Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame, vahel ka kassettidega.mõnikord antiikarhitektuurist. Lagi lame, vahel ka kassettidega.mõnikord puudus üldse. Siseruumi kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. puudus üldse. Siseruumi kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Transept on põikihoone,apsiid oli poolringikujulise Transept on põikihoone,apsiid oli poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. põhiplaaniga võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Konstantinoopoli kuulasim mälestusmärk-Hagia Sophia Konstantinoopoli kuulasim mälestusmärk-Hagia Sophia katedraal. Ristkülikukujulist ruumi katab viklite-sfäärilise katedraal. Ristkülikukujulist ruumi katab viklite-sfäärilise
Reljeefidega ehiti sarkofaage, hakkas levima kui kristlus lubatuks sai; monumentaalust ei peetud oluliseks, tingmärgid. Vabalt seisvaid skulptuure peaaegu ei loodud. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks basiilika (Peetri basiilika, 4-5 saj.). Varakristlik kirik (Santa Costanza, 4 saj; Santa Maria Maggiore) oli lihtne, lääne-idasuunaline pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks, millest keskmine oli laiem ja kõrgem. Transept oli kiriku pikiteljega risti olev lööv. Apsiid oli poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgus arkaadide kohal. Kampaniil ehk kirikutorn seisis mõnikord kiriku kõrval. Aatrium on sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Sisekujunduses andsid tooni sambad, seinamaalingud (kesklöövis, akende all või vahel) ja mosaiigid (siledatest marmori tükikestest, klaaskuubikud; värvidest heleroheline ja kuld, helesinine ja lilla; sümboolsed motiivid,
3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti.Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. 4. Milline ehitisteüüp võeti kasutusele kirikuna? Eeskujuks võeti rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. 5. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Püha Peetrus. 6. Milline oli kiriku kõige püham paik? Kus asus transept? Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept.Kiriku pikiteljega risti asetsev ruum.Püha paik oli apsiidi all asuv väidetav Peetruse, esimese paavsti haud. 7. Milline olli seinamaalide ja mosaiikide funktsioon? Millest tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? Lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eriti mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes.Maalid paiknesid enamasti kesklöövis, akende all või vahel
Varakristlik kunst Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkat...
v hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte v vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Roidvõlvi skeem v Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. v Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis. v Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. v Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. v Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure
kummardamisega · Harrastati näiteks hoopis reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage (temaatika piiblist) Arhitektuur: · Algas kirikuehitus · Varakristlik kirik(eeskujuks Roomas levinud äri-ja kohtuhooned basiilikad) pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks (lööviks). Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas oli transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga ruum (apsiid). Kiriku põhiplaan meenutas risti. Kiriku keskmine lööv oli kõrgem ja laiem kui külglöövid. Kesklöövi sein, kus olid aknad nim valgmikuks. Välisilme oli kirikul lihtne : torni ei olnud, mõnikord kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Aatrium sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu.
