Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"petikud" - 42 õppematerjali

petikud – süvendid, mis on kaunistuseks.
thumbnail
1
doc

Bütsants

Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide poolest. Talumid on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Liseenid on seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petikud on neid ühendavad kaared. Apostlite kirik on kreeka risti kujuline, kaetud viie kupliga. Tambuur on peakupli alune sale silinderjas akendega ruum. Bütsantsi maalikunsti on vähe säilinud, kuna ta jäi islamiusuliste türklaste võimu alla, mis keelas elusolendite kujutamise kunstis. Pidevad tõusud ja langused. Ikoonid on usulise sisuga pildid, imettegevad objektid. Neid valmistati enkaustikatehnikas, temperavärvidega laudadest tahvlil (tahvelmaal). Erinevad antiik- ja uusaegsetest piltidest...

Kunstiajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bütsantsi kunst

empooriks.Välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Säilinud on ka mitu kirikut Ravennas, näiteks kaheksatahuline San Vitale, mis on kuppelehitis ja tuntud oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid, mis kandsid skulptuure. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad e liseenid. Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ­ petikud . 6. Sajandil ehitati Bütsantsis tsentraalehitisi mis põhiplaanilt meenutasid kreeka risti. Neid katsid viis kuplit ­ üks suurem keskel ja neli väiksemat ristharude kohal. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. Sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Levib viiskuppelkirik. Kõrvalkuplid paiknevad madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum ­ tambuur....

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Baroki lühikokkuvõte

Korruseid ühendavad tervikuks voluudid. Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on niid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud . Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvre`i edasisel täiendamisel 17. sajandil. 1665. a-l kuulutati välja võistlus Louvre`i lossi idafassaadi kujundamiseks. Züriile ei meeldinud aga ükski kavand ja nii kutsuti kohale Bernini. Ka Bernini kavand ei leidnud pooldajaid ja nii usaldati fassaadi ehitamine võistluse võitnud prantslasele CLAUDE PERRAULT`le (1613-1688). Arhitekt...

Kunstiajalugu
335 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...

Kunstiajalugu
513 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Bütsantsi arhitektuur - Karolingide kunst

külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks sisearhitektuur: · samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid · apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline · seinte liigendamiseks kasutati liseene- kitsad eenduvad püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik · kuplid paigutati nurkadesse · risriosa kõrgem · keskmine kuppel tõsteti kõrgemale tambuuri abil hilis-bütsantsi kirikud olid väiksemad ja ühe kupliga (mistra kloostrikirik) BÜTSANTSI MAALIKUNST Mosaiigid:...

Kunstiajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Bütsants

Hämarates võlvialustes jätavad heledamadki värvid, eriti aga lilla , must ja kuld piduliku, kuid sünge mulje. Samasugust sünguse ja raskuse vaimu peegeldab suur osa bütsantsi ehitistest. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud . Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas. Omapärased ja kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk. Nagu varakristlikus kunstis, nii polnud ka Bütsantsis peaaegu üldse skulptuuri. Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste'' jumalakujusid...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaegsete kirikute võrdlus

-14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid. Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku terrakootaskulptuuride rohkus. Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana- Liivimaa gootika peateosena. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli Eestis leiduv paekivi mida kasutati ka kirikute ehitamisel. Lõuna-Eestis kasutai peamiselt punast tellist ja põllukivi. Tallinna Oleviste kirik Oleviste kirik, gooti stiilis kirik Tallinnas on rajatud 13. sajandil...

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kunstiõpetuse konspekt

Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Romaani Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis...

Kunstiajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ristiusumõju kunstile, bütsants, gooti stiil, romantika

San Vitale on kuulus oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris väärivad tähelepanu sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud talumid. Väljast kirikud mitmekesistati sellega, et absiidid muudeti tahulisteks. Seinu liigendasid kitsad püstribad, mida ühendasid kaared, mille vahele jäid lamedad petikud . Ehitati ka tsentraalehitisi mis oma põhiplaanilt meenutasid kreeka risti, mida katsid viis kuplit-üks suur keskel, neli väikest risti ümber. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9.saj. lõpul hakkas arhitektuuris levima viiskuppelkirik. Põhiplaanilt läheneb kirik ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Keskmine kuppel asub risti keskel ja neli väiksemat asuvad siis risti harude vahel...

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Romaani kunst

Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. St. Michaeli kirik Mainzi katedraal Speyeri toomkirik Hildesheimis Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil....

Kunstiajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Bütsants ja vanavene

Bütsantsis sammaste ja kaarte vahel ümmargused, vaid eenduvad püstribad ehk kaared, mille vahele paiknevad rikkalikult tahulised ­ polügonaalsed liseenid jäävad lamedad süvendid reljeefidega kaunistatud ehk petikud kiviplokid ­ talumid Tsentraalehitis 6.sajandil hakati ehitama Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstantinoopolis kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitisi, mida katsid viis kuplit Üks suurem kuppel asus keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Viiskuppelkirik Levis 9...

Kunstiajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
12
doc

10. klassi konspekt

Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst ­ sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur ­ (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst ­ värviline kujund tasapinnal ­ seinamaal (monumentaalmaal ­ fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika ­ tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst ­ (tegemist...

Kunstiajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Varakristlik - Gooti kunst

Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil....

Kunstiajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Romaanikast prantsuse barokse klassitsismini

Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on niid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud . Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. Kirik kahekorruseline, voluutidega ühendatud. Itaalias oli tähtis sakraalehitis, mis oli basiilika tüüpi. Barokk- kirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Jeesuse kirik. Kiriku siseruum ei jaotunud löövideks. Külglööve asendasid kabeliteread. Põhiliseks valgusallikaks said aknad. Valgus koondus nii kooriruumi. Suur tähtsus kirikuid kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel. Nendega proovitakse mõjutada inimese tundeid. Olulise...

Kunstiajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Bütsantsi kunst

Ise nimetasid Bütsantsi elanikud oma riiki Rooma või Ida-Rooma impeeriumiks. Nimetus "Bütsants" pärineb alles renessansiajast (ilmselt 16. sajandi algusest). Ametlik riigikeel oli kreeka keel. Arhitektuur · Bütsantslik toredus · Ristkuppel kirikud (suudeti kupliga katta nelinurkne ruum) · Lagedaid välisseinu ilmestati eenduvate püstribadega ­ liseenid · Ülaosas muutuvad väliskaunistused süvenditeks ­ petikud · Kõik ehitused on tsentraalehitised ehk kõik osad koonduvad ühtse keskmise kupli ümber Maalikunst · Ravenna kirikute mosaiigid · Sõnum oli poliitiline ja usuline · Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud · Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad · Riided on toretsevad ­ kehavorme ei näidata · Näod väiksed, suured silmad ­ võimukad · Figuurid on tihedas reas üksteise kõrval ­ nagu hõljuksid...

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige )...

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiajaloo kt

Millise põhiplaaniga võib olla tsentraalehitis? Kui selle põhiplaan on ristikujuline, siis kas see on ladina või kreeka rist? Ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, võrdhaarse kreeka risti kujuga Põhiplaanilt meenutab võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit. Suur kuppel oli keskel ja neli väiksemat äärtes. 2.Mida tähendavad mõisted "Liseen" ja "petik"? petik: liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid e petikud . Liseen: kitsad püstribad, mis liigendavad seinu BÜTSANTSI MOSAIIGID 4.Pildikummardajad(usulise sisuga piltide pooldajad) on IKONODUULID Pildirüüstajad(usulise sisuga piltide vastased) on IKONOKLASTID Seega tähendab IKONOKLASM ikoonkunsti 5.Ikoonidel ehk pühapiltidel kujutati tavaliselt PÜHAKUTE MÄLESTUSPILTE, kõige sagedamini aga MAARIA JEESUS LAPSEGA 7.Millele ikoonid maaliti? Maaliti kokku liimitud laudadest tahvlile 8...

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Gootika spikker

II kor asus kodanikesal, reasal,kämmerei(linna arvepidamis tegelev raehär tuba) ja varakamb. Raesaal-enamik kunstiväärt, seal toimu rea istungid ja kohtumõistm. Raesal keskaegst sisustus on säilind raepingid ja 15.sajvalmist seinakapid. Kodanikesaal-2- lööviline suurim rum, kasut rahvarohk koosviibimist ja vastuvõtux Gildihooned: 15saj ehit, millest tänini säilind Suuregildi hoone ehit 1410. kõrget viilu kaunist teravkaarelis petikud ja neliksiirud.praegu teravkaar aknad said oma muudet kuju 19.saj (profaanhoonetele iselom neljakand aknad). Gildi uksed-tammepuust ja sepanaeltega üle löödud, uksepoolt on 15.saj pärit lõvimask pronksist uksekoputid. I kor 2-lööv eeskoda ja suur võlvitud saal. Oleviste gild-tähtvõlvid saal (Mustpeade Vennaskonna hoone ümber ehit renessanssstiilis. Kuni 15.saj ehit elamuid puidust aga 1433.a all-linna hiigeltulek,keelat vanimad kiv majad pärin seega 15.saj. keskaegn elumaj on...

Kunstiajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
8
odt

"Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile"

Neid katsid viis kuplit ­ üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. 6. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. Põhiplaanilt läheneb ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum (tambuur). 7. Lüreenid - kitsad eenduvad püstribad Petikud - kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid Tambuu - silindrjas akendega ruum peakupli all Talum ­ reljeefidega kaunistatud kiviplokk 8. Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? Kaheksatahuline kuppelehitis 9. Miks leidub just Itaalias nii palju bütsantsi arhitektuuri? Sest Itaalia oligi Ida-Rooma, siis oli seal Bütsantsi arhitektuur levinud. 22.PEATÜKK Bütsantsi mosaiigid, seinamaalid ja ikoonid 1...

Kunstiajalugu
139 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kunstiajalugu 10.klassile (pt 28-29 konspekt,romaani stiil)

28 Romaani stiil-rooma ehitustehnikas tuntud võtted(ümarkaar,silindervõlv) Eeskuju andsid karolingideaegsed ,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditisioonid. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse,idapoolsesse ossa kus laulis ka koor. Ruumi vajaduse tõttu pikendati pikihoonet teisele poole transepti,nii tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks. Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid Kaari kandsid piilaris(võisid olla ümmargused,neljatahul...

Kunstiajalugu
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun