silma uhked sambad, mida on näha ka tänapäeva ehitistel. Nagu näiteks USA presidendi Abraham Lincoln'i mälestusmonument Washington D.C.'s. See on disainitud Antiik-Kreeka templite järgi. Sambaid kasutati ja Panteon'i, ühe täiuslikuma kuppelehitise maailmas, ehitamisel. Kuplit , mis meenutab taevalaotust, õigustab end, kuna on kõigi planeedinimega jumalate tempel- jumalatele pühendatud. Tänapäeval ei püstitata enam monumente ega ehitata templeid jumalate austamiseks. Naos tähendab erinevates maades erinevaid asju. Roomas tähendas see kas näoga tänava poole olevat poodi või templisisest kambrit. Teistes maades tähendab see aga hoopis midagi muud. Vana-Rooma arhitektuuris tähendas aatrium elamu keskel olevat ruumi, kuid tänapäeval on selle tähendus natukene teine- klaaskatusega kaetud õu. Tähenduste muutumine on parandamatu, kuna aeg läheb edasi ja midagi ei säili päris nii, nagu see oli
3 stiili: Dooria massiivsed, kannellüürid e vaod sambas, mida oli 16. Baas puudub. Toetub otse alusele. Mõnel eritüübil siiski ka baas. Dooria sambad on näiteks TÜ ees. Joonia saledam, kannellüüre rohkem, baas olemas. Kapiteel kitsas, oinasarvedega. Valuudid populaarsed kaunistuselemendid. Korintos pikem, saledam, kapiteel peekri kujuline, taime ornamentidega. Korintose friisi puhul kasutati lihtsat hammaslõiget. Sammasterea taga asus risttahuka kujuline seintega ruum e naos, mille ainsaks valguseallikaks oli uks. (templitel puudusid aknad) Naose puust lage liigendasid nelinurksed süvendid e kassetid (kassetlagi). Cellas paiknesid jumalakujud. Suuremate templite puhul võib naos jaguneda mitmeks. Templid olid ka värvitud, kui praeguseks on värv maha koorunud.
tähendas antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud tempel. Rooma Panteon oli kuppelehitis , kus kuppel toetub müüriosadele, mile vahele jäävad nissid. Väga tähtsaks kujunesid ka monomendid. Momoment on mälestusmärk või ausammas mingi ajaloolise sündmuse või isiku mälestuse jäädustamiseks loodud skulptuuraalne kunstiteos. Need asusid kõikides Rooma linnades. Väga paljudes riikides ja maades leidus templeid, mis olid enamasti jumalatele püstitatud. Naos tähendab erinevates maades erinevaid asju. Roomas tähendas see kas näoga tänaa poole olevat poodi või templisiset kambrit. Teistes maades hoopis midagi muud. Vanaroomas leidus ka akvedukte. Akvedukt on vanarooma arhitektuuris elamu keskne ruum. Seda sõna on hiljem hakatud kasutama lähedaste nähtuste kohta. Tuumis oli algselt ka lahtine kolle, mille suits väljus katuseava kaudu. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Romaani_stiil 2) ENE raamatud
Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud Panteon. See on kuppelehitis, kus kuppel toetub müüriosadele, mille vahele jäävad nissid. Monumendikunst Roomas oli väga tähtis ja muutus veelgi rohkem tähtsamaks keisrite ajal. Keisrite monumendid pandi hästi nähtavatesse ja ilusatesse kohtadesse, mis olid esinduslikud ja sobivad nende jaoks. Monumendid olid kõikides Rooma linnades. Paljudes erinevates maades kasutati templeid, mis olid pühakojad. Naos tähendab erinevates kultuurides erinevaid asju. Egiptuse templites oli naos peidetud püha paik. Roomas tähendas see kas templisisest kambrit või näoga tänava poole olevat poodi. (http://en.wikipedia.org/wiki/Cella 06.04.2010) Vana-Roomas rajati palju ka akvedukte, et juhtida vett jõgedest linnadesse. Kui vaadata tänapäeva ehitisi ning antiikajast säilinud ehitisi, võime täheldada, et
Igas kreeka linnas oli agoraa- kesk vljak,turu plats,kreeka mehed kisid sa ostamas ja muud... kaal oli leiutatud Agoraa platsil olid siis kik kuulsamate inimeste , jumalate ja poliitikute kujud Akropol-krgeim mgi kuhu ehitati templeid Templi ehitus thti ja oli jumalate eluasemed Tehti puust ja metall-kivi plokkidest Tempel koosneb kandvatest osadest Kantavad osa on talastik Ja lame viil katus Samba stiil nimetati orderiks Baas, tves , kapiteel jagunes samba stiil Naos pearuum templis Orderid Dooria sammas ilma baasita sammas , madal Pstised vaokesed kannelrid Tvest kroonib kapiteel Joonia sammas saledam , krgem , algab mmarguse baasiga Abakus on voluutidega lppeva rullis padjandi kujuga Friis katuse alune riba ning kaunistatud Korintuse sammas erineb joonia sambast kapiteeli kujunduse poolest Kapiteel peekri taoline mis on kaetud taime motiividega Kige saledam ja pikem ja jtab kerge mulje VAASIMAAL.See algas 8.saj e.m.a. Kasut. ornamentikat
arhailine e vana aeg(600-480eKr) ; klassikaline e õitseaeg( 480-323) ; hellenistlik e hiline aeg (323-30pKr) ARHAILISEL ajal kujunevad välja vaaside ja templite tüübid, skulptuur pühendkujud ant - tugisein anttempel – sammastega eesruum ühes otsas kaksik e topeltanttempel – sammastega eesruum mõlemas otsas prostüül – 4 sammast otsaseinas peripteer – rida sambaid ümber templi pronaos – eeskoda cella – pearuum naos – siseruum adüüton – kõige püham paik sambaorder– order -kord ; antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem . Dooria (arhailine) ; Joonia (klassikaline) ; Korintose (helenistlikul perioodil) krüsoelefantiintehnika – kulla- ja elevandiluutehnika- puidust skulptuui kaunistamise tehnika KLASSIKALINE aeg: arhitektuur, templid, teatrid,skulptuur. Karüatiidid – naistekujulised sambad
skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb välja megaronist. Ant-tugisein. Anttempel-sammastega eesruum ühes otsas. Kaksid e. topeltanttempel-sammastega eesruum mõlemas otsas. Prostüül-4 sammast otsaseinas. Peripteer-rida sambaid ümber templi. Templi ruumijaotus: Eeskoda e. pronaos, pearuum e. cella, siseruum e. naos, kõige püham paik e. adüüton, opisthodomos. Sambaorder: order-kord, antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem: dooria: alates 7.saj-st eKr, kujunes välja arhailisel ajastul; joonia: 5.saj. eKr, kujunes välja klassikalisel ajastul; korintose: 5.saj. lõpust eKr, iseloomulik hellenistlikule perioodile. Krüsoelerantiintehnika e. kulla-ja elevandiluutehnika-puidust skulptuuri kaunistamise tehnika. Klassikaline:arhitektuur:
Dooria sammast kaunistavad tüves pikad vaod kannelüürid. Joonia ja korintose sambad on baasiga. Need sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena. Kannelüüre on neil rohkem, kuni 24. Korintose sambad on kõige kõrgemad. Vastavalt ehitusstiilidele on jaotatud ehitised kolme stiili. Kõige vanemad neist on dooria ja joonia stiilis. Kõigelevinum kreeka templi tüüp oli peripteer. Templi sissepääs oli otsaküljes. Kreeka templi pearuumiks oli naos seal asus jumalakuju. Paljud templid on üheruumilised, kuid vahel oli pühamu otsas preestrile mõeldud ruum. Kuna tavainimesed sisenesid templisse harva, oli templi välimus sisemusest olulisem. Kreeka pühamu keskpunktis, altaril, viidi läbi ohverdusi jumalatele. Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all,
baas, tüves, kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus entaas; tüvest liigendavad kitsad püstvaod kannellüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin, ülemine abakus. Kapiteel on üleminek ümaralt vormilt kandilisele. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus., mõlemas otsas olid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt skulptuuridega kaunistatud. Sammasterea taga asus kivist seintega ruum naos. Selle ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks. Puust lage liigendasid nelinurksed süvendid kassetid. Seal asusid jumalakujud. Arhitektuuris eraldatakse kolme stiili (orderit) dooria, joonia ja korintose stiil. DOORIA STIIL See on vanim. Iseloomustavad madalad ja jässakad sambad. Lihtne ja range. Sammastel baas puudub, kapiteel on tagasihoidlik (kettakujuline ehhiin ja ruudukujuline abakus). Dooria friis koosneb triglüüfidest, ja metoobidest. JOONIA STIIL Hilisem
kannelüüridega, kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest(ülemine). Sammaste arv allub kindlale reeglile. Pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem, lisaks üks sammas(6x13) (8x17). Talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine on friis, mis on kaunistatud reljeefidega. Templit kattis madal viilkatus. Templi otstes 3nurksed viiluväljad tümpanonid, millel skulptuurid, katuseserval liist(sima), otstes veesülitid. Sammasterea taga oli risttahukakujuline kivist seintega hämar ruum (naos), naosel oli kassettlagi. Hämaras ruumis jumalate kujud. Kreeka arhitektuuris 3stiili e. orderit: DOORIA oli vanim, lihtne ja range. Madalad, jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Friis koosneb triglüüfidest, millel 2 püstvaokest ja metoopidest, milledel reljeefid. Dooria stiili näited on Lõuna Itaalias Paestumis olev Basiilika (6saj.eKr.) Täiuslikum dooria stiilis tempel on Ateena Akropolil asuv Parthenon (447 432eKr.)
Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale · Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale · Eeskujuks megaron, ristkülikukujulise põhiplaaniga · Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist · Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised · Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides Templi välisvaate põhiosad: 1.Kandvad osad (alus, sambad) 2.Kantavad osad (talastik, katus) Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus asus jumala kuju. Kreeka ehitismälestised ajaperioodide kaupa ARHAILINE KLASSIKALINE HELLENISTLIK Apolloni tempel Parthenoni tempel Olümpioni tempel Hera tempel Propüleed Halikarnassose mausoleum Artemise tempel Pinakoteeg Epitaurose teater Poseidoni tempel Erechtioni tempel Pharose tuletorn Zeusi tempel Nike tempel Rhodose koloss Arhitektuuri kolm stiili
aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi (kr.k geison); võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga viiluvälja ehk tümpanoni, mida kaunistati; liistukaitse sima. Sammaste taga asub templi pearuum ehk naos. Sambaid on kolme stiili dooria, joonia ja korintose. Sambaid paisutati (entaas), et nad näeksid sirged välja.Dooria sammas oli lühike ja jässakas. Dooria samba kapiteel on lihtne. Joonia sammas on kõrgem, algab ümmarguse mitmeosalise paasiga. Kapiteel on ümmarguse/rullis padjandi kujuga; seda kapiteel kutsutakse veel voluudiks. Korintose sammas on põmst nagu joonia sammas, erineb ainult kapiteel. Kapiteel on karikakujuline ja kaetud lopsakate taimemotiividega.
Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Kannelüürid olid vertikaalsed süvendid sambal ja talastiku ülemine kaunistatud osa oli friis. Templi viilkatusele olid paigutatud skulptuurid. Siseruum naos oli enamasti jaotatud kolmeks. Puitlaes olid kassetid. Arhitektuuris oli kolm stiili: dooria-, joonia- ja korintose stiil.. Vanim, dooria stiil, oli raskepärane kuid lihtne. Dooria sammastel puudus baas ja kapiteeliks oli kaks kivi. Joonia stiil oli saledamate ja kergemate vormidega. Joonia sammast iseloomustab rullikeerduv voluut ja reljeefist koosnev friis. Korintose stiil oli hellenismiajastul väga levinud. Selle sambaid kaunistab taimeelementidest moodustatud kapiteel.
erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest templitest. Arhitektideks Iktinos ja Kallikrates. Kõige kuulsamad Parthenoni, Nike ja Erechteioni tempid. Peatempliks Parthenon, ehitatud 5 saj II poolel eKr selles asus krüselfantiintehnikas suur Athena kuju. Mäele viis väravaehitus e. propüleen. Skulptuur. 7 saj. 5 saj. eKr . arhailine ajajärk : lihtsamad, jässakamad skulptuuri.
(Reegli järgi oli pikemal küljel sambaid kaks korda rohkem, kui otsaseinas ja pluss veel üks, tavaliselt 6x13 ja 8x17) Kõige tuntum templitüüp oli peripteer (kogu hoone ümbritsetud sammaste reaga) Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel Sammastele toetuva talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine osa friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Sammasterea taga asus kivist seintega siseruum (naos), seal asus jumalakuju. Valgus pääses templisse ainult uksest Naose puust lage liigendasid nelinurksed kassetid (kassettlagi) Vanasti templid värvilised Arhitektuuri stiilid (orderid) Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi (ketta ja ruudukujuline), puudus baas) Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole rullikeeratav voluut.
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu asus jumala kuju võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel Geograafilised olud: On mägine ja liigendatud maa ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias paljude poolsaarte ning saartega.Tasandike on vähe. rajati Museion
Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste taga asub siseruum e naos, puuduvad aknad. Seal oli jumala kuju. Naose lagi oli puidust (kasetlagi). Dooria, joonia ja korintose orderid templitel. Nimetused on saadud samba ülemise osa järgi. Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase dooria stiili näide. Kõige paremini säilinud. Sambad Dooria order-kõige vanem stiil. Sammas koosneb kolmest osast aga dooria orderil puudub alumine osa. Tüve toetub otse alusele. Tüvese peal on vaod mida
tuntud. Kolmest sarkofaagis leidunud sargast oli kõige sisemine massiivsest kullast, kaks välimist olid kullatud puust. Vaarao muumia lebas keset kogu seda hiilgust, kuulus kuldmask ees, kuid oli kehva palsameerimise tõttu üsna viletsas korras. Teispool maalitud matusekambrit (hauakambri ainus kaunistatud ruum) viis lahtine ukseava varakambrisse, mida valvas suur lamava saakali Anubise puukuju. Kambris seisis suur naos, milles asus kaltsiidist (mineraalsest kalt- siumkarbonaadist) kanoopide laegas. Selles oli neli Tutanhamoni sisikonnaga kanoopi, mille kaantel olid vaarao näoga inimpead. 4 Tutanhamoni muumiat uurides. Tutanhamoni pea. Vaade Tutanhamoni hauakambri kaldkäigule, neljale kambrile ja nende sisule 1.koridor 2.eeskamber 3.kõrvalkamber 4.varakamber 5.matmiskamber 5
Arvati, et seal elab jumal ning seepärast toodi sinna ka ohvriande. Ortygia salus, mis asus Efesose lähedal, kummardati jahujumalannat Artemist, kes ühe pärimuse järgi olevat seal süninud. Näiteks Zeusile oli pühendatud Dodona hiis, mis asus Epeiroses. Hiljem sai ta oma oraakli kaudu kuulsaks, sealt toodi ka püha tamme tükk, mille oma laeva külge kinnitasid Kolhisesse sõitvad argonaudid. Edaspidi hakati pühadesse paikadesse püstitama ohrialtarid ja seejärel jumaluse hoone naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Türannia valitsemisajal koondus Efesosse suuri rikkusi, mis tõid kaasa linna uue õitsenguperioodi VI sajandil e. Kr. Linnakodanikud olid väga tänulikud ning otsustasid oma kaitsejumalannale uue suurejoonelise templi püstitada, mis varjaks ära kõik seniehitatud. Knossosest kutsuti kuulus arhitekt Hersiphronos, et tema hakkaks ehitama templit. Ilmselt oli arhitekt rikas
Kapiteeliks nimetatakse üleminekut samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. (Kangilinski, 1997) Talastiku alumiseks osaks nimetatakse arhitraavi ja ülemiseks friisi. Templit kattev madal viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja ehk tümpanoni, mis omakorda on kaunistatud tavaliselt skulptuuridega. Katust piirav liist, mida nimetati simaks takistab vihmavee valgumist viilule. (Remmel, 1989) Sammaste taga asub templi pearuum naos. Paljudes templites asub naosi ees väiksem pronaos ja templi tagaküljel opistodomos. Vastavalt sammaste hulgale ja asetusele eristatakse templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer, pseudodipteer. (Remmel, 1989) 2. Ehitusstiilid Kreeka templiarhitektuuris esineb kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Neid nimetatakse ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida
stülobaad'ilt algas sammastik. Sammastiku peale toetub talastik, selle peale katus. Sammaste arv oli määratud, nt ees 6 sammast ja küljel 13 (2 x 6 + 1) Sammas - 3 põhiosa: baas, tüves ja kapiteel - talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine friis - templit kattis skulptuuridega viilkatus ja oli ka vihmavee ärajuhtimisesüsteem Naos: risttahukakujuline kivist seintega ruum, millel oli1 uks, kasettlagi. Ruumi hämaruses paiknesid jumalakujud 3 põhilist stiili: 1.DOORIA - kõige vanem madalad ja jässkad sambad ehitis on raskepärane, lihtne ja range sammastel puudub baas
Sambad toetasid talastikku ja viilkatust.Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail.Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas,tüves ja kapiteel. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Kreeka ehituskunstis(samba arhitektuuris) valitses 3 stiili(reeglite ranguse tõttu nim neid orderiteks)- 1)dooria-vanim; tekkis arhailisel ajastul;tugev,mugav,lihtne;sammas on madal ja jässakas,ilma baasita; samba tüvest liigendavad püstised vaokesed 2) joonia- sambad saledamad,kõrgemad ja enam kaunistatud;iga sammas tõuseb ümmarguselt baasilt; Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega 3)korintose stiil-katavad rikkalikult mitmesugused
Dareiose kaardivägi Susas. Hunn Attila ja Dsingiskaan vms leidmata kuppelhauad Lossi seinad kaetud maalidega, mehed tumedamad naised heledamad Kujutavast kunstist kuldsed maskid atreuse varakambrist Mükeenes lõvide värav KREEKA ARHIDEKTUURISÜSTEEM Kõige tähtsam oli templi ehitus! Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosnevast alaehitisel (Krepidoma), mille ülemine aste oli stülobaat. Põhiplaani keskne ruum oli naos e' cella, eeskoda oli pronaus, opistodomos e tagumine ruum SKULPTUUR II ÕITSEAJAJÄRGUL 23.09.14 Vormiline ilu muutus tähtsamaks, toonitati õrnust ja leebust Kaunis stiil! Tuntumad meistrid olid: Skopas osales Halikarnassose mausoleumi kaunistamisel Säilinud on tema töödest Ateena Alea templi mõned kaunistused Teine meister oli Praxiteles, eelistatum materjal oli marmor Kuulsaim töö oli Hermes On teinud mitmed Aphrodite kujud
põhiplaan · Iga tempel eri jumalale · Välisilme määrasid - kreeklaste mõõdukus, proportsiooni tunne, ehituse püstitamine suurtest blokkidest · Koosneb 2-liiki osadest kandvatest ja kantavatest · Kandvad osad on: 4-nurkne alus(piklik), mis koosneb 1-3 astmest ja sambad · Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammastele toetuvast arhitraavist, mis pärast viiluvälja(tümpanon) · Sammaste taga asub pearuum naos · Sammastel oli 3 stiili · Dooria: aluselt otse, jässakas, madal, kannelüürid (16-20) keskelt painutatud · Joonia: saledam, kõrgem, algab ümmarguse baariga, lõppeb rullis kapiteeliga · Korinose: ümmargune alus, karika kujuline kapiteel Kreeka teater · Kujunes välja 4. Sajandil · Teater raiuti poolsõõrina mäekülje sisse · Nõlvadel paiknesid kivist istmed = theatron
tehtud maalinkutega. Sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudatest jäi mõnigi rüüstamata. Tutanhamoni hauakamber. Tutanhamoni hauakamber. Antiikkunst- see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana-rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla. Tempel- pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. Nt. Abu Simbeli kaljutempel paikkond Niiluse läänekaldal, kus asub kaks kaljusse raiutud templit
Arhitektuur valgus pimedus · Templid - eeskujuks megaron · ehitusmaterjal: puu, savi, kivi, marmor turvalisus ohtlikkus · mõõdukus, liialduste vältimine, selgus täisulikkus Midagi liigset/ puudu proportsionaalsus. · Templi tunnused: ristküliku kujuline põhiplaan, akendeta ruum (naos) mida übritsesid sambad, sambad (2x+1) · Zeusi kuju (12,5 m) Olümpias - kujur Pheidias · Krüselefantiintehnika - kuju puust südamik kaeti elevandilust plaadikestega ja riietus ning relvad kuldplaadiga · Efesos - jõukate kreeklaste riik Väike-Aasia rannikul · Amfiteatrid - looduskaunid kohad (Delfi, Dionysos) · Artemise Tempel efesose, alus 109 x 55m · Ateena Akropol · Dionysose teater - Kreeka vanim · Propüleed - sissepääs Akropoli · Partheroni Tempel "neitsiruum"
sees on Phediase Athena Parthaenose kuju krüselefantiintehnikas(elevandiluu ja kullaga kaetud) · ERECHTEION: joonia stiilis, arh. Phikoles · EPIDAUROSE teater arh. Polykleitos noorem: Orkestra - teatri keskmine osa. Mõisted · Proskeenion eeslava, kus on näitlejad · Naos - templi siseruum · Pronaos templi eesruum · Opistodomos - 5. Vana - Kreeka Skulptuur Arhailine periood - 450 eKr · kouros'ed (meeste kujud, alasti) kore'd ( naiste kujud, riietatud) · Peegeldasid väga hästi erinevaid sugupoolte rolle Kreekas. Erinevust rõhutati. · kujud mõeldud eestvaatamiseks · NÄIDE: Merejumal Poseidoni pronkskuju Klassikaline periood a)Kõrge stiil · kujunes välja kõik kreekapärane
kõrgemas osas aknad, millest paistis sisse valgust. Sinna hämarasse suumi võis valgus tungida ka läbi lahtise õue. Sammassaali nimetati ka ,,pühaduse saaliks", sest just siia toodi pühadus, kelle juurde pääsesid vaid piiratud ülikkonna liikmed. Sammassaalile järgnes vahel ka teisi ruume, kuid sealt võis otse pääseda ka kõige pühamasse ruumi. Seal võisid viibida vaid preestrid, sinna ei pääsenud eales ükski valguskiir, seal pimeduses asetses naos, ristkülikukujuline kast, milles hoiti pühi sümbolieid, samuti võidi seda kasutada püha looma puurina . Ka seest kaunistasid templi seinu ja sambaid kaunid reljeefid, maalid ja hieroglüüfid. Eelpool kirjeldatud templi tüüp oli üks kõige lihtsamaid ja tavalisemaid. Suuremad ja uhkemad templid, keeruliste õuede ja ruumidekompleksiga, asusid tollaegse nt pealinna Teeba lähedal Karnakis ja sellest 3,5 kilomeetri kaugusel Luksoris. Sama suurejooneline on ka Ramassum Teeba
2.Perioodid a) Arhailine e vana aeg 600-480 eKr b) Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr c) Hiline e hellenistlik aeg 323 ekr 30 pKr 3.Arhitektuur a)templid - ristkülikukujulise põhiplaaniga - ehitusmaterjaliks algul puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) - alt ülespoole osad: ALUS(krepidoma,mille ülemine aste on stülobaat), SAMBAD, KAPITEELID(samba ,,pead"), TALASTIK, VIILKATUS, TEMPLI SISEMUS(nn naos;cella ruum, kus paiknes jumalakuju) b)sambad - tavalisemad arvud 6x13, 8x17 - põhiosad: baas, tüves ja kapiteel c)talastik - alumine osa on arhitraav, ülemine friis d) Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos orderid - Dooria madalad jässakad sambad, väga lihtne, tagasihoidlik ja range, sammastel puudub baas - Joonia peenemad ja elegantsemad sambad, kogumulje kergem ja rikkalikum, ümmargune
nagu mõni metsatukk, koobas või allikas. Seal arvati jumal elavat ja sinna toodi talle ka ohvriande. Efesose lähedal Ortygia salus kummardati jumalanna Artemist, kes ühe pärimuse järgi olevat seal sündinud. Zeusile oli pühendatud Epeiroses asuv Dodona hiis, mis hiljem oma oraakli kaudu kuulsaks sai ja kust toodi püha tamme tükk, mille Kolhisesse sõitvad argonaudid oma laeva külge kinnitasid. Edaspidi püstitati pühadesse paikadesse ohvrialtarid ning seejärel jumaluse hoone - naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Esialgu ehitati templid puust. VII sajandil e. Kr. hakati püstitama juba monumentaalseid kiviehitisi. Vanim templitüüp oli antidega tempel. See koosnes siseruumist naosest ja selle esiküljel eenduvatest müüriosadest - antidest, milliste vahel paiknes kaks sammast. Nii tekkinud eesruumi nimetati pronaoseks. Edaspidi jäeti antid ära ja nende asemele paigutati templi ette neli sammast. Tekkis uus templitüüp - prestüül
· 5sajadni algul eKr hakasid sina ja tahvlimaalijad veenvamalt looma kolmemõtlelisi illusioone tasapinnal. Theatron- vaatajate pingiread Orkestra hobuserauakujuliselt asuv ümmarguneväljak orus, kus esinesid koor ja tantsijad. Skeene ehitis, kust ilmusid välja näitlejad Krepidoma maapinnas kahe-kolme astme võrra kõrgem alus, milles seisab tempel. Stülobaad krepidoma ülemine aste. Entaas paisutus tüves. Kannelüürid kitsad püstvaod Naos sammaste taga asuv, risttahukakujuline kivist seintega ruum Kassetid nelinurksed süvendid naose laes. Krüselefantiintehnika tehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandipuuluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Kaanon kehtiv mõõtmetenorm. Hüdria kolme käepidemega veenu. Amfora kahe sangaga nõu veinihoidmiseks Krateer lai nõu, milles segati vett ja veini.
Kantavad osad on; a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi. b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega. Põhiplaan ja ruumid TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju... Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed- kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on
Homerose müütiliste lugude seotust Kreeka jumalate ja inimlike voorustega õigluse, tarkuse, vapruse ja mõõdukusega tunnistas kogu Kreeka ühiskond. Kreeklaste mütoloogia mõjutas suuresti roomlastest vallutajate müüte ning on jätnud lääne ühiskonnale uskumatult suure pärandi, mille mõju kestab tänaseni. (McKenzie, Prime, George, Dunning 2002: 16-17) Tempel Kreeka arhitektuuri ja kunsti väljapaistvaim näide on tempel, vanakreeka keeles naos. Püha paika, kuhu tempel rajati, nimetati tenemos´eks ning sageli olid seda maa-ala tähistavateks märkideks müür, kalju ja puu. Pühad kohad olid seal, kus asus näiteks allikas või kaev. Kreeka templikompleksi tähtsaim osa oli altar. See tehti siledatest kividest, lubjatud tellistest või tahutud kividest ja see asus väljaspool templihoonet vaatega itta. Kummardajad seisid ringis ümber altari, kui pühas tules põletati ohvriande jumalatele. 5
10. Väljakaevamisi Mükeenes ja Troojas tegi saks päritolu ärimees ja arheoloog Heinrich Schliemann ( 1922- 1990 a.). Vana-Kreeka 1. Kreeka kunsti jaotatakse kolmeks ajajärguks 1) Arhailine ajajärk: 600 eKr. 2) Klassikaline ajajärk: 480-320 eKr. 3) Hellenistlik ajastu: 323-30 eKr. 2. Kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad olid Väike-Aasia, Itaalia, Sitsiilia ja muud Vahemere saared. 3. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. 4. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga
3. Hellenistlik aeg lõppes 30 eKr (Kreeka kultuur levib) Arhitektuur Vanimad templid pärinevad arhailisest ajast, kus hakatakse kasutama marmorit ja eeskujuks megaron. Klassikalisel ajal templid muutuvad ilusamaks. Võeti aluseks üks moodul nt samba läbimõõt, et saavutada täielik harmoonia. Põhiplaan on ristküliku kujuline. Templi kolm osa: alus- koosneb kolmest astmest, ülemine aste grebidooma sammastik tarastik Sammaste taga naos, kus polnud aknaid, seal oli jumala kuju. Lagi oli puust, kassettlagi. Antiikaja näide: Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias, 450eKr, varane dooria stiil. Tarastiku peal kolmnurk viilkatus. Siduainet ei kasutatud. Sambad on paigutatud sissepoole kaldu, et kaugelt tunduks otse. Ehituskunstistiilid ehk orderid: 1. Dooria- kõige vanem, levib Penoponnosel (Partelon). Sambal ainult tüves ja kapiteel. Samba vagusi nim. panelüürideks, samba keskel on väike paisutus
TALASTIK 1)ARHITRAAV (sammastele toetuv rõhttala) 2) FRIIS (ehisriba) a) dooria stiilil vaheldumisi triglüüfid (püstvagudega plaadid) ja metoopid ( reljeefidega plaadid) b) joonia stiilil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne.) KARNIIS (eenduv ehisliist talastiku ülaosas) VIILKATUS katuse servades ehisliist veesülititega nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid TEMPLI SISEMUS nn. naos; cella - ruum, kus paiknes jumalakuju ATEENA AKROPOL ehk ülalinn 5. sajand eKr Perikles algatab Ateena akropoli ehitust. Pheidias - arhitekt, kes hoidis silma peal. Mnesikles tegi dooria stiilis propüleed ehk väravehitised. vasak tiibhoone - maaligalerii, parem tiibhoone - raamatukogu. Kallikrates - Nike tempel. Philokles - Erechteion. Templi sambad on jooni stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud - karüatiidid.
stülobbaat. Seejärel tuli sammas, tüvi ja ülemine osa kapiteel, mis omakorda koosnes echinosest ja abakusest. Seejärel tuli arhitraav, mille peal oli friis, mis omakorda jagunes metoopideks(plaat millel on relieef) ja triglüüfideks. Samba jooned on kannelüürid. Katuse alumine äär on geison. Ülemine osa on sima. Akroteerid( katuse kaunistused). Väga olulisel kohal oli ka põhiplaan(missugune see tempel oli) Keskne ruum- naos e cella Eeskoda- pronaos Tagumine ruum- poistodomos VT VIHIK 23.09.14 Skulptuur II õitseajajärgul: Seda perioodi iseloomustas: Poolitilise killustatuse süvenemine Elu muutus ebakindlamaks Omavahelised tülid, Vanad, lihtsad vaated hääbusid Naiivne usk jumalatesse kadus, asendudes skepsisega
b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: a) talastik, kuhu kuuluvad arhitraav, friis ning geison(eenduv garniis) b) lame viilkatus Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Põhiplaan: Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse kuus erinevat templite põhitüüpe(pildil). Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili: dooria, joonia ja korintose. 4.Kuidas nimetatakse samba osi? Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest
Festivaliks, kes pidid hoolt kandma Ateena enda eest. Christopher Pelling arvab, et see oli kindel kultus, mis oli pühendatud Ateenale. Selle teooria järgi, sõna ,,parthenon" tähendab ,,neitsi jumalanna tempel". Esimene kirjapanek, kus sõna Parthenon kastutakse kogu hoone nimena, on päris neljandast sajandist eKr ning kirjutas sellest oraator Demosthenes. Viiendal sajandil eKr, oli struktuur kutsutud lihtsalt ,,ho naos" (tempel). Arhitektorid Mnesikles ja Kallikrates kutsusid templit Hekatompedoseks (saja ruutmeetrine ehitis). Esimesel sajandil pKr Plutarch nimetas hoonet Hekatompedon Parthenon. Kuidas kasutati? Kuigi Parthenon on arhitektuuriliselt tempel ning seda kutsutakse ka nii, siiski ei tähenda see ainult seda. Oli välja kaevatud väike pühamu vanema altariruumi seest, mis on arvatavasti pühendatud Ateenale. Parthenon kunagi ei olnud kultuste läbiviimise paigaks.
Megaroni põhiplaan 5 VANA-KREEKA Ehitustehnika: Kreeka ehitustehnika ja konstruktsioonid paistavad silma täpse teostusega. Müürid laoti sideaineta. Müürikvaadrid, sambaosad, talad, kiviplokid kinnitati üksteise külge raudankrute,-pulkade ja -klambritega. Sillustena kasutati arhitraavset talasüsteemi. Kreeka arhitektuuri tähtsaimaks ehitiseks oli tempel, mis koosnes kaheks või kolmeks ruumiks jaotatud ehitisest. Pearuumi, milles asus pühakuju, nimetati cella ehk naos. Kujunesid välja erinevad templitüübid – anttempel, prostüül, amfiprostüül, mis erinesid üksteisest sammaste arvu ja paigutuse poolest. Sambad on kreeka arhitektuuri põhivormiks. Sammaste ja talastiku erinevuse järgi jaotatakse kreeka arhitektuur dooria, joonia ja korintose stiiliks. Sammaste ja alaehituse paigutusel on kasutatud ehitustehnilist võtet, mida nimetatakse kurvatuuriks (ehitusvõte, kus alaehitus kaardub kergelt keskpaiga poole ja sambad on
(Vaga 2000) Sinna hämarasse suumi võis valgus tungida ka läbi lahtise õue. Sammassaali nimetati ka ,,pühaduse saaliks", sest just siia toodi pühadus, kelle juurde pääsesid vaid piiratud ülikkonna liikmed. (Alpatov 1973) Sammassaalile järgnes vahel ka teisi ruume, kuid sealt võis otse pääseda ka kõige pühamasse ruumi. Seal võisid viibida vaid preestrid, sinna ei pääsenud eales ükski valguskiir, seal pimeduses asetses naos, ristkülikukujuline kast, milles hoiti pühi sümbolieid, samuti võidi seda kasutada püha looma puurina (Spence 2000). Ka seest kaunistasid templi seinu ja sambaid kaunid reljeefid, maalid ja hieroglüüfid. Eelpool kirjeldatud templi tüüp oli üks kõige lihtsamaid ja tavalisemaid. Suuremad ja uhkemad templid, keeruliste õuede ja ruumidekompleksiga, asusid tollaegse nt pealinna Teeba lähedal Karnakis ja sellest 3,5 kilomeetri kaugusel Luksoris
· Tänapäeval on rotund kõigi ümarehitiste ühisnimetus · Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer · Peripteer ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida · Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber dipteer · Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud · Kreeka templi pearuumiks oli naos (lad cella) seal asus jumalakuju · Kreeka templite katuse alaosas ümber talastiku jooksis pikk reljeefidega kaunistusriba friis · Friisi kaunistused võisid olla kas geomeetrilised kujundid või inim- ja loomakujud II Kreeka ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul · Kõige varasemad kreeka templid ehitati puidust ja need pole säilinud · Ei ole säilinud ka egeuse kultuuri templid · Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr
TOHUTU AUTORITEET. Sündis Zeusi peast. APOLLON kuldjuukseline noormees, kultuurikaitsja. Üks populaarsemaid. ARTEMIS Apolloni kaksikõde, jahijumalanna, elava looduse kaitsja HERMES jumalate käskjalg, teekäijate kaitsja, hingede juht allmaailma. APHRODITE armastusejumalanna. Võõramaist päritolu. DIONYSOS veinijumal, ainus inimesest emaga (jumalast isaga) juma. TEMPLID Kreeka pühamu keskpunkt oli ALTAR madal kivist alus, ohriloomadele. Pühamutes oli tempel (NAOS), suuremates mitu. Ühes templis hoiti jumala kuju, kuskil põles jumala tuli, rituaalid vabas õhus. Poliste tähtsaimad ehitised. PREESTRID&RITUAALID Igaüks võis ohverdada, aga pühamute juures valvel preestrid, kes polnud omaette seisus, vaid lihtsalt aristokraadid. Tähtsaim rituaal VEREOHVER. Jumala austamine oli polise elanikke ühendav tegevus, see ilmnes usupidustuste ajal, kuhu võisid mõnikord isegi orjad minna. ORAAKLID Jumalate tahte selgitamiseks jälgiti endeid
mongolite väepealik Tsingiskhaan on maetud sinna. Lossid olid seinamaalidega kaunistatud, kasutati geomeetrilist ornameetikat + figuraalne maal. Mükeene perioodi üheks kõige hinnalisemaks näited on kuldmaskid KREEKA ARHITEKTUURISÜSTEEM MÕISTED Tähtsaim: templiehitus. Kreeka tempel seisnes ühest või mitmest astmest kosneval alehitisel krepidomal. Tempel oman põhiplaanilt koosnes 3-st osast: Pearuum naos ehk cella Eeskoda ek pronaos Tagumine ruum ehk opistodomos Kõihge lihtsam templivorm oli Antidega tempel, kõige levinumaks ja kallsikalisemaks peetakse Periteeri. Kõige keerulisem oli Dipteer=2 rida sambaid ümber templi. Kreeka templil eristatakse 3 stiili: Dooria Joonia Korintose Dooria stiil on kõige vanem, seda iseloomustab rangus, lihtsus, puudus baas, tüves läks keskelt veidi jämedamaks,
Mõistet "tempel" kasutatakse eelkõige kristlusest ja islamist väljaspoole jäävate usundite sakraalehitiste kohta. Kristlikke pühakodasid nimetatakse "basiilikateks", "katedraalideks" või "kirikuteks"; islami pühakodasid "moseedeks". Siiski on ka üksikuid kristlikke pühakodasid hakatud viimastel sajanditel mõnikord nimetama templiteks. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. polist poliitilise kindlustumise ajajärgul. Nad lähtusid lihtsast megaroni
Muistsed kreeklased ehitasid oma jumalate auks templeid, kus neile toodi ohvriks toitu, veini ja mõnikord elusloomi. Rikastel peredel oli oma majas pühamu vähematele majajumalatele. Nümf: on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad Tempel: (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Oraakel: ettekuulutaja, ennustaja. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus
kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega TEMPLI PÕHIPLAAN Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili e orderit: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad
Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast ja veest. Võitluses jumalate poole hoidnud titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskuseid. 3.3. Templid ja preestrid: Tüüpiline kreeka pühamu koosnes eraldiseisvast kividest laotud altarist või altarist ja selle juurde rajatud templist (kr k naos), milles asus jumala kuju. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver, mille käigus ohvriloom altaril veristati. Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad. Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu. Kuigi Vana-Kreekas oli ohverdamine kodanikukohus, tohtisid jumalate poole pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud
Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt mullast ja veest. Võitluses jumalate poole hoidnud titaan Prometheus aitas kaitsetuid inimesi, õpetades neile tule kasutamist, jumalatele ohverdamist ning muid tsiviliseeritud eluks vajalikke oskuseid. 3.3. Templid ja preestrid: Tüüpiline kreeka pühamu koosnes eraldiseisvast kividest laotud altarist või altarist ja selle juurde rajatud templist (kr k naos), milles asus jumala kuju. Tähtsaimaks rituaaliks oli vereohver, mille käigus ohvriloom altaril veristati. Tapetud looma liha küpsetati järgnenud pidusöögi käigus ning altaril põletati ohvrilooma inimestele söögiks kõlbmatud osad. Jumalad said talitusest osa läbi taevasse tõusva ohvrisuitsu. Kuigi Vana-Kreekas oli ohverdamine kodanikukohus, tohtisid jumalate poole pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud
tavaliselt ühest kuni kolmest astmest, ülemine aste on stülobaad. Teiseks sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidest, sellel toetuvast arhitraavist, mille peal on friis, mis omakorda kannab karniisi. Teiseks võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja e tümpanoni. Katust piirab liist vihmavee valgumiseks tümpanonile. Sammaste taga asub templi pearuum naos. Kreeka templi arhidektuuris on kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on suhteliselt madal. Ilma baasita. Sama tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed kannelüürid, mida on 16-20 Sammas aheneb üleval. Keskkohast on pisut paisutatud(entaas) Sammast kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem, algab mitme osalise baasiga. Kapiteel on rullpadjandi kujuline. Korrintose sammas on sarnane jooniale, ainult kapiteel on karikakujuline ja seda
annaabi.ee 