SLAID 4 gootika tunnused · Ristroidvõlvid on asendatud keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega · kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgustunne ning eriline salapärane meeleolu · ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. · Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatud roosaken. · Suur lääne aken ja roosaken põhja TRANSEPT pärinevad 18. sajandi alguses, kuid ülejäänud klaas pärineb 19. sajandist alates. (Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa.) · Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust SLAID 5 sambad, uksed · Väljaspool kirikut on näha kuidas ehitajad lahendasid raske katuse üleval hoidmise, kui seintes olid suured aknad selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared
· Uksed läänepooses otsas või pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid · Kaari kandsid pilaarid · Arkaatide vahel avanesid kesklöövi poole empoorid · Inglismaa- kahe läänetorniga ja nelitistorniga, ladina rist eriti pikkade harudega, ristvõlvid ebaühtlase paksusega. Nt Durhami katedraal · Prantsusmaa- eri piirkondades erinevad, palju skulpturaalseid kujundeid. Saint Sernin Tolouse's 5 lööviline pikihoone ja 3 lööviline transept, kooriümbriskäik. Citeaux-tsistertlaste emaklooster- lihtne. Cluny- palju lisakabeleid · Itaalia- tugev varakristliku arhitektuuri mõju, tavaline kuppel vahel ka nelitise ohal, kiriku juures kupliga ümarhoone, ristimiskabel ja eraldiseisev kellatorn, kasutati ümarkaarseid galeriisid. Püha Markuse kirik- 5 kupliga tsentraalehitis, fassaadid ohtralt dekoreerituderi värvi marmorist kujundatud geomeetriline muster
4 .Romaani kunst oli seotud .......................................................(institutsioon). 5. Ehitati ............................................................ 6. Romaani stiili põhitunnuseks on paksud müürid , ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad 7. Tee silindervõlvi ja ristvõlvi joonis! 8. Mis on portaal? sissepääs 9. Missuguseid kirikutüüpe esineb romaani ajal? Basiilika, kodakirik, 10.Joonista kiriku põhiplaan ja märgi juurde osad! 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 11.Pane kirja kuulsamad romaani stiili kirikud! Prantsusmaal : Cluny kloostri basi Saksamaal : Bambergi Itaalias : Veneetsia Püha Markuse kirik 12.Kas Eestis on romaani stiilis kirikuid või muid hooneid? jah 13.Leia veel internetist materjali romaani stiili kohta. Märgi siia interneti aadressid! 14.Gooti stiil jaguneb 3 etappi: a) varagootikat b) kõrggootikat
Saint Denis’ koor innustas ka teiste kirikute uues stiilis ehitamist. Esimeste hulgas olid Pariisi jumalaema katedraal (Notre-Dame), mida loetakse varagootikasse. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartes’i katedraal, järgnesid katedraalid Reimsis ja Amiens’is. Kesklöövide võlvide kõrgus kasvas. Pariisi jumalaema katedraalil oli see 32 m, Reimsis 37,5 m ja Amiens’is 42,5 m. Beauvais’ katedraali koori võlvid olid koguni 47,5 m kõrgused. Põhiplaaniks jäi ladina rist, kuid transept ei eendunud nii palju kui romaani stiili ajal. Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, gooti süsteem võimaldas luua ka laiu lööve. Külglöövid olid kitsad ja madalad. Külglöövid jätkusid pärast transepti ja moodustasid kooriümbriskäigu. Koorilõpmik oli harilikult tahuline. Krüpte ei ehitatud ja koori põrand oli tasapinnaline. Ühe või paari apsiidi asemel oli kabelipärg. Pikiteljel
Need moodustasid perspektiivportaali, keskmise kohal asus suur ümmargune roosaken. See omab koos vitraaziga sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Veel kõrgemal roosaknast ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelistest nissidest, see on nn. kuningategalerii. Sageli jäid tornikiivrid lõpuni ehitamata. Siseruum oli kindlasti väga avar, vaba ja õhuline. Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Transept eendub vähem, liitub terviklikumalt pikihoonega. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Külglöövid jätkuvad teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu. Krüpte ei ehitatud enam, seega on põrand tasapinnaline. Koori lõpmik on harilikult tahuline ehk polügonaalne, kooril on mitu väikest väljaehitist, mis moodustavad kabelitepärja
-nelitis-kõrgpunkt ida küljes, transepti ja peahoone ristumiskoht või *Paradiisist väljaajamine kõrvaltorn) -fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt 11.saj al. -muidu keelatud, paganatele ustele. *Saint-Sernini kirik Toulouse´is -kesklööv kaetud silindervõlviga, 5 löövi piki, 3 löövi transept, 5 *Ümarskulptuur endiselt keelatud, Reimsi peapiiskopi kabelit-kabelikpärg Cero rist- ümarskulptuur, puust, sisaldab reliikviat, siiani säilinud, 975-1000 *Durhami katedraal (York) -ristvõlv-haruldus, esimene ristvõlviga katedraal *Miniatuur
Romaani Avaldus ehituskunstis, markaar, ehitusmlestistest on kirikud, Enim ehitati basiilikaid, kirikuhoone hendamine tornidega, nelitis- piki- ja pikhoone ristumiskohal, Lve katsid rasked silindervlvid, . Kirikud olid kolmelvilised, ristvlvid- kahest risti asetatud silindervlvist, piilarid- 4-vi 8-nurkse lbilikega tugipostid, kapiteel oli kivikuup, Roietele e kivikaared- toetati vlve, reliikviaid- phakute silmeid , kooriruum- idaosas, poolkaares mber kooriosa rida kabeleid (kabeliteprg), poolkaarekujuline koorimbriskik., Kiriku phiplaaniks oli ladina rist, Transept- pikhoone, Nelitis- pikihoone ja pikihoone ristumiskoht, basiilika krval teinegi kirikutp kodakirik, Nt: Notre Dame La Grande kirik Poitiers's, Pisa katedraali kellatorn, Durhami katedraal, Lundi toomkirik, Speyeri toomkirik
ROMAANI STIIL Kristiina Anton • On alguse saanud kristluse usust. • Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid(ümarkaar, silindervõlv). • Eeskuju saadi karolingideaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaania traditsioonid • Eeskätt avaldub arhitektuuris Romaani basiilika osad • Portaalid (sissepääsud, mis on kunstipäraselt kujundatud) • pikihoone(sammaste või piilarite read jaotavad pikihoone pikuti löövideks) • Transept(põikihoone) • Koor (koht vaimulikele ja koorile) • Tornid (võisid puududa, või seista eraldi kiriku kõrval) • Basiilika kõrval seisnes ka teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik(kolmelööviline) • Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid • Tegelik levik algaski alles 11. sajandi keskpaigas. Püha Markuse kirik. Notre-Dame-la-Grande’i kirik
Ornamentika erinevatest materjalidest: 1) erinevatest kivisortidest (kiviintarsia) või kivimosaiik (nt. marmor), modelleeriti kipsist või stukist (kipskrohv), värvilise glasuuriga keraamilistest plaatidest. Transept e. ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Empoor koguduseväär e. rõdu Varakristlik ehitustüüp eeskujuks Rooma arhitektuurist pärit basiilika. Basiilika, Lööv, Lääne-Ida suunaline, idapoolses otsas transept, apsiid. Põhiplaan ladina rist. Varakristlik mosaiik koosnes väikestest erksavärvilistest klaaskuubikutest (heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker), temaatika: sümboolsed motiivid, piiblilugusid illustreerivad stseenid ja juhtumid pühakute elust. Figuurid tardunud poosis, rikkalikult rõivastatud, keha pole tuntav riietuse all. Varakristlik raamatumaal Visuaalne kunst oli lumamatu, püha kiri muutus tähtsamaks ja tõi kaasa raamatukunsti sünni (miniatuurmaal)
kanda. Esineb peamiselt gooti võlvisüsteemis. Travee - ruumilõik, mis löövideks jaotatud hoonet kahe toendi (samba, piilari) laiuselt risti läbib. Piilar - tugev, mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks. Tugipiilar - e tugipiit - gooti arhitektuurile iseloomulik piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks. Paigutatakse tavaliselt vastu seina väliskülge, esineb erandlikult ka seina siseküljel. Transept - kiriku põikhoone, tavaliselt põhja-lõuna suunaga. Basilikaalne - e baasilikale omaselt; pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega kolmeks (või 5-ks) lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast e valgmikust. Koor - kristlikus arhitektuuris algul vaimulikele määratud laulmiskoht, hiljem kesklöövi laiune ja
Profaanarhitektuur on ilmalikel eesmärkidel kasutatavate ehitiste planeerimise ja kujundamisega tegelev arhitektuuri haru. Ehitati peamiselt linnuseid. Sakraalarhitektuur on usukultuslike hoonete arhitektuur. Profaanarhitektuur võeti Eestis kasutusele kohe peale maa alistamist 13. sajandil. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne-Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14
• kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist • kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem • võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana teravkaar roidvõlv Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Kölni katedraal Salisbury katedraal Reimsi katedraal Gootika Eestis • tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne-Euroopa omast • meie kirikutel puuduvad transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared • tagasihoidlikud dekoratiivsed kaunistused • Lääne- ja Kesk-Eestis paekivi, Lõuna-Eestis maakivi ja tellis Jaani kirik Oleviste kirik Gooti skulptuur • peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine • püüd suurema eluläheduse poole Arenguetapid: 1. 13. sajand - skulpturaalsed kaunistused; eriti suursugune, pidulik ja pühalik 2. 14. sajand - paralleelid mitmesuguste usuliste ja
hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil mitte nagu vanad antiiktemplid, mille kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks roomlaste arhitektuuris levinud basiilikat. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn. lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne-ida suunaline kirik, uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas võis olla transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolrigikujulise põhiplaangia võlvitud ruum, nn. apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nimetatakse valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Roomaaegsetes
· 380 muutub ristiusk ametlikuks usuks · Varakristlikust peamised kunsti leiud seina ja laemaalid, millel on kristli sümboolika · Vaba skulptuuri ei tehtud -Tahtsid erineda paganlikest uskumustest · Basiilikast (Kohtu ja turuhoone) areneb välja ristiusu kirikutüüp -Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida samabaid jagab 3 kitsaks lööviks -Hoone alati ida-lääne suunaline -Pikihoone ida poolses osas asus põikihoone ehk transept -Poolkaar ehk apsiid Asub altar -Ladina rist Ristiusu kiriku plaan Näide: Rooma Vana Peetri kirik Bütsantsi kunst 6 sajand 15 sajand · Umbes 5. Sajandil Lääne-Rooma riik hävineb, Ida-Rooma aladel tekib Bütsantsi riik, mille keskuseks on Kreeka ja Väike-Aasia lääne rannik, pealinn Konstantinoopol · Usuks õigeusk Ortodoksia · Bütsantsi kultuur sai mõjutusi idapoolsetelt aladelt · Valitses keiser
VARAKRISTLIK KUNST umbes 50 600 a Varakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjane, u 300 a. Vanakristlik kunst, skulptuur, Hea Karjalane, Türgis. Vanakristlik kunst, skulptuur, Türgis. Varakristlik kunst, arhitektuur, Santa Priscilla KATAKOMB Vanakristlik kunst, seinamaaling, Santa Priscilla katakomb Roomas. Varakristlik kunst, seinamaaling, Hea karjane, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, seinamaaling, Ahastav naine, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, arhitektuur, katakomb Calixtus Roomas. Vanakristlik kunst, seinamaaling, Apostel, 3. saj. Varakristlik kunst, arh, Calixtuse katakomb. Varakristlik kunst, raamatumaal e miniatuurmaal, Jaakobi võitlus ingliga, leht käskkirjast, 525 a. Vanakristlik kunst, tarbekunst, Peaingel Miikael. Osa diptühhonist. Elevandiluunikerdus. 6.saj. Varakristlik kunst, skulptuur, Junius ...
Gooti stiil, võttis tarvitusele: teravkaare, roidvõlvi, tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla. Oluline detail on päiskivi. Võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Kasutati palju aknaid. gooti katedraal on skelettehitis. Vertikaalne suunitlus. Teravkaar. Ehitised: Kölni katedraal, Rouen'i katedraal, Wellsi katedraal, Firenze toomkirik. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad. Interjöör: Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Ruum väga avar, õhuline ja vaba. Akendel kasutatakse enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Skulptuur: Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Ehitusplastika ümarplastilised figuurid. Peatähelepanu inimese kujutamisel keskendub näole ja kätele (erinevalt antiigist) ning inimese tundeelu kajastamisele.
