Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kunstiajaloo arvestus
  • Kunstiliigid 8-10
  • ARHITEKTUURvisuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised.
    *Sakraalarhitektuur (püha – usuga seotud) – kirikud, kabelid , kloostrid, mošeed, templid.
    *Porfaanarhitektuur (ilmalik) – lossid, paleed, linnused , raekojad, elamud .
    2. SKULPTUUR – kõvast materjalist loodud mahuline kujund
    * Reljeefid – kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef
    *Ümarplastika
    Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika
    3. MAALIKUNSTunikaalne värviline kujund tasapinnal
    *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika – maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika – maalitakse
    kuivale pinnale)
    * Tahvelmaal
    *Raamatu e. miniatuurmaal
    * Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil)
    *Klaasimaal e. vitraažikunst
    4. GRAAFIKA – tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil
    *Kõrgtrükk
    *Sügavtrükk
    *Lametrükk
    Igaühel neist on arvukalt alaliike
    5. Tarbekunsttarbeese , millel kunstiline väärtus; jaguneb materjalide järgi
    * Keraamika
    *Klaasikunst
    * Tekstiil
    *Metallehistöö
    *Nahkehistöö
    *Puitehistöö
    • kaunid kunstid “ – nii nimetati maalikunsti ja skulptuuri, sest 17.-18.sajandil oli kunstipeateemaks ilu loomine
    • „kujutav kunst “ – 19.sajandil hakkas levima realism ja hakati kujutama realistlike kujutusi.
    • „vabad kunstid“ – 20.sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste.

    • Realism – tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist
    • Naturalism – jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult.
    • Stilisatsioon – muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi.
    • Idealiseerimine – parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile
    • Stiil – teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk

    2. Esiaja kunst
    Esiaeg :
    • kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu
    • algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed
    Kunsti tekke teooria:
    • maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia – kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia – kujutatakse naisi)
    • toteism (inimesed avastasid , et pärinevad loomadest – kujutatakse mittekütitavaid loomi)
    • praktilised harjutused (on leitud lõhutud skulptuure – märkiviskamine)
    • mänguteooria (polnud eesmärki – tekkisid igavusest)
    Koopamaalide tehnika:
    • kivisse kraabitud piirjooned
    • kivisse kraabitud värviga täidetud piirjooned – petroglüüf (peamiselt Skandinaavias ja Vahemere ääres)
    • pehmele seinale sõrme või puupulgaga joonistatud
    • mitmevärvilised pintsli või käsnaga (värvid peeneks hõõrutud mineraalidest ehk värvimuldadest (kollane, punane, must, valge) või looduslikud temperavärvid (must – süsi, punane – veri ))
    PALEOLIITIKUM (algus: 2,5 miljonit aastat tagasi)
    • algas esimeste tööriistade tekkimisega
    • esimesed kujutised, mida võis pidada kunstiks, tekkisid hilisemas ajajärgus ehk ~40 000 aastat tagasi
    • visuaalsed kujundid hakkasid tekkima seoses sümboolse mõtlemise arenemisega (nt neandertallased täitsid matusekombeid ja värvisid oma kehasid)
    Inimeste kujutamine:
    • inimesi üldiselt ei kujutatud
    nt Willendorfi Veenusviljakusjumalanna ; naisefiguur, millel pole nägu, aga on lopsakad naisefiguurid
    Loomade kujutamine:
    • kujutati mammuteid, piisoneid, metshobuseid, hirvi , põtru
    • edasi antud liigikuuluvus ja liigutused, kuid mitte suurusvahekord ning ka asetus on juhuslik
    Näiteks
    • Altamira koobas (Põhja- Hispaania , 15 000 aastat tagasi) – esimene koopamaalide leid
    • LasCaux koobas (Prantsusmaa, 15 000 aastat tagasi)
    MESOLIITIKUM (algus: 10 000 aastat tagasi pärast jääaja lõppu)
    • inimesed ei elanud enam koobastes, vaid lihtsamates elamutes ; jätkatakse küttimist ja korilust
    Näiteks
    • Jeeriko ( Palestiina , 8 at eKr) – vanim kiviasuk.
      - majad: ümmargused väikesed hütid
      - linna ümber kaitsemüürmüür, vahitornid, veega täidetud kraav
      (portreeskulptuuri tekkimine – kipsiga täidetud värvitud inimkolbad)
    • Katal Hüyük (Türgi, 7 at eKr)
      - majad: ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga
      - majad tihedalt üksteise kõrval, katustel liiklemine, tänavavõrgu puudumine
      - linna ümber kaitsemüür
      (esimese linnaplaani tekkimine; maalikunsti allakäik – ei kujutatud loomi, kujutati matusekombeid)
    • Euroopa vanimad kiviehitised: templid, hauakambrid (Malta, 5 at eKr)
    NEOLIITIKUM (algus: põlluharimise, karjakasvatuse, keraamika kasutuselevõtt, paikseksjäämine, suuremate asulate loomine; (algus Eestis: savinõude ilmumine Narvas 4 at eKr); lõpp: metallide kasutuselevõtt)
    • kunstis kaovad realistlikud kujutised, püütakse kujutada nähtamatut ( neoliitikumi inimesed uskusid, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu, teispoolne maailm)
    • animism – looduse hingestamine; tootemid – hõimude kaitsevaimud, mida kujutati loomana, skemaatiliselt või tingmärgina (osad hõimud uskusid hõimu sugulusse mõne loomaga)
    Näiteks
    • megaliitilised ehitised – suurtest kividest ehitised (Prantsusmaa, Inglismaa)
      nt Stonehenge (Inglismaa) – kromlehh ehk vabaõhutempel
      - läbimõõt 60 meetrit
      - ringikujuliselt asetatud kiviplokid, millel paarikaupa kolmas plokk – hauapaiga tähis
      - arvestab taevakehade liikumist – üks suund orienteerutud punkti poole, kust päike kõige pikemal päeval aastas tõuseb
    • menhir – kõrged püstised kivirahnud, mis asusid rühmiti megaliitehitiste juures (Lääne-Euroopa, Skandinaavia , Saksamaa, väljaspool Euroopat)
      nt Carnac (Prantsusmaa)
      - mitme kilomeetri pikkune
    • dolmen – suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab pealt kiviplaat; kivikalme , kuhu maeti korduvalt (Põhja-Aafrika, Aasia , Euroopa)
    • koopamaalingud – polnud sellel ajastul palju
      nt Tassili (Põhja-Aafrika)
      - värvilised realistlikud maalingud
    PALEOLIITIKUM e. Vanem kiviaeg
    * ajavahemik u 2,5 miljonit aastat tagasi - 10 000 aastat tagasi (lõppeb jääkilbi sulamisega Põhja-Euroopas)
    Esimesed inimese eelkäijad - Tšaad - u 7 miljontit aastat tagasi
    Homo homo sapiens (kromanjoonlased) - Etioopia - u 200 0000 aastat tagasi
    Kromanjoonlastega kõrvuti elasid neandertaallased, kes hoidsid kromanjoonlasi pikka aega Lääne-Euroopast eemal. Neandertaallased olid füüsiliselt tugevamad, kuid jäid ajumahu ja mõistuse poolest alla ja seega kaotasid võistluses ja surid välja.
    Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased).
    Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid , metshobused jms) aga ka kiskjaid .
    CHAUVET' koobas - maalingud u 30 000 aastat vanad - vanim leiukoht Euroopas, asub Lõuna-Prantsusmaal. Maalingutel on näha piisonid, leopardid, ninasarvikud. Koobas on nimetatud leidja järgi (avastatud 1944)
    LASCAUX' koobas - maalingud u 18-15 000 aastat vanad - asub Lõuna-Prantsusmaal. Maalingutele üsna realistlikud loomafiguurid mille kõrval kummaliselt primitiivsed inimfiguurid (kriipsujukud). Koobas avastati 1940. a. juhuslikult laste pool.
    ALTAMIRA koobas - maalingud u 15 - 10 000 aastat vanad - asub Põhja-Hispaanias. Sealt leiab nn ''Altamira makaronid '' - pikad lainelised jooned (ilmselt lihtsalt värvimäng), laes suured piisonid. See on esimene paleoliitiline koopamaalileid, leiti 1879 . a. väikese tüdruku ja tema kunstihuvilisest isa poolt, tol ajal väga heas seiseukorras. Praegu on koobas turistidele suletud, kuna masside väljahingatava veeauru tõttu on maalingud kahjustada saanud.
    Kokku on paleoliitikumiajast leitud u 140-150 maalingutega koobast, neist suur enamus (u 120) Püreneedest ja nende lähedusest.
    Koopajoonistuste kõrvalt on leitud ka luust ja kivist kujukesi - peamiselt looma- ja inimkujutised (näiteks nn. Willendorfi veenus - rõhutatud sootunnustega, nägu väljatöötlemata, vanim leitud on umbes 30-25 000 aasta vanune, leitud Austriast Willendorfi külast)
    Esines ka tarbekunsti - Vahemere äärest on leitud teokarbitükkidest kaelaehteid, mis on 30 000- 40 000 aastat vanad.
    Kunsti tekkimine:
    Põhjuseid võib olla mitmeid:
    MAAGIA- seotud religioosse maailmaga
    viljakusmaagia - seoses suure imikusurmaga loodeti saavutada naistele suuremat viljakust.
    jahimaagia - loodeti saavutada võimu kütitavate loomade üle ning jahiõnn.
    TOTEMISM - usuti , et inimesed pärinevad loomast /linnust e. tootemlinnust, neid austati. See seletetab ka seda, miks on maalitud loomi, keda ei kütitud.
    PRAKTILISED HARJUTUSED- on leitud maalitud piisoneid, millel on palju odatäkkeid ja erinevaid kujusid. Teoseid loobiti küttimise harjutamiseks.
    MÄNGUTEOORIA- (loodud E. Kanti poolt) inimestel oli lihtsalt igav, teoseid loodi mängurõõmuks (käejäljed Austraalias, Altamira makaronid)
    MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg
    Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut , kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi . Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega.
    Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist - u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu.
    Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr.
    Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku - koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest.
    Vanim selline linn oli Jeeriko/Jericho, tänapäeva Iisraeli aladelt , pärineb u 8000 eKr. Jeerikos elas paar tuhat elanikku, linn oli kindlustatud kaitsemüüri ja -tornidega ning vallikraaviga.
    Teine suurem asula on tänapäeva Türgi aladelt leitud Catal Hüyuk. Rajatud u 7000 eKr, suuruselt oli see ilmselt suurem kui Jeeriko, linn oli samuti kindlustatud. Tänavaid seal ei olnud, majad oli kokku ehitatud ja liiklemiseks kasutati majakatuseid. Catal Hüyukis oli kasutusel ka pronks, selle töötlemisoskust hoiti ilmselt salajas. Samuti töödeldi seal obsidiaani ning seda ka eksporditi. Peamine ehitusmaterjal oli toortellis.
    Ka siin võis näha maalikunsti taandarengut - maja seintel leidus väikesemõõtmelisi ja küllaltki ebarealistlike maalinguid, osad neist kujutasid seal levinud matusekombeid (laiba raisakotkastele viskamine ). Catal Hüyuki majaseintelt on leitud ka esimene linnaplaan .
    u 5000 eKr ehitati Maltal juba suurtest kividest ja sideaineta templeid ja haudehitisi - tekkisid megaliitehitised. Peamiselt kasutati ristikheina lehe kujulist põhiplaani. Malta lähedalt pisisaarelt on leitud üks paremini säilinud megaliittempleid - Ggantija, mis on ehitatud u 3000 eKr.
    Enim megaliitehitisi on säilinud Inglismaal ja Prantsusmaal. Pole kindel, kes need algselt lõi, aga neid on omal ajal kasutanud ka Keldid , kes tulid Inglismaale 5. sajandil eKr. Keldid püstitasid ka ise megaliitehitisi.
    Stonehenge on üks kuulsamaid megaliitehitisi. Selle Inglismaal asuva vabaõhutempli (kromlehhi) raadiuseks on 60m ja valminud on ta u 2000 eKr. Keskel ohvrikivi üksikute sammastega, välisringi moodustavad muistsed hauakohad. Ehitamisel kasutatud kivid on 7-8 meetri kõrged ja kohale toodud 300 km kauguselt .
    Carnaci menhirid - Prantsusmaal Bretagne poolsaarel asuv suur menhirite ''parv''. Väljal asub u 3000 hiiglaslikku megaliit kivi suurte ridadena.
    Kromlehh- vabaõhutempelt (Stonehenge)
    Dolmen- kaks või enamat vertikaalset kivi, mille peal on üks horisontaalne kivi; tähistab hauakohta.
    Menhir- üks suur püstine kivi, selle otstarve on teadmata. Nad võivad moodustada ka suuri allesid või välju. (Carnaci menhirid, veel on neid leitud Skandinaaviast ja Saksamaalt)
    Neoliitkikumis tegi tohutu arengu arhitektuur ja tarbekunst (keraamika ja tekstiilikunst ), kui maalikunst jäi tahaplaanile. Siiski on leitud Hispaania idarannikult 5000-6000 aastat vana kaljujoonis, mis kujutba mesilaste pidamist.
    Petroglüüfkunst- reljeefsed kaljumaalid, esineb rohkesti Põhja-Euroopas.
    Vanimad säilinud petroglüüfid on Põhja-Norras Altas, seal asub ka nende muuseum . Sealsed põhjapõdramaalingud on umbes 6000 aastat vanad.
    Veel on petroglüüfe leitud Koola poolsaarelt, Karjalast, Valgemere äärest. Koopamaalingutest on nad palju primitiivsemad, eriti taandarenenud on loomade kujutamine.
    Kalju Põllu - Eesti graafikakunstnik, kes on petroglüüfe oma taiestes kasutanud ja neid kaitsnud
    Kärt Summatavet- Eesti tarbekunstnik, samuti petroglüüfe kasutanud.
    ( 2001. aastal leiti Mongooliast seni suurim petroglüüfide leiukoht.)
    3. Mesopotaamia 19-25

