Kunstiajaloo konspekt 10.klassile (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Kunstiajaloo arvestus

Kunstiliigid 8-10

ARHITEKTUUR – visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised.
*Sakraalarhitektuur (püha – usuga seotud) – kirikud, kabelid , kloostrid, mošeed, templid.
*Porfaanarhitektuur (ilmalik) – lossid, paleed, linnused , raekojad, elamud .
2. SKULPTUUR – kõvast materjalist loodud mahuline kujund
* Reljeefid – kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef
*Ümarplastika
Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika
3. MAALIKUNST – unikaalne värviline kujund tasapinnal
*Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika – maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika – maalitakse
kuivale pinnale)
* Tahvelmaal
*Raamatu e. miniatuurmaal
* Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil)
*Klaasimaal e. vitraažikunst
4. GRAAFIKA – tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil
*Kõrgtrükk
*Sügavtrükk
*Lametrükk
Igaühel neist on arvukalt alaliike
5. Tarbekunst – tarbeese , millel kunstiline väärtus; jaguneb materjalide järgi
* Keraamika
*Klaasikunst
* Tekstiil
*Metallehistöö
*Nahkehistöö
*Puitehistöö

„ kaunid kunstid “ – nii nimetati maalikunsti ja skulptuuri, sest 17.-18.sajandil oli kunstipeateemaks ilu loomine
„kujutav kunst “ – 19.sajandil hakkas levima realism ja hakati kujutama realistlike kujutusi.
„vabad kunstid“ – 20.sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste.

Realism – tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist
Naturalism – jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult.
Stilisatsioon – muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi.
Idealiseerimine – parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile
Stiil – teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk

2. Esiaja kunst
Esiaeg :

kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu
algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed

Kunsti tekke teooria:

maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia – kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia – kujutatakse naisi)
toteism (inimesed avastasid , et pärinevad loomadest – kujutatakse mittekütitavaid loomi)
praktilised harjutused (on leitud lõhutud skulptuure – märkiviskamine)
mänguteooria (polnud eesmärki – tekkisid igavusest)

Koopamaalide tehnika:

kivisse kraabitud piirjooned
kivisse kraabitud värviga täidetud piirjooned – petroglüüf (peamiselt Skandinaavias ja Vahemere ääres)
pehmele seinale sõrme või puupulgaga joonistatud
mitmevärvilised pintsli või käsnaga (värvid peeneks hõõrutud mineraalidest ehk värvimuldadest (kollane, punane, must, valge) või looduslikud temperavärvid (must – süsi, punane – veri ))

PALEOLIITIKUM (algus: 2,5 miljonit aastat tagasi)

algas esimeste tööriistade tekkimisega
esimesed kujutised, mida võis pidada kunstiks, tekkisid hilisemas ajajärgus ehk ~40 000 aastat tagasi
visuaalsed kujundid hakkasid tekkima seoses sümboolse mõtlemise arenemisega (nt neandertallased täitsid matusekombeid ja värvisid oma kehasid)

Inimeste kujutamine:

inimesi üldiselt ei kujutatud

nt Willendorfi Veenus – viljakusjumalanna ; naisefiguur, millel pole nägu, aga on lopsakad naisefiguurid
Loomade kujutamine:

kujutati mammuteid, piisoneid, metshobuseid, hirvi , põtru
edasi antud liigikuuluvus ja liigutused, kuid mitte suurusvahekord ning ka asetus on juhuslik

Näiteks

Altamira koobas (Põhja- Hispaania , 15 000 aastat tagasi) – esimene koopamaalide leid
LasCaux koobas (Prantsusmaa, 15 000 aastat tagasi)

MESOLIITIKUM (algus: 10 000 aastat tagasi pärast jääaja lõppu)

inimesed ei elanud enam koobastes, vaid lihtsamates elamutes ; jätkatakse küttimist ja korilust

Näiteks

Jeeriko ( Palestiina , 8 at eKr) – vanim kiviasuk.
- majad: ümmargused väikesed hütid
- linna ümber kaitsemüürmüür, vahitornid, veega täidetud kraav
(portreeskulptuuri tekkimine – kipsiga täidetud värvitud inimkolbad)
Katal Hüyük (Türgi, 7 at eKr)
- majad: ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga
- majad tihedalt üksteise kõrval, katustel liiklemine, tänavavõrgu puudumine
- linna ümber kaitsemüür
(esimese linnaplaani tekkimine; maalikunsti allakäik – ei kujutatud loomi, kujutati matusekombeid)
Euroopa vanimad kiviehitised: templid, hauakambrid (Malta, 5 at eKr)

NEOLIITIKUM (algus: põlluharimise, karjakasvatuse, keraamika kasutuselevõtt, paikseksjäämine, suuremate asulate loomine; (algus Eestis: savinõude ilmumine Narvas 4 at eKr); lõpp: metallide kasutuselevõtt)

kunstis kaovad realistlikud kujutised, püütakse kujutada nähtamatut ( neoliitikumi inimesed uskusid, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu, teispoolne maailm)
animism – looduse hingestamine; tootemid – hõimude kaitsevaimud, mida kujutati loomana, skemaatiliselt või tingmärgina (osad hõimud uskusid hõimu sugulusse mõne loomaga)

Näiteks

megaliitilised ehitised – suurtest kividest ehitised (Prantsusmaa, Inglismaa)
nt Stonehenge (Inglismaa) – kromlehh ehk vabaõhutempel
- läbimõõt 60 meetrit
- ringikujuliselt asetatud kiviplokid, millel paarikaupa kolmas plokk – hauapaiga tähis
- arvestab taevakehade liikumist – üks suund orienteerutud punkti poole, kust päike kõige pikemal päeval aastas tõuseb
menhir – kõrged püstised kivirahnud, mis asusid rühmiti megaliitehitiste juures (Lääne-Euroopa, Skandinaavia , Saksamaa, väljaspool Euroopat)
nt Carnac (Prantsusmaa)
- mitme kilomeetri pikkune
dolmen – suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab pealt kiviplaat; kivikalme , kuhu maeti korduvalt (Põhja-Aafrika, Aasia , Euroopa)
koopamaalingud – polnud sellel ajastul palju
nt Tassili (Põhja-Aafrika)
- värvilised realistlikud maalingud

PALEOLIITIKUM e. Vanem kiviaeg
* ajavahemik u 2,5 miljonit aastat tagasi - 10 000 aastat tagasi (lõppeb jääkilbi sulamisega Põhja-Euroopas)
Esimesed inimese eelkäijad - Tšaad - u 7 miljontit aastat tagasi
Homo homo sapiens (kromanjoonlased) - Etioopia - u 200 0000 aastat tagasi
Kromanjoonlastega kõrvuti elasid neandertaallased, kes hoidsid kromanjoonlasi pikka aega Lääne-Euroopast eemal. Neandertaallased olid füüsiliselt tugevamad, kuid jäid ajumahu ja mõistuse poolest alla ja seega kaotasid võistluses ja surid välja.
Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased).
Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid , metshobused jms) aga ka kiskjaid .
CHAUVET' koobas - maalingud u 30 000 aastat vanad - vanim leiukoht Euroopas, asub Lõuna-Prantsusmaal. Maalingutel on näha piisonid, leopardid, ninasarvikud. Koobas on nimetatud leidja järgi (avastatud 1944)
LASCAUX' koobas - maalingud u 18-15 000 aastat vanad - asub Lõuna-Prantsusmaal. Maalingutele üsna realistlikud loomafiguurid mille kõrval kummaliselt primitiivsed inimfiguurid (kriipsujukud). Koobas avastati 1940. a. juhuslikult laste pool.
ALTAMIRA koobas - maalingud u 15 - 10 000 aastat vanad - asub Põhja-Hispaanias. Sealt leiab nn ''Altamira makaronid '' - pikad lainelised jooned (ilmselt lihtsalt värvimäng), laes suured piisonid. See on esimene paleoliitiline koopamaalileid, leiti 1879 . a. väikese tüdruku ja tema kunstihuvilisest isa poolt, tol ajal väga heas seiseukorras. Praegu on koobas turistidele suletud, kuna masside väljahingatava veeauru tõttu on maalingud kahjustada saanud.
Kokku on paleoliitikumiajast leitud u 140-150 maalingutega koobast, neist suur enamus (u 120) Püreneedest ja nende lähedusest.
Koopajoonistuste kõrvalt on leitud ka luust ja kivist kujukesi - peamiselt looma- ja inimkujutised (näiteks nn. Willendorfi veenus - rõhutatud sootunnustega, nägu väljatöötlemata, vanim leitud on umbes 30-25 000 aasta vanune, leitud Austriast Willendorfi külast)
Esines ka tarbekunsti - Vahemere äärest on leitud teokarbitükkidest kaelaehteid, mis on 30 000- 40 000 aastat vanad.
Kunsti tekkimine:
Põhjuseid võib olla mitmeid:
MAAGIA- seotud religioosse maailmaga
viljakusmaagia - seoses suure imikusurmaga loodeti saavutada naistele suuremat viljakust.
jahimaagia - loodeti saavutada võimu kütitavate loomade üle ning jahiõnn.
TOTEMISM - usuti , et inimesed pärinevad loomast /linnust e. tootemlinnust, neid austati. See seletetab ka seda, miks on maalitud loomi, keda ei kütitud.
PRAKTILISED HARJUTUSED- on leitud maalitud piisoneid, millel on palju odatäkkeid ja erinevaid kujusid. Teoseid loobiti küttimise harjutamiseks.
MÄNGUTEOORIA- (loodud E. Kanti poolt) inimestel oli lihtsalt igav, teoseid loodi mängurõõmuks (käejäljed Austraalias, Altamira makaronid)
MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg
Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut , kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi . Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega.
Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist - u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu.
Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr.
Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku - koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest.
Vanim selline linn oli Jeeriko/Jericho, tänapäeva Iisraeli aladelt , pärineb u 8000 eKr. Jeerikos elas paar tuhat elanikku, linn oli kindlustatud kaitsemüüri ja -tornidega ning vallikraaviga.
Teine suurem asula on tänapäeva Türgi aladelt leitud Catal Hüyuk. Rajatud u 7000 eKr, suuruselt oli see ilmselt suurem kui Jeeriko, linn oli samuti kindlustatud. Tänavaid seal ei olnud, majad oli kokku ehitatud ja liiklemiseks kasutati majakatuseid. Catal Hüyukis oli kasutusel ka pronks, selle töötlemisoskust hoiti ilmselt salajas. Samuti töödeldi seal obsidiaani ning seda ka eksporditi. Peamine ehitusmaterjal oli toortellis.
Ka siin võis näha maalikunsti taandarengut - maja seintel leidus väikesemõõtmelisi ja küllaltki ebarealistlike maalinguid, osad neist kujutasid seal levinud matusekombeid (laiba raisakotkastele viskamine ). Catal Hüyuki majaseintelt on leitud ka esimene linnaplaan .
u 5000 eKr ehitati Maltal juba suurtest kividest ja sideaineta templeid ja haudehitisi - tekkisid megaliitehitised. Peamiselt kasutati ristikheina lehe kujulist põhiplaani. Malta lähedalt pisisaarelt on leitud üks paremini säilinud megaliittempleid - Ggantija, mis on ehitatud u 3000 eKr.
Enim megaliitehitisi on säilinud Inglismaal ja Prantsusmaal. Pole kindel, kes need algselt lõi, aga neid on omal ajal kasutanud ka Keldid , kes tulid Inglismaale 5. sajandil eKr. Keldid püstitasid ka ise megaliitehitisi.
Stonehenge on üks kuulsamaid megaliitehitisi. Selle Inglismaal asuva vabaõhutempli (kromlehhi) raadiuseks on 60m ja valminud on ta u 2000 eKr. Keskel ohvrikivi üksikute sammastega, välisringi moodustavad muistsed hauakohad. Ehitamisel kasutatud kivid on 7-8 meetri kõrged ja kohale toodud 300 km kauguselt .
Carnaci menhirid - Prantsusmaal Bretagne poolsaarel asuv suur menhirite ''parv''. Väljal asub u 3000 hiiglaslikku megaliit kivi suurte ridadena.
Kromlehh- vabaõhutempelt (Stonehenge)
Dolmen- kaks või enamat vertikaalset kivi, mille peal on üks horisontaalne kivi; tähistab hauakohta.
Menhir- üks suur püstine kivi, selle otstarve on teadmata. Nad võivad moodustada ka suuri allesid või välju. (Carnaci menhirid, veel on neid leitud Skandinaaviast ja Saksamaalt)
Neoliitkikumis tegi tohutu arengu arhitektuur ja tarbekunst (keraamika ja tekstiilikunst ), kui maalikunst jäi tahaplaanile. Siiski on leitud Hispaania idarannikult 5000-6000 aastat vana kaljujoonis, mis kujutba mesilaste pidamist.
Petroglüüfkunst- reljeefsed kaljumaalid, esineb rohkesti Põhja-Euroopas.
Vanimad säilinud petroglüüfid on Põhja-Norras Altas, seal asub ka nende muuseum . Sealsed põhjapõdramaalingud on umbes 6000 aastat vanad.
Veel on petroglüüfe leitud Koola poolsaarelt, Karjalast, Valgemere äärest. Koopamaalingutest on nad palju primitiivsemad, eriti taandarenenud on loomade kujutamine.
Kalju Põllu - Eesti graafikakunstnik, kes on petroglüüfe oma taiestes kasutanud ja neid kaitsnud
Kärt Summatavet- Eesti tarbekunstnik, samuti petroglüüfe kasutanud.
( 2001. aastal leiti Mongooliast seni suurim petroglüüfide leiukoht.)
3. Mesopotaamia 19-25

Ajastud :

Sumeri- akadi ajastu 4000-1800 eKr
Vana-babüloonia ajastu 1800-1500 eKr
Assüüria ajastu 1500-625 eKr
Uus-babüloonia ajastu 625-539 eKr

Sissejuhatus:

Inimesed harisid põldu, aga polnud toodangu ülejääke (va. Lähis-idas, indias, hiinas – jõgede orud). Kunstliku niisutamisega, kanalite ja veehoidlate ehitame. Toodang suurenes, rahvas kasvas, nõudis rahvalt ühehoidvust ja distsipliini – tekkisid esimesed riigid.
Inimesi ei seotud sunniviisiliselt, vaid vaimse religiooni abil. Igal riigil olemas kiri, arenes tööjaotus ja ilmused elukutselised kunstnikud .

Vana-Mesopotaamia:
Lähis-idas riigid Niiluse orus ja Tigrise ja Eufrati vahelisel alal ehk Mesopotaamias.

Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad sumerid – lõid väikseid riike, mis koosnesid ühes linnast ja seda ümbritsenud alast, ehitati esimesed templid ja loodi kiilkiri (märgid pehmes savis või raiuti kivisse).

III at II poolel eKr tungisid mesopotaamiasse akadid – võtsid omaks sumerite kultuuri.

Kuningas Sargon ühendas linnriigid oma võimu alla. Mesopotaamia kunsti peateemas ainuvalitseja ülistamine.

Kuningas Hammurapi ajal mesopotaamia tähtsaim kultuurikeskus – babülon.

Mesopotaamia ehituskunsti suurimad saavutused – templid, valitsetajate lossid ja linnakindlustused. Ehitati savitellistest (osa põletatud, enamus päikse käes kuivatatud – ei olnud ilmastikuoludele vastavad, sp pole säilinud)

Leitati kaared ja võlvid, kasutati väravate ja keldrite ehitamisel.

Mesopotaamias olid templikompleksid - tähtsaim osa tsikuraat (kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, selleni viis käänakutega tee)

Kujutavas kunstis juhtiv ala skulptuur – enamasti reljeefid ja kujud, loodi ka reljeeftahvleid- teele ja vabafiguure.

Mesopotaamia mütoloogias austati palju jumalaid, igal linnriigil oli oma jumal, keda asendas kohalik valitseja. Jumalaid kujutati vahel inimestena, eriti suur tähelepanu pöörati silmade kujutamisele (värviliste kivikestega).

Mütoloogilisi olendeid kujutati üldjuhul poolenisti inimese ja poolenisti loomana.

Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus . Seda on ehedalt näha näiteks Naram-Sini võidusteelilt, kus valitseja on kujutatud märkimisväärselt suuremana kui alluvad või vaenlased.

Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees)

Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka arvukalt keraamikat. Vanematel nõudel on keerukas geomeetriline ornament , hilisem keraamika on tihti jutustava sisuga.

Assüüria:
II at I poolel ekr tegid assüürlased oma riigi, muutusid suurriigiks, alistasid Babüloonia
Võtsid üle sumerite traditsioonid
Assüüria valitsejatel olid meso –s suurimad lossid – lossidel loominimesed ja fantastilised olendid
Kujutava kunsti peateemaks oma kuninga ülistamine
Säilinud palju reljeefe enamasti valitsejast või sõjakatest stseenidest) – kivisse raitud
Jaht lõvidele rituaalne kohustus

Uus-Babüloonia
Babülon taastas iseseisvuse, hävitas assüüria
Riiki ümbritses pealinna paksude müüridega, müüridel mitu väravat, iga 50 m järel vahitorn, peavärav pühendatud jumalanna Ištarile- sellest lähtus lai sirge tänav, kus peeti rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad värvilise glasuuriga tellistest eelistati sinist ja kollast.
Paabeli torn e. Marduki templi tsikuraat – nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja olevat tõusnud seitsme astanguna samuti 90 m kõrgusele.
Babülon pidi alistuma pärslastele, kes ühendasid oma võimu alla kogu lähis-ida.

4.Vana-Egiptuse arhitektuur 30-34
Püramiidid:

Mastaba – kivist haudehitised – maa-alune hauakamber – said rajada vaid ülikud
Astmikpüramiid – vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, kui teistel, aga kõrguse tõuses pidi kivikuhi paratamatult ahenema – nii jõuti astmikpüramiidini. (Esimese lasi endale ehitada vaarao Džoser)
Tõelised püramiidid – astmikpüramiidide astmed täideti
Kõige kuulsamad giza väljal Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele püstitatud. Maailmaime . Suurim kuulub cheopsile – umbes 140 m kõrge. Püramiidid tohutustest kiviblokkidest, neid on käigud mis viisid hauakambrisse.
Orutempel – asus veetõusupiiril, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha . Orutemplist viis sillutatud tee ülemise ehk hauatempli juurde.
skarabeus – egiptlaste püha mardikas , kelle kujukest kasutatakse amuletina.
Narmeri palett (reljeeftahvel) – üks kõige vanem egiptuse skulptuurteos, seal on kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas. Narmeri nimi võis olla ka Mensese vanem nimi.

Fun fact : esimese hauaröövli nimi oli Al-Ma’mun
Templid:

Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne , kõrge müüriga eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Lukoris. Selles piirkonnas on ka vaarao Ramses II matusetempel ja esimese naisvaarao Hatšepsuti matusetempel ning Ramses II laskis ehitada veel Abu Simbeli kaljutempli.
Templi plaan:
Püloon – templi väravaehitis
Sammasõu
Sammassaal
Sekos
Uue riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. Teebast vaadates on Niiluse vastaskalda kõrbes nn Kuningate org, mille kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid.

Vaaraode kirstud on küll sealt kadunud, aga 20.sajandini säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud.

Samba kolm peamist osa:
Kapiteel (eristatakse samba tüüpe – papüürus, lootus, palm)
Pikk tüves
Baas

5.Vana-Egiptuse kujutav kunst 34-37
Kujutav kunst:

Kujutav kunst - suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega.
Skulptuurikunstis võib eristada erinevaid suundasid : 1 – teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi – range, suursugune ja üldistatud – nt sfinks (inimese pea ja lõvi keha, seisab Giza püramiidide juures. Sageli leiame vaaraode täisfiguure – tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool , näol võimukas ja salapärane naeratus. Egiptuse kujud on suured tüübiportreed. Egiptuse kujus ei lähtunud aga mitte koonuse vormist , vaid kivitahukast, mille eri külgedele joonistati kavandatud kuju erinevad vaated. Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumata. Hoopis väiksemad ja elavamad olid skulptuurid lihtrahvast ja loomadest – tihti värvilised ja puust, mitte ranged nagu valitsejate skulptuurid.
Reljeefkunst – omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab. Enamasti madalreljeef, aga ka süvendreljeef. Reljeefid olid tihti värvilised. Inimese ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe. Hieroglüüfid – piltkiri .
Levis seinamaal

Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkeha proportsioone aga hoidis kujutamast elu kogu selle liikuvuses. Lihtrahva ja loomade kujutamine vabam. Egiptuse poos rõhutas väärtust. Kuna lihtrahvas ja loomad polnud nii väärtuslikud kujutati neid vabamana. Värvid ei jäljenda täpset loodust aga olid kaunid, arvestatakse dekoratiivset kogumuljet mitte kõiki maailmas nähtavaid värvivarjundeid. Egiptuse kunstnikud kujutasid ruumilist illusiooni teisiti kui Euroopas ja neid ei huvitanud looduse terviklik kujutamine.
6. Egeuse kunst 43-48

Sobiv piirkond laevasõiduks, ses üle mere võimalik sõita maad silmist kaotamata – välja kujunenud mereline kõrgkultuur, mille majanduslik ja ühiskondlik elu oli teistsugune kui lähis-ida jõeäärsetel suurriikidel.
Mahe kliima – ei ähvardanud põua, niisutusega – võimaldas edukat põlluharimist ilma kunstliku niisutuseta
Ei tekkinud tugeva keskvõimuga suurriiki, väiksed kogukonnad jäid iseseisvaks kuid nende kultuuriline läbikäimine oli tihe.
Kõige rikkalikm kunst Kreeta saarel ja peloponnesose poolsaare asulates, mille tähtsaim oli mükeene linn – seepärast räägitakse tihti ka kreeta-mükeene kunstist.
Polnud vaja karta välisvaenlasi, sest laevad merel. Religioonis arvatavasti esikohal viljakuse kultus.
Kreeta kogukondades oli toimunud ühiskondlik kihistumine ja seal võimul kohalikud valitsejad , kuid arvatavasti polnud see võim nii suur, et jäädvustada valitsejaid portreekunstis.

Kreeta:

Kreeta ehituskunsti tähtsamad saavutused olid suured lossid – Phaistos , Hagia Triada ja Knossos ( knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist). Lossid koosnesid väga paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel laoruumid, teisel korrusel suured ja esinduslikud toad. Osa ruume hämarad, osa sai valguse galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest. Losside seinad kivist, laed puust. Puust olid ka losside allapoole peenenevad sambad, mis olid mitte ainult lagede toestamiseks, vaid ka ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidele andsid ilmet vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad tihti kaetud krohviga, millele maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte.

Kujutav kunst – püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid

Seinamaalides ja reljeefidel hoiduti tavaliselt stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest – kui vahel näemegi inimfiguure egiptusepärases poosis, siis näeme et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad .

Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Keraamika arengus võib eraldada mitut etappi , aga kõigile neile oli omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane.

Kreeta kunsti põhiline sisu – elurõõm, muretu kergus, kiideti loodust. Seal oli hea elu, kliima soodne kuid ähvardas maapõu. Tõenäoliselt purustas maavärin lossid, need taastati aga sellele järgnes vulkaanipurse mis need uuesti varemeteks jättis. Kreeta jäi nõrgaks ja ei suutnud end sissetungijate eest kaitsta. Kreeklaste esivanemad ahhailased hävitasid saare omapärase kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse oma legendides – nt räägitakse kreeta kuningas Minosest, kes olevat olnud peajumal zeusi ja sureliku naise europe poeg. Minose järgi on kunstiajaloolased nimetanud kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks.
Peloponnesose poolsaar:

Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele, kuid kuna seal olid pidevad kokkupõrked põhjast sissetungivate suguharudega, kellel madalam kultuur, siis muutis see elulaadi karmimaks ja sõjakamas ja see avaldas ka kunstile mõju.

Ehitusmälestistest kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Üks kuulsamaid , mis ehitati oli Tirynsi linnus – seda ümbritseb sõimas suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Siseruumide paigutus korrapärasem kui kreetal . Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali. Selle põhiplaan oli eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanile.

Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn. Mükeene linnamüür Laotud hiiglastest kivipankadest. Seal asus kuulus Mükeene lõvivärav – koosneb ainult kolmest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahetud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga.

Mükeene ümbrusest leitud maa-aluseid kupelhaudu – annavad tunnistust ehitustehnika edenemisest.

Mükeene kujutav kunst – jäi põhijoontes sarnasest kreeta kunstiga. Väga kõrgel järjel oli sealne tarbekunst (kullassepatöö, keraamika)

Trooja linn – homerose eepostest mainitud linn oli järjekorras kuues – väike-aasias on jälgi 9st linnast mis on vaheldunud III-II aastatuhande aasta jooksul hissarliki künkal.

7. Vana-Kreeka arhitektuur
Teatrikunst kasvas välja jumal dionysose austamise pidustustest (teater ehk theatron ). Toimusid vabas õhus. koosnes orkestrast (all orus asuv ümmargune väljak – tantsisid tantsijad ja laulis koor), skeene -st (orkestra taga, sealt ilmusid näitlejad ja oli etendusele fooniks) ning proskenion (skeene arenes mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ning näitlejate esinemine koondus selle eenduva osa (proskenioni) katusele).
Kreeka kunsti kolm perioodi:
Arhailine e. vana aeg – 600-480 eKr
Klassikaline e. õitseaeg – 480-323 eKr
Hellenistlik e. hiline aeg – 323-30 eKr
Arhitektuuris tähtsaim ülesanne ehitada templeid
Tavaline tempel – ristkülikukujuline, materjaliks esialgu puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor ) ning kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid.
Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa – tempel seisab alusel, sellelt kerkib sammastik ja sellele toestub talastik koos kiilkatusega.
Eri tüüpi templite põhiplaanid:
*antidega tempel – sammastega eesruum ühes otsas
* peripteer – rida sambaid ümber templi
* dipteer – 2 rida sambaid ümber templi
(topeltantidega tempel – sammastega eesruum mõlemas otsas, prostüül – 4 sammast otsaseinas, amfiprostüül – 4 sammast mõlemas otsas, pseudodipteer)
Alus:
*tempel seisab alusel mis kannab nimetust KREPIDOMA . *Krepidoma ülemist astet nimetatakse STÜLOBAADIKS.
Sammas:
*kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail
*kolm põhiosa on BAAS, TÜVES JA KAPITEEL
*baas – joonia samba alus
*tüvesel keskel väike paisutus (e. ENTAAS )
*tüvest liigendavad kitsad püstvaod (e. KANNELÜÜRID.)
*kapiteel (samba „pea“) – koosneb kahest osast: ülemine ehhiin ja alumine abakus
Talastik:
*alumine osa on arhitraav (sammastele toetuv rõhttala) ja ülemine on friis ( ehisriba )
Viilkatus:
*katuse servades ehisliist veesülititega
* nurkades skulptuurkaunistused
hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid
Templi sisemus:
* naos
*cella – ruum, kus paiknes jumala kuju
Kreeka arhodektuuris eristatakse kolme stiili – dooria , joonia ja korintose stiil. Neid nimetatud ka orderiteks.
Dooria:
*vanim stiil
*stiil on lihtne ja range
*sammastel puudub baas ja kapiteel tagasihoidlik (alumine on ehhiin (ümar kiviplaat) ja ülemine abakus (nelinurkne kiviplaat).
*friis koosneb triglüüfidest (püstvagudega plaadid ) ja metoobid (reljeefidega plaadid)
Joonia:
*hilisem stiil
*stiil elegantne ja peen
* sambal rullispadjand ja voluudid (keerukujuline kaunistus )
*friisil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne)
Korintos :
*erineb joonia stiiliselt põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest
*sammas karikakujuline ja akantuselehemotiividega
8. Vana-Kreeka tähtsamad ehitised
Kreeka ehitusmälestised:

Dooria stiil kujunes mandri-kreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal APOLLONILE KORINTHOSES, kuid sellest on säilinud ainult 1 nurk. Hoopis paremini on säilinud dooria stiili näited Lõuna-itaalias. Nt PAESTUMIS ehitati jumalanna HERA TEMPEL, selle sammaste entaas on suurem ja sambad seisavad hõredamalt, kui peaaegu sada aastat hiljem ehitatud POSEIDONI TEMPEL (üks paremalt säilinud antiik-kreeka ehitisi).
Arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril ehitati ZEUSI TEMPEL OLÜMPIAS, mille skulpturaalne kujundus oli eriti meisterlik.
Kujunes välja JOONIA STIIL. Selles stiilis valminud kuulsamad ehitised on nt ARTEMISE DIPTEER EFESOSES, mis oli 109 m pikkuse ja 55 m laiuse alusega tempel. Seda peeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimeks.
Klassikalise ajastu kuulsamad ehitised püstitati ATEENAS. Tähtsaim ehitis oli linna kaitsejumalanna Athenale pühendatud PARTHENONI TEMPEL. Dooria stiilis peripteer, sambad kõrgemad võrreldes arhailise ajastuga ning talastik suhteliselt kitsas.
Pärast parthenoni valmimist, hakati akropoli kõrgendiku läänetipus prandliku väravaehitise PROPÜLEEDE rajamist. Värav pidi ühendama all-linna Akropoli pühapaikadega. Väravaehitise välimisel ja sisemisel küljel kandsid katust 6 dooria sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhja pool – PINAKOTEEGIS – säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu, lõuna pool paiknes võiduka ateena tempel.
5.saj lõpul püstitati Akropolile veel üks tempel -ERECHTHEION , see ühendas mitu vanemat pühapaika ja oli keerulise põhiplaani ja ülesehitusega.
Karüatiidid – naiste kujud sammaste asemel

9. Vana-Kreeka skulptuur

Vanakreeka skulptuurist säilinud vähe terveid originaalteoseid
Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks marmor ja pronks. Enamiku marmorkujude küljest on tükke murdunud. Pronkskujud säilisid küll natuke paremini, aga neid ikkagi vähe, sest hilisemal ajal hulk teoseid ümber sulatatud.
Enamik kreeka kuulsamaid skulptuure tunneme peamiselt hilisemalt roomlaste jaoks valmistatud koopiate põhjal, kuid koopiad ei anna usaldusväärselt edasi viimistlust .
Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks nn. KRÜSELEFANTIINTEHNIKAS skulptuure (neist teame ainult kirjelduste põhjal). See oli segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Silmad värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5.saj eKr 12 m kõrgune Athena kuju Parthenoni templis ja veel kõrgem zeusi kuju olümpias.
Kreeka skulptuurikunsti moodustavad:
Ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud
Vabafiguurid ja portreebüstid (hilisemal ajal). (vabafiguuride areng on jälgitav alates 7.saj eKr.

Arhailisel ajal (vanemal) loodud vabalt seisvad kujud kreekas alasti meesfiguurid – kouros ja riietatud naisfiguurid ( kore ). Elusuurusi või isegi suuremaid kourose on leitud üle saja – neil on tajutav egiptuse kunsti mõju (seisavad sirgelt , peaaegu valveseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg ettepoole astmuas) .
Kreeklastel oli anatoomia järgmine alguses natuke kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure.

4. Kouros

Omaaegne tähendus pole selge, oletatakse et nad kehastavad kreeka ühiskonnas ja eriti ülikute hulgas valitsenud kujutust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest.
Hästiarenenud nooruslik keha oli kreeklaste arvates ka olümpuse jumalatel.
Eeposte „Ilias“ ja „Odüsseia“ jumalad just kehalt treenitud ja lood nendest motiveerisid sajandite vältel kreeklasi arendama oma keha ja selle üle uhkust tundma.
Osa kouros’te nägudel nähtavat veidrat, kramplikku naeratust on tõlgendatud kui hingeelu kujutamise püüet ning enesekindluse ja uhkustunde väljendust.
Kouros’te loomine levis mandri kreekas, aga koro’de traditsioon lähtus väike-aasia maakonnast. Kore’d alati riietatud, aga kreeklased kujutasid riiet nii, et see küll katab keha aga ei varja seda täielikult. Koro’de ilme on rõõmus ja pidulik.
Kouros’e ja kore erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle kreeka ühiskonnas. Mehe ideaali kehastas alasti atleet , naise ilu seostus rohkem riietuse , ehete ja soenguga.

5. klassikaline ajajärk

Toimub suur muutus vabafiguurides – kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi.
Kujud olid ilmekad igast küljest (arhailise ajastu loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks)
Kujud näod on rahulikud ja tõsised (mitte grimassitaoline naeratus)
Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn. KONTRAPOSTI rakendamine. kontrapost – tugijalg ja nõjajalg. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalala (tugijalg) ja teisele ta ainult nõjatub (nõjajalg) . Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget – tulemuseks oli enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus .

„Odakandja“ – 5.saj keskel eKr valmis Sparta skulptori POLYKLEITOSe – kontrapost on täiuslikult lahendatud . Odjakandja seisab, kuid tajutav on tema liikumisvõime. Polykleitos lõi kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi, mille mõõtmed kujunesid kehtivaks normiks ehk kaanoniks.
„Kettaheitja“ – väga kuulsa ateena skulptori MYRONi teosed. Kettaheitjat tunneme vaid koopiate kaudu. Myron tahtis ja suutis kujutada liikumist

7. reljeefikunst

Kreeklased eelistasid kõrgreljeefi.
Dooria stiilis templitel olid reljeefid metoopidel, joonia templitel aga katsid reljeefid katkematu lindina kogu friisi.
Reljeefidel katavad figuurid osaliselt üksteist, eespoolsed figuurid rohkem kivist väljas kui tagumised – loob ruumilise mulje.
Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlussteene. Võitlejad mütoloogiast võõi kreeklaste ajaloost. Meenutavad tihti allegooriliselt kreeklaste võite, eriti pärsia üle.
Klassikalise ajastu algusest päris olümpia zeusi viilufiguurid (kolmnurkse kompositsiooni keskel seisis jumal Apollo , kelle rahulik aga jõuline liigutus on vastandatud teda ümbritsevale võitlusele)
Parimad ehitusplastika teosed loodi ATEENA PARTHENONI templi jaoks (1799 a viidi suur osa Londonisse briti muuseumi).
Nike templist päris reljeef –kujutab imetlusväärse meisterlikkusega läbi kanga kumavaid kehavorme. jumalanna esitatud maise kaunitarina, tema inimlikkust rõhutab olmeline tegevus.

4 saj eKr taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu, muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks.
Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi .
Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, nt SKOPAS (reljeefid Halikarnassose mausoleumile). Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku , maist ilu.

Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena. 5 saj eKr rõhutati rohkem jumalikkust, 4 saj eKr inimlikkust.
Aktina hakati kujutama ka naisi
PRAXITELES on loonud kauneid, meelelisi noore inimkehaga jumalaid. Nt Hermes Dionysos-lapsega on tõenäoliselt originaalina säilinud, Aphrodite kuju on aga tuntud arvukate koopiate kaudu
Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks, graatsilisemaks, seisak tihti õõtsuvamaks ja ebakindlamaks. Proportsioonide kaanon muutus. Nt „Odakandjal“ pea pikkus 1/7 kogupikkusest, „kaapijal“ aga 1/8. (autor LYSIPPOS )

4.saj eKr hakkas levima portreekunst – jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni. Lysippos töötas juba aleksander suure ajal ja on loonud kuninga portree.
10. Vana-Kreeka ja Vana- Rooma maali- ja tarbekunst
VANA-KREEKA JA VANA- ROOMA MAALI- JA TARBEKUNST
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunstil oli palju ühiseid jooni, seega võib neid käsitleda ühe teema all. Erinevusi aga leidub.
Kreekas oli maalikunst väga tähtsal kohal. Eriti peeti lugu tahvelmaalist, kuna nemad selle ise ka leiutasid (5.-6. saj. e.Kr.). Võeti kasutusele valguse ja varju modelleerimise, katsetati ka perspektiivi.
Enkaustika - tehnika, kus temperavärvid kaeti kuuma vahaga.
Apollodorus Athenast – suurim maalikunsti uuendaja ja edasiviija (5. saj. e.Kr.). Ühtegi tema teost pole säilinud.
Apelles - tõi maalkikunsti naisakti (“Veenuse (Aphrodite) sünd”, talle poseeris lõbunaine (hefäär) Phryne). Töötas ka Aleksander Suure õukonnas.
Roomas peeti maalikunsti pigem väärtusetuks. Arvati isegi, et meestel ei ole sünnis sellega tegeleda (määrib käsi) Pigem tegelesid sellega naised, orjad , kreeka päritoluga mehed.
Siiski on mõningaid tahvelmaale leitud, näieks Rooma võimu all olevast Egiptusest, muumiaportreed Farjumi oaasist on ainsad säilinud tahvelmaalid.
Filippos II hauakambris Makedoonias leidub seinamaale.
79. a. p.Kr. Vesuuvi vulkaanipurkes hävinud Pompeji linna hiilgeaeg jääb 1. saj. e.Kr – 1. saj. p.Kr. See oli koos sarnase väikelinna Herculaneumiga Rooma ülikute “suvilalinn”. Linnades oli palju villasid, kust võib leida meisterlikult tehtud seinamaalinguid .
Pompeji kuulsaim teos on põrandamosaiik Fauni villas , mis kujutab Aleksander Suure lahingut Pärsia kuninga vastu (Issose lahing).
Eelkõige leidus villades maastikumaale. Neid paigutati isegi akende asemele, et luua illusiooni. Siiski oli nende perspektiiv ebaõnnestunud.
Teine tuntum liik oli mütoloogiline teos- kujutati jumalaid, kangelasi .
Jumalate heaks koondati sekte, kus korraldati salajasi müsteeriumeid. Tuntuimad on võib-olla jumalannade Demeteri ja Persephone müsteeriumid, mis olid rahumeelsed. Kõlvatuteks võis pidada veini- ja lõbujumal Dionysuse müsteeriumeid, kuss võis esineda enesepiinamist, alkoholi, seksuaalorgiaid ning parafiiliat (suguühe kitsedega).
Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte.
Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid.
Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms. Vaase oli mitmeid erinevaid tüüpe ( amfora , krateer jms)
Geomeetriline stiil – 8. - 7. saj. e.Kr. kaeti vaasid peamiselt geomeetriliste kujunditega.
Mustafiguuriline vaasimaal – Figuurid tehti värviga, taustks oli savi toon ( Francois ' vaas , seal kujutati “ Iliase ” sündmusi)
Punasefiguuriline vaasimaal – taust värviga, figuurid savivärvi.“Demokraatlikum”, lihtrahva seas kõige levinum. Erandjuhtudel kasutati vaasimaalimisel ka valget lakki.
Tamagra kujud – väikesed inim- või loomakujukesed.
Kõrgel tasemel oli ka ehtekunst- tehti vääriskividest ehteid ( gemmid (karmeed), mõningate kivide sisse tehti reljeef (intaljo))
11. Hellenistlik kunst

4. sajandil e.Kr. alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makdoonlased olid tõenäoliselt kreeklaste sugulasrahvas. 5. sajandil e.Kr võtsid nad üle palju kreeka kultuuri kogemusi, aga suutsid luua ka ühtse sõjaliselt tugeva riigi. Tänu Aleksandri vallutustele levis kreeka kultuur enneolematule kaugele – Indiani, Kesk-Aasiani, Egiptuseni. Pärast aleksander suure surma (jagasid väepealikud omavahel tema hiigelriigid) tekkisid mitmed hellenistlikud riigid, ning see pärast on hellenistlik kunst väga mitmekesine .

Peale Aleksander Suure surma jagunes impeerium mitmeteks riikideks:

1) Süüria (Antioopia) oli suurim tekkinud kuningriik . See oli aga sisemiselt konfliktne. Hävis roomlaste ja partlaste sõjakäikude all.
2) Egiptuse Kuningriik (Aleksandria) – võimul tõusis väejuht Ptolemaios . Sisemiselt tugev riik, pidas roomlastele kõige kauem vastu.
3) Makedoonia (Kreeka+ Bulgaaria )
4) Väike-Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks.

Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud . Näiteks valitsejate suur austamine (peeti neid jumalateks). Kreeka kunstinike poolt mõnele aasia valitsejale looduud kunstis oli valitseja isikukultuse tunnused juba enne hellenismi aega. Halikarnassose mausoleumi lasi endale endisesse Pärsia pealinna ehitada valitseja Mausolus . See meenutab Kreeka peripteeri, mis on tohutu kõrge aluse peal. (66x77x46 olid mõõtmed). Mausolos ise sinna ei jõudnudki, see sai matusepaigaks tema naisele. Mausoleum oli üks vanaaja maailmaimedest.

Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid. Artemise templit Efesoses püüti taastada(fun fact:esimene kord põletas selle maha Herostratos ). Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes . Ateenas ehitati Olümpeion – kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Ehitus kestis paarsada aastat. Korintose stiilis, uus nähtus- komposiitkapiteel (stiilide segub-kapiteelivorm, mille moodustavad mitu üksteise peale asetatud erinevast orderist kapiteeli või selle osa). Templitest tähtsamaks muutusid lossid ja muud esinduslikud ehitised.

Seose koloniaalpoliitikaga ehitati mitmeid uusi linnasid, mis olid korrapärase ja läbimõeldud põhiplaaniga (Aleksandria, Pergamon, Priene). Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud aleksander suur ise. Ehitas aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrguse tuletorni – see on üks vanaaja maailmaimedest. Pergamon asus väike-aasias ja oli hellenistliku maailma kunstikeskuseks, oli kuulus oma heakorra poolest. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavavõrk.

Aristoteles kirjutas et ilu ja voorus on erinevad nähtused, maali ja skulptuurikunsti(sarnased kirjanduse, muusika ja tantsukunstiga) eesmärk on elu jäljendamine ja see pakub inimestele naudingut. Tema arvas et hea kunst kujutab mitte seda mis on, vaid seda mis on võimalik (idealiseerimine). Kujutati täiuslikuna ( klassikalisele ajastule omane)

Uuteks skulptuurikeskusteks kujunesid Rhodose Vabariik ja Pergamoni Kuningriik.

Kuigi Aristoteles nõudis ideaali kujutamist, hakkas ideaali kujutamine asenduma realismiga . Hellenistlikul ajal eelistati kas hiiglaslikke või väga väikseid kujutisi. Nt. peeti maailmaimeks Rhodose kolossi (37 m pikk, päikesejumal Heliose pronkskuju, autoriks leukippose õpilane Chares). Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi Samothrake Nike- 3m kõrgune 2. saj. Alguses e.Kr. loodud võidujumalanna marmorkuju. Isegi vigastatult mõjub teos suurpäraselt. see kuju väljendab veenvalt suurt võidujoovastust.

Üldiselt pandi rõhku psüühika kujundamisele ja tunnete väljendamisele.kujutati ka ägedat võitlust.
Sureva gallialase kuju (pergamoni riik pidi võitlema sissetunginud keltidega (gallialastega) ja kuigi tegemist on vaenlasega kujutatakse teda väärikalt). Pergamoni koolkonnas oli läbiv temaatika surm ja võitlus. (“Surev gallialane”)
Pergamoni altar - Zeusile pühendatud altar. selle külgedel oli 139m pikkune ja 2,3 m laiune friis, kus kujutati gigantide võitlust. Releef nii kõrge et kujud peaaegu eralduvad taustast. See teeb heleda- tumeda kontrastid väga suureks ja muudab kujutised rahutuks.
samas stiilis tehtud Laokooni grupp- leiti originaalina ühe maja keldrist. Kujutab Trooja peestrit Laokooni poegadega ja neid ründavate madudega . Skulptuur leiti 16. saj. Alguses ja seda peeti kreeka kunsti tipuks. Tänapäeval on ülistavast hinnangust loobutud, sest stseen on liiga teatraalne.

Hellenistlik kunst ei väljendanud mitte ainult raevu ja piina, kuid mõned kujud jäid truuks klassikalisele ajastule. Milose Venus – üks kuulsaimaid teoseid. Siin on truuks jäädud klassikalisele pidulikule rahule.

Hellenistlikul ajal kujunes kunstiturg, levis kunstiteoste kogumine ja koopiate tegemine.

Samal ajal hiinas: shi huangdi laseb ehitada hiinamüüri, maailmaime, ei ole kosmosest näha, hukkus palju inimesi sp ka maailmasuurim kalmistu. Seal leiiti terrakotaõsudurite armee (kaevati välja). Hiinas leiutatakse ka must püssirohi.

12. Rooma arhitektuur
8. sajandil e.Kr. ühinesid seitsmel künkal asuvad külad Rooma linnriigiks. 6. sajandi lõpul kehtestati Roomas vabariik. Samm- sammult hakkas see alistama ümbrukaudseid linnu ja rahvaid. Tasahaaval kasvas Roomast tohutu impeerium.
Rooma kultuur on suuresti mõjutatud ümberkaudsete rahvaste kommetest, suuresti Kreeka omast (nendega oli palju kokkupuuteid, ka etruskid olid neist mõjutatud). Enamik jumalaid oli üle võetud Kreeklastelt, neid jäljendades tegeleteti ka filosoofia ja kirjandusega. Visuaalses kunstis on Kreeka mõju samuti tugev.
Siiski oli Rooma kunstis ka omapära. Tugevasti avaldus see arhitektuuris, sest kasutusele võeti uusi tehnilisi võtteid, näiteks lubimördi ja betooni kasutuselevõtt, tänu millele sai kasutada ka põletatud telliseid . See võimaldas ehitada tehniliselt keerulisemaid kaari, võlve, kupleid.
Silindervõlv - pooliku külili silindri kujuga, ritta pandud kaared.
Ristvõlv -ristuvad silindervõlvid, raskus jaguneb nelja nurka.
Betoon ja tellised olid olulised ehitusmaterjalid . Betoon oli tugev ja suhteliselt odav, seda kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja müüride ehitamisel. Massiivsed seinad vooderdati tellistega, tähtsamate hoonete puhul marmoriga.
Rooma riigis loodi transpordi ja liikumise kergendamiseks kividega sillutatud tänavaid ja maanteid (Via Appia – Rooma – Capua – Brundisium), kaarekonstruktsioon abil kivist sildu ja väravaid.
Roomas hinnati kõrgelt puhast vett, vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati tohutuid veejuhtmeid (Pont du Gard 1. saj.).
Tähtsal kohal oli profaanarhitektuur . Ehitati turuhooneid, terme, amfiteatreid, vabaõhuteatreid, hipodroome jpm.
Termid – suured saunakompleksid koos spordiväljakute ja -ruumidega, raamatukogudega jms. Saunateenus oli kõigile tasuta. Ennast pesti saviga . (Diocletianuse termid).
Roomale iseloomulikud olid amfiteatrid , kus peeti gladiaatorite heitlusi.
Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.).
-esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis
-teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad , kõrgemast soost isikud. Poolsambad joonia stiilis
-kolmandal korrusel lihtinimesed. Poolsambad korintose stiilis.
-neljandal korrusel samuti lihtrahvas, sinna tohtisid minna ka naised ja vabaks lastud orjad. Poolsambad puudusid, liigendasid pilastrid.
Colosseum moodustab suletud ovaalse kehandi, sellel oli 80 sissepääsu ning mahutas 50 000 inimest. Sambaid ei kasutatud toetamiseks vaid välisseina liigendamiseks.
Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel oli ainult kaunistav mõte.
Tehti ka triumfikaari. See oli ühe või kolme kaarega suur kivisein. Kuigi need näevad värava moodi välja, on neil siiski vaid monumentaalne väärtus. Triumfikaari püstitati suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks.
Tihti on seina friisitaoline osa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Triumfikaare seintel on reljeefe ja tekste , mis selgitavad selle püstitamise põhjust. Hea näide on kolme kaarega keiser Constantinuse triumfikaar .
13. Rooma tuntumad ehitised
Suur muutus arhitektuuris toimus seoses keisrivõimu kehtestamisega. Esimene keiser Augustus väitis, et ta on tellistest linna asendanud marmorist linnaga. Suurimateks ehitajateks peetaksegi keiser Augustust ja keiser Trajanust.
Kapitoolium - tähtsaim Rooma küngas, seal asus peaväljak.
Uhkeim foorum on Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suure suure kaaravaga väravast. Väljakut ümbritsesid korrapäraste sammasridadega fassaadidega hoone. Keskel oli Trajanuse Ratsamonument. Väljaku tagaküljel asus raamatukoguna kasutatud suurhoone Basilica Ulpia .
Basiilika on hästivalgustatud hoonetüüp, mida kasutati ühiskondlike hoonete valmistamisel. Ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagasid ruumi kolmeks lööviks. Akende rida katuses nimetatakse valgmikuks.
Trajanuse foorumiga olis seotud tema jaoks püstitatud Trajanuse sammas (2. saj. Algus). See on ligi 30 m kõrge, koosneb alusest ja 19 silinderplokist, mis on kaetud ligi 200 m pikkuse reljeefribaga kaetud. Tipus oli kunagi Trajanuse pronksfiguur.
Rooma skulptuurid olid enamjaolt realistlikud ja dokumentaalselt täpsed. Leidub ka idealiseeritud teoseid, näiteks keiser Augustust ülistavad reljeefid.
Rahu altar (Ara Pacis ) – Osaliselt säilinud monumentaalne altar rahujumalanna Paxile. Selle reljeefidel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja Augustust oma perekonnaga piduliku rongkäigus.
Triumfikaari on säilinud mitmeid, neist hiliseim on pühendatud keiser Constantinusele, seal on näha juba Rooma reljeefikunsti allakäigu märke.
Rooma linna hoonetest on ainult mõned üksikud säilinud. Paljud lammutati keskajalja uusajal ehitusmaterjali hankimiseks. Erandiks on Fortuna Virilise tempel. See on hästi säilinud, näha on kreeka ja etruski mõjutusi. Paikneb kõrgel alusel, sammaste paigutus nagu kreeka peripteeril, naose ette jääb sügav eeskoda (portikus), külgedel on seinaga ühenduses poolsambad.
Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Panteon , üks täiuslikumaid kuppelehitis maailmas. See oli kõigil planeedinimedega jumalatele pühendatud tempel. Panteon on keerulise konstruktsiooniga, kuppel on tehtud betoonist, siseruumiks oleva silindri diameeter on võrdne kupli diameetriga.
Colosseumi kõrval oli teiseks suurejooneliseks vaatamängudekohaks hipodroom Circus Maximus .
Kuningalosse hästi säilinud ei ole, tuntud on Nero kuldloss.
Vabariigi ajal oli Rooma linn ümbritsetud müüridega, mida linna kasvades laiendati. Keisriaegne Rooma müüre ei vajanud, sest riigivõim oli nii kindel. 3. saj. Lõpul p.Kr. Olukord muutus ja barbarite sissetungi oht kasvas.
Keiser Aurelianuse ajal alustati võimsate müüride ehitust. Need olid 6 m kõrged, 3,5 m paksud ja kogupikkusega ligi 19 km.
Lõpuks (esimest korda 410 p.Kr.) langes Rooma siiski barbarite ohvriks.
14. Vana-rooma skulptuur
Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend – levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest ( Tiberius ).
Patriits – kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida.
Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega.
Imago – vahast surimask.
Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud).
Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol. Paremini on säilinud 2. saj. lõpul valminud Marcus Aureliuse ratsamonument. See pääses kristlaste hävitustöö käest eksituse tõttu.
Keiser Marcus Aurelius oli filosoof kreeka stoikude koolkonnas, erinevalt enamikest roomlastest kandis ta habet. Ta on teose “ Iseendale ” autor. Stoikude õpetuses oli kesksel kohal kohusetunne ja rahu.
Stoikudele vastandus teine mõjukam koolkond – epikuurlased . Nende maailapildi kohaselt oli tähtsal kohal lõbutsemine ja elu nautimine, raske töö oli orjade jaoks.
Marcu Aurelius hukkus sõjakäigul.
Roomas olid levinud reljeefid. Nendega kaunsitati templeid, triumfikaari, altareid jne. Reljeefid olid üsna realistlikud ja tihti dokumentaalse tähtsusega. Hea näide on Trajanuse võidusamba reljeefid (püstitatud Daakia vallutamise auks), Constantinuse triumfikaare atika reljeefid, Rahu altari reljeefid..
15. Varakristlik kunst
Palestiinas tärganud ristiusk levis kiiresti kogu Rooma riigis, kuna oli pigem “vaeste ja kannatajate” usk. Rooma oli üldiselt tolerantne erinevate usundite suhtes, kuna kombes oli alistatud rahvaste usukombed üle võtta. Ristiusk aga oma radikaalsusega sattus riigivõimudega vastuollu. Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi.
Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. – 5. saj. p.Kr (Rooma Impeeriumi languseni).
Polüteism – tunnistatakse mitmeid jumalaid.
Monoteism – tunnistatakse ühte jumalat.
313. a. Milano edikt – ristiusk kuulutatakse Roomas lubatuks.
Varakristlikus kunstis oli keskmeks piibel (Vana ja Uus Testament ).
4. saj. keelustatakse ümarskulptuur. Varakristlased suhtuvad eitavalt ka tahvelmaali.
Uue nähtusena tekib miniatuurkunst- köidetud raamatute käsitsi kaunistamine (Seoses pärgamendi kasutuselvõtuga, pühakiri ei tohtinud olla halvastisäilival materjalil)
Usukommete täitmiseks oli tarvishooneid. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kogunema. Seetõttu on 1.-2. sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks katakombid – maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid (laipmatus). Kataombe on leitud mitme pool Lähis-Ida, Itaalias jm. Kuulsaimad on Calixtuse katakombid, kuhu on maetud esimesed paavstid.
Katakombides leiduvad ka esimesed seina- ja laemaalid. Üldilmelt on need tavaliste rooma seinamaalide sarnased, aga oluline vahe on temaatikas. Ära on jäetud kõik erootiline , samuti kõik, mis võib seostuda paganlike jumalatega.
Kristlikus kunstis kasutati palju usule viitavaid sümboleid. Näiteks kristlust sümboliseeris rist , kala, karjane.
Jumala kujutamine oli raskendatud, kuna jumalal oli kolm aspekti (Isa, poeg, pühavaim). Pühavaimu sümbol oli valge tuvi.
Paabulind sümbolisseris surematus .
Ankur sümboliseeris lootust.
Roos sümboliseeris armastust.
Harrastati ka reljeefikunsti. Temaatika oli võetud piiblist.
Pärast Milano Edikti hakatakse looma avalikke kristlike kirikuid. Esialgu võeti eeskujuks rooma basiilikad.
Varakristlik kirik olgi lihtne pikergune hoone, mis oli kahe rea sammastega jaotatud kolmeks lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes: ida-lääne suunas – pikihoone (uks läänepoolses seinas, löövidega), põhja-lõuna suunas – transept . Kiriku idaosas asus poolringikujuline osa – apsiid , kus asus altar. Suuremate basiilikates või olla ka rohkem lööve.
Kiriku välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt puudus torn, mõnikord asetse eraldiseisev kellatorn ( kampaniil ) kiriku kõrval. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue – aatriumit.
Rooma vana Peetri kirik- ehitati 4. -5. saj. Erandina oli see orienteeritud läände. 5 löövi, aatrium .
Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on veel Santa Costanza ja Santa Maria Maggiore ning Santa Sabina Roomas.
Teised kirikutüübid basiilika kõrval olid veel tsentraalehitis ( kupliga , põhiplaan ring või ruut) ja kodakirik.
Seest kaunistati kirikud mosaiikidega ja seinamaalidega. Kõige rikkalikumalt oli kaunistatud kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus.
16. Bütsantsi arhitektuur
395. a. jagunes Rooma lõplikult kaheks. Ida-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol . Bütsants suutis oma riigi jätkusuutlikuse kindlustada veel kauaks ajaks – kuni 15. sajandini. Valitsevaks rahvuseks seal olid kreeklased. Tegemist oli kristliku riigiga, kus keisri võim oli piiramatu ning mis olis idamaadest mõjutatud. Bütsantsi kunsti võib dateerida 395-1453.
Bütsantsi kunsti suurim õitseng jääb 6. sajandisse. (keiser Justinianuse aeg). 7. sajandil satub riik araablaste rünnaku alla ja kaotab suuri territooriumeid. Uus tõusuaeg algab 9. sajandil ja kestab kuni 11. sajandini, kuni võimul püsib nn. Makedoonia dünastia. Lõpuks saadakse lüüa türklastelt.
Bütsants kutsus välisvaenlasega võitlemiseks appi ka Lääne-Euroopa ristisõdijaid, toimunud oli aga kirikulõhe ja nad ei olnud usaldusväärsed, vallutasid vahepeal isegi Konstantinoopoli.

Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised (ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga)
Üks silmapaistvamaid ehitisi bütsantsis / kaasaja suurim kirik – Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis.

*Algselt basiilika, hiljem mošee
*ristkülikukujuline
*Hoonet hoiab kuplitesüsteem – viklid (sfäärilised kolmnurksed arhitektuurilised vormid) hoidsid üleval peakuplit. Kahel pool toetasid poolkuplid.
* peakupli viklid tekitavad 4 suurt kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile. – need seinad peavad kandma ainult iseennast ja neisse on seetõttu võimalik teha arvukalt avausi.
*kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik, need on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Sellist rõdutaolist ruumiosa nimetatakse empoorideks (tribüünitaoline rõdu).
*aknaid kesklöövi külgseinte ülaosas 2 rida. Aknad ringina ka kupli alumises servas . Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui külglöövides
*kuppel näib nagu hõljuvat, mitte ei ole raske.

San Vitale –

* kuppelehitis ja tsentraalehitis
*Säilinud Ravennas (justinianus I ajast säilinud mitu kirikut seal linnas – bütsantsi võimu keskus põhja-itaalias)
*põhiplaanilt 8-nurk
*tuntud oma mosaiikide poolest
*kiriku keskosa kõrgem – seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna (empooridena).

Bütsantsi sisearhidektuur –

* talumid – tähelepanuväärsed sisearhidektuuris – sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviblokid.
*taheti kirikute välisilmet mitmekesistada – apsiidid pole väljast ümmargused vaid tahulised – polügonaalsed.
*liseenid – seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad
*petikud – neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid.

Tsentraalehitised, mille põhiplaan oli kreeka rist.

*neid katsid 5 kuplit – 1 suur keskel, 4 väiksemat ristharude kohal
*kuulsaim ja mõjukam neist Apostlite kirik Konstantinoopolis.

9.saj lõpp algab bütsantsi kunsti teine õitseaeg

*arhitektuuris levib viiskuppelkirik – põhiplaanilt läheneb ruudule, ülesehituses eraldub kõrgema kreeka risti kujuline osa –risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad
*2. Uuendus – tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum – tambuur

Hilisbütsantsi kirikud väikesed – ei väljendu keisrite vägevus, vaid munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine.

17. Bütsantsi kujutav kunst

Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel.
Usulise sisuga piltide (ikoonide) pooldajad (ikonoduulid) (pidasid pilte pühadeks objektideks) vs. Pildieitajad ( ikonoklastid ) – nende arvates jumal ja pühad nähtused ülemeelelised ehk nähtamatud. Tekkis vastasseis, keisrid toetasid pildieitajaid, sest see nõrgestas kloostreid kus enamik kunstiteoseid valmis. 9saj keskel said pooldajad aga uuesti ülekaalu ning pühapiltide valmistamine taastati, kuid palju varasemast kunstist on hävitatud.
Varase bütsantsi kuulsad näited – Ravenna kirikute mosaiigid.

*Sõnum ühtaegu usuline ja poliitiline
*Peamiseks kultusobjektiks keiser, kes juhtis riiki ja kirikut.
*San vitale kirikus ühel seinal justinanus ja tema vastas keisrinna Theodora oma õukondlaste keskel.

Figuurid saledad, pikaks venitatud, riided ei luba aimata kehavorme, väikesed näod, suured silmad, asetatud tihedasse ritta, näib nagu hõljuksid nad tühjuses, mitte ei seisa maapinnal.
Mosaiiktehnika – värvilised kivikesed selgemini üksteisest eraldi, ei taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist. Figuuridel kuldne taust, figuurid tasapinnalised , mosaiigid väljendavad keisri ja temakaaskonna ajatut, igavest kohalolekut. Ka kristust ja pühakuid kujutatakse võimukate valitsejatena.
Ikoonimaal –

* lähtus rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreest
* maaliti pühakute pilte
*vanimad ikoonid enkaustikatehnikas (vahakriidid ja värvipulgad)
*al 8saj kasutati temperevärve
*maalialuseks kokkuliimitud laudadest tahvel (siit mõiste tahvelmaal)
*kõige levinum aine maarja jeesus-lapsega
*iga ikoon on kordumatu ja erineva meisterlikusetasemega
*ikooni ruumikujutus erineb järsult antiikaegsest ja uusaegsest kunstist (nt. nn ümberpööratud perspektiiv)
*näo jooned pehme, keha unustati või tõrjuti
*kujutati hingelisust
*ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast – ikonostaas.

Bütsantsi tarbekunst väga rikkalik, eelistati kalleid materjale (hõbe, kuld , kalliskivid) ja keerulisi tehnikaid (brotaankangad) . ümarplastika puudus, kuid säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe.
Bütsantsi kunstil suur mõju vanavene kunstile.

18. Vana vene kunst
Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik, mille pealinnaks oli Kiiev . Kuni 17. sajandindin (Peeter Suure valitsemisajani) säilis Vene kunst üsna iseseisvana ja läänest mõjutamatuna, kuna riigi piirid olid kinni ja kehtis range piirivalvekontroll.
Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri.
Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid.
Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis.
Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhja-lõuna suunas pikem kui ida-lääne suunas. Idaseinas 9 apsiidi .
Sofia katedraal Novgorodis- Valminud 11. sajandi keskpaigas. Klassikaline viiskuppelkirik. Samuti hilisemate lainendamistega muudetud. Välisilme on lihtne ja range.
Novgorodis levis aga ka esinduslikum ja toredam laad. Rikaste kaupmeeste ettevõttel valmisid mitmed ilusad kirikud nii Novgorodis kui selle lähiümbruses, näiteks Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. saj. algus) ja ühe keskse torniga Lunastaja kirik Nereditsas(12. saj. lõpp).
Novgorodi arhitektuuriga sarnases ka Pihkva ehituskunst . Selle linna kirikud olid sageli väga väikesed, vanimad on säilinud 12. sajandist. Pihkvas asus ka Vana Vene võimsaim kreml, mis oli tugevasti kindlustatud.
Pihkva-pärases stiilis on ka mõned kirikud Petseri kloostris ja Irboskas.
Vene linnades olid levinu nn. “ühe tänava kirikud”. Need on pisikud kirikud, mis olidki paari tänava elanike jaoks.
12. sajandil selline ühtne Venemaa lagunes , tekkinud vürstiriikidest oli mõjukaim Vladimiri-Suzdalimaa. Arhitektuuri areng seal kestis kuni mongolite kallaletungiga 13. sajandil. Sealsete kirikute fassaadidel kasutati reljeefseid kaunistusi.
Uspenski kirik Vladimiris- viielööviline, kolme apsiidiga. See kirik oli eeskujuks Moskvasse rajatud Uspenski katedraalile.
Üldiselt levis siin siiski väiksem üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja ühe keskse kupliga kirikutüüp. Näiteks Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres.
Mongolite sissetung pidurdas kultuuri arengut . Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. saj. lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva , kus tegutsesid mitmed Itaalia meistrid. Kuulsaim nende seas on Aristotele Fioravanti . Sel ajal kerkis näiteks Uspenski katedraal.
Uspenski katedraal Moskvas - Algselt 1 kuppel, 4 kõrvalkuplit on hiljemjuurde ehitatud. Lihtsaid valgeid seinu liigendavad pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid.
Vene arhitektuur arenes vormikülluse, fantaasiarohkuse ning maalililse toreduse suunas, Vähenes konstrukiivne selgus ning loogika . Alates 15. sajandist on säilinud põnevaid puukirikuid, näiteks Kiši saarel.
16. sajandi suurimaks meistriteoseks on Vassili Blažennõi peakirik Moskvas. See on kummaline, konstruktsioonil veider , fantaasiarohke ning toretsev.
Ilmaliku arhitektuuri mälestusmärke on suhteliselt vähe, tähelepanuväärseim osa on kindlustusarhitektuur. Tugevad müürid paljude tornidega ümbritsesid kremle Moskvas, Smolenskis, Novgorodis, Pihkvas, Irboskas.
Skulptuur leidis väga vähe viljelemist, õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganlike jumalakujusid" meenutavatesse kujudesse. Ümarplastikast ei saa ülde rääkida.
Maalikunstis olid saavutused suuremad. Bütsantsist tulnud kunstnikud kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume (näiteks Sofia kirikus Kiievis). Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Need traditsioonid jäid ka hiljem üsna tugevaks .
Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on Ikoonimaal. Esimesed ikoonid (k.a. "Vladimiri jumalaema ") toodi Bütsantsist, kust pärineb ka ikoonide põhimõte. Sidemete vähenemine Tatari-Mongoli ajal soodustas vene ikoonikunsti iseseisvumist., motiividele lisandusid kohalikud legendid ja pühakulood.
14. saj. lõpul ja 15. alguses tugevnesid nii Mosva kui Bütsants, seetõttu on näha suunadevahelist võitlust.
Kuulsaim Bütsantist tulnud maalija oli Theophanes Kreeklane. Tema maalid on ekspressiivsed, dünaamilised. Kontrastid põhinevad heletumedusel.
Vanavene kunsti suurkuju Andrei Rubljovi (1370-1430). Siluetitaolised figuurid, õrnad värvid, ümaramad/pehmememad
19. Romaani arhitektuur
Romaani kirikute peamine tüüp basiilika. Tehti ka ühelöövilisi ja kodakirikuid (samasugused nagu basiilikad, kuid aknad kesklöövi ülaosas puudusid)
Romaani basiilika osad (läänest alates) –

Portaalid – uksed, kunstipäraselt kujundatud sissepääsud
Pikihoone – sammaste või piilarite read jaotavad pikihoone pikuti löövideks; lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid . ÜMARKAAR ONG 1 SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID.

* Kaaristu kohal võivad olla
1) empoorid – külglöövide peal olev käik, mis avanes kesklöövi poole (võis ka puududa )
2) trifoorium – paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avanes arkaadina kesklöövi poole (võis ka puududa)
3) pseudotrifoorium – rida ümarkaarelisi nisse (petikuid)
*Kesklöövi ülaosas oli valgmik ümarkaareliste akendega
*Pikihoone lagi
1) võis puududa
2) lame puulagi
3) silindervõlv
4) ristvõlv
Võlvitud löövid jagunesid põigiti võlvikuteks e. traveedeks – traveesid eraldasid omavahel vööndkaared

Transept e. põikhoone – transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar e. võidukaar. Transepti ja pikihoone ristumiskoht on nelitis
Koor – koht vaimulikele ja koorile. Koori all oli sageli kabel (krüpt) kuhu maeti suurnike surnukehi
Apsiid – asus altar
Kooriümbriskäik - esines harva
Kabelitepärg – esines harva
Tornid – võisid ka puududa, seista eraldi kirikute kõrval, kahekaupa fassaadil, nelitiste kohal jm.

Romaani stiilil euroopa eri osades omapärane ilme

Saksamaal – Hildesheimi toomkirik

* vararomaani e. Ottode ajal ehitatud
*koor idas ja läänes ( viimane mõeldud keisrile)

Lõuna-Prantsusmaal – Toulouse’is Saint-Sernin

*suur palverändurite kirik
*sellest ulatuvad välja 5 kabelit mis moodustavad kabelitepärja
*välisvaadet valitseb võimas nelitistorn

Lääne-Prantsusmaa – Poitiers

*rikkaliku skulpturaalse kujundusega

Ida-Prantsusmaa – Citeaux – tsistertslaste emaklooster

Clunys – benediktlaste kloostrikirik
*olemas eelkirik ja arvukalt kabelid
*oli eeskujuks reini jõe ümbruses ehitatud kirikutele – Maria Laachi kloostrikirik, Wormsi ; Maini ja Speyeri toomkirikud

Põhja-Prantsusmaal ja Inglismaal - ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid

*põhiplaaniks ladina rist (eriti pikkade harudega)
*Durhami katedraalis Inglismaal – kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega – võib näha ristroidvõlvi algust, mis saab tavaliseks gootikas.

Itaalia – varakristliku arhitektuuri mõju

*itaalias tavaline kuppel
*Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul kuppel nelitise kohal, ristimiskabel – kiriku juures olev kupliga ümarhoone + eraldi seisev kellatorn nn viltune torn
*Püha markuse kirik – veneetsias bütsantsi ehitatud
*viie kupliga tsentraalehitis
*uhkelt dekoreeriud

Põhja-Euroopa – romaani stiilis kiviehitised

*Lundi toomkirik Rootsis
*Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis
*norras paljud kirikud puust – viikingite laevaehitamisoskust kasutati, kundid viitavad mütoloogiale nt lohepeal ja paelornamentika
*püstpalgid eraldavad lööve ja loovad mulje algelisest basiilikast

Porfaanarhitektuuri põnevaim osa - linnused

20. Gooti arhitektuur

Sai alguse – 1144. a sai valmis Saint- Denis kloostri kiriku ümberehitus – abt Suger otsustas muuta kiriku kaunimaks et palverändureid rohkem ligitõmaks ning paavsti võim suureneks. Säilinud vaid kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Näha gooti stiili peamiseid tunnuseid – kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt.

Roided – selle kiriku skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvad teravkaart
Võlvisiilud – nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed
Pilaarid – võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve
Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina tugikaared , mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele

.DOCX Laadi alla originaalfail 25 lk · .docx · 30 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ForgetableGirl Õppematerjali autor

Põhjalik kunstiajaloo konspekt 10.klassile, sisalduvad teemad on kirjas märksõnades, konspekt on sobilik arvestuse või eksami jaoks kordamiseks.

kunstiliigid esiaja kunst Mesopotaamia Vana-Egiptuse kunst Kreeta-Mükeene kunst Vana-Kreeka arhitektuur Vana-Kreeka tähtsaimad ehitised Hellenistlik kunst varakristlik kunst Rooma arhitektuur Bütsants Vana vene kunst romaani arhitektuur gooti arhitektuur

Sarnased õppematerjalid

doc

Kunsti arvestus

· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama

Kunstiajalugu

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu · Võimalik, et kunst on sündinud mõnikord ka totemistlike uskumuste tõttu · Totemism usuline vaatekoht, mis peab inimesi loomadega sugulasteks · Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne) · Mõnikord on kujutatud ka linde · Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga · Mänguteooria kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks · Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu 10. klass

Tarbekunst ehk disain jaguneb kuueks: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil ja puitehistöö. Tarbekunsti mõiste juba viitab, et tegu on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus/väärtus. Kunstilisi objekte on valmistatud savist, metallist, klassist, puust, nahast jm materjalidest. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud ,,kauniteks kunstideks", sest nende peaülesanne on ilu loomine. 19. sajandil levis realismi esteetika, mille järgi pidi kunst taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend ,,kujutav kunst". Vana-Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks: 1. Sumeri-akadi ajastu kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr) 3. Assüüria ajastu (13-7 saj eKr) 4

Kunstiajalugu

doc

10. klassi konspekt

asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon värav. Erinevad kapiteelid(samba ülemine osa,laienev osa, mis asetseb samba tüve ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki, Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel(RamsesII 4 hiiglaslikku kuju) 4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

Paleoliitikumi kunstnik ei joonistanud näituste jaoks nagu tänapäeva inimesed.Maalid olid tihti koopasügavustes, mida võis näha ainult tule valgel. See näitab, et ilmselt oli kujutamine seotud inimeste kõige olulisemate mõtete ja tunnetega. Ilmselt püüti kujutiste abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Tihti joonistati ka seda mida teati, mitte ainult mida nähti, näiteks siseelundeid. Kujutistega püüti liita suguharu liikmeid. Nii tekkis kunst inimeste ühendamiseks ja selle väljendamiseks mis on inimestele oluline. Maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Nende loomine näitab kujutlusvõimet ja materjalide töötlemise oskust. Ornament tähendab kaunistamist. Ornament koosneb tavaliselt korduvatest elementidest. Need võivad väljendada looduse vorme, aga olla ka mittekujutavad nt. Geomeetrilised. Loodusrahvad kastuasid ormanente elamutes, tarbeesemetel, või tätoveeringutena. Ürgne

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 10 kl

moodi, kavandite järgi a) Keraamika - Savist esemed, 10 000 aastat vana, vanimad Jaapanist. b) Metallehistöö jaguneb materjali järgi c) Klaasikunst d) Nahkehistöö - kasutati loomanahka, vööd, pandlad, köited, rahakotid e) Tekstiil - kanga valmistamine ja värvimine, kunstiline kujundamine, moekunst f) Puitehistöö - esemed ei säili eriti, väiksemad puidust esemed, tisleri amet 2. Paleoliitikumi kunst (konspekt) 3. Mesoliitikumi ja paleoliitikumi kunst (konspekt) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (10000 eKr - VII või VI saj. eKr.), mis lõppeb põllu harimise ja karja kasvatuse kasutusele võtmisega neoliitikum e. Uuskiviaeg, algas savinõude kasutusele võtuga ja lõppeb metallide kasutusele võtuga. Neoliitiline revulutsioon on põllu harimise ja karja kasvatamise kasutusele võtt.

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid