KUNSTIAJALUGU 14.Keskaegne kujutav kunst Eestis · Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. · Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13. Sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. · 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. · Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid
Düreri kunst kasvas välja saksa 15. sajandi provintsliku realismi pinnalt. Seda naiivset realismi püüab kunstnik hiljem kooskõlastada itaalia renessansi suurejoonelise vormikäsitlusega. Nende kahe elemendi lõplik ja täielik ühtesulatamine Düreril siiski ei õnnestu. Düreri loomingu paremiku moodustavad just joonistused ja graafilised tööd, sest neis jääb renessansi jäljendamise püüd tahaplaanile, need tööd on kõige isikupärasemad. Vähemhuvipakkuvad on Düreri maaliteosed, arvatavasti seepärast, et kunstnik on püüdnud teadlikult oma laadi kohandada uuele ideaalile, mis jääb talle seesmiselt võõraks. Esimese perioodi vase- ja puulõigetes on kaunis palju nurgelisust, puisust ja ülekuhjamist, kuid neis avalduv fantaasiaküllus, mõtete sügavus, tunnete tõepärasus ja soojus, ilmekus ja sisutihedus sunnivad unustama kõik puudused. Puulõikeseeria Kristuse kannatusloost ,,Suur passioon"
tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on teda isegi sümbolistiks tembeldanud. Kunstniku maalid, mis valmisid Prantsuse Polüneesia saartel on üldjoontes sarnased Gauguini varasema kunstiloominguga. Ehkki siin on ta püüdnud kaasaegse maalikunsti jooni ühendada Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahitil tehtud maaliteosed ei ole omapärased mitte ainult maalikunstis, vaid ka Gauguini äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias. Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi. Eelkõige on Gauguini kunsti seostatud 19. sajandi lõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema innovaatilisus ja isikupära on tugevasti mõjutanud ka mitmete 20. sajandi alguse kunstizanre. Siinkohal võiks eriti mainida monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti ja puhta värvi
sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on teda isegi sümbolistiks tembeldanud Kunstniku maalid, mis valmisid Prantsuse Polüneesia saartel on üldjoontes sarnased Gauguini varasema kunstiloominguga. Ehkki siin on ta püüdnud kaasaegse maalikunsti jooni ühendada Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahitil tehtud maaliteosed ei ole omapärased mitte ainult maalikunstis, vaid ka Gauguini äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias. Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi. Eelkõige on Gauguini kunsti seostatud 19. sajandi lõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema innovaatilisus ja isikupära on tugevasti mõjutanud ka mitmete 20. sajandi alguse kunstizanre. Siinkohal võiks eriti mainida monumentaalse stilisatsiooniga
Kunstniku maalid, mis valmisid Prantsuse Polüneesia saartel on üldjoontes sarnased Gauguini varasema kunstiloominguga. Ehkki siin on ta püüdnud kaasaegse maalikunsti jooni ühendada 4 Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahiitil tehtud maaliteosed ei ole omapärased mitte ainult maalikunstis, vaid ka Gauguini äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias. Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi. Eelkõige on Gauguini kunsti seostatud 19. sajandi lõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema innovaatilisus ja isikupära on tugevasti mõjutanud ka mitmete 20. sajandi alguse kunstizanre. Siinkohal võiks eriti mainida monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti ja
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1)Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 1500 aastatel oli Oleviste torni pikkuseks 159m, kuid 1625. Aastal süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisu...
sajandi provintsliku realismi pinnalt. Seda naiivset realismi püüab kunstnik hiljem kooskõlastada itaalia renessansi suurejoonelise vormikäsitlusega. Nende kahe elemindi lõplik ja täielik ühtesulatamine Düreril siiski ei õnnestu. Düreri loomingu paremiku moodustavad just joonistused ja graafilised tööd, sest neis jääb renessansi jäljendamise püüd tahaplaanile, need tööd on kõige isikupärasemad. Vähemhuvipakkuvad on Düreri maaliteosed, arvatavasti seepärast, et kunstnik on püüdnud teadlikult oma laadi kohandada uuele ideaalile, mis jääb talle seesmiselt võõraks. Esimese perioodi vase- ja puulõigetes on kaunis palju nurgelisust, puisust ja ülekuhjamist, kuid neis avalduv fantaasiaküllus, mõtete sügavus, tunnete tõepärasus ja soojus, ilmekus ja sisutihedus sunnivad unustama kõik puudused. Puulõikeseeria Kristuse kannatusloost ,,Suur passioon" (1511).
rändasid riigist riiki, täites tellimusi ka kaugel asuvatele tellijatele. Tähtis osa Lääne- Euroopa kunstimaitse Eestisse jõudmisel võis olla ka riiki külastanud palveränduritel. Kuna ka keskajal taheti moes olla, siis arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeid Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Eesti valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Vanimad säilinud skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13. sajandist ning on romaanipärased( Valjala kirik, Haapsalu toomkirik). 13. sajandi lõpul levis Eestis gooti stiil, mida iseloomustab hästi puuskulpuur istuvast Maarjast Kristus- lapsega Kaarma kirikus Saaremaal. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus Saaremaal. Väga suurejooneliseks keskaegse kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14. sajandil loodud terrakotaskulpuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimse Kohtupäeva
koda(diele)võõrastetoaks ja tööruumiks, köök, kamin seal, koja taga ainuke köetav tuba(dornse) II-III korrus laoruumid.. asusid petikud , fassaadi kaunistati, majamärk-vapp vms, Tartu kaitsemüürist 50 m. Emajõega parall. bot. aia juures linnuseid ~50 olnud, kastell-linnused enamasti, keskseks hooneks konvendihoone restaureeritud linnused: Narva, Haapsalu, Rakvere, Paide l. ainult torn. Suurim kastelll. Viljandis(varemetes) Gooti kujutav kunst Eestis vanimad skulptuuri- ja maaliteosed Valjala kiriku lääneportaal- romaanipärane veel, seal ka ristimisnõu teada 13. saj. lõpus E. gooti stiil. Kiviskulpt. esimesed märgatavad teosed Karja kirikus-portaalide kujunduses taimeornamentikat. Seal ka Kolgata-reljeef-ristiusu põhisõnum-Kristuse ristilöömisest, seinamaalingute fragmente säilinud-humoorikad tegelaskujud Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, üle 1000 algselt-punasest tellisest, terrakotapeadega
vormikäsitlusega. Nende kahe elemindi lõplik ja täielik ühtesulatamine Düreril siiski ei õnnestu. 7 Düreri loomingu paremiku moodustavad just joonistused ja graafilised tööd, sest neis jääb renessansi jäljendamise püüd tahaplaanile, need tööd on kõige isikupärasemad. Vähemhuvipakkuvad on Düreri maaliteosed, arvatavasti seepärast, et kunstnik on püüdnud teadlikult oma laadi kohandada uuele ideaalile, mis jääb talle seesmiselt võõraks. Esimese perioodi vase- ja puulõigetes on kaunis palju nurgelisust, puisust ja ülekuhjamist, kuid neis avalduv fantaasiaküllus, mõtete sügavus, tunnete tõepärasus ja soojus, ilmekus ja sisutihedus sunnivad unustama kõik puudused. Puulõikeseeria Kristuse kannatusloost ,,Suur passioon" (1511).
võitlesid. 4. RENESSANSSKUNST 8 4.1. Kunsti iseloomustamine Maalikunsti arenemine Itaalias oli XV sajandil väga intensiivne ja teiste kunstiliikide kõrval kõige iseseisvam. Maal teeb läbi keeruka arenemisprotsessi, mille tulemusena saavutatakse inimese, looduse ja esemete tõetruu kujutamine. Selle eelduseks oli tähelepaneli looduse jälgimine ning matemaatika, perspektiiviseaduste ja anatoomia uurimine. Maaliteosed olid loodud põhiliselt fresko- ja temperatehnikas. 4.2. Kunstniku amet renessansiajastul Kunstniku elukutse oli renessansiajastul palju avaram kui tänapäeval. Kunstnikud õppisid oma oskusi elust kihavas töökojas, mida juhatav meister hankis tellimusi. Nad jahvatasid värve, kruntisid maalitahvleid, kandsid taiestele peale õhukest lehtkulda ja omandasid terve rea erinevaid tehnikaid. Nõutavad tööd küündisid altaritest ja suurtest seinamaalidest kirikute,
sündmusi.Samas oli olemas ka kunsti mis ei olnud otseses seoses religiooniga,mille tähendus oli mitmekesine,sealhulgas ka esteetiline.(Honorius Autunius 12 saj teoloog.Maalimisel on 3 põhjust:esiteks on see kirjandus kirjaoskamatutele,teiseks kaunistus majale ja kolmandaks meenutus neist,kes varem elanud.Kunstnikud kuulusid keskajal käsitööliste hulka ja nad ei pidanud ka autorlust tähtsaks,jäädi pigem anonüümseteks. Vanimad säilinud skulptuuri ja maaliteosed pärnevad 13 saj.Näiteks Gooti stiili kiviskulptuuri silmapaistvad teosed asuva Karja kirikus.Lopsakas taimeornamentika.Väga suurejooneliseks keskaja kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14 saj loodud terrakotaskulptuurid,mida algselt oli olnud üle 1000. Hansa Liitu kuuluvatel linnadel olid eriti tihedad sidemed Lübeckiga-mis oli sela ajal tähtis kunstikeskus.Tallinna telliti teoseid nimekatelt lüübeklastelt.Hermen Rode tegi Niguliste peaaltari.
Tallinna vanalinnas on rikkalikult säilinud ka keskaegset rahumeelset ja ilmalikku ehituskunsti. Vanalinnas on säilinud ka mitu keskaegset ühiskondlikku hoonet ning nende hulgas on kauneim raekoda. 15.sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. § 35. Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis. Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist ja on veel romaanipärased. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel 13.sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesuslapsega. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Tõeliselt suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid. 14
hävitatud sõdade käigus, aga ka luterliku reformatsiooni alguses. Usupuhastuse nimel nõuti piltide ja kujude kummardamise lõpetamist ning 1524 1526 esines Eestis mitmel pool pildirüüstet. Hilisematelgi sajanditel hävitati keskaegset kunsti, mõnikord ka esteetilistel kaalutlustel. Näiteks soosis klassitsistlik iluideaal siledaid ja ühevärvilisi seinapindu ning keskaegne värvitoredus võõbati üle või mätsiti krohvi alla. Vanimad säilinud skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.sajandist. Valjala kiriku ümarkaarelist rikkaliku profiiliga lääneportaali romaanilik lanee ja abstraktne raidkivist ornamentika. Romaanipärane on ka sama kiriku ristimiskivi. Madal ja skemaatiline on taimornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. Valjalast leiti 1970. aastate algul lubjakihtide alt figuraalsete maalingute fragmente, mis tõenäoliselt pärinevad 13. sajandi keskelt. 13.saj. maalingute osi võib näha ka Kaarma kirikus. 13. saj
Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud. Säilinud on ka Oleviste gildi tähtvõlvidega saal. Nii üldilmelt kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja-Euroopa gootikat paremini, kui ükski teine linn ja on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis. Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. · Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13. Sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid
Raekoda hakati ehitama 13.saj, praegune välimus tuli 15.sajandist. 15.sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud. Säilinud on ka Oleviste gildi tähtvõlvidega saal. Nii üldilmelt kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja-Euroopa gootikat paremini, kui ükski teine linn ja on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis. 27.Keskaegne kujutav kunst Eestis. Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13.saj ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Skemaatiline on täimeornamentika ka Haapsalu ja Ambla kiriku kapiteelidel. Valjala ja Kaarma kirikust on krohvikihtide alt leitud maalinufragmente, leidub koguni inimfiguure. 13.saj lõpul levib eestis gootika, mida esindab vain säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev Maarja Jeesus-lapsega
Põhjamaades. Siin ei rakendatud skalaararhitektuuris gooti siili konstruktsiooni aga täies ulatuses, mistõttu olid kirikute aknad suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, võlviroided, päiskivid jms maaliti tihti värviliseks. Puuskulptuuridest ja alates 15. saj levima hakanud tahvelmaalidest moodustasid sisseveetud teosed suure osa. Vanimad skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13. saj ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku ümarkaarelist, rikkaliku profiiliga lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Saaremaalt Valjala ja Kaarma kirikust on seinu katnud lubjakihtide alt leitud ka 13. saj maalingute fragmente. 13. saj lõpul levib Eestisse gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus- lapsega. Kõrggootikasse võib lugeda 14
võimalik; - püüdlused sõnastada selged huvid ja sihid juba alguses; - arvesta, et ajalugu ei ole rangelt objektiivne aines. Mõned teoreetilised lähenemisviisid maastikuarhitektuuri ajaloos: Suurteoste ajalugu: - keskendutakse mõnedele näidetele maastikuarhitektuuri ajaloost: kuidas on "suurteosed" määratletud? teatud ajastutes tähtsad ehitised (arhitektuur), maaliteosed (kunst), raamatud (kirjandus), maastikuarhitektuurilised teosed (aiad, pargid jne); - see lähenemine jätab tähelepanuta: vähem jõulisema (igapäevaelus kasutatava maastikuarhitektuuri), rahvaliku (populaar-) kultuuri, ka suured osad maailmast; - "suurteoste" ajalugu toetab asjatundlikkust:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
