karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) ? Valge vaat, punane pulk ees. (Hani)
. ... menstruatsioonitsüklite vaheline pikkus ei pruugi olla täpselt päevapealt õige. ... võib midagi sassi minna. 2. Kakestatud vahekord ei ole aktiivne, sest.. ... rasedaks võib ka juba siis jääda kui mehe- ja naise suguelundid puudutavad üksteist. ... juba erektsiooni käigud väljastatakse seemnerakke. 3. SOS-pille on võimalik osta poest ilma retseptita. 4. Laktatsiooni amenorröa tähendab seda, et kui naine on just äsja sünnitanud ja imetab last rinnapiimaga siis naine ei jää mingil kindlal ajavahemikul rasedaks. 5. Naiste steriliseerimine toimub munajuhade läbitavuse katkestamise teel. Meestel toimub steriliseerimine seemnejuhade mõlemapoolse läbilõikamise või blokeerimise abil. Angeliis Pallon
teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli.
Muslimidel on omad usulised sümbolid ning puudutada neid ja ära võtta ei tohi ilma nende loa ja vajaduseta. Ramadani jooksul naine võib loobuda vere võtmisest ja vaginaalsest läbivaatlusest. Paljud muslimid teevad ultaheli uuringu nii vara kui võimalik,et teada kõike loode tervislikust seisundist Sünnitamise jooksul muslimid palvetavad, nii naised kui ka nende mehed. Kui mees palvetab, võivad paluda tagada nendele privaatsust. Ema imetab oma last kohe pärast sündi ning imtamine rinnaga kestab 2. Eluaastani
juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele võlvide ehitamise tehnika
õppima noori etruske. * Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. *Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. * Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Templid Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele.
ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Suguküpseks saavad nad 4-5 aastaselt.Emane sünnitab 23 aasta tagant 68 meetri pikkuse järglase, keda imetab 78 kuud. Emase vaala piimanäärmetest erituv piim on väga toitev, seepärast võib vaalapoeg päevas juurde võtta kuni 100 kg. Vastsündinud poegi katab õhuke rasvakiht. Külmades vetes ei jääks nad muidu ellu. Äsja sündinud sinivaal on umbes 7 meetri pikkune ja ta kaalub kuni 3 tonni! Väike vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas. Selle aja sees kasvab ta 15 meetri pikkuseks ning peale seda suudab ta ise toitu hankida. Toitumine ja jahtimine:
teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. PALJUNEMINE Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Maikuus sünnib põdralehmal 1-2 vasikat, kes kaaluvad 4-5 kg ja on kaetud pruunika titekarvaga. Juba esimestest elupäevadest hakkavad pisipõdrad rohtu sööma, kuid ema imetab neid siiski hilissügiseni. Põdrapullid kasvavad kiiresti. TOITUMINE Suvine menüü koosneb peamiselt rohttaimedest ja lehtedest. Põder tarvitab toiduks ka seeni, samblikke, puhmastaimi ja puude oksi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi. Eriti armastab ta männivõrseid ja pajupõõsa ladvaoksi.. Päevas sööb põder 10-15 kg oksi. PÕTRADELE ISELOOMULIK Põtradel on hea kuulmine ning haistmine, kuid nägemine
kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Etruski tempel Linnavärav Perugias Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Sambad meenutasid Kreeka dooria sambaid kuid neil oli baas ja puudusid kannellüürid. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate
tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride “arhailist” naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi Etruski tempel Linnavärav emahunt Perugias Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Sambad meenutasid Kreeka dooria sambaid kuid neil oli baas ja puudusid kannellüürid. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate
Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Närilised (Rodentia) Sugukond: Villakhiirlased (Chinchillidae) Elutseb kaljupiirkondades 3000–5000 m kõrgusel merepinnast. Tegutseb enamasti videvikus ja öösel. Toitub pea kõigist taimedest, mida sel taimestikuvaesel alal leidub. Ronib ja hüppab osavalt. Pesa teeb kividevahelistesse tühimikesse. Tiinus vältab 111 päeva. Pesakondi on aastas 1–2. Pojad (2–3) on sündides nägijad ja liikumisvõimelised. Ema imetab neid 6–8 nädalat. Suguküpsus saabub 8, vahel 5,5- kuuselt. Emane on isasest suurem. Looduses on eluiga tõenäoliselt u 10 a, tehistingimustes võib elada üle 20 a. Tšintšiljade karusnahk oli hinnatud juba inkade ajal. Eurooplaste sissetungiga algas röövküttimine ja tšintšiljad sattusid hävimisohtu. Nüüdseks on nad kaitse all, kuid kohati jätkub küttimine ja elupaikade kahanemine. Karusnahafarmides kasvatatakse erineva värvusega loomi.
Seinamaalidel näeme kalastamist, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja ka hoogsaid tantsijaid. Etruskide skulptuur: Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses Kreeka kunstis. Materjaliks kasutati põletatud savi ja pronksi. *Veji Apollon on üks kuulsam kultuur...keha on massiivne, kohmakas, samm hoogne, jalgadel musklid. Etruskide loomakujud olid väga looduslähedased. *Kapitooliumi emahunt see on emahunt kes imetab Rooma linna asutajaid Romulus ja Remus. Etruskide arhitektuur Etruskide ehitistest on säilinud mõned ühekorruselised linnaväravad ja müürijupid. Etruski templeid ei ole säilinud. Põhiosa oli sarnane Kreeka templitega, kuid proportsioonid olid erinevad. Iseloomujooned: 1)Templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline 2)Sellel seisnev hoone oli põhimõtteliselt puust 3)Ühel küljel oli 13 väikest pühakoda. Teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille
Ligi 6 kuu jooksul ei söö ta mitte midagI. Kevadel ärgates kaalub karu ligi kaks korda vähem kui sügisel. Novembrikuus, enne esimese lume tulekut, teeb ta metsas mõnesse varjulisse paika pesa. Mõnikord asub see ümberkukkunud puu juurte all, mõnikord kuusenoorendikus, kus karu kuuskede ladvadkokku painutab. Mahasadavast lumest moodustub koopale kohev külma eest kaitsev katus. Jaanuaris sünnib emakarule tavaliselt 2 3 poega. Poegade silmad avanevad umbes ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab poegi 4-5 kuu jooksul Pojad on algul rotisuurused ja väga abitud. Kuid turvalises pesas on neil aega kosuda. Märtsis-aprillis, kui lumi kadunud ja ema pesast tõuseb, tatsavad pojad varmalt ta kannul ning hakkavad peale piima maitsma ka teisi toite, mida loodus pakub. Nad jäävad ema juurde ka järgmiseks talveks Karu saab täiskasvanuks 4-aastaselt ja võib elada kuini 50 aastat. Karul on terav haistmine ja kuulmine, kuid võrdlemisi tönts nägemine. Ta
Pojad • Metskitse tiinus kestab 144 päeva • Tavaliselt sünnib 1 või 2 poega • Pojad sünnivad kevadel • Sündides on nad tähnilised • Täpid hajuvad 2-3 kuuselt. Kuid kaovad täielikult alles talveks • Pojad lamavad põllul, teineteisest umbes 20 m kaugusel • Ema juures ei ole, sest kitsetalled jäävad kõrge muru sees märkamatuks • Aeg-ajalt käib ema imetamas • Nad hakkavad rohttaimi sööma juba paari kuu pärast, mõnikord imetab emasloom neid peaaegu talveni • Looduses elavad nad tavaliselt 7- 8 aastaseks, harva 10 aastaseks. • Rekordisend oli 20 aasta vanune Levik • Levinud peaaegu kogu Euroopas, puudub vaid Iirimaal, Portugalis ja Põhja-Venemaal Fakte • Ilusaim loom Eestis • Rahvapäraseid nimetusi: kaber kabris • Maksimum kaal 60 kg, pikkus 150 cm • Kuulub seltsi sõralised • Sugukonda hirvlased • Alamsugukonda metskitslased
päeval. Halljänes on paigatruu loom, kes ei liigu reeglina eriti laialt ringi. Ööbimiskohaks valib ta tavaliselt lihtsa maasse kraabitud lohu. Sigimine Halljänes on polügaamne loom. Tavaliselt sigib ta kaks, vahel harva ka kolm korda aastas. Suvises pesakonnas on tavaliselt poegi rohkem kui kevadises. Eestis on keskmiselt kolm poega pesakonnas. Tiinus kestab tal 40-44 päeva. Areng Pojad on sündides hästi arenenud. Ta imetab poegi umbes kuu aega. Peale ühte kuud on pojad juba iseseisvamad. Esimese eluaasta lõpuks saavutavad nad oma suguküpsuse. Välimus Halljänes on valgejänesest suurem. Ta kaalub 3-7 kg. Tema keha tüvepikkus on 50-70 cm. Halljänese talvekarv on helehall. Muidu on looma karvastik kõhupoolt valge ja pealtpoolt pruunikashall. Tal on pikad kõrvad ja lühike, pealtpoolt musta värvi saba. Halljänesel ja ka
karda ta midagi ega kedagi, ainult pojad langevad mõnikord kiskjate saagiks. *Seltsingulisus: jõehobud on seltsingulised loomad, kari koosneb 20-100 isendist, keda juhib isasloom. *Leviala ja elupaik: Jõehobu elab Aafrika jõgedes ja nende kallastel, teda võib kohata kuni 2000 m kõrgusel. Sigimine: *Suguküpsus: 3-4 eluaastal *Paaritumine: madalas vees. *Pesakond: kahe aasta järel sünnib üks poeg. *Poegib kuival maal, imetab vees. Kas teadsid et... *Jõehobud on väga lähedased sugulased sigadega. *Jõehobu on võimeline oma suu nii pärani avama, et moodustub enam kui 150- kraadine nurk. *Peaaegu 45 protsenti jõehobupoegadest ei ela esimest eluaastat üle. *Eelarvamus et jõehobu ,,higistab verd" ei pea paika. See on hoopis näärmetest erituv nõre. *Jõehobu laial seljal soojendavad end meeleldi kilpkonnad, linnud ning koguni krokodillipojad.
Paulus Potter'i maal ,,Figuurid hobustega tallis" on õlimaal lõuendil ja valmis aastal 1647, mil Potter oli 22 aastane. Maali süzeeks on figuraalkompositsioon, sest pildil on kujutatud loomade ja figuuride gruppe. Maal asub Museum of Art, Philadelphias. maalil on kujutatud nelja inimest, kahte hobust, koera ja teri nokkivaid kanu. Üks mees on tallist valget hobust välja toomas ja teine paneb juba raskeid kompse tumepruuni hobuse selga. Naine, kes on kergelt küsiva näoga imetab oma väikest beebit. Kanad nokivad rahulolevalt teri ja koer sügab kärsitult kukalt. Maali taust on kohati tume, sest suur hobusetall varjab suure osa pildist, aga taevas on hele ja kergelt hallikas. Esiplaanil on tumedamad toonid, sest maapind on mullane ja tumepruun. Värvid sobituvad omavahel väga hästi, sest tegu on tumedamate toonidega, aga hele hobune ning inimesed toovad pildi mõtte hästi esile. Domineeriv värv on pruunakas, sest enamus objektidest on kas hele- või tumepruunid
linde ning kuni jänesesuuruseid imetajaid. Ta sööb ka linnumune, vihmausse ja suuremaid putukaid. Inimasulate ligiduses elutsevad zorillad püüavad kodulinde, peamiselt tibusid. Sageli neid aga talutakse, kuna nad hoiavad kontrolli all närilaste arvu. Nagu teised kärplased, paneb ta liiga suureks osutunud saagi ,,mustadeks päevadeks" kõrvale. Zorilla saab suguküpseks 1.-2. eluaastal. Tema innaaeg algab märtsikuus. Tavaliselt sünnib tal pärast 35-44 päeva tiinust 1-3 poega. Poegi imetab emasloom reeglina kuu aega. Enne kui pojad võõrutab, toob ta neile lihatükikesi, et pojad täiskasvanute toiduga harjuks. Ema hakka- vad pojad jahiretkedel saatma kahe kuu vanustena. Nad õpivad emalt jahipidamis-nippe ja muutuvad kiiresti täiesti iseseisvateks. Kui pikk on zorillade eluiga looduses, pole teada. Vangistuses elavad nad kuni 5 aastat. Zorilla on ökosüsteemis oluline putukate ja pisiimetajate arvukuse piiraja.
seeni ning rohttaimi. Kuna mäger sööb kahjureid on ta kasulik ka põllumajandusele. Mäger magab talveund. Selleks valmistudes kogub ta naha alla suured rasvavarud ja ta kaalub peaaegu 3 korda rohkem. Ta sulgeb oma uru ,,uksed" lehtede ja mullaga. Mäger paaritub suvel juunist augustini aga poegib kevadel märtsis-aprillis. Tal sünnib 2-4 poega. Titekarv on hall ja siidine. Nägijaks saavad nad kuu vanuselt, väljas hakkavad käima paari kuuselt. Poegade eest hoolitseb emasloom üksi ja imetab neid 2-3 kuud. Iseseisvalt hakkavad nad toitu otsima sügisel. Mägra eluiga on keskmiselt 15 aastat. Esimese talve veedavad nad ema juures. Kuna mägral on väga suur urusüsteem ei ole tal looduses vaenlasi palju. Hämaras toitu otsides on ta võimalikeks vaenlasteks hunt ja ilves. Mägra karvu on kasutatud pintslite valmistamiseks ja rasva rahvameditsiinis. Väga huvitav oli teada saada, et mägrad ehitavad maaaluseid linnasid. Loomad, keda me ei
toiduks. Karvastik on enamikul jänestel pruunikashall. Talvel muutuvad paljud jänesed heledamaks, valgejänes ja ameerika jänes valgeks. Jänesed tegutsevad peamiselt öösel, meeltest on kõige paremini arenenud haistmine ja kuulmine. Nad on üsna paiksed, kuid tundras ja Gröönimaal elavad rändloomad. Heade varjetingimuste korral nad ei põgene, vaid peituvad. Jänesed poegivad kaks-kolm korda aastas. Pojad on juba sündides hästi arenenud, ema käib neid ainult imetamas. Emasloom imetab mitte ainult oma, vaid ka võõraid poegi, kui neid leidma juhtub. Mõni jäneseliik on tähtis karusnaha poolest. Kõik Põhja-Ameerikas elavad liigid on jahiloomad. Nad võivad levitada inimeselegiohtlikke haigusi, näiteks tulareemiat, samuti kanda puuke, kellelt omakorda haigusi saada võib. Jänes
Kuigi metskitsed toituvad puudest ja põõsastest aasta läbi, on suvel ülekaalus rohttaimed. Suvel ja sügisel külastavad sageli viljapõlde, heinaädalaid, taliteraviljaoraseid. Sigimine. Jooksuaeg algab juuli teisel poolel ja lõpeb augusti keskpaigas. Pärast 9-kuist tiinust sünnitab kits mai lõpul või juunis 1...2, harvem 3 talle. Talled on esimesel elunädalal üsna abitud, paari nädala pärast aga on võimelised juba väledalt jooksma. Kits imetab tallesid hilissügiseni. Toitu hakkavad talled võtma juba paari-kolme nädala vanuselt. Kitse juurde jäävad nad järgmise kevadeni. Suguküpseks saavad metskitsed poolteise aasta vanuselt. Käitumine. Suvel elavad metskitsed kas üksikult või väikeste rühmadena. Sokud märgistavad oma territooriumi kraapimise või sarvedega nühkimise teel. Metskitsed tegutsevad peamiselt õhtu-ja hommikutundidel. Toitu otsides liiguvad nad aeglaselt ja ilma
spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures – antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel eKr välja egeuse kultuur. Selle keskkohtadeks olid Kreeta saar ja mõned alad Kreeka mandril ( Mükeene, Tiryns jt.) Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000- 1250a eKr. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid: Knossos Phaistos Haigia triada Losside seinad olid kivist, laotud ilma mördita, laed puust
Ponifex maximus - suur hoone või ehitis Ahet-Aton - Teeba pealinn Tsikuraat on massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn.Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Ratta leiutamine - Sumerid Knossos - umbes 4360 tahvlit (tegelikult on tegemist desifreerimata Lineaarkirjaga A). Angra Mainyu nime all ja teda kujutati maona või siis pooleldi lõvina, pooleldi maona. Hammurapi seadused - lõi Babüloonia Assurbanipal oli viimane võimas Assüüria kuningas. Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Noomid ehk Nomarhid olid maakondade asevalitsejad .Nende ülesanded olid viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. Marduk oli Babüloni kaitsejumal, kes tõusis panteoni tippu, kui kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana endale kogu Mesopotaamia. Octavianus oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser
Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. POJAD Metskitse tiinus kestab 144 päeva. Kevadel sünnib 1-2 poega, sündides on nad tähnilised. Täpid hajuvad 2-3 kuuselt, kuid kaovad alles talvel. Pojad ei ole ema juures, vaid lamavad põllul üksteisest 20 meetri kaugusel, sest kõrges murus ei ole neid näha. Ema käib neid aeg-ajalt imetamas, paari kuu pärast söövad nad juba rohttaimi. Mõnikord imetab emasloom neid lausa talveni. Looduses elavad nad tavaliselt 7-8 aastaseks, harva 10 aastaseks. Sageli redutavad talled põllutaimestikus ja seetõttu jäävad töömasinate alla. VAENLASED Metskits on oluline jahiuluk, tema arvukust talvise lisasöötmise, kiskjate arvu piiramise ja küttimisega reguleerida. Metskitse suurimad vaenlased on ilves ja hunt, kuid ohtlikud on ka hulkuvad koerad. Sokkusid võib küttida 1.juunist 30.novembrini ning kitsi ja tallesid 1.septembrist 30.novembrini
hulkjalgseid ning limuseid · Päevane toidukogus 40 -50 g. · Tunnelid toimivad saakloomade lõksuna, sest neisse kukuvad mullaselgrootud. Sigimine · Jooksuaeg märtsis-aprillis. · Poegib üks kord aastas. · Pesakonnas 3...8 poega. Areng · Tiinus kestab 40 päeva. · Pojad sünnivad maikuus. · Vastsündinud on abitud, pimedad ja karvadeta. · Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 g. · Emasloom imetab poegi piimaga 1 kuu · Suguküpsus saabub kümnekuuselt. · Eluiga 3...5 aastat. Koht ökosüsteemis · Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. · Inimene kütib karusnaha saamiseks. · Tekitab inimesele kahju, uuristades käike peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured. · mpenseerib selle aga mitmesuguste kahjurputukate hävitamisega ja mulla kobestamisega. Ohustatus ja kaitse
Ennem jahile minekut šaakalid uluvad, andes teistele märku et nad lähevad jahile üldiselt on saakal ööloom aga võib tegutseda ka päeval PALJUNEMINE Šaakal moodustab paare kogu eluks. Isasloom osaleb nii uru kaevamises kui pesakonna kasvatamises.Jooksuaeg kestab jaanuari lõpust veebruarini Tiinus kestab 60–63 päeva. Kutsikad sünnivad märtsi lõpust mai lõpuni. Neid on 4–6, harva kuni 8. Emasloom imetab neid paar- kolm kuud, aga juba paari-kolme nädala vanustena hakkab ema neile andma poolseedunud liha. Pojad iseseisvuvad juba sügisel. Suguküpseks saavad emased 1, isased 2 aasta vanuselt. Šaakal võib elada kuni 12–14 aastat. šaakalid eestis esimesed teated niiöelda ˇˇulguvate rebasteˇˇ kohta tulid juba aastal 2010 aga neid ei võetud tõsiselt, kuni esimese ˇˇulguva rebaseˇˇ küttimiseni,
Teist pulli kohates muutub soiguja olek väljakutsuvaks. Kui see konkurenti ei kohuta, klaaritakse arveid jõuga. Sellised duellipaigad on hiljem üsna laastatud: rohi maha trambitud ja maa segi pööratud. Põdra tiinus kestab kaheksa kuud. Põdravasikad sünnivad enamasti mai alguses. Tavaliselt sünnib üks vasikas, harva kaks või kolm. Sündides kaalub vasikas kümmekond kilo ning on kaetud heleda karvaga. Juba esimestest elupäevadest hakkavad pisipõdrad rohtu sööma, kuid ema imetab neid siiski hilissügiseni. Ema jätab põdravasikad sageli omaette, käies neid vaid aeg-ajalt imetamas. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Põdra eluiga on harilikult 10, harvemini kuni 25 aastat. Põdra vanust loetakse
vaid toidunappuse pärast. Alles siis, kui noored on õppinud kõike vajalikku ning saavutanud rahuldava füüsilise vormi, alustavad nad iseseisvat elu. Suguküpseks saavad emased ligi kaheaastaselt, isased aga alles kahe ja poole aasta vanuselt. Pesapaigana eelistab ilves kõrvalisi ja raskesti ligipääsetavaid tuulemurde ja tihnikuid. Pesa ehitamisega ilves vaeva ei näe: see kujutab endast lihtsalt sambla ja rohuga vooderdatud lohku. Ilvesel sünnib tavaliselt 13 poega. Ema imetab neid 24 kuud, siis hakkab ta õpetama lihasöömist, millele minnakse täielikult üle ligi pooleaastaselt. Alles poolteiseaastaselt saavad nad umbes täiskasvanud ilvese suuruseks ja kaaluvad kuni 15 kilo. 2
Kui vajalik, siis võib ta saaki vedada üle mitmesaja meetri. Elutsükkel. Tiigril ei ole kindlat paaritumishooaega, kuid paaritumine on kõige sagedam novembri lõpust kuni aprilli esimese pooleni. Pesakonnas on 1–4 kutsikat, kes sünnivad varjatud kõrges rohus, tihedates põõsastes, koobastes, kivide või langenud puude vahel. Vastsündinud kaaluvad 780– 1600 grammi ning nad on kaetud pehme villase karvkattega, mis langeb kolme ja poole kuni viie kuu jooksul. Emasloom imetab neid 2–6 kuud ning nad hakkavad tahket toitu sööma umbes 2 kuu vanuselt. Sel ajal nad käivad emaga koos jahtidel kaasa ning ise hakkavad nad jahtima 5–6 kuuselt. 2–3 aastaselt eralduvad nad perekonnast, et hakata otsima ala, kus nad saavad oma territooriumi luua. Noored isased kolivad ema territooriumist kaugemale kui noored emased. 3 Oht ja Kaitse. 4
viljastu, siis see kordub ning kestab 70 päeva. Emasloom otsib kõrvalise koha, kuhu ta kaljulõhesse pesa ehitab ning selle oma enese karvaga vooderdab. Korraga sünnib emasloomal 1-5 poega ning nende eest kannab emasloom kõvasti hoolt. Irbise pojad on tunduvalt tumedama värvusega kui nende ema ning esimesel nädalal ka pimedad. Alles 10. elupäeval hakkavad nad kohmakalt roomama. Pojad hakkavad jooksma ning tahket toitu sööma alles kahe kuu vanustena, ent ema imetab neid kogu aeg edasi. Pojad veedavad emaga koos terve aasta! 4 Irbis ja inimene Irbis on tänapäeval väga haruldane loom. Kallihinnalise karusnaha pärast on tapetud liiga palju isendeid. 1952.aastast alates on ta range kaitse all Indias ning endise Nõukogude Liidu territooriumitel. Nendest keeldudest hoolimata võib Aasia karusnaha turgudel ka praegu lumeleopardi nahku müügil kohata
Müsteeriumid. Isise ja Mithra kultus Roomas Roomas valitses teiste rahvaste uskudesse salliv suhtumine. Ainsaks nõudmiseks oli, et austataks ka Rooma jumalaid. Seetõttu kujuneski just Rooma soodsaks paigaks uskude segunemiseks. Viimastel sajanditel enne Kristust toimusid inimeste religioosses maailmapildis sügavad muutused. See väljendus usus uutesse jumalatesse, mis nõudis teistsugust kultuslikku vormi. Tegemist polnud ainult ühe liikumisega, kõigil neil tundus olevat ühine uus arusaam jumalikkusest. Seejuures ei hidetud vana usku täielikult kõrvale. Religiooniajaloos võetakse need voolud kokku nimetusega ,,müsteeriumid" ehk salajased jumalateenistused. Nende abil loodeti saada jumalaga lähedasemat ja emotsionaalsemat sidet. Seeläbi hakkas tähtsust kaotama aga paratamatult ka ametlik religioon. Rooma usundi hilises faasis on palju võõraste kultuste elemente. Idamaised mõjutused hakkasid ...
Sel ajal toimub isaste vaheline heitlus, mis võib olla raevukas. Heitlusel vajutavad nad teineteise kaelale, proovides vastast pikali lükata. Hammustamist, peaga löömist ja esijalgadega peksmist tuleb harvem ette. Isased ründavad vahest emaseid, otsides vahest kodukaamelikarju, surmavad seal isased ja ajavad emased endaga kaasa. Kaamel on tiine umbes 13 kuud, seega emane poegib üle aasta. Sünnitamine toimub seistes , tavaliselt sünnib üks poeg. Kaamel imetab poega kauem kui üks aasta andes päevas 4- 5 l piima. Kaamelipiim sisaldab 6, 4%rasva, 4,5 % laktoosi , 6, 3% lämmastikuühendeid. 3 Kasutatud materjalid 1. Kodustatud kaksküürkaamel Camelus bractianus URL=http://www.tallinnzoo.ee/index.php?ide=24,66,84,87 5 Mai 2009 2. Kaamel URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel 5 Mai 2009 3.Erinevate loodusvööndite taimed ja loomad URL=http://www.miksike
3. Millised olid etruskide skulptuurid? Etruskide figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui omaaegses kreeka kunstis, mis muidu on etruskide kunsti suurel määral mõjutanud. Põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjaliks. Etruski kunstis oli samuti ilmekaid pronkskujusid, sest pronksivalus olid nad tõelised meistrid. 4. Milline on Kapitooliumi emahunt? Kapitooliumi emahundi skulptuuril on kujutatud emahunti, kes imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja tema kaksikvenda Remust. See on valmistatud pronksist, ning esialgselt arvati, et see pärineb 500 aastatest p.Kr. 5. Kirjelda etruskide templit. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Hooned olid paigutatud kõrgele alusele. 6. Kirjelda Rooma Panteoni.
lõpetamata põhikool), mille tõttu tal on raskusi alimentide maksmisel. Mees on oma soovis sterilisatsiooni teha väga kindel. Seevastu tema abikaasa ähvardab lahutusega. 2. juhtum. Vastuvõtul on 27-aastane naine. Abielus, 2 last. Naise sõnul tal on probleeme seksuaaleluga. Koos abikaasaga nad otsustasid, et lähiaastatel lapsi saada ei soovi, kuna pere majanduslik olukord on hetkel raske. Naise seksuaalset naudingut rikub suur hirm rasestuda. Noorem laps on 8-kuune ning naine imetab, kuid teine rasedus tekkis tal vanema lapse imetamise ja minipillide võtmise foonil (patsient seostab seda kõhugrippiga, mis soodustas minipillide toime langust oksendamise ja kõhulahtisuse pärast). Naine enam minipille ei usalda. Emakasisesest spiraalist tekkisid tema sõnul püsivad alakõhuvalud ning seda eemaldati. Hetkel kasutavad nad abikaasaga rasestumisvastase vahendina kondoomi, mis omakorda rikub tema mehe seksuaalset naudingud ning mis nende
tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad E S patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vastluses või eine juures. N K Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat S Roomulust ja selle kaksikvenda Remust. K I T D U E S
Viibides kaua ema kõhus, areneb varss tugevaks, sest peale sündimist peab ta karjaga varsti sammu pidama. Karjast ei tohi maha jääda, sest rohusööjate loomadena viibivad ulukeeslid ja eeslikud ning hobused avamaastikul, kus elab palju suuri kiskjaid (näiteks Aafrikas lõvid), kes karjast eraldunud loomi jahivad. Varss tõuseb peale ilmavalguse nägemist umbes tunni aja pärast jalule; kuigi ta algul tudiseb oma jal- gel, kasvavad tema jõud ja kiirus silmnähtavalt. Mära imetab varssa umbes aasta, lisaks sööb varss rohtu, mida hakkab näkitsema juba mõnenädalaselt. Kuni 4-aastast mära nimetatakse sä- luks ehk noormäraks, sama vana isast aga noortäkuks. Looduslikes karjades viibivad sälud, noor- täkud ja varsad oma emade karjas ja moodustavad täisealiseks saades uued rühmad. Tuhandeid aastaid püsinud tihe side inimeste ja hobuste vahel ei katkenud ka autode ilmumisega.
JÕEHOBU (Hippopotamus amphibius) 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS................................................................lk2 LÜHITUTVUSTUS.............................................................lk3 ELUVIIS............................................................................lk3 PALJUNEMINE.................................................................lk4 TOITUMINE.....................................................................lk4 PÕHIANDMED SUURUS.........................................................................lk4 PALJUNEMINE...............................................................lk5 ELUVIIS............................................................................lk5 LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID................................lk5 ESINEMINE...........................................
avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on vga oluline, sest isa eemalejmine laste kasvatamisest muudab kasvatuse heklgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist thtsust, kui thelepanu prata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude jrele.Emaroll on ajaloo vltel olnud naise heks phirolliks. Naine on emana kigepealt keegi, kes hoolitseb, rahustab, toidab, vahetab mhkmeid jne. Olles see, kes kannab, toidab ja imetab last, on bioloogilisel emal edumaa suhetes lapsega ja tema eneseteadvus on tavaliselt tugevasti seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Side lapsega tekkib juba lapse kandmise ajal ja suureneb lapse ilmaletulekuga. Emal on jrgneva plvkonna arengus vtmeroll. Oluline lapse arengu seisukohalt on suhete psivus ja tundeline suhtumine lapsesse. 3)arenguperioodid *imikuiga- Tunneb lhna ja eristab lhna jrgi oma ema teistest. pib ra et kisa peale tuleb keegi kohale ja kisa omandab suhtlemise funktsiooni
aga maikuus. Jänkupojad sünnivad umbes 50 päeva pärast viljastumist. Tiinus vältab veidi kauem kui teistel jäneseliikidel, sest pojad sünnivad juba täielikult väljaarenenutena. See suurendab nende ellujäämisvõimalusi külmas ja niiskes keskkonnas. Emasloom ei valmista poegadele ette mingit urgu ning sünnitab nad otse paljal maapinnal. Poegadel on seljas tavapärane karvastik, nad on võimelised kohe nägema ja mõne aja möödudes ka jooksma. Emasloom imetab poegi korra päevas, tema piim on hästi toitev. Pesakond hoiab ema lähedale ning ei jookse laiale. On teada juhtumeid, kus emajänes, nagu paljud linnud, püüdis vaenlast haiget või haavatut teeseldes eemale meelitada. Aastas on valgejänesel kolm pesakonda. (miksike.ee) Illustratsioon 2 Valgejänese poeg 4 TOITUMINE Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus. Valgejänes on rangelt taimetoiduline. Toiduks
Sel ajal toimub isaste vaheline heitlus, mis on vahetevahel raevukad. Heitlusel vajutavad nad teineteise kaelale, püüdes vastast pikali lükata. Hammustamist, peaga löömist ja esijalgadega peksmist tuleb harvem ette. Isased ründavad vahest emaseid, otsides vahest kodukaamelikarju, surmavad seal isased ja ajavad emased endaga kaasa. Kaamel on tiine umbes 13 kuud, seega emane poegib üle aasta. Sünnitamine toimub seistes , tavaliselt sünnib üks poeg. Kaamel imetab poega kauem kui üks aasta andes päevas 4- 5l piima. Kaamelipiim on suhteliselt rasvane, kuid väga mineraalainete- ja vitamiinirikas. Tavaliselt lüpsab kaamel aastas 270 päeva ja annab kokku keskmiselt 1700 kg piima. 1.4 Elupaik Kaamelid elavad Aafikas, Aasias ja Austraalias. Üksküürkaamelid elavad kodustatuna laialdasel alal Aafrikast Indiani. Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Väike-Aasias, Kesk- ja Sise-Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes.
(nälg, janu, sugutung jne.) Temperament- looma psüühika dünaamika, mis avaldub tema käitumises ja väljendusliigutuste omapäras. Psüühika dünaamika: Psüühiliste protsesside tugevus; Psüühiliste protsesside toimumise kiirus; Emotsionaalse erutuvuse tase; Iseloom- käitumislaad e. psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon Vabalt peetavad sead Karjast eraldumine Pesa ehitamine Esimesel kahel päeval jääb põrsaste juurde kogu ajaks või lahkub lühikeseks ajaks. Imetab ca 45 minutilise intervalliga Kindel imemiskord Umbes nädalaselt liituvad ülejäänud karjaga Võõrutamine ema poolt 14-17 Farmis peetavad sead Enne poegimist agressiivsed teiste emiste suhtes ja on rahutud. Püüavad ehitada võimaluse korral pesa. Poegimine kestab keskmiselt 3-4 tundi, kuid võib varieeruda suurtes piirides. Piima eritumine toimub udarast 25-30 sek jooksul. Imemise sünkroniseerumine Võõrutatakse 4-5 nädalaselt Lambad Võimaluse korral eralduvad karjast.
Jänese pojad sünnivad umbes 50 päeva pärast viljastumist. Tiinus vältab veidi kauem kui teistel jäneseliikidel, sest pojad sünnivad juba täielikult väljaarenenutena. See suurendab nende ellujäämisvõimalusi külmas ja niiskes keskkonnas. Emasloom ei valmista poegadele ette mingit urgu ning sünnitab nad otse paljal maapinnal. Poegadel on seljas tavapärane karvastik, nad oon võimeised kohe nägema ja mõne aja möödudes ka jooksma. Emasloom imetab poegi korra päevas, tema piim on hästi toitev. Pesakond hoiab ema lähedale ning ei jookse laiali. On teada juhtumeid, kus emajänes, nagu paljud linnud püüdis vaenlast haiget või haavatut teeseldes eemale meelitada. Aastas on vage jänesel kolm pesakonda. Toitumine Valgejänes toitub peamiselt rohust, mitmesugutest mitmeaastatest taimedest ja madalakasvulistest põõsastest. Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus
Hea näitena võib välja tuua Veji Apolloni, mis on tehtud põletatud savist. Nimelt põletatud savi oli etruskide lemmikmaterjal. Veji Apolloni näol on küll tardunud naeratus, kuid riietatud on ta nagu kore. Ta keha on väga kohmakas ja massiivne. Figuur ei seisa paigal vaid tammub. Metalli töötlemine oli etruskidel kõrgel tasemel. Näitena võib tuua Sõjajumal marsi pronkskuju (5. saj eKr), ning Kapitooliumi emahundi pronkskuju (umbes 500a eKr), mis imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust, kes on skulptuurile lisatud tegelikult palju hiljem (15. saj.) kui emahundi kuju valmis. Kokkuvõtteks võib öelda, et tänu väga limiteeritud teadmistele etruskide kunstist ja üldse etruskidest, on etruski kunsti uuritud väga vähesel määral. Eelkõige tuginetakse vaid roolaste meenutustele, seega on ka vaated etruskide religioonile ja filosoofiale sageli vaieldavad. 4
Tiinus kestab 210-255 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 1-3 poega aga võib olla ka kuni 5 ja sagedasti on palju kaksikuid. Poegimisintervall on 3 aastat ja enam. Sündides on pojad kusagil orava suurused, pimedad, karvadeta ning kaaluvad umbes 400-600 g. Sündides on pojad täiesti abitud , ning suudavad ennast vaevalt nisadeni vedada ning piima imema hakata. Nende sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Karupoegade silmad avanevad alles ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab oma poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Emapiimast võõrduvad nad kusagil 1,5 aastaselt. Täiesti iseseisvaks muutuvad karupojad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Pruunkaru võib elada kuni 50 aastat. Pildid 6 7
See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Emasloom on tiine tavaliselt 7-9 kuud. Pojad sünnivad tal jaanuaris, taliuinaki ajal. Ühes pesakonnas on tavaliselt üks või kaks poega, kuid harva võib olla ka kuni viis poega. Sündides on pojad täiesti abitud , ning suudavad ennast vaevalt nisadeni vedada ning piima imema hakata. Nende sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Karupoegade silmad avanevad alles ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab oma poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Täiesti iseseisvaks muutuvad karupojad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Pruunkaru võib elada kuni 50 aastat. Karu ainsaks vaenlaseks on inimene. Eestis on lubatud ka erilubade alusel karule jahti pidada.
Amuuri tiiger aga paaritub talvel. Emasloom märgistab jooksuajal teatud kohad uriiniga ja kraabib puukoorde märke. Kuna tiigrite individuaalterritooriumid on suured, läheb emasloom tihti endale ise partnerit otsima. Emane on paaritumisvalmis vaid mõne, harilikult 3- 7 päeva jooksul. Selle aja jooksul paarituvad tiigrid mitu korda ja on kogu aeg koos. Hiljem jätab isasloom emase maha ning asub uut partnerit otsima. 95-112 päeva möödudes sünnib varjatud kohas 2-4 pimedat poega. Emasloom imetab neid hoolsalt ega jäta alguses hetkekski omapäi. Tiigrikutsikate silmad avanevad umbes 2 nädala pärast, sel ajal hakkavad neil kasvama ka hambad. Kahe kuu vanuselt lahkuvad kutsikad harilikult esmakordselt oma varjualusest. Ematiiger toob neile liha, kuigi jätkab poegade imetamist veel 5-6 kuu vältel. Siis hakkab ta poegi endaga jahikäikudele kaasa võtma. Juba pisikestel tiigrikutsikatel on instinktiivne oskus saakloomal kõrist kinni haarata
Kui naine on sihikindel, edukas, seisab enda eest ja teab mida tegema peab ning annab sellest ka teistele teada, kutsutakse teda ülbeks ja kamandavaks. Samas kui mees teeb samu asju: seisab enda eest ja käitub nagu juht, siis ta on tubli ja tark. Veel mõned näited topeltstandarditest on kuidas mehi kiidetakse laste eest hoolitsemise eest, samas kui naistest oodatakse et nad on laste hooldajad VÕI kuidas naiste kehasid kasutatakse tihti reklaamides ja meedias, aga kui naine näiteks imetab avalikus kohas oma last, siis öeldakse talle tihti et ta kataks ennast kinni. Igatahes, minu arvates ei peaks naised võitlema oma õiguste eest, koha eest ühiskonnas ega ka koha eest kõrgematele ametikohtadele, kus tavaliselt asuvad mehed. Need asjad peaksid olema inimlikud ja kõikidele kättesaadavad, kes seda soovivad. VEEL FAKTE: ● Femitsiidid moodustasid 2019. aastal umbes 10 protsenti kõigist mõrvadest, määr on hüppeliselt kasvanud, kasvades alates 2015
t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika
Neid on mitut tüüpi: kivisse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks, kivist ehitatud majataolised hauakambrid, jne. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Nad tutvusid varakult ka kreeka kunstiga. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude nägudel- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride ,,arhailist" naeratust. Väga osavalt olid etruskid pronksivalajad. Nad on loonud ka tuntud kujusid, näiteks see kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Reemust. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevad meie ajaarvamise järgi esimestest sajanditest. Siis polnud Rooma enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid. Iga valitseja lasi ehitada oma auasjaks väljakuid, nn foorumeid ja avalikke hooneid. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja
Sel ajal toimub isaste vaheline heitlus, mis on vahetevahel raevukad. Heitlusel vajutavad nad teineteise kaelale, püüdes vastast pikali lükata. Hammustamist, peaga löömist ja esijalgadega peksmist tuleb harvem ette. Isased ründavad vahest emaseid, otsides vahest kodukaamelikarju, surmavad seal isased ja ajavad emased endaga kaasa. Kaamel on tiine umbes 13 kuud, seega emane poegib üle aasta. Sünnitamine toimub seistes , tavaliselt sünnib üks poeg. Kaamel imetab poega kauem kui üks aasta andes päevas 4- 5 l piima. Kaamelipiim sisaldab 6, 4%rasva, 4,5 % laktoosi , 6, 3% lämmastikuühendeid. 7. TOIT Toiduga on kaamel väga tagasihoidlik. Ta sööb okkalisi kõrbetaimi ning teiste taimtoiduliste loomade poolt ära põlatud suure soolasisaldusega taimi. Vangistuses toidetakse neid datlite, rohu ja viljadega, harvemal juhul ka kala või lihaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
