tekstiil, mis kaitses ka külma eest. Tekstiili osa interjööris oli suur, sest enamik, muidu ebamugavalt kõvasid ja külmi istmeid, oli kaetud patjade ja palakatega. Empoorid- külglöövide peal olev võlvitud käik, mille kesklöövi poole avanev kaaristu moodustab kõrgseina teise, arkaadi peal asuva rõhtvöödi. Basiilika- kolme või enamlööviline suundruumiline, sageli võlvitud hoone, kõrgema kesklööviga keskel. Kesklöövi kõrgsein jaguneb 4- tsooniks- arkaad, empoor, trifoorium ja valgmik. Flamoyant-stiil e leekstiil-iseloomustab kalapõie v leegikujuline ornamendi motiiv Trifoorium- basiilikas galeriitaoline kitsas käik, mis asetseb kesklöövi, transepti, koori seinamüüris neljaosalise kõrgseina puhul empoori kohal ja kolmeosalise kõrgseina puhul arkaadi kohal. Transept pikihoonet risti läbivruumiosa, mis muudab kiriku põhiplaaniristikujuliseks Hüpokaust küttesüsteem, kus köetavate ruumide põrandaid
28 Romaani stiil-rooma ehitustehnikas tuntud võtted(ümarkaar,silindervõlv) Eeskuju andsid karolingideaegsed ,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditisioonid. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse,idapoolsesse ossa kus laulis ka koor. Ruumi vajaduse tõttu pikendati pikihoonet teisele poole transepti,nii tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks. Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid Kaari kandsid piilaris(võisid olla ümmargused,neljatahul...
lõppesid ristisõjad (1096-1270), idamaadesse toimunud sõjakäikudelt toodi kaasa ja tutvuti idamaise elulaadi, produktide, saaduste ja muu sellisega Must Surm (1348-50) mõjutas väga oluliselt inimeste mõttemaailma. linnade taassünd Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv. II korruse trifoorium, ülemiste korruste valgmik, aknad põhiline osa seinast, seinamaal puudus, piilarid ja kimppiilarid (sambad) Välisarhidekt.: vimperg ja ristlilik andsid kirikule pitsilise mulje, uste kohal roosaken, nelitistorn nelitiste kohal, vitraazid. Prantsusmaa: gootika sünnimaa, kunsti kõrghetk. 1) vara-gootika: tugipiidad väljaspool vastu müüri, aknad väiksed. Nt: Saint Denis abtkonna kirik, hakati ehitama Notre Dame kirkut (150 a ehitust) 2)
kuppelkirikuid ja rohkete skulptuuridega kaunistatud fassaade N: Notre-Dame-la- Grande kirik. Auvergne koolkond Kesk-Prantsusmaal tingimata nelitistorni ja kooriümbriskäiguga. Notre-Dame du Port kirik. AJASTU ISELOOMUSTUS KT. ROMAANI ARHITEKTUURI SÜSTEEM GOOTI ARHITEKTUURISÜSTEM ROMAANIKUNST ROMAANI V GOOTI PERIOODIL gooti arhitektuurisüsteem sisearhitektuuris kesklöövi müürid olid kolmeosalised nagu romaanistiiliski. Alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse mood. trifoorium. Aknad muutusid üha suuremaks hõivates varsti kogu seinapinna. Välisarhitektuuris tugiliit ahenes ülespoole minnes moodustades väikese tornikese- fiaali. iseloomulik gootistiilile oli akende ja uste kohal kolmnurkne viil e. vimperg, mille servad olid kaunistatud krabidega. Kõige tipus oli ristlillik. Portaalide kohal olid suured ümmargused roosaknad. Väga sage fassaadil olev motiiv oli kujuderida e. kuningategalerii. tornitipu moodustas terav tornikiiver. Nelitise kohal asus elegantne
kirjutada. Puudub pealinn , püüab teha Aachenisse. Aacheni kabel ( Lääne-Saksamaal) Karolingide tähtsaim ehitis -keisri loss -kabel ( 3-korruseline) -eeskujuks Saint Vitale kirik ( mosaiigid) -8-nurkne -hiljem kampaniil- kõrgeim, gooti> kellatorn 2. Romaani kunst 10.saj algus-12.saj lõpp rõdud=empoorid, empoori asemel käik= trifoorium (romaani keelt kõnelenud rahvad (itaallased, prantslased) Rooma eeskujud, linnade areng, ehitusmeistrid mungad- kiritkud, *travee- 4-samba vaheline ala, pseudotrifoorium ( kitsas) kaitsemüürid, kuninga võim hakkab kinnistuma( Pr, It) senjööride õigus sõda pidada, kodusõjad, juhtiv riik- Saksama Elbeni, teiselpool -sammas- piilar paganad. Roomas keisriks Otto I 962. Püha Saksa-Rooma Keisririik
Lääne-Euroopas on ilmalik ja vaimulik võim lahus, kuid Venemaal, Bütsantsis jne. oli ta koos. Paavstide ja keisrite võimuvõitlus viis ristisõdadeni (1095). Romaani stiil oli seni tuntud stiilide segu, mis hiljem kujunes ühtseks vormiks. Kirikuehituse eeskujuks oli basiilika. Portaal on tavaliselt läänes asuv sissepääs. Pikihoone jaotub sammaste või piilarite reaga löövideks (tavaliselt 3). Arkaad on kaaristu. Empoor on külglöövide peal olev käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Trifoorium on paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avaneb kesklöövi suunas. Petik on ümarkaareline niss. Valgmik on kesklöövi akende osa. Triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet. Nelitis on pikihoone ja põikhoone ristumiskoht, kus tavaliselt asub torn. Tornid võisid puududa või asuda eraldi kiriku kõrval või olla kahekaupa fassaadil. Koor on koht vaimulikule ja koorile. Krüpt on kabel kooriruumi all. Apsiid on altari asupaik. Lagi võis puududa, võis olla lame
Kaare tugipostideks olid aga keskajal piilarid. Piilarid võisid olla täiesti erisugused, esines nii ümmargusi kui ka neljatahulisi jne. Piilarid on põhimõtteliselt sama mis antiikaja sambad, kuid nendel puuduvad antiikajale iseloomulikud baasid ja kapiteelid. Arkaadid kohal avanesid aga kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel, kui sein oli väga paks, võis müüris olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Sellisel kitsal käigul on kujunenud oma nimetus nimelt trifoorium. Esineb juhtumeid ka kus läbikäik puudub, vaid seinal on ridamisi ümarkaarseid nisse nn. petikuid, sellistel juhtumitel on tegemist pseudotrifooriumiga. Seega kõige tavalisem nähtus oli see, et basiilikalise ülesehitusega hoone võis seestpoolt olla koguni kolme korruseline. Kuid sagedased on ka juhud kus empoorid või trifoorium kirikul üldse puudub. Kõige raskem osa oli keskajal ehitiste katmine vastupidava laega. Keskaja alguses võib tihti kohata ehitisi, kus katus kogunisti puudub
28. ROMAANI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSMÄLESTISED 11. saj, kui Euroopat ohustavad usundid olid kadunud või nende levik peatatud, kasvas järsult kiviehitiste püstitamine. 9. saj oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks (Prantsusmaa ja Saksamaa). Saksamaa valitsejate Ottode ajal püüti taaselustada karolinglikku kunsti. Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimu...
Romaanika ja gootika 1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks? Keskaeg on 5.-15. sajand. 2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks? Keskaja 3. Kust tuleb nimi romaani stiil? Rooma impeeriumist 4. Mida tähendavad mõisted: portaal – kiriku sissekäik pikihoone – kiriku pikem läänest-itta suunav osa lööv - kirikuruumi piklik osa, mis ulatub kirikus tornist altariruumini transept – ehk põiklööv, pikihoonega risti olev kiriku osa, mis annab kirikule risti kuju empoor - külglöövide kohal olev võlvitud käik trifoorium - galeriitaoline kitsas käik, mille avatud külg on kujundatud lahtise kaaristuna valgmik - ülemine akendega varustatud osa kesklöövi seinast silindervõlv - poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ristvõlv – võlv, mis tekib kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel koor - põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa apsiid - poolringi või hulknurgakujuline eenduv hooneosa, apsiidis oli altari as...
o Silindervõlv o Ristvõlv · Hilisromaani kunst o Esineb juba roidvõlve o Sisearhitektuur Arkaadid monumentaalsed kaared allkorrusel, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest Empoor külglöövide peal olev galerii, mis moodustab teise korruse · Trifoorium empoorid puuduvad, müüri sees vaid kitsas käik Valgmik kesklöövi valgustavate akende rida; moodustab 3. korruse o Välisarhitektuur Suur osa tornidel · Ümmargused, nelja- või kaheksatahulised Liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad pilastrisarnased ribad Kaarfriis ühendab liseene
Romaanika ja gootika 1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks? 5-15.sajandit loetakse keskajaks. 2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks? Romaani stiil oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti. 3. Kust tuleb nimi romaani stiil? Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaar stiili kohta sõna romanesque prantsuse õpetlane Charles de Gerville. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjutusi, on see täiesti iseseisev kunstistiil. 4. Mida tähendavad mõisted: portaal - rikkalikult dekoreeritud pea sissekäik hoonesse pikihoone - kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele, moodustab tavaliselt kirikuhoone läänepoolse osa, millega idas liitub kooriruum. lööv - kummaltk...
kesklöövi. Seda käiku nim. trifooriumiks. Kui müüris käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse, nn. petikuid, siis oli tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basilikaalseülesehitusega kiriku kesklööv olla olla seestpoolt kolmekorruseline - kõigepealt arkaadid, siis empoorid või (pseudo)trifoorium ja lõpuks valgmik ümarkaareliste akendega. Sageli võisid aga empoorid võ´i trifoorium puududa. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks tol ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäetigi lagi hoopis ehitamata. Oskuste ja võimaluste kasvades püüti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli juba ammu silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Mõnevõrra laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks e
10.RÄNDRAHVAD: Karjakasvatus, käsitöö.SKÜÜDI: hauakünkad-kurgaanid, realism, loomastiil, metall, filigraantehnika-traat, email eheteks, kärgsulatus. KELDID: loomastiil, paelornamentika-skemaatilised kujutised. GERMAANI: loomastiil, paelornamentika, abstraktne, looduse jäljendamine, fantastilised olendid. VIIKING: kontrastsed värvid, ruunikivid-meresõitjate auks. 11.ROMAANI KIRIK: 9.saj.Basiilika: löövid, koor, nelitis, krüpt, ümarkaar, piilar, empoorid, trifoorium, travee, triumfikaar, tornid, portaalid. Ühelööviline ja kodakirik. NT. Clunys, Maria Laachi kloostrikirik, Hildesheimi toomkirik, Saint-Sernin, Poitiers. 12.ROMAANI KUJUT K: Reljeefid-ülesandeks Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale"vaeste Piibel", tinglikud sümboolsed kujutised, ähvardav süzee, imede kujutised. Seinamaal-pinnaline laad, ornamentika. 13.GOOTI KIRIK: 1144. Vertikaalsus, teravkaar, roidvõlvid. Notre Dame. 15-16saj-hilisgootika:võrk- ja tähtvõlvid
· Kogududele pikihoone 3 löövi · Põikihoone 2 löövi · Enne apsiidi kooriruum · Kooriruumi all krüpt- hauad · Apsiid, kooriümbriskäik · Kabelite pärg · Peaportaal e peanks · 2 kellatorni · Võlvikud e travee- kaeti ristvõlviga · Nelitistorn Seinad paksud, massiivsed, aknad väikesed, kirik hämar · Valgmik · Trifoorium · Empoos- rõdu külglöövi kohal 2. Teine kirikutüüp- kodakirik · Kõik löövid on ühe katuse all e puudub valgmik · Enne kooriosa olevat kohta nimetatakse triumfikaareks · Erinevatest piirkondadest eriilmelised. Saksamaal- koor ka läänepooses küljes (Maarja Laachi kirik). Inglismaa- 2 läänetorni, 2 torni koori kõrval Kodakirik:
Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone. Ristumiskoht moodustas nelitise, mille kohal oli sageli võimas nelitistorn. Sageli apsiidi ja nelitise vahel moodustus eraldi kooriruum (mõne astme võrra kõrgem), mille all asus krüpt. Krüptis asusid väärisesemed ja oli ka matmispaigaks. Sageli ümbritses apsiidi kabelitepärg. Müürid oli paksud (6-8 m) ning aknad kitsad. Sisearhitektuuris oli kõige tähtsam avanev vaade pealöövile. Trifoorium oli paksu müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi suunas . Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks
Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Kesklöövi müürid jagunevad kolme horisontaalsesse ossa: 1. alumisel korrusel monumentaalsed kaared arkaadid, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest. 2. teise korruse moodustab külglöövide peal olev galerii empoor avaneb kaartena kesklöövi poole (empoorid võivad ka puududa). Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis samuti avanes arkaadina kesklöövi ehk trifoorium (võib puududa) või hoopiski petikkaaristu ehk pseudotrifoorium. 3. kolmanda korruse moodustab kesklöövi valgustavate akende rida ehk valgmik. ÜMARKAAR ON ROMAANI STIILI ÜKS SILMAPAISTVAMAID JA TÄPSEMAID TUNNUSEID. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine (just dekooriga) väga romaanilik nähe. Nii sise- kui välisfassaadide liigendamiseks kasutati petiknisse (müüripinda liigendav lame kaarekujuline
Võlvisiilud on õhukesed ja kerged ning kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede kohale tugikaared, mis andsid surve edasi tugipiitadele. 1. TUGIPIIT 2. TUGIKAAR 3. FIAAL 4. PEALÖÖV 5. KÜLGLÖÖV 6. PÄISKIVI 7. TRIFOORIUM Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud (ornamenteeritud v. figuraalse reljeefiga kaunistatud) kivi, mis pingestab roided. Teravkaarte, roidvõlvide ja tugikaarte kasutamine võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised
löövideks jaotatud hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ning kõrgem. Basiilikasse langeb valgus ülemisest, akendega osast ehk valgmikust ja lõpeb harilikult apsiidiga. kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. Empooride asemel võis olla ka trifoorium e. kitsas käik, mis oli paksu müüri sisse ehitatud, aga need võisid vabalt ka puududa.Üleminekul gootikasse on kohata ka kekslöövi neljaosalist jaotust: arkaad, empoorid,trifoorium ja valgmik. Too näiteid romaani arhitektuurist Prantsusmaal Cluny kloostri kirik. Saksamaal Wormsi katedraal. Inglismaal Durhami katedraal. Itaalias Pisa torn. Mis on romaani stiilis profaanarhitektuuri tähtsaim osa? Kirikute arhitektuur.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Gooti stiil referaat Koostaja:Argo Anijärv Kursus: Turismikorraldus Olustvere 2012 Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ilmneb eelkõige arhitektuuris ning jaguneb üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140-1200, ...
koda- või kuppelkirikuna. Kiriku pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt kõige laiem, selleseinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse moodustasid piilaritele võisammastele toetuvad ümarkaared, teine korrus moodustus aga külglöövide peal asuvatest empooridest, mis avanesid kaaristuna kesklöövi poole. Vahel asendas empoore kitsas käik müüri sees e trifoorium. Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Tornlinnused asusid kindlustatud linnuslossi kõige raskemini ligipääsetavas osas. Need olid kas ümmarguse, neli- või hulknurkse põhiplaaniga. Ülemistel korrustel elati. Kivist tornlinnuste puuduseks olid puidust vahelaed. Joonis 10. Romaani kiriku plaan 11 GOOTI
1101-1128. Läänefassaad.) Ümarkaar ukseavade ja akende kohal ning muude ehitusosade juures. (raskus on suunatud külgedele) Kitsad ja väikesed aknad kivimasside raskuse tõttu. Nelitistorn piki- ja põikihoone ristumiskohal. Valgmik akenderida Trifoorium galeriitaoline Empoor külglöövide peal olev galerii Arkaadid - ehk kaaristu on sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. GOOTI KIRIK ROMAANI KIRIK Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, Ehitist
· Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept
neljatahulised jne. Erilist vahet neil ei ole, aga sambal on baas ja kapiteel. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis paksu müüri sees olla kitsas käik, mis avanes samuti arkaadina kesklöövi. Seda käiku nim trifooriumiks. Kui müüris käik puudus ja kesklöövi seinal oli ainult rida ümarkaarseid nisse nn petikuid, siis kui tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basiilikal olla arkaadid, empoorid või trifoorium ja valgmiks, sageli võisid empoorid või trifoorium puududa. Kõige raskemaks ülesandeks oli sel ajal ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja puulaega või jäeti lagi ehitamata. Oskuste kasvades püüti aga asuda võlvimisele. Lihtsamaks võlvitüübiks oli tundud silindervõlv. See oli raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja iga sellist mõttelist
ruumilahenduses, kus pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt kõige laiem, selle seinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse moodustasid piilaritele või sammastele toetuvad ümarkaared, teine korrus moodustus aga külglöövide peal asuvatest empooridest, mis avanesid kaaristuna kesklöövi poole. Vahel asendas empoore kitsas käik müüri sees e trifoorium. Romaani ajal ehitatud kirikud ei olnud eriti kõrged – Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 14 kesklöövi kõrgus oli selle laiusest kuni kaks korda suurem ja ulatus maksimaalselt 30 meetrini. Varasemad romaani kirikud olid tala- või sariklagedega. Ehitustehnika täiustudes hakati külglöövide (väga harva ka kesklöövi) katmiseks kasutama lihtsat silindervõlvi, seejärel ristvõlve, mille kasutamine
Romaani basiilika osad (läänest alates) · Portaalid uksed, kunstipäraselt kujundatud sissepääsud · Pikihoone sammaste või piilarite read jaotavad pikihoone pikuti löövideks; lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. ÜMARKAAR ONG 1 SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. *Kaaristu kohal võivad olla 1) empoorid külglöövide peal olev käik, mis avanes kesklöövi poole (võis ka puududa) 2) trifoorium paksu müüri sees olev kitsas käik, mis avanes arkaadina kesklöövi poole (võis ka puududa) 3) pseudotrifoorium rida ümarkaarelisi nisse (petikuid) *Kesklöövi ülaosas oli valgmik ümarkaareliste akendega *Pikihoone lagi 1) võis puududa 2) lame puulagi 3) silindervõlv 4) ristvõlv Võlvitud löövid jagunesid põigiti võlvikuteks e. traveedeks traveesid eraldasid omavahel vööndkaared · Transept e
kõige suurem romaani kirik on hävinud [125] Cluny klooster kirik. oli u. 130 meetrit pikk ja 40 meetrit lai. keskvõlvi kõrgus ~30 meetrit. kloostrist on säilunud vaid 1 sein. Hästi on säilunud St. Sernin Tonlouse'is. Uueks nähtuseks on kabelid. Katoliku usus on väga palju reliikviaid. Mõni tähtsaim kirik võis saada palju kabeleid, muudustub kabelite pärg. selle ümber on krüptid. Saksamaa kirikutest on olulisem Wormsi toomkirik. üks huvitav kaunistus oli ka trifoorium - paksu müüri sees olev kitsas käik mis avanesarkaadina kesklöövi poole. see oli just siis kui empooriume polnud. Hiljem kui enam trifooriume vaja ei läinud siis olid pseudotrifooriumid mis matkisid trifooriume ilu pärast. neis inimesed käia ei saanud. Oluline on Lundi toomkirik rootsis, kuna selle alla kuulus ka põhja eesti. Sk(a millel on o peal)ne Romaani kujutav kunst ja tarbekunst Romaani ajastul hakati kirikuid kaunistaa arvukate reljeefidega, paremini on säilunud
ja 16. sajandil domineeris flamboyant´ stiil. Sakraalehituste plaan ja ülesehitus jäid endisteks, muutused ilmnesid eeskätt üksikasjades. Võlvidele uute roiete lisamisega moodustusid täht- ja võrkvõlvid, neid kaunistasid tihti suured allarippuvad päiskivid. Piilaritel puudusid kapiteelid, roided kasvasid välja turbadest. Ülespoole pürgiva teravkaare kõrval hakati kasutama ka lamedama profiiliga kaari 8roodkaar, korvkaar jne.), kirikutel puudusid empoorid või trifoorium, akende rikkaliku ehisraamistiku motiivid meenutasid kalapõit või tuult käes liikuvat leeki. Rohkesti oli skulptuurkaunistusi . Tuntumaid näiteid nimetatud perioodist on Rouen´i katedraal (15.-16.saj.), mis oma kahe tömbi läänetorniga meenutab juba siluetilt prantsuse gootika kuulsamaid ehitusi. Elamuehituses, mis senini oli arenenud üsna ühtse skeemi järgi: kitsas kõrge 2-3 korruseline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
