia) · Bütsantsi kunstist oli mõjutatud ka keskaja Itaalia kunst, kuna Lõuna-Itaalias olid Bütsantsil kuni 12. saj suured valdused · Ka Itaalia renessansskunstis võib näha tugevaid Bütsantsi mõjusid: tsentraalehitised, eredad värvid ikoonimaalis jne · Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia · Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mosee ja ehitanud külgedele neli minaretti · Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses · See on omapärane tsentraalkirik · Seal on püütud ehitada kuplit ristkülikukujulise pikihoone kohale · On püütud ehitada basiilikat suure kupliga
sajandisse. (keiser Justinianuse aeg). 7. sajandil satub riik araablaste rünnaku alla ja kaotab suuri territooriumeid. Uus tõusuaeg algab 9. sajandil ja kestab kuni 11. sajandini, kuni võimul püsib nn. Makedoonia dünastia. Lõpuks saadakse lüüa türklastelt. Bütsants kutsus välisvaenlasega võitlemiseks appi ka Lääne-Euroopa ristisõdijaid, toimunud oli aga kirikulõhe ja nad ei olnud usaldusväärsed, vallutasid vahepeal isegi Konstantinoopoli. * Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised (ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga) * Üks silmapaistvamaid ehitisi bütsantsis / kaasaja suurim kirik Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis. *Algselt basiilika, hiljem mosee *ristkülikukujuline *Hoonet hoiab kuplitesüsteem viklid (sfäärilised kolmnurksed arhitektuurilised vormid) hoidsid üleval peakuplit. Kahel pool toetasid poolkuplid. * peakupli viklid tekitavad 4 suurt kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale
Mosaiigis kujutati pühakuid tardunud poosidega. Figuurid on rikkalikult rõivastatud . Kiriku idaosa ja altari ümbrus on rikkalikult kaunistatud. Skulptuur - ei loodudki vabalt seisvaid skulptuure, harrastati rohkem reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Varakristlik reljeef rõhutab kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. 15. Bütsantsi arhitektuur Kujunes välja 5. saj pKr kui Lääne-Rooma riik kukutati. Kirikud olid tsentraalehitised; ringi,ruudu,võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujulised. * Hagia Sophia katedraal. Minaretid tornid moseedel. * San Vitale kirik 8 nurkne. Tähtsal kohal olid mosaiigid. 9 saj. hakati ehitama 5 KUPPEL kirikuid. Hilisbütsantsi kirikud on tagasihoidlikumad. 16.Bütsantsi maalikunst ikoonimaal Maalikunst ise on vähe säilinud. Bütsantsi kunsti elushoidjaks oli vene kunst. Usulised pildid ikoonimaalid
Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. BÜTSANATSI KUNST 400 p.K.r KIRIKUD: · Tavaline oli ristkuppelkirik · Tsentraalehitised- kõik kujud kokku ( nelinurkne, ümmargune ja risti kujuline) · Smaldi- Bütsantslaste leiutis( erinevate hõõguvate värvidega klaasisegu) · Sambakapiteelid- ülalt laienevate tahkudega, mida katavad taimemustrid või loomakujutised · San Vitale kirik ( Itaalias- Ravennas) kaheksanurkne · Hagia Sophia kirik kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis SKULPTUUR: · Seda ei olnud bütsantsis peaaegu üldse
ja tegi sellest pealinna. 395.a. jagunes riik lõplikult Ida ja LääneRooma riigiks, millel olid erinevad keisrid. IdaRooma e Bütsants püsis veel peaaegu 1000 aastat. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja VäikeAasia. Bütsantsi kultuur toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Bütsants oli kristlik riik. Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk on Hagia Sophia katedraal. Mitu kirikut on säilinud Ravennas. Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid. 6.saj ehitati Bütsantsis ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstantinoopolis.
3 löövilised nt · Santa Costanza · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina Roomas 5 lööviline nt · Esimene Peetri kirik ( varisemisohus, hävitati 15. sajandil, ehitati uus) Ravennas kristlik mõju: · San´Apollionare in Classe · Sant´Apollionare Nouvo Bütsantsi kunst 395 jagunes riik Ida ja Lääne-Roomaks. Lääne-Rooma(Ravenna, pealinn) Ida-Rooma(Bütsants) Bütsantsi kirikud: · Tsentraalehitised · Põhiplaani äärmised punktid on keskmisest ühekaugusel, nt ring, ruut Hagia Triada katedraal · Probleem ehitada kuppel ristkülikukujulisele hoonele · Lahendati viklite, kolmnurga kujuliste arhitektuursete vormide abil, mis kannavad keskset hiigelkuplit. 2 poolt toetavad seda poolkuplid · Peakupli viklid tekitavad 4 hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse 4. võimsale piilarile
ehitada üksnes ümarruumidele). Et minna nelinurgalt üle ringile, võeti kasutusele kumerad kividest laotud kolmnurgad. Kiriku seinu katsid uhked mosaiigid. Kui Konstantinoopoli vallutasid türklased ja kirikust sai türklaste mosee, kaeti mosaiigid kinni ja hoonele lisati kõrged ringrõduga tornid minaretid. Ometi on see kirik ka tänapäeval üks suurimaid euroopa kunsti vaatamisväärsusi. Enamasti olid bütsantsi kirikud tsentraalehitised, s.t. ümmargused või hulknurksed ehitised, mille keskosas oli kuppel. Kõige tavalisem tsentraalehitis oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan oli võrdsete harudega kreeka risti kujuline, mille keskosas ja vahel ka harude kohal kerkisid kuplid. NB! Suurenda pilte! a) Hagija Sophia interjöör. b) Mosaiik ,,Kristus Pantokrator" 5 c) Islami dekoor Hagia Sophia kirikus Bütsantsi kunstis ei viljeldud skulptuuri. Leiti, et skulptuurid meenutaksid liialt antiikjumalate kujusid
löövid ja keskmisel, kõrgemal löövil on ülaosas aknad. Sisekujunduses kasutati mosaiike, kus oli piiblistseene kujutatud. Näited: Santa Maria Maggorie ja Santa Sabina Roomas. Pärgamendi kasutusele võtmisega hakati pühasid tekste üles kirjutama ja piltidega kaunistama, tekkis miniatuur- ehk raamatumaal. Bütsansi kunst 6.sajandil Kreeka ja Väike-Aasia aladel arenev kultuur eraldub usulistes küsimustes Rooma paavstist. Bütsansi kirikud on oma põhiplaanilt tsentraalehitised (keskosa kohal kuppel), nt. Hagia Sophia katedraal, kaheksatahuline San Vitale ja Apostlite kirik Konstantinoopolis. Esineb ka basiilikat ja 9. sajandi lõpust viiskuppelkirikuid, kus peakupli alla ehitati tambuuur ehk silinderjas akendega ruum. Kirikud on seest kaunistatud mosaiikidega, kus inimesi kujutati üsna jäikadena ja foon oli kuldne. Edenes ikoonikunst, mida püüdsid pidurdada 8. 9. sajandil ikonoklastid ehk pildieitajad
Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Paljud bütsantsi kirikud koondusid ühe keskse, tsentraalse kupli ümber (tsentraalehitised). Süngus, raskuse vaim. 8. ja 9. Saj ikonoklastide (pildieitajate) liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Hagia Sophia kirik, San Vitale kirik 4. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses. Klassitsism tekkis 17. sajandil Prantsusmaal. Seltskonnas ja keelekasutuses olid väga jäigad kombed, polnud kombeks näidata soojemaid tundeid ka laste suhtes, abielu armastuse pärast peeti banaalseks.
Nendest moodustunud konarlik pildipind loob sädeleva ja intensiivse värvielamuse. Valitsevad värvid on heleroheline, kuld, helesinine ja lilla. Mosaiikidel kujutatakse sümboolseid motiive, millel on illustreerivad piiblilood. Figuurid on rikkalikult rõivastatud, keha nende all pole tunda, kõige rohkem oli kaunistatud altari ümbrus. Inimeste näod väljendavad uut tüüpi antiikajale võõrast hingelaadi. 15.Bütsantsi arhitektuur. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmisest ühekaugusel, nt ring, ruut, võrdkülgne hulknurk ja ka võrdhaarne kreeka rist. Büstantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk on Hagia Sophia Katedraal. Roomas osati katta kupliga ümmargust ruumi ja silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulisele ruumi kohale. See ülesanne on lahendatud viklite - sfääriliste kolmnurga kujuliste arhitektruursete vormide abil, mis kannavad keskset kuplit
Viklite abil sai ehitada ristkülikukujuliste ruumide kohale kupleid. 4.Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Hagia Sophia katedraal pakub nii suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Seal on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused püüd ühendada toredat ja bütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks. 5.Mis on tsentraalehitis? Tsentraalehitised on ehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse kolmnurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. 6.Kirjelda viiskuppelkiriku plaani? Viiskuppelkirik läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Kontantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates
saj Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj · Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud õigeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria, Serbia, Rumeenia, Armeenia, Gruusia) · Bütsantsi kunstist oli mõjutatud ka keskaja Itaalia kunst, kuna Lõuna-Itaalias olid Bütsantsil kuni 12. saj suured valdused · Ka Itaalia renessansskunstis võib näha tugevaid Bütsantsi mõjusid: tsentraalehitised, eredad värvid ikoonimaalis jne · Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia · Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mosee ja ehitanud külgedele neli minaretti · Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses · See on omapärane tsentraalkirik · Seal on püütud ehitada kuplit ristkülikukujulise pikihoone kohale · On püütud ehitada basiilikat suure kupliga
Bütsantsi kultuur toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikult traditsioonile ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur. Bütsants oli kristlik riik, kus keisri käes oli nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Bütsantsi patriarhida ja Rooma paavstide vahel tekkis usulisi vaidlusi, mis viisid ristiusu kiriku lõhenemisele idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on nt ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. saj püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk, Hagija Sofia katedraal. 8 Probleemiks oli ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale
annaabi.ee 
