Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. ,,Ida Euroopa ehk Bütsants" Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a Skisma ( ida ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel . Ortotoksi kiriku suureks probleemiks oli Ikonoduulide ja Ikonoklastide omavahelised tülid. Ikonoduulid- pooldasid Jumala piltide kummardamist Ikonoklastid- hävitasid ikoone ,,Haridus" Üle terve Bütsantsi oli levinud kirjaoskus ja koolid. Hariduses lähtuti antiikkreeklastest. Õpetus põhineb piiblil,-Platonil,-Aristotelesel. Tänu Bütsantsi haritlastele säilib paljude antiik teadlaste teosed. ,,Viikingid" Skandinaavia rahvad kes elasid rannikul, paistsid silma meresõiduoskusega, tegelesid põllupidamise, käsitöö ja kaubandusega.
Pidevad tõusud ja langused. Ikoonid on usulise sisuga pildid, imettegevad objektid. Neid valmistati enkaustikatehnikas, temperavärvidega laudadest tahvlil (tahvelmaal). Erinevad antiik- ja uusaegsetest piltidest. Ümberpööratud perspektiivi puhul hargnevad paralleelsed sirged üksteisest sügavuse suunas, olulisemate objektide esiletoomiseks. Kuldsed toonid, hingelisus, salapära, käte ja näo kontrastsus. Ikonostaas on pildisein, eraldas kooriruumi kogudusest. Ikonoduulid on ikoonide pooldajad, ikonoklastid vastased. Ravenna kirikute mosaiikide sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad, riided toretsevad, pead väikesed, kuid silmad suured, tihedas reas, tasapinnalised, tausta pole püütud kujutada. Mosaiigis kasutatud värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi. Kristlust käsitleti mitmekesisemalt, keisrikultus taandus. Tarbekunst oli väga rikkalik, kallid materjalid ja keerukad tehnikad.
BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile. IKOONID Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9
Ikoonid Bütsantsi maalikunst Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ülekaalu
Vikkel sfääriline kolmnurgakujuline arhidektuurilie vorm, mis võimaldas ehitada kupleid kõrgemale. Empoor rõdutaoline ruumiosa. Liseen seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petik Liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Tambuur Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Ikonoduulid ikoonide pooldajad. Ikonoklastid pildieitajad. Ikoon usulise sisuga pilt. Ikonostaas ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Nimbus pühasära. Enkaustika vaha segamine värvidega(värvipigmentide).
BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID Janno Reilik Bütsantsi maalikunst On katkendlikult säilinud, sest VäikeAasia ja Kreeka jäid alates 15.saj. Islamiusuliste türklaste võimu alla 3951453 Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada) Ikoonid ususlise sisuga pildid Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte Ikoonid pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoonid Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid.Ikoonid Maalikunst Katkendlikult säilinud Elusolendite kujutamine kunstis keelatud Hävitati Bütsantsi kunstipärandit miniatuuridel Pühapildid Ikoonid Mida ja mismoodi kujutati 8. ja 9. sajand ikonoklastide liikumine Inimesi kujutavad kunstiteosed Keisrite toetus Ikonoduulid Pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoon jumalaema 19.Sajand pronks Ravenna kirikute mosaiigid Kuulsad Sõnum usuline ja poliitiline Kultuseobjektiks keiser Keiser riiki ja kirikut Ravenna varakristlike kirikute mosaiigid Figuurid Saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud Riided ei luba aimata kehavorme Näod väikesed suured silmad karmilt ja võimukalt Asetatud ritta Hõljuvad tühjuses Kuldne taust Ruum kujundamata
Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. „Ida –Euroopa ehk Bütsants” Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a – Skisma ( ida – ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel . Ortotoksi kiriku suureks probleemiks oli Ikonoduulide ja Ikonoklastide omavahelised tülid. Ikonoduulid- pooldasid Jumala piltide kummardamist Ikonoklastid- hävitasid ikoone „Haridus” Üle terve Bütsantsi oli levinud kirjaoskus ja koolid. Hariduses lähtuti antiikkreeklastest. Õpetus põhineb piiblil,-Platonil,-Aristotelesel. Tänu Bütsantsi haritlastele säilib paljude antiik teadlaste teosed. „Viikingid” Skandinaavia rahvad kes elasid rannikul, paistsid silma meresõiduoskusega, tegelesid põllupidamise, käsitöö ja kaubandusega.
Kätrin Türin BÜTSANTSI KUNST Mis ajal sai Istanbul Bütsantsi 395.aastal pealinnaks? Kuidas nimetati teise nimega Istanbuli? Konstantinoopoliks ja Bütsantsiks. Kes on ikonoduulid? Ikoonimaali pooldajad. Kes on ikonokastid? Ikoonimaali vastased. Mille kujutamine oli islamis keelatud ja Oli keelatud jumala ja inimese kujutamine, sest miks? seda peeti jumala loometegevusega võistlemiseks. Millistel maadel on lisaks Väike- Itaalia, Venemaa, Armeenia, Bulgaaria, Serbia, Aasiale säilinud Islami kunsti? Rumeenia, Gruusia.
San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplokid talum (reljeefideg akaunistatud kiviplokk), seinu liigendavad liseenid (kitsad püstribad), mida ühendavad petikud (lamedad süvendid), maalikunst keelati elusolendite kujutamist, piltide pooldajad olid ikonoduulid ja eitajad ikonoklastid, Ravenna kiriku mosaiigid, mosaiik: (Theodora oma saatjaskonnaga, Justinianus), figuurid pikaksvenitatud, saledad, pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad, figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest, figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata, ikoonimaal: enkaustikatehnika, kordumatu, erinev, ümberpööraud perspektiiv, ümar nägu, suursugune hingelisus, ikonostaas püha
Mosaiikidega. Kuulsamad näited on Ravenna kirikutest. Nende sõnum on usuline ja poliitiline ja kunistati ka seinamaalisega. 8. Mida võib uut leida maalikunstis? Palju erinevaid ikoone. 9. Mis oli ikonolastide liikumine? 8. ja 9. sajandil raevutses bütsantsis nn. pildieitajate ikonoklastide liikumine. Nad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Peaaegu sada-aastat kestnud võitluse lõpuks suutsid võita pildiarmastajad - ikonoduulid. Vana-Vene kunst 10. Kuidas sattus bütsantsi kunst eeskujuks vana-venele? Bütsantsi kunst sattus eeskujuks vana-venele tänu Kiievi vürsti Vladimirile, kes abiellus Bütsantsi printsessiga. Kuna tänu sellele astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, võeti peale ristiusu üle ka võtted ikoonide maalimiseks ja kirikute ehitamiseks. 11. Nimeta mõned kuulsamad vene kirikud? Sofia kirik Kiievis Dmitri peakirik Vladimiris
Ehitati ka kirikuid, mis meenutavad kreeka risti e. Võrdhaarset risti, neid katab 5 kuplit. Selliste kirikute ehitamine hakkab umbes 9.sajandi paiku. Hilisbütsantsi kirikud on väikesed ja tagasihoidlikud. MAALIKUNST: maalikunstis on languse ja tõusuajad ning tänu sellele on seda säilinud katkendlikult. Seda on palju hävitatud, sest islamikunstis ei tohi inimesi kujutada. Bütsantsis oli võitlus kunstipooldajate (ikonoduulid) ja kunstivastaste(ikonoklastid) vahel. 8.saj. alguses saavad võimule ikonoklastid, hakkavad kunsti hävitama. Keiser pooldab, sest kloostrid olid rikastunud ja nii sai nende vastu võidelda.9.saj. keskel saavad taas ikonoduulid võimule, algab pühapiltide tegemine, pildid on au sees. Maalikunsti on vähe säilinud bütsantsi aladel, rohkem on venemaal ja põhja-itaalias(ravenna kirikutes bütsantsi mosaiigid poliitilise ja usulise sõnumiga). Keiser on kultusobjektiks,sest ta
· Palju vabu inimesi tugevuse alus vabad talupojad. Maksti makse. Bütsantsi vaenlased · Bulgaaria riik (7.-11. saj) · araablased (7.-9. saj) · viikingid, Kiievi-Vene (9.-10. saj) · türklased 1071.a Mansiketi lahing-Bütsants kaotab türklastele Väike-Aasia. Keiser palub Euroopalt abi, lükkab käima ristisõjad. Usulised kodusõjad · Ikonoklastid ikoonipurustajad.Leon III pooldajad (730. a keelustas ikoonid). · Ikonoduulid ikooniteenijad. Keisrinna Theodora pooldajad. (843. a taastas ikoonide austamise). Kultuur · Vahelüli idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. · Antiikeeskujude austamine, arendamine. · Harmooniline tervik. · Kaks hiigelaega kunstis: 1) Justinianuse valitsemisaeg VI saj 2) IX saj II pool, pärast kodusõja lõppu Kujutav kunst · Mosaiik ja fresko · Skulptuuri vähe- seostus paganlike jumalatega · 9. saj ikoonimaal Teadus
Kõrvalkuplid paiknevad madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur. Üldiselt on kirikud väikesed ja väljendavad munkade tagasihoidliku ellusuhtumist. Enamik Bütsantsi kujutava kunsti teoseid on säilinud väljaspool tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal, kuna paljud kunstiteosed kujutasid jumalikust ja ikonoklastide meelest oli see pühaduse teotamine, need teosed hävitati. Hiljem, 9. Sajandil said ikonoduulid pooldajad, uuesti võimu ülekaalu ja pühapiltide valmistamine ning austamine taastati. Kuulsaimad näiteid on Ravenna kirikute mosaiigid. Peamiseks kultuseobjektiks on keiser, kes juhib nii riiki kui ka kirikut. San Vitale kirikus on kujutatud Justinianust ja keisrinna Theodorat õukondlaste keskel. Inimkujutiste figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad. Keha katavad riided, mis ei luba aimata kehavorme. Näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt
Ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, võrdhaarse kreeka risti kujuga Põhiplaanilt meenutab võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit. Suur kuppel oli keskel ja neli väiksemat äärtes. 2.Mida tähendavad mõisted "Liseen" ja "petik"? petik: liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid e petikud. Liseen: kitsad püstribad, mis liigendavad seinu BÜTSANTSI MOSAIIGID 4.Pildikummardajad(usulise sisuga piltide pooldajad) on IKONODUULID Pildirüüstajad(usulise sisuga piltide vastased) on IKONOKLASTID Seega tähendab IKONOKLASM ikoonkunsti 5.Ikoonidel ehk pühapiltidel kujutati tavaliselt PÜHAKUTE MÄLESTUSPILTE, kõige sagedamini aga MAARIA JEESUS LAPSEGA 7.Millele ikoonid maaliti? Maaliti kokku liimitud laudadest tahvlile 8. Ikoonid maaliti algul ENKAUSTIKA tehnikas, kus värvide sideaineks oli KUUM VAHA, alates 8.sajandist kasutati TEMPERA värve, mis segati MEE; MUNAVALGE VÕI MÕNE MUU ORGAANILISE SISEAINEGA
portreed on üldistatumad. Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja. Nagu ka muudes kunstiharudes, nii segunes ka portreekunstis paganlik ja kristlik sümboolika. Põhjus, miks kristlaste jaoks sai maal (ikoonide näol) vastuvõetavaks, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju. Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene Piiblist. Ikoonide kummardamise üle tekkisid suured vaidlused, kerkisid esile ikonoduulid, kes olid selle poolt, ning ikonoklastid, kelle meelest ikoonide kummardamine oli saatanast. *Järgmisena skulptuurist. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage. Vormilt meenutavad need varakristlikud reljeefid roomlaste ajalootemaatilist reljeefkunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist
Bütsantsi mosaiigid ja ikoonid. Seinamaal Bütsantsi maalikunst Arengus vahelduvad Maalikunsti on säilitatud katkendlikult, sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid alates õitsengud langusaegadega 15.sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla, kuid islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mistõttu on isegi Bütsantsi kunstipärandit hävitatud Võitlus kujutava kunsti Ikonoduulid pidasid Ikonoklastid lähtusid Ikonoklastide seisukohad 9.sajandil said ülekaalu pooldajate ja vastaste ikoone pühadeks põhimõttest, et pühade muutusid riiklikuks uuesti ikonoduulid ja vahel objektideks. Nad uskusid, asjade kujutamine pildil poliitikaks 8.sajandi pühapiltide valmistamine et pildid võivad imet teha on nende pühaduse alguses
Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mida ümbritsesid kahekorruselised ehitised. Ehitiste keskel asus nn. koda e. Ivan ja samuti kambrid õpilastele. Mosee-pühakoda (hakati ehitama 7. Sajandil). Põhitüüp: müüriga ümbritsetud õu, mille keskel kaev, ühel küljel suurem madal saal, mis on sammastega jaotatud löövideks. Tambuur Sale silinderjas akendega ruum peakupli all Ikoon usulise sisuga pilt Ikonoduulid Ikoonide pooldajad Ikonoklastid Ikoonide vastased Ikonostaas kooriruumi ja kogudusele mõeldud kirikuosa vahele jääv sein, mis kaetud ikoonidega Petik lame süvend arabesk abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv. Ornamentika erinevatest materjalidest: 1) erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiik (nt. marmor), modelleeriti kipsist või stukist (kipskrohv), värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest. Transept e
kujutada. Pühadeks ei peetud mitte ainult piltidel kujutatud pühakuid, vaid ka ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama. Bütsantsi kunstiga on mõningases suguluses ka kõrgetasemeline vanaarmeenia kunst. Ristkuppelkirik Ateenas.
maakondade ühiskoosolekud TRÄÄL ori DANELAG Taani õiguse ala Suurbritannias VALHALLA põhjala mütoloogias koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased RUUNID viikingite raidkirja ehk ruunikirja kirjamärgid AASID JA VAANID viikingite jumalate perekond BASILEUS - Bütsantsi keiser METROPOLIIT - piirkondlik kirikujuht IKOON kreekakatoliku kiriku pühapilt IKONOKLASTID ikooni eitajad, pildirüüstajad IKONODUULID ikoonide pooldajad PAAVST roomakatoliku kiriku pea PIISKOP kiriku kõrgeim vaimulik, piiskopkonna juht PREESTER vaimulik, kes korraldas kirikuteenistusi KATEDRAAL peakirik, piiskopikirik VISITATSIOON kiriku kontrollimine EREMIIT üksiklane, erak KLOOSTER munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Isikud: CHLODOVECH frankide kuningas; tema juhtimisel vallutati Gallia; Frangi riik astus ristiusku
- suurenesid erinevused lääne- ja idakiriku vahel (al.9.saj) - 1054 kirikulõhe e. suur skisma: Kreekakatoliku ehk õigeusu (ortodoksi) kirik Roomakatoliku ehk katoliku kirik Pea- Konstantinoopoli patriarh Pea- Rooma paavst Keskus- Konstantinoopol Keskus- Rooma Püha vaim lähtub isast Püha vaim lähtub isast ja pojast Abielu keeld vaid kõrgvaimulikel Abielukeeld kõigil vaimulikel - ikonoduulid ( ikoonide austajad, ikooniteenijad, nende arvates pühapiltide ehk ikoonide austamine lubatud) ja ikonoklastid (ikoonide mittelubajad, ikoonipurustajad, 730. a keelab keiser Leon III ikoonide kummardamise- väidab, et ebajumalakummardamine, ilmselt mõjud islamist, kus jumala jt kujutamine keelatud) 8. Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel
ikoone endid. Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, kuid seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane (Feofan Grek, u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430)
Kuidas viimaseid nimetati? Usulise sisuga piltide pooldajad pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks ja tihti kaasnes sellega usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Pildieitajad lähtusid aga samast põhimõttest millest islamiusulisedki. Nende arvates olid Jumal ja kõik pühad nähtused ülemeelelised, järelikult nähtamatud. Pühade asjade kujutamine pildil on sel juhul nende pühaduse teotamine. Pooldajad ikonoduulid Eitajad ikonoklastid Mis on ikoon? Usulise sisuga pilt Milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat? Et need võivat imet teha ja usklikke aidata Mida kujutati ikoonidel kõige enam? Märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu? ikonostaasid Millises Itaalia linnas leidub palju bütsantsi mosaiike? Millal hakkas kujunema Kiievi-Vene riik? 9.-10. sajandil 10. saj. lõpul astus Kiievi vürst Vladimir ristiusku ja abiellus Bütsantsi printsessiga
Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused:
Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused:
Idas ei kehtinud vaimulike abielukeelt, seda nuti ainult krgvaimulikelt. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Pha Vaim lhtub isast, paavstid aga kinnitasid, et Pha Vaim lhtub Isast ja Pojast. Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriarh 1054. aastal teineteise kirikuvande alla, mis thistas ida- ja lnekiriku lplikku lhet. Lne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. Ikonoduulid ja ikonoklastid: Idakirikus oli traditsiooniliselt vga levinud phapiltide ehk ikoonide austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus, vaid esindas kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide
Americo Vespucci-saadi aru, et on avastatud uus manner Ameerika. Fernao Magalhaes-Hispaania teenistuses portugaallane,tegi ümbermaailmareisi 1519- 1522.Tapeti pärismaalaste poolt Filipiinidel. Negatiivsed tagajärjed-süüfilis, malaariat peeti alguses kartuli süüks. Positiivsed tagajärjed-toodi euroopasse kartul, tubakas, mais, tomat. Väärismetallide sissevedu euroopasse. 2.ikonoklastid-e.ikoonipurustajad, keiser Leon 3(keelas ära ikoonide kummardamise) ja tema pooldajad, Ikonoduulid-ikoonide austajad Pilet 3 1.Renessans ja humanism. Levik euroopas 16. saj. Uus maailmavaade, ühiskond edukas, edusammud loodusteaduses, jumala asemel tähtis inimene, eeskujud antiikajast, ka kolmas seisus e. Kaupmehed rikastusid, humanism e. Ilmalik haritus, vastandus teoloogiale.Vabaneti usulisest maailmavaatest.LEVIK EUROOPAS-prantslane Erasmus Rotterdamist, ,,Narruse kiitus"(naeruvääristas teoloogiat), inglane Thomas More, Erasmuse sõber, teos ,,Utoopia"(ühiskonnakriitiline ja
Miniatuurmaalid ehk raamatupildid olid usulise sisuga. Figuurid samuti pikaks venitatud ja karmiilmelised. Uudseks võtteks kujunes peatüki algustähe rikkalik kaunistamine ornamendiga 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate – ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad – ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Vanavene kunst (9.-17. sajand) Vana – Vene kunstiks nimetatakse Venemaa kunsti 928.a Venemaa ristimisest kuni 17. sajandi lõpuni. Vana-Vene kunstil on suuri mõjutusi Bütsantsilt, eriti arhitektuuris. Välja hakkas see kujunema 9. – 10. saj
Pärusvaldused läänidest kujunes välja Bondid Skandinaavia taluperemehed Tingid koosolekud Skandinaavias Alltingid ühiskoosolekud Skandinaavias Kongun kuningas Hipodroomi parteid rahva jagunemine värvide järgi millist kaarikut toetati. Teemad sõjaväeringkonnad Strateegid juhtivad väepealikud Stratioodid maakaitseväelased Metropoliidid kirikujuhid (piirkondlikud) Ikoonid pühapildid Ikonoklastid Leon III ja tema pooldajad Ikonoduulid ikoonide austajad Hagiograafia pühakute elulood
Ameerikast toodi Euroopasse kartul,tomat,mais ja tubakas.Varauusajal muutus oluliselt majanduskorraldus, eelkõige muutused kaubanduses,tööstuses ja edaspidi põllumajanduses. Maadeavastuste järel kasvas väärismetallide sissevedu Euroopasse.Peamiselt tõi Hispaania kulda ja hõbedat oma Ameerika-valdustest.Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse ja Lääne- Euroopas oli põllumajanduse areng väga intensiivne. b)ikonoklastid ja ikonoduulid *Ikoonid(kr ikonos- kujutis) on pühad pildid kus kujutati peamiselt Kristust ja neitsi Maarjat(Jumalaema). Kujutati ka kohalikke päritolu inimesi, kes oma tegevuse tõttu pärast surma pühakuks kuulutati. Ikoon esitas kiriku õpetust *730 keelas keiser Leon lll ikoonide kummardamise *ikonolastid- ikoonipurustajad leoni pooldajad *ikonoduulid- ikooniteenijad e ikoonide austajad Ikonoklastid väitsid,et ikooni austamine võrdub ebajumala kummar-
Skulptuure loodi vähe,rohkem reljeefid. Bütsantsi ja vanavene kunst 395 jagunes Rooma riik kaheks(Ida-Rooma Bütsants,mis kestis 1453.a ja Lääne- Rooma. Bütsantsi keeleks sai kreeka keel Keiser oli piiramatu võimuga valistseja. Suur idamaade kultuuri mõju. Ristiusk lõhenes õigeusu ja kaotiliku usuks. Arhitektuur Kirikud peamiselt tsentraalehitised 6. saj ehitati Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik. Bütsantsi mosaiigid,seinamaalid,ikoonid Islam on palju hävitanud, ka ikonoduulid(piltide pooldajad) ja ikonoklastid(pildieitajad). Kunst erineb antiigi omast(figuurid saledad,pikaks venitatud.) Kehavorme ei ole näha,toretsevad riided, Näod väikesed,silmad suured ja karmid Figuurid tihedas reas Ei taotleta looduslikke värve ega ümbritsevat ruumi Ei kujutata konkreetset sündmust vaid igavikulist Jeesust kujutatakse võimukana. Ikoon Kanooniline Keha tõrjumine Ümberpööratatud perspektiiv Kuldne taust Vanavene kunst
Bütsantsis olid piiskopkonnad, mille keskusteks olid katedraalid. Piiskopid pühitsesid sisse preestrid ning väga olulised olid Benedictuse kloostrireeglid. Valitsemine, riik barbarite kunungriigid 6. saj. (nt. läänegootide, vandaalide, idagootide, frankide, burgundide ja tüüringite kuningriigid ja ida-rooma keisririik). Verduni lepingu sõlmides 843. a. jagunes Frangi riik Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi (e. Lothari) riigiks. Kultuur Bütsantsis olid ikonoduulid ja ikonoklassid. Inimesi huvitasid pühakute elulood. Olid eeposed (nt. ,,Nibelungide laul"). Majandus valitses katedraalmajandus, raha polnud ringluses, ühist maksusüsteemi polnud ning kauplemine oli raske. Sõjad, vallutused Frangi riik laienes kõvasti. Konflikte oli palju, nt. paakide ja germaanlaste, Itaalia ja langobardide ning ungarlaste ja araablaste vahel. Toimus Poiters' lahing (732. a.), kus Euroopasse sisse tungiti, kujunes välja raske ratsavägi
kuningavõsast. Vanem Edda põhjala eepos, peamine allikas Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta. Bütsants Keiser piiramatu võimuga valitseja Metropoliidid piirkondlikud kirikujuhid Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik Ikoon pühapilt vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga. Strateegid juhtivad väepealikud Ikonoduulid ikoonide austajad Stratioodid maakaitseväelased Hagiograafia pühakute elulood Kolleegium äri-ja ametiühing Konstantinoopoli hakati varasema kreekapärase nimetuse järgi kutsuma Bütsantsiks. Ametlikult oli riik aga Rooma keisririik ja elanikud roomlased. Enamik rääkis neist kreeka keelt, millest sai VII sajandil ka Bütsantsi riigikeel. Riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia
Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudegasambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. 8. ja 9. sajand olid bütsantsi kunstile raskeks ajaks. Siis raevutses nn. pildieitajate - ikonoklastide - liikumine. Pildieitajad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Siiski jäid peaaegu saja-aastase võitluse lõpuks peale pildiarmastajad - ikonoduulid. Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi vanavene kunstis. Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Vanavene kunst 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse
süvendid petikud Apostlite kirik Konstantinoopolis: · Põhiplaanilt võrdhaarne kreeka rist · Neid katsid 5 kuplit, 1 suur keskel ja 4 ristharude kohal Viiskuppelkirik: · Põhiplaanilt ruudu kujuline · Ülesehituselt aga kreeka risti kujuline · Risti harude vahel madalamad hooned · Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur Usulise sisuga pilt ikoon Olid ikonoduulid pooldajad Ikonoklastid eitajad 8 sajandil muutusid ikonoklastide seisukohad poliitiliseks, et nõrgestada kirikute võimu 9 sajandil tulid aga võimule ikonoduulid Ravenna kirikute mosaiigid: · Sõnum usuline, poliitiline · Kultusobjektiks keiser, kes juhatab kloostrit/riiki San Vitale´s kujutati nt Theodorat ja Justianust Inimesekujutis: · Saledad, ebaloomulikult pikad · Riided, figuure pole näha · Näod väiksed, silmad suured · Asetatud tihedasse ritta
Talumid- sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2. Skulptuur: Bütsantsis ei harrastatud skulptuuri, sest arvati, et nad liialt meenutavad antiikaja ,,paganaususliste" jumalakujusid. 3. Maal: miniatuursed raamatu pildid, seinamaalid, ikoonid- usulise sisuga pühapilt, mis on maalitud puidust alusele, 33 kihti, viimase kihiga silmad. Pühakuks ei peetud ainult piltidel kujutatud pühakuid vaid ka pilte endid. Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid. Inimesekujutised on saledad, pikaks venitatud, näod väikesed, palju riideid. Vanavene kunst sai alguse keskajal 9.saj. ristiusu vastuvõtmisega Bütsantsist 988.a. Venemaa päris koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille tunnuseks on sibulkuppel. Puust kirikud. Tuntumad sakraalehitised: Vassili Balezennõi kirik, Novgorodi Sofia katedraal, Dmitri katedraal Vladimiris jne. Tuntum profaanehitis: Kreml =linnus
Talumid- sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2. Skulptuur: Bütsantsis ei harrastatud skulptuuri, sest arvati, et nad liialt meenutavad antiikaja ,,paganaususliste" jumalakujusid. 3. Maal: miniatuursed raamatu pildid, seinamaalid, ikoonid- usulise sisuga pühapilt, mis on maalitud puidust alusele, 33 kihti, viimase kihiga silmad. Pühakuks ei peetud ainult piltidel kujutatud pühakuid vaid ka pilte endid. Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid. Inimesekujutised on saledad, pikaks venitatud, näod väikesed, palju riideid. Vanavene kunst sai alguse keskajal 9.saj. ristiusu vastuvõtmisega Bütsantsist 988.a. Venemaa päris koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille tunnuseks on sibulkuppel. Puust kirikud. Tuntumad sakraalehitised: Vassili Balezennõi kirik, Novgorodi Sofia katedraal, Dmitri katedraal Vladimiris jne. Tuntum profaanehitis: Kreml =linnus
mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See nähtus on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste ja teiste rahvuste väljakujunemisega. BÜTSANTSI KUNST - IKOONIMAAL Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja selle vastaste vahel. Usulise sisuga piltide (ikoonide) pooldajad (ikonoduulid) pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Tihti kaasnes sellega usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Pildieitajad (ikonoklastid) lähtusid aga samast põhimõttest millest islamiusulisedki - Jumal ja kõik pühad nähtused ülemeelelised, st. nähtamatud. Pühade asjade kujutamine pildil sel juhul nende pühaduse teotamine. Ikoonimaal - ikoonide traditsioon ja tehnika oli lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest
Haridus ja vaimuelu- · Algkool 2-3 aastat lugemine, kirjutamine, kirikulaul, arvutamine (numbreid tähistasid tähed) · Keskkool 6-7 aastat grammatika, retoorika, matemaatika, füüsika · Ülikool/ kõrgem õppeasutus - Konstantinoopolis riigikool aastal 425 + vaimulikud kõrgemad õppeasutused Kirjandus- hagiograafiad (pühakute elulood) Kunst- dekoratiivsus ja pidulikkus ning värvi. Idamaade mõju- mosaiigid (ikonoduulid ja klastid!) Kuppelkirikud- Haigia Sophia katedraal Frangi riik Erinevad hõimud- ripuaari frangid (kaldaäärsed frangid) ja saali frangid (mereäärsed frangid) Põhiperioodid: · iseseisev keltide Gallia: kuni 1. saj. eKr (Caesari vallutusteni) · Rooma-Gallia:1. saj. II pool 3. saj. · Merovingide Gallia: 5.-8. saj · Karolingide Gallia: 8.-10. Saj Merovingide Gallia- Chlodovech I (Clovis I) 466/481-511
ehitamist. Süleiman oli aga liiga uhke ja ei tahtnud, et keegi teine toetab tema mosee ehitamist. Ta lasi kalliskive kasutada nagu tavalist ehitusmaterjali ja need müüriti minareti sisse. 4 minaretti ümber siseõue. 30. Hagia Sophia mosaiik 11 saj. Justinianus IX ja Zoe. Keskel on Kristus. Ikonoklasm e. pildirüüste. Icon on kreeka keeles pilt. Ikoon on kummardatav pilt. Ikonoklasm toimus 726(9)843. Eesmärgiks oli hävitada kõik elusa kujutused. Elusa kujutamise poolt olid ikonoduulid ja vastu ikonoklastid. Miks olid elusa kujutamise vastu 1) religioosne aspekt. See on Jumala madaldamine, labastamine, alandamine. Seotus paganlusega. 2) Maine aspekt. Basileus (tugev maine valitseja) oli elusa kujutamise vastu. Ta tahtis et rahvas oleks vähem usklik ning maksaks talle makse, selle asemel, et kloostritesse rikkuseid tuua. Rahval oli ükskõik, kellele nad maksavad. Kloostrid olid tollal väga rikkad. Kloostrite ehitamine keelati ja paljud
o Mosaiigid Ravenna kirikutes · Kompositsioon on range, figuurid varakristlikust mosaiigist tinglikumad, näoilmed karmid ning pidulikud, ent on püütud säilitada inimeste isikupära. Varakristlikule mosaiigile omane sinine foon on asendatud kuldsega · San Vitale Justinianus ning tema abikaasa õukondlaste keskel o Ikonoklastid vs ikonoduulid ; viimased saavutasid võidu, ent kujutav kunst siiski kannatas, kuna ikonoklastid arvasid, et elusolendite kujutamine ei suuda panna muhamedlasi usku vastu võtma o Maalikunst sarnane klassikalise kreeka kunstiga o Ikoonimaal ja miniatuur o Skulptuur Elevandiluunikerdused · XI XII saj. Konstantinoopol elevandiluunikerduste keskus
Kuulsaim ja mõjukaim neist oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik. Kuplid paigutati nurkadesse, risriosa kõrgem, keskmine kuppel tõsteti kõrgemale tambuuri abil. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile. Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9
Kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus. Pärisori- sunnismaine talupoeg, kes oli täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eeskostele. Paavstiriik- 8.s. Vatikan, kirikuriik, Frangi kuningas Pippin Lühike, püsis kuni 1870, Kesks-Itaalia. Ikoon-religiossed pildid õigeusu kirikus, neid peeti imettegevatseks, kujutati Jeesust või Maarjat. Ikonoklastid- pidasid ikoonide kummardamist vääraks, kuna inimestel ei tohtinud olla ebajumalaid. Ikonoduulid pooldasid ikoonimaali. Katoliku kirik- e üleüldine. Juhtis Rooma paavst; kirikukeelesks ladina keel (jutlusest ega jumalateenistused lihtinimesed aru ei saanud); peakirik Püha Peetruse kirik; ristküliku/ladina ristikujuline; freskod (seinamaalid), reliikviad(pühad säilmed); ristisõdade algatamine, vaimulikel tsölibaat. Õigeusu kirik- ortodoksne e õige. Juhtis Konstantinoopoli patriarh ja Bütsantsi keiser; jumalateenistused kreeka ja slaavi keeltes; peakirik Hagia Sophia;
rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid. 6.saj ehitati Bütsantsis ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. § 22. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid. Bütsantsi maalikunsti on katkendlikult säilinud. Usulise sisuga piltide e ikoonide pooldajad (ikonoduulid) pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Pildieitajad e ikonoklastid lähtusid aga samast põhimõttest millest islamiusulisedki. Ikonoklastide seisukohad muutusid riiklikuks poliitikaks 8.saj alguses. Varase bütsantsi kunsti kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid. Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Varase bütsantsi kunstiga võrreldes hoopis suurem hingesoojus iseloomustab hilist ikoonimaali. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik.
· Valitsevaks oli ristiusk kust 1054 aasta suure SKISMA järel kujunes välja õigeusk · Patriarh oli õigeusu kiriku kõrgeim esindaja, aga ta allus keisrile. Riigivõim oli kirikuvõimust üle. · Bütsantsis levis ka monofüsiitide õpetus. Nad väitsid et Kristusel on ainult jumalik loomus. · 8-dal saj käis öge võitlus ikonoklastide (ei pühapildid) ja ikonoduulide (ja pühapildid) vahel. Võitsid ikonoduulid. · Riigis moodustasid enamiku vabad talupojad. Tänu sellele lai siseturg. · Tugev keskvõim · Riik jagati teemadeks (halduslik üksus), mille eesotsas asusid strateegid- piirkonna asevalitsejad, kes omasid kõrgemat tsiviil- ja sõjalist võimu. · Sõjaväe põhituumiku moodustasid stratioodid- talupojad-sõjaväelased · Silmapaistvamad valitsejad olid: 1. Justinianus I (527-565) · Ehitas Hagija Sofia katedraali
kõrgema kreeka risti kujuline osa risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad *2. Uuendus tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum tambuur * Hilisbütsantsi kirikud väikesed ei väljendu keisrite vägevus, vaid munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. 17. Bütsantsi kujutav kunst * Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel. * Usulise sisuga piltide (ikoonide) pooldajad (ikonoduulid) (pidasid pilte pühadeks objektideks) vs. Pildieitajad (ikonoklastid) nende arvates jumal ja pühad nähtused ülemeelelised ehk nähtamatud. Tekkis vastasseis, keisrid toetasid pildieitajaid, sest see nõrgestas kloostreid kus enamik kunstiteoseid valmis. 9saj keskel said pooldajad aga uuesti ülekaalu ning pühapiltide valmistamine taastati, kuid palju varasemast kunstist on hävitatud. * Varase bütsantsi kuulsad näited Ravenna kirikute mosaiigid.
et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum (tambuur). Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad langused õitsenguaegadega. Käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja selle vastaste vahel. Usulise sisuga piltide (ikoonide) pooldajad (ikonoduulid) pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Pildieitajad (ikonoklastid) lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki. Nende meelest oli Jumal ja kõik temaga seotud nähtused nähtamatud. Pühade asjade kujutamine pildil oli nende jaoks pühaduse teotamine. Ikonoklastide seisukohad muutusid riiklikuks poliitikaks 8.saj alguses. Keisrid toetasid ikonoklaste osalt selleks, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteoseid enamasti valmistati. 9. saj
Ikoonide (kreeka k eikon – pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid – ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust – Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused:
Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused:
suurin vahe islami usu ja kristluse vahel on see, et pole lubatud islamlastel kujutada elusolendeid. 8. sajandi aguses keelustatakse ikoonimaal. sellega ei taha leppida õigeusklikud ja mungad kes neid seal maalinund olid. seetõttu on vanem ikoonimaal enamasti hävinud. uuesti lubatakse ikoonimaal kui tule makedoonia dünastia. pärast seda ei tekkinud enam probleeme ikoonmaali lubatavusega. Seda perioodi nimetetekse pilditüliks, 8.-9. sajand. ikonoklastid olid ikoonmaali vastu ja ikonoduulid pooldasid ikoonmaale. ikonoklastid hävitasid ka maale, sealt tuleb ka see, et maalide hävitamist nimetatakse ikonoklasmiks. ikonoklastid arhitektuuri ei puutunud. 8. sajandil pilditüli ajal kaob ära enkaustitehnika, kuna see on kallis, pöördutakse tagasi temperavärvide juurde, kus kasutatakse sideainena muna või näiteks mett. ikonostaasid on tavaliselt kiriku idanurgas, altari läheuses. see on ikoonidega kaetud sein,
annaabi.ee 
