Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest. Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist (türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama
osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbikaaravade kesklöövi. Seda rõdutaolist ruumiosa nim. empooriks.Välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Säilinud on ka mitu kirikut Ravennas, näiteks kaheksatahuline San Vitale, mis on kuppelehitis ja tuntud oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid, mis kandsid skulptuure. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad e liseenid. Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid petikud. 6. Sajandil ehitati Bütsantsis tsentraalehitisi mis põhiplaanilt meenutasid kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristharude kohal. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. Sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Levib viiskuppelkirik. Kõrvalkuplid
läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide poolest. Talumid on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Liseenid on seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petikud on neid ühendavad kaared. Apostlite kirik on kreeka risti kujuline, kaetud viie kupliga. Tambuur on peakupli alune sale silinderjas akendega ruum. Bütsantsi maalikunsti on vähe säilinud, kuna ta jäi islamiusuliste türklaste võimu alla, mis keelas elusolendite kujutamise kunstis. Pidevad tõusud ja langused.
Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim ja mõjukaim neist oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9saj. lõpul algab Büntsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik. Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed
On tuntud 5.7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate Bütsantsi mosaiikide poolest. San Vitale Ravenna linna tähelepanuväärseim ehitis San Vitale kirik. Kuppelehitis Kiriku keskosa on kõrgem Kuulus oma mosaiikide poolest Sisearhitektuur Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad ehk liseenid. Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Bütsantsi kunsti teine õitseaeg Algas 9.sajandi lõpul Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa.
Siseseinad ja mõnikord ka välisseinad kaeti marmori või mosaiikkividega. Hagia Sophia Üks kuulsamaid bütsantsi arhitektuuri mälestusmärke on Hagia Sophia Katedraal San Vitale Veel on üks väga tuntud kirik maailmas mis on väga omapärane, nimelt kaheksanurkne kirik San Vitale mis asub itaalias. Sisekujundus Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Üritati mitmekesistada ka kirkute välisilmet. Apsiidid pole väjast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed Sisekujundus Sisekujundus Maalikunst Malide ja mosaiikide paiguatmiseks kirikuseinale oli väljatöödeldud kindel plaan, milles inimfiguurid olid karmiilmelised ja pikaks venitatud. Värvidest olid levinumad lilla, must ja kuld. Maalikunst oli levinud kirikute seinamaalide ja raamatute
o Rõdud [kirikutes nimetatakse neid empoorideks] o Viklid o Piilarid o Kahekorruselised külglöövid, kesklöövi külgseintes on kaks rida aknaid, aknad on ringina ka kupli alumises servas. Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid San Vitale o tüüpiline tsentraalehitis o asus Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja- Itaalias. o 8 tahuline o Empoorid o Palju mosaiike Talumid Liseenid Petikud süvendid, mis on kaunistuseks. [kui neil süvenditel on otstarve, siis need on hoopis nissid] Apostlite kirik o Hävinud o Põhiplaan meenutab võrdhaarset kreeka risti o Viiskuppelkirik 7. sajand kunsti allakäik II õitsenguaeg 9.-11.sajand, Makedoonia dünastia valitsusaja algus. o Levivad viiskuppelkirikud Põhiplaan läheneb ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa.
tingisid uusi ümberehitusi. Ravenna · Linn, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias. · On tuntud 5.-7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate Bütsantsi mosaiikide poolest. San Vitale · Ravenna linna tähelepanuväärseim ehitis- San Vitale kirik. · Kuppelehitis · Kiriku keskosa on kõrgem · Kuulus oma mosaiikide poolest Sisearhitektuur · Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. · Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. · Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad ehk liseenid. · Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Bütsantsi kunsti teine õitseaeg · Algas 9.sajandi lõpul · Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. · Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega
äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel- sfääriline kolmnurk) külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks sisearhitektuur: · samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid · apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline · seinte liigendamiseks kasutati liseene- kitsad eenduvad püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik · kuplid paigutati nurkadesse
(sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm võlvlae nurgas, kupli kandekonstrktsiooni element), mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist(türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Bütsantsi kunstis oli kolm suuremat õitsenguaega: Keiser Justinianus I valitsemine 6. saj Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13
Bütsantsis sammaste ja kaarte vahel ümmargused, vaid eenduvad püstribad ehk kaared, mille vahele paiknevad rikkalikult tahulised polügonaalsed liseenid jäävad lamedad süvendid reljeefidega kaunistatud ehk petikud kiviplokid talumid Tsentraalehitis 6.sajandil hakati ehitama Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstantinoopolis kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitisi, mida katsid viis kuplit Üks suurem kuppel asus keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Viiskuppelkirik Levis 9
türklaste ehitatud saledad tornid. Kuna muhameedlaste usk ei luba neil elusolendeid kujutada, siis on mosaiigid ja seinamaalid kinni kaetud. · San Vitale on väike kaheksatahuline kuppelehitis, mille keskosa on kõrgem ja seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisesse ruumi. San Vitale on kuulus oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris väärivad tähelepanu sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud talumid. Väljast kirikud mitmekesistati sellega, et absiidid muudeti tahulisteks. Seinu liigendasid kitsad püstribad, mida ühendasid kaared, mille vahele jäid lamedad petikud. Ehitati ka tsentraalehitisi mis oma põhiplaanilt meenutasid kreeka risti, mida katsid viis kuplit-üks suur keskel, neli väikest risti ümber. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9.saj. lõpul hakkas arhitektuuris levima viiskuppelkirik. Põhiplaanilt läheneb kirik ruudule,
Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest. Algselt katsid katedraali seinu ja lagesid suured mosaiigid ja seinamaalid, kuid peale mos`eeks muutmist (türklaste usundis on keelatud kujutada elusolendeid) mätsisid türklased need kinni. Sisearhitektuuris on uudseks elemendiks talumid. Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Ka Bütsantsi samba kapiteel on teistsuguse kujuga kui Roomas või Kreekas. Ravennas asub üks suurimaid kaheksatahulisi kirikuid, mille nimi on San Vitale kirik. Ruumid seest on samuti väga rikkalike kaunistustega. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära
Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. Bütsants ja Vanavene: 395. a jaotati Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e. Bütsants. 1. Arhitektuur: Hooned ehitatakse kreeka ristile (tsentraalehitis). Kuplid- Hagia Sophia katedraal. Nelinurkset ruumi kaeti kupliga viklite abil. Talumid- sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2. Skulptuur: Bütsantsis ei harrastatud skulptuuri, sest arvati, et nad liialt meenutavad antiikaja ,,paganaususliste" jumalakujusid. 3. Maal: miniatuursed raamatu pildid, seinamaalid, ikoonid- usulise sisuga pühapilt, mis on maalitud puidust alusele, 33 kihti, viimase kihiga silmad. Pühakuks ei peetud ainult piltidel kujutatud pühakuid vaid ka pilte endid. Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid
Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. Bütsants ja Vanavene: 395. a jaotati Rooma kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e. Bütsants. 1. Arhitektuur: Hooned ehitatakse kreeka ristile (tsentraalehitis). Kuplid- Hagia Sophia katedraal. Nelinurkset ruumi kaeti kupliga viklite abil. Talumid- sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2. Skulptuur: Bütsantsis ei harrastatud skulptuuri, sest arvati, et nad liialt meenutavad antiikaja ,,paganaususliste" jumalakujusid. 3. Maal: miniatuursed raamatu pildid, seinamaalid, ikoonid- usulise sisuga pühapilt, mis on maalitud puidust alusele, 33 kihti, viimase kihiga silmad. Pühakuks ei peetud ainult piltidel kujutatud pühakuid vaid ka pilte endid. Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid
Muhamedlased on hiljem lisanud minaretid ning kinni katnud seinu ja kupleid katnud mosaiigid ja maalingud o Ravenna Bütsantsi võimu keskus Põhja-Itaalias Kirikud · Sant'Apollinare jätkab varakristlikku traditsiooni · San Vitale kuppelehitis o Sisearhitektuur Talumid (reljeefidega kaunistatud kiviplokid, mis asuvad sammaste kapiteelide ja kaarte vahel) Hulktahukakujulised apsiidid o Kreeka risti kujulised kirikud viie kupliga (üks keskel, teised väiksemad ristiharude kohal) Apostlite kirik konstantinoopolis 1
9.saj ehitatud 5-kuppelkirikutel tõsteti keskne kuppel tambuuri (akendega silindrjas ruumi) abil katusest kõrgemale ja kõrvalkuplid paigutati hiljem madalamatesse nurkadesse Välisseinad liigendati kitsaste eenduvate püstiribadega-liseenidega. Veel ühendati kaartega, mille vahele jäid lamedad süvendid ehk petikud. Sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikklikult reljeefidega kauniststud kiviplokid-talumid. Apsiidid pole enam ümmargused, vaid tahulised Kloostrikirik Mistras San Vitale kirik 6.saj. (Kreeka) 13.saj. lõpp Kujutav kunst Näited on katkendlikult säilinud, kuna 15. saj vallutavad türklased piirkonna. Islami usk
hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel-sfääriline kolmnurk). Külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks. · Sisearhitektuur: Samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline. Talumid - sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Seinte liigendamiseks kasutati liseene- kitsad eenduvad püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud. Apostlite kirik- 6 saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat
ja VäikeAasia. Bütsantsi kultuur toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Bütsants oli kristlik riik. Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised. Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk on Hagia Sophia katedraal. Mitu kirikut on säilinud Ravennas. Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid. 6.saj ehitati Bütsantsis ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Kuulsaim ja mõjukaim nendest oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. § 22. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid. Bütsantsi maalikunsti on katkendlikult säilinud. Usulise sisuga piltide e ikoonide pooldajad (ikonoduulid) pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks
oletada, et kui varasemal perioodil valitsesid palee-ehituses suhteliselt jäigad vormid, siis 14. sajandist alates hakati ka profaanehitustes kasutama palju kaaristu motiivi, mis ehitusele kergust lisas. Sisekujundus. Bütsantsi kirikute ehitamisel pöörati tähelepanu mitte niivõrd eksterjöörile kui interjöörile. Kuppelbasiilika siseruumis vallandus ääretus ja seletamatus. Seinu, kupleid, poolkupleid ja võlve katsid ornamentaalsed mosaiigid. Uudseks elemendiks olid talumid - samba kapiteelile paigutatud rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Figuraalsed mosaiigid olid suurejoonelised, pidulikult ranged ning kuldsel taustal. Piibliteemade käsitlus anti rangetes ikonograafilistes skeemides, kus kirikute uhke ja salapärane interjöör pidi kinnitama jumala vägevust. Kirikute sisekujunduses kasutati ka poolvääriskive ning marmorit. Põrandad olid laotud värvilise marmormosaiigina. Alates 13.sajandist hakati kirikud järjest enam kaunistama freskodega
Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui külglöövides *kuppel näib nagu hõljuvat, mitte ei ole raske. * San Vitale * kuppelehitis ja tsentraalehitis *Säilinud Ravennas (justinianus I ajast säilinud mitu kirikut seal linnas bütsantsi võimu keskus põhja-itaalias) *põhiplaanilt 8-nurk *tuntud oma mosaiikide poolest *kiriku keskosa kõrgem seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna (empooridena). * Bütsantsi sisearhidektuur *talumid tähelepanuväärsed sisearhidektuuris sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviblokid. *taheti kirikute välisilmet mitmekesistada apsiidid pole väljast ümmargused vaid tahulised polügonaalsed. *liseenid seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad *petikud neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid. * Tsentraalehitised, mille põhiplaan oli kreeka rist.
Harva kasutati senamaale teistes kirikutes. Hiljem kui bütsantsi riik nii tugev polnud (allakäigu ajal) hakati tegema seinamaale. San vitale oli tüüpiline tsentraalehitis. Kreeka risti kujuline kirik on samuti tsenraalehitis. sellest, kuidas risti kujutis kujuneb jne on kirjas õpikus. Justinianus I , Konstantinoopolis. Apostlite kirik (täielikult hävinenud). oli esimene viiskuppelkirik. Hilisema viiskuppelkiriku näide on San Marco kõik kuplid olid samasuured. Talumid asuvad sammaste ülaosas. liseenid on seintel olevad samba püsttüved, ned võivad olla niis sees kui ka kirikust väljas. selle samba tüvesel puudub baas ja kapiteel. vastandlik nähtus talumitele on petik, mis on lihtsalt tühi süven, ilu eesmärgil. viklid on kupli raskuse kandmiseks kui see ei toetu seintele või nurkadele, need kannavad kupli raskuse võimsatele tugipiilaritele. Mosaiigid on San Vitales, üksteise vastas(JustinianusI ja Theodora).
Välisvaates domineerib keskmine kupper. Tänapäevad moonutavad mohamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid e. minaretid tunduvalt kiriku esialgset ilmet. Muhameedlased, kelle usk ei luba kujutada elusolendeid, on muutnud ka kiriku sisemist: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid kirikut seestpoolt. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Ka kirikute välisilmet püüti mitmekesistada. Apsiidid on väljaspoolt tahulised ehk polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad püstribad, mida ühendavad kaared, mille vahele jäävad süvendid. 6.saj ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid 5 kuplit 1 suurem keskel ja 4 väiksemat ristiharude kohal. Kuulasim oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9.saj lõpus algab buütantsi kunsti teine õitseaeg
Sellist rõdutaolist ruumiosa nim empoorideks. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Justinianus I ajast on säilinud mitu kirikut Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias. Nendest mõned jätkavad varakristlikku traditsiooni. Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkaliku reljeefiga kaunistatud kiviplokid talumid. Ka kirikute välisilmet püüti mitmekesistada. Apsiidid pole väljas ümmargused, vaid tahulised polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad (liseenid). Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid (petikud). 6. saj ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim neist on Apostlite kirik Konstantinoopolis.
annaabi.ee 