    Sumeri- akadi ajastu 4000-1800 eKr
    Vana-babüloonia ajastu 1800-1500 eKr
    Assüüria ajastu 1500-625 eKr
    Uus-babüloonia ajastu 625-539 eKr
    • Sissejuhatus:

    Inimesed harisid põldu, aga polnud toodangu ülejääke (va. Lähis-idas, indias, hiinas – jõgede orud). Kunstliku niisutamisega, kanalite ja veehoidlate ehitame. Toodang suurenes, rahvas kasvas, nõudis rahvalt ühehoidvust ja distsipliini – tekkisid esimesed riigid.
    Inimesi ei seotud sunniviisiliselt, vaid vaimse religiooni abil. Igal riigil olemas kiri, arenes tööjaotus ja ilmused elukutselised kunstnikud .
    • Vana-Mesopotaamia:
    • Lähis-idas riigid Niiluse orus ja Tigrise ja Eufrati vahelisel alal ehk Mesopotaamias.

    • Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad sumerid – lõid väikseid riike, mis koosnesid ühes linnast ja seda ümbritsenud alast, ehitati esimesed templid ja loodi kiilkiri (märgid pehmes savis või raiuti kivisse).

    • III at II poolel eKr tungisid mesopotaamiasse akadid – võtsid omaks sumerite kultuuri.

    • Kuningas Sargon ühendas linnriigid oma võimu alla. Mesopotaamia kunsti peateemas ainuvalitseja ülistamine.

    • Kuningas Hammurapi ajal mesopotaamia tähtsaim kultuurikeskus – babülon.

    • Mesopotaamia ehituskunsti suurimad saavutused – templid, valitsetajate lossid ja linnakindlustused. Ehitati savitellistest (osa põletatud, enamus päikse käes kuivatatud – ei olnud ilmastikuoludele vastavad, sp pole säilinud)

    • Leitati kaared ja võlvid, kasutati väravate ja keldrite ehitamisel.

    • Mesopotaamias olid templikompleksid - tähtsaim osa tsikuraat (kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, selleni viis käänakutega tee)

  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #1 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #2 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #3 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #4 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #5 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #6 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #7 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #8 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #9 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #10 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #11 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #12 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #13 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #14 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #15 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #16 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #17 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #18 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #19 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #20 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #21 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #22 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #23 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #24 Kunstiajaloo konspekt 10 klassile #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ForgetableGirl Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Põhjalik kunstiajaloo konspekt 10.klassile, sisalduvad teemad on kirjas märksõnades, konspekt on sobilik arvestuse või eksami jaoks kordamiseks.
    kunstiliigid , esiaja kunst , Mesopotaamia , Vana-Egiptuse kunst , Kreeta-Mükeene kunst , Vana-Kreeka arhitektuur , Vana-Kreeka tähtsaimad ehitised , Hellenistlik kunst , varakristlik kunst , Rooma arhitektuur , Bütsants , Vana vene kunst , romaani arhitektuur , gooti arhitektuur

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    20
    docx
    Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
    22
    doc
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
    9
    docx
    Kunstiajalugu 10-klass
    32
    doc
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    18
    doc
    Kunstiajalugu 10 kl
    27
    doc
    Kunsti arvestus
    48
    doc
    Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
    23
    docx
    Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun