seintele. Ikoonide ehk pühapiltide maalimisel võeti eeskujuks Egiptuses ja Süürias levinud muumiaportreed, kuid nüüd hakati maalima pühakuid ja märtreid. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid.Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. Miniatuurmaalid ehk raamatupildid olid usulise sisuga.Figuurid samuti pikaks venitatud ja karmiilmelised. Uudseks võtteks kujunes peatüki algustähe rikkalik kaunistamine ornamendiga. SKULPTUUR Bütsantsis puudus skulptuur, kuna ei tahetud sarnaneda varasemate uskudega. Valmistati vähesel määral reljeefe, millega kaunistatisarkofaage, sambakapiteele. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine
- XVIII . Palehk'i ikoonimaalistiil tekkis 18. saj keskel. - , , , , , - - . Palehki miniatuurmaalid olid kirjutatud laegastele, reisikastidele, plaatidele, prossidele, puudritoosidele- valmistatud papjeemaseest. : () ; ; ; ; ; , , , " "; ( ). Palehkski kooli iseloomustavad jooned on: miniatuurne detailne kiri, pehme kirjatoon, valik kompositsioonielemente ja nende võlu, valik erksaid varjundeid,puud loomuliku lehestikuga,värvivalik-lai ja ere terava ja väga peene valge varjundiga,aga vahest ka kuldse varjundiga; taustad erinevate
Giotto di Bondone, kes tegutses Firenzes ja tema pildid on väga jutustavad ja täis dramaatikat. Inimese kujutamise juures on ta väga looduslähedane, kuid väga algeline on tema ruumikujutus ja maastikuline foon. Ruumilisust annab edasi inimeste üksteise taha paigutamisega. Teise koolkonna rajajaks on Simone Martini, kes on Siena koolkonna rajajaks. Nad eelistavad rohkem tahvelmaali ja on maalifoon kuldne ja sellele maalitakse tempera maalidega. See on tugeva värvisügavusega. Miniatuurmaalid: 14.saj teise poole kõige kuulsamad meistrid on vennad Limbour'id, kes valmistasid Berry hertsori palveraamatusse miniatuurmaalid. Seal leidub ka olustikustseene, kus nad kasutavad taustaks juba loodust või siis arhitektuuri.
Kunstiajaloo eksam Pilet nr 1 1.Kunstiliigid: 1)MAALIKUNST Maalikunast annab edasi värvilist maailma.Maalida võib lõuendile,klaasile,paberile,krohvile,portselanile,puidule. Maalid jaotatakse demaatika järgi: 1.portreemaal 2.natüürmort ehk vaikelu. 3.aktimaal 4.maastiku maal 5.zanrimaal ehk olustikumaal 6.interöörimaal ehk hoone sisevaade. Maalid jaotatakse suuruse järgi: 1.monumentaal maalid e.lae-ja seinamaalid 2.tahvel maalid 3.miniatuurmaalid e.medaljonimaalid 2)SKULPTUUR Skulptuur on kujutava kunsti haru,mis püüab mingist kõvast materjalist edasi anda eseme ruumilist kuju.Skulptuuril on olemas kõrgus,laius ja sügavus. Skulptuure jaotatakse: 1.ümar skulptuurid e.vaadeldav igast küljest. 2.reljeefsed skulptuurid,toetuvad mingile kindlale pinnale ja on vaadeldavad ainult ühest küljest. Reljeefsed jagunevad kõrgreljeefsed,mis ulatuvad pinnast küllaltki välja,madalreljeefsed ulatuvad pinnast natuke välja
2. Basiilika (kreeka stoa basilik 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. 3. Sarnasused: sünnimaa Prantsusmaa, juhtivaks kunstiliigiks arhidektuur, katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuur, miniatuurmaalid. 4. 13. saj. II p 14 saj. II p hakatakse Inglismaal püüdlema intensiivsema ruumimõju ja toreduse poole. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 5. Oleviste kirik on gooti stiilisja tähtvõlviga. Praegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. paiku, 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. 6
mingisse liiki, rolli või kasti. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Skulptuuri peeti väga tähtsaks ja seda võib pidada tähtsaimaks kunstiliigiks. Indias oli kõige rohkem erinevaid usundeid. (Näited: Tantsiva Siva pronkskujud, templite reljeefid, Buddha kujud) Maalikunst: Maalikunst oli hästi arenenud. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid. Suure osa moodustavad maalikunstis aga miniatuurmaalid. Pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Pildid kujutavad enamjaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest.
ühtsuse rõhutamine. 7. skulptuuri näited Tantsiva Siva pronkskujud. Shi Huangdi hauast leitud Buddha kujud põletatud savist sõdurifiguurid, Luoyangi lähedalt leitud hiiglaslik Buddha figuur. 8. maalikunst Muinasjutulised miniatuurmaalid Kalligraafia tähtsus. Tusi- ja Kalligraafia tähtsus. Must tuss, (pearõhk asetatud voolavale, akvarellmaal paberil või siidil. reeglipärasuse ja sümmeetria kaunile, veidi stiliseeritud joonele Peen tehnika. Temaatikas vältimine, puulõige. Maaliti tube ning kirgastele värvidele.) domineerivad inimene, loomad, eraldavatele liigutatavatele
STRASBOURGI KATEDRAAL 1015-1439 Saksamaa Gooti stiil TRONDHEIMI KATEDRAAL Norra Gooti stiil 1070-1090 RIIA TOOMKIRIK 1211 Läti Gooti stiil PIETAA Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga Saksamaa Gooti stiil BAMBERGI RATSANIKU KUJU 13 saj Saksamaa Gooti stiil “KRISTUSE TAGANUTMINE”- GIOTTO DI BONDONE Fresko Itaalia 14saj Gooti stiil “KRISTUS RISTIL”-GIOTTO Itaalia 14 saj Fresko Gooti stiil Itaalia Gooti stiil VENNADD LIMBOURGIDE MINIATUURMAALID Prantsusmaa Gooti stiil CHARTRES´ VITRAAŽAKEN Gooti stiil Prantsusmaa SAINT CHAPELLE Prantsusmaa 14saj Gooti stiil MALBORKI KINDLUS 1406 Gooti stiil Saksamaa
Anatoomias ei peeta proportsioonidest kinni - esineb mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimesest ja loomadest kombineeritud olendeid. Materjaliks on põhiliselt kivi, ümarplastikas ka vask ja pronks. Reljeef: vastab kõige paremini kunsti jutustavale laadile, lubab esitada tegelasterohkeid tseene. Vabaskulptuur: Tähtsamad motiivid on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Maalikunst: seinamaalingud kaljukoobastes (Ajanta kaljutemplid) Miniatuurmaalid - puhtlineaarne käsitlusviis, kirkad värvid, tüüpiliselt muinasjutulikud. Vormi ja valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda. Tarbekunst: metallesemed, kaaluvihad, pisiskulptuurid, keraamika - vähe kaunistusi, otstarbeka vormiga. Hiina Arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. iseloomulik on katusevorm ja mitmekorruselised katused (materjaliks glasuuritud savist katusekivid). Kõige olulisemad ehitised olid müürid (Suur Hiina müür), nendega ümbritseti ka losse
Kupli tasandatud tipus on nerlinurkne aedik, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. 3. Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? Keda ja kuidas neil kujutati? Reljeef. Tõsised pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest. 4. Nimeta india maalikunsti alaliigid. Miks ei rõhutata india kunstis erinevusi inimese, looma või jumala vahel? Miniatuurmaalid. Hingede rändamise tõttu. HIINA 1. Kirjelda Hiina arhitektuuri, skulptuuri, maalikunsti, kalligraafiat ja tarbekunsti. - ARHITEKTUUR: keerukad palkkonstruktsioonid, mitmekorruselised katused, ehitisi kaunistati värvilise keraamika ja puunikerdusega, kiviehitisi on vähe, ainult müürid (Suur Hiina müür); - SKULPTUUR: viljeleti ohtralt, materjaliks kivi, pronks, puu, elevandiluu; iseloomulik peen ja puhas detailide töötlus, loodi palju Buddha figure