Keiser Hadrianuse ajal ehitati Paneton- kõigi jumalate tempel, tänapäeva ainuke antiikaja terviklikult säilinud tempel, ümmargune, pole aknaid, suur kuppel, selle tipus on 9 m ava, seinad 6 m paksud, 609 muudeti kristlikuks kirikuks, tänapäev maetakse itaalia suurmehi. Colosseum- 80pKr, amfiteater, 4 korrust, ovaalne, katust ei olnud, keskel areen, kus võitlesid gladiaatorid, areen kaetud Liivaga, ja sai muuta basseiniks, 80 sissepääsu, 50 000 pealtvaatajat Väejuhtide auk püstitati võidu e triumfikaari (Constantinuse triumfikaar) ja sambaid keiser Traianuse sammas selle ümber keerdub reljeefne riba keisri võitude kujutistega, 200 m pikk, 23 keerdu, sammas 39 m Caracalla termid- kõige uhkemad termid ehk saunad, 3. Saj Katakomb- rooma linna alune labürint, siit on pärit varakristlik kunst, 300 a jooksul maeti sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse lään...
antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. 5) Romaani ajastu olud tingisid basiilika põhiplaani muutusi. vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. Koori põrand oli tavaliselt u 3 trepiastet kõrgemal, moodustades “poodiumi” v “näitelava”. Koori all asus tavaliselt kabel ehk krüpt; tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui võrrelda varakristlike kirikutega. 6) Basiilika pikihoone jaguneb pikuti - kesklöövid, põigiti - külglöövid. 7) Benediktlaste kloostrikirik Clunys oli omal ajal suurim kristlik pühakoda. 8) Sissepääs on ehitatud väljapoole. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst 1) Romaani stiili alged tärkasid esimesena Saksamaal. 2) Saksamaal kerkis skulptuuris esile kristuse kannatusloo teema. 3) 11
Arhitektuur. Juhtiv zanr arhitektuur, eeskätt sakraalarhitektuur. Romaani kirikute eeskujuks karolinglik basiilika. Suur vaimulikkond koondus jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. Seal laulis ka koor. Ruumi suurendamiseks pikendati pikihoonet ristipidi ja saadud põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor. Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja apsiidi. Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. Ülesehituselt on romaani kirik enamasti basiilika, esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk saalkirikuid ja kodakirikuid see on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Sisearhitektuur. Vanemad kirikud lameda laega palklagi
Kristuse võimu sümbolid Katakombid Ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe Seinamaal Rooma katakombi seinamaal Kirik Kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline ja uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Basiilika Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Bütsants Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma
Romaani ja Gooti kunst Romaani kunst 10-12 sajandil hakati kasutama ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar ja silindervõlv) ning selle tõttu sai nimetada ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid kiriku pühamusse ja seal laulis ka koor.Seepärast oli vaja ruumi pikendada ning tekkis nelinurkne ruum ,mida nimetatakse kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetati nelitseks.Koori all oli kabel ehk krüpt ,mida kasutati matusepaigana.Esines ka ühelöövilinekirik ja kodakirik.Kodakirik oli kolmelööviline.Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Samuti võib nimetada ümarkaari üheks paremaks romaani stiili tunnuseks.Kaari kandsid pilaarid ,mis olid ümmargused või neljatahulised.Arikaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis olla ka kitsas käik, mida nimetati trifooriumiks.Samuti võisid empoorisd ja trifoorum puududa.Võlvina kasutati sil...
Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. Koorosa lõpetab apsiid - poolringilise või hulknurkse põhiplaaniga eenduv kiriku (kabeli) koorilõpmik, altari asupaik. 12. saj. hakkas levima hulknurkne apsiid, mis kujunes kooriruumiga ühtseks ruumiosaks, mida ümbritses sageli ühine kooriümbriskäik. Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja apsiidi. Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Ka Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Vahel jäi transept aga nii lühikeseks, et ei eendunud peaaegu üldse pikihoonest (näiteks Notre-Dame Pariisis). Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi
5. Romaani arhitektuur Prantsusmaal. · Kunst seisis peamiselt usu teenistuses o Arhitektuuri tähtsaimad rakendused olid kirikuhoonete ja kloostrite püstitamine Seetõttu avalduvad romaani ehituskunsti peamised vormid just sakraalarhitektuuris · Levinuim tüüp basiilika o Tunduvalt kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv o Erinevused võrreldes varakristlikuga Transept eendub pikihoonest suuremal määral põhiplaan omandab risti kuju · Ristumisel tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks · Transeptist idas koor · Kesklöövi ja nelitise vahel vahevõre Tornid · Kampaniil ehitisest eraldi seisev torn Varasemad romaani kirikud kaetud lameda laega nagu varakristluse puhul
Ankur sümboliseeris lootust. Roos sümboliseeris armastust. Harrastati ka reljeefikunsti. Temaatika oli võetud piiblist. Pärast Milano Edikti hakatakse looma avalikke kristlike kirikuid. Esialgu võeti eeskujuks rooma basiilikad. Varakristlik kirik olgi lihtne pikergune hoone, mis oli kahe rea sammastega jaotatud kolmeks lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes: ida-lääne suunas pikihoone (uks läänepoolses seinas, löövidega), põhja-lõuna suunas transept. Kiriku idaosas asus poolringikujuline osa apsiid, kus asus altar. Suuremate basiilikates või olla ka rohkem lööve. Kiriku välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt puudus torn, mõnikord asetse eraldiseisev kellatorn (kampaniil) kiriku kõrval. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumit. Rooma vana Peetri kirik- ehitati 4. -5. saj. Erandina oli see orienteeritud läände. 5 löövi, aatrium.
Hoonel on palju suuri ning teravkaarseid aknaid ja neil akendel on ka rohkelt vitraaze. Kirikul on peafassaadi kõrval kaks suurt torni ja üks väike haritorn. Gooti stiilile kombekohaselt on kasutatud väga palju siire ehk kolmveerandringidest koosnevaid ornamendistiile. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Westminster Abbey on ladina risti kujuga, kuid sellele lisandub veel klooster. Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv. Maja tagumises otsas on Henry VII kabel. Maja eest avaneb vaade Parlamendi väljakule. Seestpoolt on maja väga avar ning suur. Palju on rõhutatud vertikaalsust. Westminster Abbey's on kroonitud kuninganna Elizabeth II. Seda katedraali ongi aegade jooksul kasutatud Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Sinna on maetud väga paljud Inglismaa olulisemad inimesed, isegi poeedid ja näitlejad.
polnud ta sobiv. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, tema siseruumid olid kitsad ja hämarad ning kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus. Kus asus varakristliku kiriku transept (nimetatakse ka põiklööviks või ristlööviks)? Varakristliku kiriku transept asus pikihoone idapoolse otsa vastas. Milline oli kiriku kõige püham paik? Kiriku kõige püham paik oli altar. Kas seinamaalid ja mosaiigid olid vaid kaunistusteks või oli neil veel mingi eesmärk? Seinamaalid ja mosaiigid muutsid tagasihoidliku hoone pidulikumaks. Millisest materjalist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati?
ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr Dooria order. *kreeka ahitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. ...
Varakristlikul perioodil hakati neid kasutama meelespeadena, kuhu märgiti kõik jumalateenistuseks kavandatu, kaunistatud kristlike motiividega. Peaingel Miikaeli kujutisega diptühhon. Varakristlik kirik võeti eeskuju basiilika stiil. Kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks e lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne- ja idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal nim. valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Välisilme oli lihtne, kirik oli enamasti ilma tornita
järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks. Kirik orienteeritud ilmakaarte suhtes - lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas (suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole). Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept - kiriku pikiteljege risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum, nn. apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad siis ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem, kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nimetatase valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes.
5 7 4;6 2 3 1 9 9 1 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn (pikihoone ja transepti lõikumiskoht) 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt(matmispaik, kooriruumi all) 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 4)romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervülvist moodustatud ristvõlvid. Niisuguste kivimasside raskuse
ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks Rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid kolmeks lööviks. Kirik oli alati lääne-ida suunaline. Uks asus alati läänepoolses osas. Idaosas asetses transept - see oli kiriku pikiteljega risti asetsev ruum. Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes.
pitsilised, tippude kaunistamiseks ristlillik, Gooti aken suur, tavaliselt terava tipuga ja kivist liigendusega, fassaad (läänes) roosaken Gooti arhitektuur Prantsusmaal: · Pariisi jumalaema kirik ehk Notre Dame (kesklööv 32 m) · Chartres'i katedraal · Amiensi katedraal (42,5m) · Reimsi katedraal (37,5m) · Katedraalide põhiplaaniks pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. · Pikihoone 3 -või 5 lööviline · Transept tavaliselt mitmelööviline · Kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest laiem ja kõrgem · Külglöövid nii kitsad ja madalad, et ei vajanud erilist tugisüsteemi · Külglöövid jätkusid teiselpool transepti, kooris, moodustades kooriümbriskäigu · Krüpte ei ehitatud, koori põrand samal tasapinnal pikihoone põrandaga · Kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis moodustasid kabelitepärja. Kiriku
MAINORI KÕRGKOOL Disain, sisedisain Mari-Ann Pällo DS-I-P-E-TAL Romaani- ja gooti kunst Essee 2008. a. Romaani ja gooti kunsti arhidektuur Nii romaani kui ka gooti kunsti ajastul oli oluliseks osaks arhitektuuris kirikuhoonete ja kloostrite püstitamine. Romaani ehituskunsti iseloomulikud tüübid ja vormid kujunesid just kiriklikus ehituskunstis-sakraalahitektuuris. Levinum ehitistüüp romaani ajastul on basiilika, mille iseloomulikuks jooneks on varasemast ajastust tunduvalt kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv. Selleaegne basiilika erineb varakristlikust basiilikast sellepoolest, et transept(pikilööv) eendub pikihoonest tavalisest palju rohkem. Tema ristumis...
19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis Rooma riigis kiiresti. Oluline oli kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid kogudusi. Rooma usuelu oli salliv, sest oli tavaks üle võtta alistatud maade kombeid. Võrreldes teiste usunditega oli kristlus radikaalne, nõudis igapäevast pühendumist, Jeesuse kannatusterohke elukäigu ideaaliks pidamist. Eriti oli roomlaste eetikaga vastuolus alandlikkuse nõue ja mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes oli usk Lunastaja uude tulemisse, mistõttu peeti igapäevast elu tühiseks. See õõnestas kogu ühiskonda ja sellepärast võtsid valitsejad aeg-ajalt ette tagakiusamisi. Piinamised ja verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi. 3. saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Roomlaste senine enesekindlus kadus ja hakati otsima hingelist tuge. Hingeline rahutus väljendub ka selle aja portreekunstis. Kriis soodu...
- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis. Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kuna transept ulatub tihti hoonest kaugemale, läheneb kiriku põhiplaan veelgi ristile. Peale basiilikate oli teisigi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli samuti kolme lööviline aga kesklöövi ülaosas puudusid aknad. Portaalid (uksed) olid lääneotsas või pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi romaani stiili peamine tunnus. Kaari kandsid varasemate sammaste asemel piilarid. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.
Romaanika ja gootika 1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks? Keskaeg on 5.-15. sajand. 2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks? Keskaja 3. Kust tuleb nimi romaani stiil? Rooma impeeriumist 4. Mida tähendavad mõisted: portaal – kiriku sissekäik pikihoone – kiriku pikem läänest-itta suunav osa lööv - kirikuruumi piklik osa, mis ulatub kirikus tornist altariruumini transept – ehk põiklööv, pikihoonega risti olev kiriku osa, mis annab kirikule risti kuju empoor - külglöövide kohal olev võlvitud käik trifoorium - galeriitaoline kitsas käik, mille avatud külg on kujundatud lahtise kaaristuna valgmik - ülemine akendega varustatud osa kesklöövi seinast silindervõlv - poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ristvõlv – võlv, mis tekib kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel koor - põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa apsiid - poolringi või hulknurgakujuline eenduv hooneosa, apsiidis oli altari as...
TALUM 6. ARHIVOLDI ASTMED 13. LÄVEKIVI 7. PALESTIKU ASTMED Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest. Sage dekoratiivne element on petiknissid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka kääbusgaleriisid. INTERJÖÖR Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Transept eendub vähem, liitub terviklikumalt pikihoonega. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Külglöövid jätkuvad teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu. Krüpte ei ehitata enam, seega on põrand tasapinnaline. Koori lõpmik on harilikult tahuline ehk polügonaalne, apsiidi asemel kooril mitu väikest väljaehitist, mis moodustavad kabelitepärja. Keskmist ja suuremat kabelit nimetatakse Maarja kabeliks. Ruum
ROMAANI STIIL 1. Kus ja millal arenes välja Romaani kunst? 10. sajandil Prantsuse, Saksa ja Itaalia aladel. 2. Kas romaani kunst on pigem sakraalne või profaanne? Sakraalne (e. kiriklik) 3. Millest tuleneb romaani stiili nimetus? Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. 4. Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli sakraalarhitektuur. 5. Romaani kirikute eeskujuks oli karolinglik basiilika. 6. Kirjelda romaani basiilikat! Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Iga kirik tundis uhkust, kui talle ku...