Kujutati piinatud, kannatavad keha. Seda ei ole ilustatud. Naine ja deemon. Vezelay' kloostrikiriku kapiteel. Maalikunst Enamasti tegu seina- ja laemaalidega. Teemaks imed, piiblilugude illustratsioonid ja kurjad jõud. Erksavärvilised. Laemaalingud St. Michaeli kirikus Hildesheimis. Miniatuurmaal Rohke ornamentika, ruumi kujutise taandumine, usuline temaatika, riietus endiselt hästi voltis ja kaetud ornamentikaga ning ei järgi keha. Miniatuurmaalid olid fantaasiarikkad, tasapinnalised, liikumist ei kujutata. Maarja kuulutus. Miniatuur Saint Severe apokalüpsisest. Tekstiilikunst Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus. Bayeux' vaip. Vaibal kujutatakse Inglismaa vallutamist normannide poolt, kujutised on skemaatilised. Vaip on 0,5m kõrge ja 70m pikk. Sellel on kujutatud 1500 inimfiguuri 58-l erineval stseenil. Kordamisküsimused
Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega. Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Värvikooskõlad on kaunid ja õrnad, tegelased inimlikult väljendusrikkad. 19. Mis on ikonostaaz? ikoonidega kaunistatud pildisein õigeusu kirikus altariruumi ees 20. Milliseid ettekirjutusi tegi islam kunstnikele? Kuidas see väljendub ehitiste kaunistamisel? Keelatud usulisuse sisuga pildid. Keelatud kujutav kunst. Vahel on seda eiratud miniatuurmaalid, vaibad. Kunstis levib ainult arhitektuur, tarbekunst, abstraktne ornamentika 21. Kuidas nimetatakse moslemita pühakoda? mosee 22. Kus võis islami kunstis erandina kasutada loodusmotiive (taim, loom, inimene)? 23. Mis on arabeskid, kus neid kasutatakse? Keeruline ja väänlev taimemotiiv, kasutati ornamentikas. 24. Milliseid kunstialasid eelistasid rahvasterändamise aegsed hõimud? Tarbekunsti 25
docstxt/.txt
D) aktimaal objektiks on inimese lahtiriietatud keha. 2.Maastikumaal annab edasi loodust, maakohti, pinnavaateid. 3.Meremaal 4.Interjöör sisevaade. 5.Natüürmaal vaikelu Jagunemine suuruse järgi: 1. Monumentaalmaal eriti suure mõõtmelie. (ka seina- ja laemaalid) 2. Tahvelmaal on kõik tava maalid mida saab transportida, mis on seintel galeriides, näitustel, kodus. 3. Miniatuurmaalid väikese mõõtmelised Jagunemine tehnikate järgi: 1. Õlivärv ei karda vett ega põrutust. Värvi pigmendi sideaineks on õli. 2. Tempera värvide sideaineks on munarebu või õlide ja lakkide segu. 3. Akvarell ehk vesivärv läbipaistev, särav, kõlav 4. Quass ehk vesivärv peab pinda katma 5. Pastell ehk kriidid 6. Vahamaal Skulptuur
ruum, basiilikud, San Vitale ristkuppelkirik, Vladimiri Jumalaema tsentraalehitised, inimfiguurid, suletud/pimedad ruumid, maalikunstis miniatuurmaalid ja ikoonid. Hellenistlik kunst 330.-30.a eKr Kreeka skulptuuri ilmuvad Rhodose koloss, Milo tohutute mõõtmetega kujud Venus, Laokooni kolossid, skulptuure skulptuurgrupp paigutatakse vabasse loodusesse. Kujutati
KESKAEG · Arhidektuur - mõneks ajaks kadusid kiviehitised, põhiline oli sakraalarhidektuur · Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks
MAALIKUNST Nad
kaunistasid palju maalikunsti või mosaiigiga, kujutati enamasti Foon ehk taustvärv oli
enamasti kas sinine või kuldne. Miniatuurmaal ehk raamatumaal mis jaotub
kaheks:*aristrokraatlik e keisrikoja ja * kloosterlik ehk munkade tehtus teoloogiline.
Varakeskaja kunst
jagunes kaheks: *merovingid 5-8 saj. Kunst oli looduslähedane aga peadselt muutus
moonutatuks. Sküüdid olid põlluharijad kellest saame teada ülikute haudade kaudu.
saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest tellistest kirik), Jaani kirik (terrakota skulpuurid) Tallinn: traditsiooniline gooti linn: Toomkirik, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu kirik, raekoda, kesklinna majad, linna müür. Linnused: Kuressaare, Rakvere, Haapsalu, Narva. Kujutav kunst: alguse sai Prantsusmaalt, skuptuur: arhidektuuri kaunistamiseks, propotsioonid ei olnud paigas, kujud pikaks venitatud, üleni riietatud, S tähe kujuline poos. Maalikunst: miniatuurmaalid, keskuseks Pariis. Vennad Limbourgerid Berry hertsogi palveraamat. Romaani: Ajastu: 10-12.saj., ristisõjad, feodaalsuhete kinnistumine, naturaalmaj., nõrgad sidemed piirkondade vahel, linliku eluviisi taastumine, seisuslik eluviis, katolikukirik ühendas Euroopat Arhitektuur: Prantsusmaal, paksud müürid(kaitseks), ümarkaared, kitsad-väiksed aknad-uksed, massiivsed tornid, sakraal(kiriku)arhitekt. domineeris ilmaliku üle, põhitüübiks oli basiilika; portaal
I sajand e.m.a. said jumalaks muutunud Budhha kujud tavaliseks. Gandharos I ja II saj m.a.j. loodud kujud osutavad seoseid hellenismiga. Samaaegsed Mathuras ja mujal lõuna pool Indias loodud budistlikud motiivid on lähemal hinduistlikule kunstitraditsioonile. India kujutava kunsti suurim õitseaeg oli 4.-7. Sajand m.a.j. Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta templi seinamaalid oma meela iluga. Suure ja huvitava osa India kunstist moodustavad miniatuurmaalid. Neid iseloomustavad puhtlineaarne käsitluslaad: pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Vormi modelleerimisele egavalguse-varju kujutamisele rõhku ei pandud. Üldmulje neist maalidest on tüüpiliseltmuinasjutulik, seda nam, et pildid ise suuremalt jaolt kujutavadki stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest. Miniatuurmaali esindavad peamiselt Moguli ja Radzputi koolkond: esimene viljelus
2.Renessanss. Madalmaad 15-16.saj Madalmaade renessanssi areng oli kiirem kui Itaalias;põhiliselt tahvelmaalid,Maalitit isiklike kogemuste põhjal; tähtsal kohal olid gobeläänid Miniatuurmaalid (14-15-saj) Keskuseks Pariis; sealse maali koolkonna rajasid vennad Jan van Eyckja Hubert van Eyck. Ühine suur töö oli Genti altar(avatud tiibadega altar;puutahvel, mis on maalitud õliga; koosneb 12 tahvlist,millest 8 on kaetud maalingutega kahelt poolt) ,,Arnoflini ja tema naise portree" Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid; Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek;
säilinud, 975-1000 *Durhami katedraal (York) -ristvõlv-haruldus, esimene ristvõlviga katedraal *Miniatuur -transept kiriku keskel ( tüüpiline inglise kirikute juures) -keskus Pariis, Bütsantsi eeskuju- realistlikud miniatuurmaalid kooriruum-uuendus *Saint Severe´i apokalüpsis ( Johannese ilmutus) -armagdeon-maailmalõpp , põrguinglid, ekspressionism- *Maria Laachi kirik , 12. saj lõpp ülitundeline, värviline. -tüüpiline saksa kirik, puudub kooriruum
Maaliti pinnaliselt, levinud värvid olid must, kuldne ja lilla. Ikoonide ehk pühapiltide maalimisel võeti eeskujuks Egiptuses ja Süürias levinud muumiaportreed, kuid nüüd hakati maalima pühakuid ja märtreid. Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endeid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. Miniatuurmaalid ehk raamatupildid olid usulise sisuga. Figuurid samuti pikaks venitatud ja karmiilmelised. Uudseks võtteks kujunes peatüki algustähe rikkalik kaunistamine ornamendiga 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate – ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad – ikonoduulid.
Arhitektuur Kivihooned · Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. o 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. o Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid. o Osa detaile on toodud Itaaliast. o Päris väikest mõõtu Kirikud · Tekkis Karolingide basiilika · KLOOSTRID olid majanduse- ja vaimuelu keskused Kujutavas kunsttis oldi tähtsal kohal antiiktraditsioonid ja miniatuurmaalid. Olid looduslähedased. Tänu Bütsantsist pärit meistritele kasvas tehniline meisterlikkus.Kujut. inimesi ja loomi, Antiikkunsti meenutavad taimemotiivid, Elusolendite puhul anti edasi liikumist Raamatukunst : Tehti kloostrites ja lossides, Mõjutas teiste rahvaste kunsti , Looduslähedane Skulptuur Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud,
madalseisus. Ligi 500 aasta jooksul ei loodud kunsti vallas midagi märkimisväärset. • Alles 10. sajandist alates saab rääkida esimesest feodaalajastu kunstistiilist, mida kutsutakse romaani stiiliks või romaani kunstiks. • Lääne-Euroopas oli sõdaderohke aeg • Põhimure oli ellujäämine ja esmavajaduste rahuldamine • Kunsti telliti vaid pühakodade kaunistamiseks • Kogu romaaniaegne kunst oli sakraalne ehk kiriklik • Peamiselt miniatuurmaalid • Säilisid freskosid • Sai alguse vitraažikunst. • Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu • Kirikute seinu katsid maalingud, mille eesmärk oli õpetada pühakirja ja alandlikkust. • Inimesed nendel maalidel olid samuti tõsiste nägudega ja maalitud ilma varjudeta. Fresko austrias • Romaani ajast on pärit vitraažaknad. Need on värvilistest
Bütsants väga laialdaselt. (Kunstiajalugu: "Bütsantsi kunst") Bütsantsi kunsti õitsenguperioodid: 1) Keiser Justianus I valitsemine 6. sajand 2) Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. sajandil 3) Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. sajandil (Kunstiajalugu: "Bütsantsi kunst") 5 2.2.1. Maalikunst Bütsantsi perioodil olid neli põhilist pildikujutamis viisid: mosaiik-, fresko-, ikoon- ja miniatuurmaalid. Kõige arenenumad neist olid mosaiikmaalid. Osati teha erinevaid klaasisegusid, mis lausa hõõgusid, vastatavalt vajadusele. Inimesed olid venitatud pikkadeks ja näod olid kujutatud tõsiselt. Värvid, mida kasutati, olid süngemad ja raskemad võrreldes varakristluses kasutatud värvidega. Inimkeha figuur oli peidetud riiete alla ning kirik reguleeris seda, kuidas mingit pühakut kujutati. (Kunstiajalugu: ,,Bütsantsi kunst") 2.2.2. Arhitektuur
TEMPLID · Skulptuuri ja arhitektuuri ühtsus · Meenutavad monumenti · Seinte ülesanne ei ole ruumi loomine vaid loo jutustamine · Pühamu väga väike · Ehitusmaterjal sidumata kiviplokid ANKOR VATI TEMPEL KAMBOODZAS Ümbritsetud vallikraaviga, mis onkanaliga ühendatud jõega Tõusvad astmikterassid, võlvitud galeriis, kupleid kaitsesid kullatud puitdetailid Torni kõrgus 65m Kasvas dzunglisse Maalikunst Templite seinamaalid ja miniatuurmaalid käsikirjades. Vana-Ameerika kunst 5.saj · 14.saj-ks olid välja kujunenud asteekide, maiade, olmeekide ja inkade kultuurid. · Kuni 16.saj-ni arenesid täiesti eraldatuna muust maailmast. MAIAD · Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. · Kultuuri tihe side religiooniga (inimohvrid) · Astmikpüramiidid · Matemaatika, astroloogia (tänapäeva kalender, kuu- ja päikesevarjutused jne.) · Ideogrammiline kiri, kirjutati vasakult paremale
· Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile. · Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid. · Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka katusevorm, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Ehitisi kaunistatakse
1510-1565) Prantsuse skulptuuri tippmeister. Kuulsaim töö ja prantsuse renessansiskulptuuri parim ja tüüplisim meistriteos on nn. ,,Süütute kaevu" reljeefid ilmalik ja elurõõmus, elulised, täis rütmi, elegants ning suur ilmekus. Goujon võttis osa Louvre'i lossi loomisest, kus ta valmistas terve rea skulptuure fassaadi ja siseruumide tarbeks. MAALIKUNST 15. sajandi prantsuse maalikunstis võib eristada mitmeid erinevaid koolkondasid. JEAN FOUQUET (u.1420-u.1481) Miniatuurmaalid võluvas laadis, jääb siiski gootipäraseks. Töid säilinud vähe, mõned tahvelmaalid, enamuses portreed. Stiililt huvitavad ja omapärased käsitlus on pinnaline, lai, kuiv ja rahulikult suurejooneline. Peategelased on esile tõstetud just värvidega. ,,Etienne Chevalier Püha Stphanusega", ,,Madonna inglitega". 16. sajandi prantsuse maalikunst on väga tugevate itaalia maali mõjudega. Iseseisvamad kunstnikud on isa ja poeg Clouet'd. JEAN CLOUET (u.1485-1541)
Uus osa kirikuhoones. krüpt- ehitati pühade säilmete hoidmiseks, sinna maeti tähtsaid kirikutegelasi.meenutab ristiusku. kiriku sissekäigukohale ehitatakse looz , mis on mõeldud valitsejale.lääne euroopa kuningas pole taevaliku võimu esindajad.ei võtnud osa jumala teenistusest nagu Bütsantsi keisrid. Kooriruum ehk altariruum -pikihoone ja krüpti keskel; ehitatakse kirikupõrandast kõrgemale. Maalikunst. Seintel freskod, mis kujutasid Testamendi lugusid. Miniatuurmaalid Skulptuur- tähtsusetu, kasut luunikerdusi raamatukaante kaunistamiseks. käsikirjadele reljeefsed kuld ja hõbekaaned, sätendasid vääriskivid ja pärlid. Reljeefkaunistused ka tarbeesemetel. Valitsejad kantsid purpurset mantlit, teised ei tohtinud mitte midagi sarnast kanda. aadlikud- kuub romaani ja germaani stiilis kirikuid pole. Itaalias on Romaani kirikuid Romaani kunst 10-12 sajand Keskaja kunt lääne euroopas moodustab kaks suurt stiiliperioodi. 1 neist on ROMAANI teine GOOTI kunst
Shi Huangdi hauast leitud põletatud savist sõdurifiguurid, Luoyangi lähedalt leitud hiiglaslik Buddha figuur. 8. maalikunst Muinasjutulised Kalligraafia tähtsus. Tusi- ja miniatuurmaalid (pearõhk akvarellmaal paberil või siidil. asetatud voolavale, kaunile, Peen tehnika. Temaatikas veidi stiliseeritud joonele domineerivad inimene, ning kirgastele värvidele.) loomad, maastik. Maastikumaal. Rullformaat. Graafika varane areng. 9
Rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga - krutsifiksiks Romaani skulptuuride proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega Gooti skulptuur: Püüd suurema eluläheduse poole Ümarplastika inimesi raiuti kiviseinast eraldiseisvatena välja. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Romaani maalikunst: maalingud olid samuti naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Vitraazid,miniatuurmaalid. peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene, kurjade jõudude kujutamine. Gooti maalikunst: Vitraaz, tahvelmaal. temaatika oli religioosne (kõige tavalisemalt stseenid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest). Näod ja poosid olid enamasti ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud
6. Sina ei tohi abielu rikkuda. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi anda valetunnistust oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma. Martin Luther jättis ära teise käsu (elusa kujutamine), sest see ei olnud enam reaalne, ja tegi viimase käsu pooleks. Juudid ei kujutanud üldse, neil oli ainult ornament. Araablastel on see veidi leebem, 16 saj. miniatuurmaalid. 9. Siinai mägi e Hoorebi mägi Katariina kloostrikompleks. Justinianus I Õiglane laseb ehitada. Bütsants. 6. saj. Mosaiigid hävitamata. Inglid tõid siia Katarina surnukeha. See on kristlik kirik. Reliikviad on Katariina käsi ja pealuu. Tegev kloostrikompleks. Põlev põõsas. Diktamnus. Eeterlikud aurud. Jumal ütleb Moosesele, et ta tooks oma rahva Egiptusest välja, varustab ta uskmatute vastu võluväega. Siin on põleva põõsa kabel. Mooses saab siin ka käsulauad.
Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid · Matkiti Bütsansti · Pariisi koolkond juhtiv selles Saint-Severe´i apokalüpsis · Palveränduritele Bayeux vaip · Hastingi lahingut kujutav · Inglismaa vallutamine normannide poolt · 70x 0.5 m Kullasepakunst · Relikviaaride valmistamine · Nt Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1144 Saint-Denis´ klooster · Abt Sugar tahtis muuta kloostrit valgusküllasemaks
Kaheksatahuline keskosa o Tsentraalehitised tol ajal erandlikud. Domineeris basiilika Säilinud varemed või üksikud osad o Tähtsamad tõukekeskused, mis määrasid arhitektuuri arengu, benediktlaste kloostrid · Maalikunst o Ehitiste kaunistamisel rakendati suuresti seinamaali Nüüd tuntakse enamasti kirjelduste põhjal o Miniatuurmaalid Arvukalt säilinud mälestused võimaldavad saada selge pildi 3 · Enamasti olid need kirikliku otstarbega o Evangeliaarid teenistuse ajal ette loetavad evangeeliumi osad o Psaltrid salmide ja laulude kogud
toonid intensiivsemad. See kõik on tingitud õlivärvide eelistamisest temperale. Madalmaade kunsti arendamisest võtsid osa nii lõunaosade valloonid, kui ka põhjas germaanlastest flaamid ja hollandlased. (Vaga 2004: 449) Madalmaade maalikunst kasvas orgaaniliselt välja hilisgootikast. Võib öelda, et vendade Jan (1390-1441) ja Hubert (1370-1426) van Eycki tööde suureks inspiratsiooniks olid prantsuse miniatuurmaalid 1400. aasta paiku, millele anti palju suurejoonelisemad mõõtmed. Nende oluliseks ühiseks tööks oli 1432. aastal valminud Genti altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis (Vaga 2004: 450). Genti altarit peetakse Madalmaade maalikunsti esimeseks ja ühtlasi suurimaks meistriteoseks. Tähelepanuväärsed on nii teose pühalik-tõsine ilmekus, tundesügavus, kui ka värvikasutuse ja maalitehnika meisterlikkus, üksikasjade peen ja hoolikas, loomutruu teostus. Van
Giotto di Bondone, kes tegutses Firenzes ja tema pildid on väga jutustavad ja täis dramaatikat. Inimese kujutamise juures on ta väga looduslähedane, kuid väga algeline on tema ruumikujutus ja maastikuline foon. Ruumilisust annab edasi inimeste üksteise taha paigutamisega. Teise koolkonna rajajaks on Simone Martini, kes on Siena koolkonna rajajaks. Nad eelistavad rohkem tahvelmaali ja on maalifoon kuldne ja sellele maalitakse tempera maalidega. See on tugeva värvisügavusega. Miniatuurmaalid arenesid põhja pool Alpe 14.saj teise poole kõige kuulsamad meistrid on vennad Limbourg'id, kes valmistasid Berry hertsori palveraamatusse miniatuurmaalid. Seal leidub ka olustikustseene, kus nad kasutavad taustaks juba loodust või siis arhitektuuri. 25.Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis. Eestis põhjustas mitme koolkonna ja stiili kujunemist poliitiline killustatus ja ka ehitusmaterjal. Põhja eestis ja saaremal kasutati halli paekivi, lõuna eestis levis aga punane
Gooti kujutavas kunstis on uueks nähtuseks ümarskulptuuri laiem kasutamine kirikute kaunistamisel, aga valitsevaks jääb siiski reljeef ümarskulptuurid siiski seotud seinaga (toetuspunktiks) Uueks nähtuseks ja tahvelmaali taasilmumine 13.sajandil Bütsantsi tahvelmaali eeskujul Laiemalt levivad tahvelmaalid siiski 14.sajandil Suur murrang 14.sajandil - trükikunsti leiutamisega. Kui ilmuvad trükitud raamatud, kaovad käsitsi kirjutatud raamatud ja miniatuurmaalid surevad välja Kujutavat kunsti võib jagada kaheks, murdepunktiks katkuepideemiaga 1348 - 1350 Sellesse epideemiasse surid 30-40% Euroopa tookordsest elanikkonnast Varasem kujutav kunst oli pidulik ja suursugune Pärast epideemiat ilmuvad kunsti traagilised kannatajad (Kristuse kujutamisel - nüüd kohutavalt kõhn, ära piinatud ristilöömisel) Gooti kujutava kunsti teisel perioodil ilmuvad ka surmatantsu teemalised reljeeftööd ja maalid
ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega. Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud. Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane kunstivorm on graafika, kuid see luuakse trükkimise abil. Graafika kujund on samuti tasapinnaline nagu maalikunsti korralgi. Graafika loomiseks on palju tehni- kaid, kuid kolm peamist ja suuremat tehnikaliiki on kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Kui tarbeese- med omavad kunstilist tähendust, siis on tegemist juba tarbekunstiga. Tarbekunst liigendub kasutatava- te materjalide järgi. Näiteks
ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega. Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud. Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane kunstivorm on graafika, kuid see luuakse trükkimise abil. Graafika kujund on samuti tasapinnaline nagu maalikunsti korralgi. Graafika loomiseks on palju tehni- kaid, kuid kolm peamist ja suuremat tehnikaliiki on kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Kui tarbeese- med omavad kunstilist tähendust, siis on tegemist juba tarbekunstiga. Tarbekunst liigendub kasutatava- te materjalide järgi. Näiteks
ka monumen- did, kuid skulptuurid võivad olla seotud ka mõne ehitisega või pargikujundusega. Pargikujunduse korral nimetatakse seda ehitusplastikaks või pargiskulptuuriks. Kõik skulptuurid ei pea ilmtingimata olema seotud asukohaga. Sellisel korral nimetatakse seda vabaplastikaks. Värvilist kujundit tasapinnal nimetatakse maalikunstiks. Tavaliselt on need kujundid kordumatud. Maalikunsti liikideks on näiteks seinamaal, tahvelmaal ja miniatuurmaal. Keskaegsed miniatuurmaalid on näiteks käsikirjaliste raama- tute illustratsioonid. Maalikunstiga sarnane kunstivorm on graafika, kuid see luuakse trükkimise abil. Graafika kujund on samuti tasapinnaline nagu maalikunsti korralgi. Graafika loomiseks on palju tehni- kaid, kuid kolm peamist ja suuremat tehnikaliiki on kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Kui tarbeese- med omavad kunstilist tähendust, siis on tegemist juba tarbekunstiga. Tarbekunst liigendub kasutatava- te materjalide järgi. Näiteks
annaabi.ee 