Kasutatakse ehete, mõõkade ja muude tarbeesemete kaunistamisel. Karolingide aja- ja gooti kunstistiil.- gooti terav kaar, basiilika sarnasus, ehitatud kirikuteks.- Arhidektuur Acheni lossikabelinäitel. Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst. Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg. Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik, San Vitale kirik RAVENNASSE, IKONOKLASTID e. pildihävitajad, IKONOTUULID e. pildipooldajad ( saavad uuesti võimule). Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu, võrdkülgset hulknurka. Tüübilt Basiilikad. Bütsantsi mosaiik erinebantiikmosaiigist materjali poolest
kroonimiskirikuna. Seetõttu peegeldavad iga selle portaali skulpturaalsed kaunistused vastava ajastu peapiiskopi poliitilist mõjuvõimu. Lõunatransepti portaal võimaldas otsest läbipääsu piiskopi paleest peaaltari nelitise ja presbüteeriumini. See oli peapiikopi erasissekäik ning seetõttu ei kaunistatud seda eriti uhkelt. Seevastu toomkapiitli ristikäiguga külgnev ning selle poolt ka ümbritsetud põhjapoolne transept oli kavandatud ülima suurejoonelisusega, mida sellele vastavalt ka rohkete skulptuuridega kaunistati. Mõned võrdlemisi väikese läänepoolse sissekäigu skulptuurielemendid näiteks trooniv Neitsi ja Jeesuslaps - pärinesid tõenäoliselt varasemast kirikust ning need teostati ilmselt 1180. Aasta paiku. Teised kaks portaali on juba oma ainestiku valiku poolest väga ebatavalised. Vasakul on viimne kohtupäev, mida harilikult kujutatakse ainult avalikult ligipääsetavates kohtades
Romaanika ja gootika 1. Missugust perioodi ajaloos loetakse keskajaks? 5-15.sajandit loetakse keskajaks. 2. Mis ajastu kunsti peetakse romaani stiili kuuluvaks? Romaani stiil oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti. 3. Kust tuleb nimi romaani stiil? Esimest korda kasutas keskaegse ümarkaar stiili kohta sõna romanesque prantsuse õpetlane Charles de Gerville. Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. See valitses X-XII sajandil eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjutusi, on see täiesti iseseisev kunstistiil. 4. Mida tähendavad mõisted: portaal - rikkalikult dekoreeritud pea sissekäik hoonesse pikihoone - kirikuhoone osa, mis on määratud kogudusele, moodustab tavaliselt kirikuhoone läänepoolse osa, millega idas liitub kooriruum. lööv - kummaltk...
The ruins were demolished and a new design by Wren, the one we see today, was built. The only surviving artifact from the old Cathedral was a statue of John Donne which can now be seen in the South Aisle. Building was completed 1710. During the Second World War's Blitz, St Paul's Cathedral became a great symbol of how Londoners could 'take it'. After each night's bombing, there was St Paul's, still intact. That is not to say it survived unscathed. A bomb hit the north transept and another destroyed the High Altar which was replaced by one commemorating the dead of the First and Second World Wars. The chapel behind the High Altar, also damaged, was restored. It is called the American Chapel and dedicated to the Americans who died in Britain during the Second World War. St Paul's has been the scene of many great State ceremonies including: · a thanksgiving for the end of the Napoleonic Wars · the Duke of Wellington's funeral
Gooti stiil Teine suurem keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj. Jaguneb 3'ks perioodiks: varagootika(1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika(1350-1525). Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi. Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar-mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
