Katrin Dulder EKK-1 Max või Max-Julius Roosma, kuni 1936. a Maksim-Julius Roosmann Sünd. 10. jaanuaril 1909 Omuli vallas Valga poeglastegümnaasiumi Riigi Kunsttööstuskool Nov Bori klaasitööstuskool Maks Roosma nimeline loominguline stipendium Vaas "Sõnajalaõie valvur I" Vaas "Sõnajalaõie valvur II" http://www.klaasikunst.ee/index.php?x=1, 284,487,1,0,1 http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/portre evaasiga-tn.jpg http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/MRoo sma/ http://www.eantiik.com/products/klaas/ta rbeklaas/product/tarbeklaas224
Reiteli Skulptuuristuudios. 1984. aastal lõpetas ta Tallinna 20. keskkooli. Pärast seda (aastatel 1986 kuni 1993) õppis Tallinna Kunstiülikoolis, skulptuuri erialal. Aastatel 19921999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Kangro on Eesti Kunstnike Liidu liige. Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Le edus, Lätis, Norras, Prantsusmaal,Rootsi s, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. KLAASIKUNST Ivo Lill (sündinud 24. IVO LILL Heatwave juuni 1953) on eesti klaasikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI 1985. aastal. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano - Venezia, Itaalia) liige. Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1999 Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb MAALIKUNST ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist NAVITROLLA ja maalimist
Kunstiliigid Koostaja: Juhendaja: Sisukord: · Arhitektuur ehk ehituskunst · Kujutav kunst - maalikunst - graafika - skulptuur · Tarbekunst - tekstiil - puitehistöö - klaasikunst - keraamika - nahakunst - metallikunst Arhitektuur ehk ehituskunst Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektn ,,ehitusmeister") ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbristeva keskkonna kujundamine. Rakendusliku ja esteetilise ühendusega looming, mis hõlmab inimese elu tegevuste ruumilist keskkonda. Arhitektuur hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Et
Kunsti liigid, alaliigid. ARHITEKRUUR:1)sakraalarhitektuur 2)profaanarhitektuur GRAAFIKA: 1)kõrgtrükk 2)sügavtrükk 3)lametrükk SKULPTUUR: 1)reljeefid 2)ümarplastika 3)vabaplastika 4)monomentaalplastika 5)ehitusplastika 6)pisiplastika MAALIKUNST: 1)õlimaal 29seinamaal 3)tahvelmaal 4)klaasimaal 5)raamatumaal TARBEKUNST: 1)keraamika 2)metallehitis 3)klaasikunst 4)nahkehitised 5)tekstiil 6)puitehitised. Esimesed kunstiteosed:väikesed looma kujukesed looma luudest. Hiljem inimeste kujukesed ja koopa joonised. Euroopa kuulsamad koopamaalingud:maalig Lascauxi koobastes pprantsusmaal, Altamira koobastes hispaanias. Mis on megaliitilised ehitised, megaliitiliste ehitiste liigid? Usulised monumendid suurtest kividest. Liigid: megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid. Kuulsamad megaliitilised ehitised: 4000.a vnune dolmen prantsusmaal,
Tarbegraafika • Tarbegraafika (ka graafiline disain, kujundusgraafika, rakendusgraafika)on ümbritseva materiaalse keskkonna graafiline kujundamine. • Tarbegraafika väljundid on näiteks pakendid, kaubamärgid, logod, voldiku d. Plakat Karikatuur Vabagraafika Arvutigraafika Graafiline disain V Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): • Keraamika (savist esemed) • Metallehistöö (metallist ehted) • Klaasikunst • Nahkehistöö • Tekstiil • Puitehistöö Keraamika Metallehistöö Klaasikunst Nahkehistöö Tekstiilikunst Tekstiilikunst hõlmab telgedel või käsitsi kootud, põimitud või heegeldatud praktiliste või dekoratiivsete esemete, sealhulgas rõivaste kunstilist kujundamist ja valmistamist. Materjal: Loomne kiud - vill, siid Taimsne kiud - puuvill, kanep, kenaf, džuut jne. Sünteetiline kiud Kunstiga seotud sõnavara • Kaunid kunstid (17-18 saj)-
EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG VANEM KIVIAEG E. PALEOLIITIKUM (LEITI ESIMESED KUJUTISED, MIDA VÕIB PIDADA KUNSTIKS) MESOLIITIKUM NOOREM KIVIAEG E. NEOLIITIKUM Click to edit Master text styles WILLENDORFI Second level Third level VEENUS Fourth level
· Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused jne SKULPTUUR · Reljeef Kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef · Ümarplastika vabaplastika, monumentaalplastika, ehitus MAALIKUNST · Seinamaal ehk monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal ehk Vitraazikunst GRAAFIKA · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk TARBEKUNST · Keraamika (savist esemed) · Metallehisöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Puitehistöö DISAIN FOTOGRAAFIA ÜRGAJA KUNST · Koopamaalid Valminud 15000 a. tagasi. Leiukohad: Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa). Põhivärvid: must, pruun, kollane, punane · Skulptuur Valminud 3000025000 a. eKr. Nt Willendorfi veenus, mammutiluust hobusekujuke. · Arhitektuur (Megaliitehitised, usulised monumendid): · Menhir Kõrged püstised kivirahnud.
● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid ● Inimeste kujutamisel kasutati nn’’egiptuse poosi’’ Skulptuur ● Peamiselt kujutati vaaraosid ja tähtsamaid isikuid ● Inimesi kujutati tardunud poosides, vahel ka istudes ● Kujud mõjuvad üsna kohmakalt Ehted ● Egiptlased oskasid valmistada kullast ja hõbedast ehteid ● Ehetel olid tähendused, sageli tehti ehteid kaitseks ● Populaarsemad olid wedjat’i silm ja sõnnikumardikas Klaasikunst ● Põhiliselt tehti klaasist vaase ja muid tarbeesemeid AITÄH KUULAMAST
* Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ( arhitektuur ). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised. 1. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. 2.Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. * Skulpuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. 1. reljeefid kõrgreljeed, madalreljeef, süvendreljeef. 2. ümarplastika skulptuur jaguneb ka : vabaplastika,monumentaalplastika, ehitusplastika. *Maalikunst on unikaalne ( kordumatu ) värviline kujund tasapinnal. 1. Seina e. monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) 2. Tahvelmaal 3. raamatu e. miniatuurmaal 4. Mosaiikmaal ( kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil ) 5. klaasimaal e. Vitraazikunst * Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise ab...
· Mütoloogiline maal kujutatakse mütoloogilisi kangelasi, tegelasi, jumalaid. Nt: Zeus, Herakles, Amor, Linda, Kalveipoeg, Sortsid. Graafikakunst tekid trükkimisel, võib olla must-valge, võib olla värviline. Nõuab kõrgeid tehnilisi oskusi. Füüsiliselt suhteliselt raske. Plaadid võivad olla metallist, puidust ja kivist. · Kõrgtrükk · Lametrükk · süvendtrükk Tarbekunstis luuakse kindla funktsiooniga esteetilisi esemeid. · Keraamika · Klaasikunst · Nahkehistöö · Sepistöö ehk metallehistöö ( metallist pannood ) · Tekstiilikunst(kangastrükk ( kangastrükk, vaibakunst, siidimaal, mood ) · Puidukunst ( mööbel ) · Fotokunst · Videokunst · Graffitykunst · Maakunst · Kehakunst ·
vesiroosist raamatus, mis räägib Moserilt (1899) (tekstiilid ja lillede kasutamisest tapeet) ornamentides (1899)(tekstiilid ja Keraamiline vaas kaetud hõbedaga Kauss Auguste Delaherche (1901) Rookwood Pottery Company Kataro Shirayamadani (1892) (keraamika) Casa Batlló Barcelonas, Antoni Gaudí VitraazakenVeranda de la (1904) (arhitektuur) Salle Jacques Gruber (klaasikunst) Sodiaak Alphonse Mucha (1896) The Chap- Booki poster (graafika) Will H. Bradley (1895) (graafika) Pross, René Lalique, kuld, email, krüsopraas, Lamp Ernst Riegel hõbe ja kuukivi, teemantid (189798) (ehtekunst) malahhiit (1905) (metallikunst)
Asukoht Norton Simon Museum, Pasadena Venise, La Piazetta Graafika Hando Mugasto "Päevauudised„ (1936) Tehtud ühes toonis, väga korrektsete liigutustega valmistatud. Puugravüür paberil Müüdud Eestis 1101.00 krooniga Päevauudised Graafika Louis Höflinger "Inglisild Tartus„ Tehtud litograafiaga ehk kivitrükiga Asukoht Eesti kunstimuuseumis Inglisild Tartus Tarbekunst Keraamika Klaasikunst Metallehistöö Nahkehistöö Puitehistöö Sepis Tarbegraafika Tekstiilikunst Vaibakunst Tarbekunst Keraamika Merike Christensen Merike Christenseni iseloomustab väga äratuntav ja isikupärane stiilitunnetus. Maastikul ja loodusel on tema teostes väga oluline koht. Merike Christenseni looming Tarbekunst Tekstiilikunst Mari Aakre Ta on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias vormiõpetust
Suurim ettevõte on Raplamaal asuv AS Järvakandi Klaas. Praegu on Järvakandis tehas, mis toodab pudeleid. Tehase asukoht on vähesobiv, sest toorainet pole lähedalt võtta ja tehas võitleb suurte raskustega. Ajaloost Klaasehistöö on Eesti professionaalse tarbekunsti nooremaid alasid, sest alles 1936. aastal loodi klaasi eriala Riigi Kunsttööstuskooli juurde. Eesti klaasikunsti mõjutasid algaastail kõige rohkem Põhjamaade (Soome, Rootsi) ja Tsehhi klaasikunst. 1960.70. aastad Kuna nõukogude perioodil olid Eesti klaasitööstuse võimalused piiratud, siirdusid mitmed eesti klaasikunstnikud 1950.60. aastatel tööle vennasvabariikide klaasitehastesse. 1970. aastatel kasutasid noored klaasikunstnikud oma ideede elluviimisel aga Valgevene või Ukraina klaasitehaste loomingulisi baase. Seetõttu on kuumtöötluses loodud klaasvormide juures paratamatult tunda mõningast slaavi maitsele vastavat detailide lopsakat voolavust.
· Arhitekt ehitusmeister (varem), esimesed arhitektid pärit antiikajast, keskaajal kaob selline mõiste, ilmub uuesti renessansiajal. · Tarbe- ja kujutav kunst: · maalikunst · skulptuur ehk plastika · graafika · Tarbekunst igapäevaselt kasutatavad esemed (nahkehistööd, keraamika, puitehistöö), tähtsateks sündmusteks tarbekunstis: potikedra levik (6-5 at eKr), sepis ja raudesemete levik (4 at eKr), klaasikunst (vana Kreeka, laiemalt renessansiajal), tekstiilikunst ja mood (esiaja lõpp), disain tööstuses valmistavate masstoodangu kujundamine (19.saj lõpp 20.saj algus). · Kujutav kunst oli oluliseim (maalikunst, skulptuur). Oli enamasti seotud usunditega. Kunstnik oli poolpreester. Arhitektile olid tähtsad manuaalsed oskused. · Foto-, video- ja arvutikunst: manuaalsed oskused pole nii tähtsad, tehnilised kunstid. · Kujutava kunsti positsioon ühiskonnas on langenud
roieteks. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti skulptuur Gootika skulptuure kohtab peamiselt kirikute välisseinte , eriti lääneportaali kaunistusena . Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piibli stseene Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus teineteisest . Gooti maalikunst Gooti maalikunst jaguneb kaheks : Vitraazikunst Tahvelmaal Vitraazikunst Klaasikunst ehk vitraazikunst . Gooti kirikutel polnud palju vaba seinapinda sellepärast oli seal palju hiiglaslikke aknaid , seetõttu jäigi seinamaalikunst tagaplaanile . Aknad olid valimistatud erivärvidest klaasi tükkidest , omavahel olid nad seotud seatinaribadest . Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile . Klaaside värvid olid väga kirkad . Kujutised olid lihtsad ja monumentaalsed . Maalinguid sai ka lugeda nagu religioosseid jutustusi . Tahvelmaal
Käed jalad külgvaates ja pea, kena aga otsevaates. Enamjaolt tehti reljeefid värviliselt, eelkõige pruuni värvi. Palju kujutati ka reljeefidel jumalaid. Neid kujutati inimese keha, ja looma või linnupeaga. Figuuride vahele paigutati hieroglüüfid, mis on Egiptuse piltkiri. Laialt levinud kunstiliik oli Egiptuses skulptuurid. Kujud tehti väga suursuguselt, ja nagu astuva sammuna, kergelt naeratava suuga. Ehted ja klaasikunst oli samuti väga populaarne, ja ilmselgelt tehti seda usus koostööga. Ehteid kanti eluajal, ja pani peale surma kirstu kaasa. Pärast kuninganna Kleopatra surma 30.e.kr. hakkas Egiptuse kunst täielikult hääbuma. Kogu Egiptuse kunst oli seotud jumalatega, ehk usk oli olulisem roll. Usk ilmselt kujundas ka väga paljut, ja arendas tahet kunsti edendada.
· Loomemeetodi järgi · ateljeemaal · vabaõhumaal · jne Pinna järgi · laemaal · seinamaal · tahvelmaal · jne Funktsiooni, suuruse vmt järgi · dekoratiivmaal · diptühhon · miniatuurmaal · monumentaalmaal · triptühhon · jne Tarbekunst Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt järgmisi alasid: · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Vaibakunst · Metallehistöö · Sepis · Keraamika · Puitehistöö Puitehistöö Puidu kui materjali osatähtsus jääb iga päevaga väiksemaks ja asemele asuvad mitmesugused plastmassid, mis on otstarbekamad ja odavamad. Puitehistöös kasutatakse sageli intarsiat, mis seisneb selles, et erinevat värvi puidu õhukestest
· Pantheon esimene ulatuslik kuppelehitis, mis oli ideaaliks renessansimeistritele · Rooma skulptuur: kopeeriti kreeklaste teoseid; valitses jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed, va portreeplastika ja ajalooline reljeef; idealiseerimine · Traianuse samba reljeefid ajalooaineline reljeefikunst; värskus, selgus, loomulikkus, ülevaatlikkus · Rooma kunstkäsitöö: pronksitööd, kullassepakunst, kivilõikekunst(kameed), klaasikunst, keraamika(reljeefidega kaunistatud savinõud) · Rooma maalikunst: 1.stiil: inkrustatsioonistiilimiteerib kivikonstruktsiooni, figuraalseid kujutisi ei esine. 2.stiil: arhitektuurstiil 3.stiil: kolmas stiil pole enam ruumi laiendamise põhimõtet, seinal jälle ruumi piirav tähendus, seina keskel maal, kõik ornamendid pinnamustrid, tõsised värvid. 4.stiil: neljas stiil heledad, ilusad, rikkalikud, kirjud, karjuvad
Tahvelmaal teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos, iseseisev kunstiteos ja ei ole seotud konkreetse ruumiga, erinevalt seinamaalist. N: Raffael o Santi ,,Sixtuse Madonna" Reljeef skulptuurteos, mille puhul kujutis on saadud mingi pinna valikulise süvendamise teel. Vaadeldav ühelt poolt, erinevate tasapindadega teos. Välja raiutud kujutis. N: Petseri kloostri koobastes olev Arthur Mihkelsoo reljeef Vitraaz klaasikunst, erinevad klaasitükid kokku sobitatud. N: Riho Hüti neli kooriruumi akna vitraazi Hanila kirikus Läänemaal. Monumentaalmaal suuremõõtmeline maal N: seina-(Michelangelo ,,Viimne kohtupäev" Sixtuse kabeli altarisein, Kaarli kiriku ,,Tulge minu juurde", Leonardo Da Vinci ,,Püha õhtu söömaaeg", kloostri söögisaali sein Milanos), laemaalid (Michelangelo Sixtuse kabeli laemaal), graffiti. 2. Nimeta kujutava kunsti liike :
Materjalid: - kivid nt lubjakivi, liivakivi, - puit marmor - plast - savi - jää - pronks - klaas - metall - valgus Tarbekunst Alaliigid: - moekunst - tekstiilikunst - keraamika - klaasikunst - ehtekunst - lehis Disain Alaliigid: - tootedisain - graafiline disain (nt logod) - moedisain - digitootedisain - ehtedisain Muuseumid Muuseum - kultuuri või loodusväärtusi koguv, säilitav, eksponeeriv ning uuriv asutus. Meelelahutus Kuraator - ametlik hooldaja, kunstinäituse koostaja Eestis: ↣ KUMU ↣ Kadrioru muuseum ↣ Fotografiska
IV GRAAFIKA- tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil 1. Kõrgtrükk 2. Sügavtrükk 3. Lametrükk · Graafika hulka arvatakse ka mittepaljundatav joonistus · Graafika alaliigid on raamatugraafika, karikatuur, kirjakunst, plakat, tarbe- ja vabagraafika V TARBEKUNST- tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Liigitatakse tihti materjalide järgi: 1. Keraamika- savi(ka portselan)esemed 2. Metallehistöö: ehted, sepised-võred 3. Klaasikunst- puhutud, valatud, lõigatud, lihvitud jne esemed 4. Tekstiil- vaibad, gobeläänid, maalitud ja trükitud kangad 5. Nahkehistöö- köited, nahkesemed, -ehted ja -objektid 6. Puitehistöö jne. VI DISAIN e. tööstuskunst 2
Vahel kunstiliigid põimuvad ja liituvad, näiteks teatrikunstis on näitekunst ühinenud kirjandusega ja lavakujunduse kaudu maalikunstiga, ooperietendusse kuulub lisaks veel muusika ja tants. Kunsti põhiharudeks on: Arhitektuur, Disain, Filmikunst, Kirjandus, Kujutav kunst, Moekunst, Muusika, Performance, Tantsukunst, Tarbekunst ja Teater mis jagunevad veel omakorda alaliikideks mina vaatlen lähemalt tarbekunsti ja kujutavat kunsti. Tarbekunst jaguneb 9-ks alaliigiks. · Klaasikunst-valmistatakse eri värvi ja kujuga klaasist kunstipäraseid esemeid. · Nahkehistöö-valmistatakse nahast kunstiteoseid või tarbeesemeid. Tüüpilised nahakunstiteosed on näiteks kotid, karbid, käevõrud, kaelaehted, kõrvarõngad, vööd ja raamatukaaned. Nahakunstil on suur ühisosa raamatu- ja ehtekunstiga · Tekstiilikunst-hõlmab telgedel või käsitsi kootud, põimitud või heegeldatud loomsest
Näited: 1. Taij Mahal põhja Indias, ehitatud aastatel 1632-1653, peaarhitekt Ustad Isa. 2. Casa battlo Hispaanias, ehitatud aastatel 1905-1907, arhitekt Antoni Gaudi. 3. Sydney Ooperimaja Austraalias, ehitatud aastatel 1959-1973, arhitekt Jorn Utzon. 4. Torre Agbar Hispaanias, ehitatud aatatel 2001-2005, arhitekt Jean Nouvel 2) Kujutava kunsti kolm liiki: skulptuur, maalikunst ja graafika 3) Trabekunsti liike: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. 4) Rahvakunst rahvakultuuri osa; Kunstilooming, mida on viljelnud peamiselt talupojad ja käsitöölised, mitte õppinud kutselised kunstnikud. Tavaliselt on rahvakunst tarbekunst ja hõlmab seega mööbli, maja- ja tööriistad, rõivad, vaibad, ehted, mänguasjad, ehitised jms. Rahvakunsti eksponeeritakse Eesti Rahvamuuseumis, Tartus. 5) Graafika üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist. Graafika peamised väljendusvahendid
meeskonnatööks, oskavad sobitada teadmisi ja oskusi uutes olukordades, jälgida oma eriala kodumaist ning rahvusvahelist arengut ja trende ning kohandada neid turu nõuetega. Valida on kolme eriala vahel võimalik valida kolme eriala vahel: rõivadisain, sisekujundus ja graafiline disain. Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond on kõige vanem ning laialdasemaid valikuid pakkuv diasiniõppevariant Eestis. EKA's on ka enim erinevaid osakondi: ehte- ja sepakunst, graafiline disain, keraamika, klaasikunst, moedisain, nahakunst, tekstiilidisain, tootedisain. Ajapikku on hakatud disainerite töid rohkem tunnustama. 14. septembril 2006 kuulutati välja Eesti esimene Disainiaasta (kuulutati lõppenuks 6. novembril 2007), et tähistada 40 aasta möödumist disainihariduse andmise algusest, tähtsustada disaini ettevõtjate silmis ning tutvustada antud tegevusala laiemale üldsusele. Iga kahe aasta tagant annab Eesti Disainerite Liit välja disainiauhinda BRUNO
Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. SKULPTUUR -Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused TARBEKUNST -Keraamika, Metallehistöö, Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö 2. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga. 3.Stiil on ühiste joonte kogum kunstiteosel. Stiili mõistet on kasutatud kunstiteoste rühmitamiseks. Tuleneb sõnast ,,stilus". Stiiliks nimetati kunstniku käekirja. Ühel ajastul loodud kunstiteoste sarnaseid jooni võib nimetada
Gooti maalikunst: Sellekõige silmapaistvamaks osaks on klaasimaal ehk vitraazikunst. Kuna seinapinda oli vähe, siis hakati kunsti looma akendele. Seal kujutati kõike seda, mis oli sel perioodil tähtis. Need kujundati erivärvi klaasitükkidest. Omavahel ühendati tinaribaga ja need olid ikkagi kujutise vormi järgi välja lõigatud. Väiksemad detailid maaliti pintsliga peale. Klaasid olid kirka värviga. Gooti maalikunst on pmst klaasikunst. Itaalia: Endiselt on au sees seina- ja tahvelmaal. Areneb välja kaks koolkonda, ühe esindajaks Giotto di Bondone, kes tegutses Firenzes ja tema pildid on väga jutustavad ja täis dramaatikat. Inimese kujutamise juures on ta väga looduslähedane, kuid väga algeline on tema ruumikujutus ja maastikuline foon. Ruumilisust annab edasi inimeste üksteise taha paigutamisega. Teise koolkonna rajajaks on Simone Martini, kes on Siena koolkonna rajajaks
1. Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad) 2. Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel) 3. Lametrükk (monotüüpia). 4. Tasapinnaline kunstiline kujund trükkimise abil. Näited: E. Wiiralt ,,Põrgu" , ,,Tüdruk kaamliga", ,,Kabaree" ; Hando Mugasto, "Päevauudised"; Olev Soans ,, Eesti purjesõidu ajaloo kaart" , ,,Keila kaart" , ,,Eesti kultuurilooline kaart". 5. Tarbekunst 1. Keraamika (savist esemed) 2. Metallehistöö (metallist ehted) 3. Klaasikunst 4. Nahkehistöö 5. Tekstiil 6. Puitehistöö. Näited: Amforad, Vana-Kreeka geomeetrilises stiilis hüdria, mööbel, lambid, tekstiilid, puit, nahkvöö, kaanega kammitasku, vaasid. 6. Nimeta skulptuuriliike ja too näiteid. Skulptuur e. Voolimiskunst,raidkunst 1. Raidkunst - Taiesed valmistatakse kõvast materjalist raiumise või nikerdamise teel. Hõlmab peamiselt kivi (graniit, marmor, dolomiit) ja puuskulptuure. Näiteks August Rodin ,,Põrguväravad" 2
Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust, metallist, nahast nendes kingiti pruudile pulmakinke. Ikonograafia vabam kui nt siidkangal ei midagi triviaalset. Kantsel: figuraalsete plastiliste skulptuuride kasutamine Romaani kapiteel oma fantastiliste kujunditega. Tehakse palju keraamikat, kuid mitte kõrgtasemelist. Klaasikunst arenenud, laialdane vitraazide kasutamine. Nende värvides on saavutatud erakordne selgus. Tinaraamidega klaasitehnika kujunes välja 11.s (tulise rauaga). Muidu tehnikatest veel skrafiitot ornamentaalsed motiivid. Tekstiil leiab intensiivse arenguperioodi: kangakunst kõrgel tasemel. Bayeux vaip: 1077. Piiskop Odo (tellija, W. Vallutaja poolvend), kujutab 1066 Hastingsi lahingut. 18.saj äratas tähelepanu. Vaip kandis enne teisi nimetusi: traperii jne. Täpset
· Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõigist külgedest) Otstarve (loodud millegika kokku kuuluma) · Monument e. ansambel · Ehitusplastika või pargiskulptuurid MAALIKUNST · Seina- e. monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatu e. miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal e. vitraazikunst TARBEKUNST · Keraamika · Metallehistöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiil · Puitehistöö KIVIAEG · Vanem kiviaeg esimesed tööriistad- umbes 40000 aastat tagasi. 20000 aastat tagasi koopamaalid. Muld e. ookervärvid. Must, punane, valge, kollane. Altamira ja Lascaux koopad.(Aga ka Aafrikas ja Austraalias) Keskmine kiviaeg algas pärast jääaja lõppu. Jää taandudes tekivad tingimused põllumajanduse arenguks. · Noorem kiviaeg algas savinõude ja lõppes metallide kasutuselevõtuga Noorem kiviaeg
kohas. Esimesel pildil on näha, et linnu süda asub enam-vähem joonte ristumis kohas ja teisel on näha, et kastani muna on tähtsal kohal. Tarbekunst Keraamika on tarbekunsti alamliik. See on põletamisel põhinev savitöö tehnika ja kunst ning põletatud savist esemed. Savi vormitakse ja seejärel põletatakse madal- või kõrgkuumuses. Nõud või esemed muudetakse glasuurimisega vettpidavaks. Siia kuulub ka klaasikunst. Klaas kuumutatakse üles ning vormitakse selle vajalik kuju. Niimodi võib valmistada ehteid, vaase, õnneesemeid, taldrikui, karikaid ja palju muudki. Kasutatud kirjandus 1. EE 1 2. EE 2 3. EE 3 4. EE 4 5. EE 5 6. EE 6 7. EE 7 8. EE 8 9. EE 9 10. Google pildi otsing 11. http://et.wikipedia.org/wiki
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Arthur Coleman Danto Referaat Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 2 Kriitikust 3 Tuntuimad teosed 3-5 KOKKUVÕTE 6 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 7 1 Sissejuhatus Mis on kunst
Keerukalt ja kaunilt vormitud klaas ilmus nähtavale kuidagi väga äkki ning see vihjab sellele, et egiptlased võisid importida klaasivalmistamisoskuse kuskilt mujalt, aga see jääb meile saladuseks. Peale Süüria ja Egiptuse vallutamist sajandil õppisid roomlased klaasitegemise kunsti sealsetelt meistritelt ning arendasid välja Rooma klaasitööstuse. Rooma Impeeriumi laienedes laienes ka klaasimeisterdamise kunst, Rooma Impeeriumi allakäigul käis alla ka klaasikunst. Koos Impeeriumi langusega tulid klaasivalmistamiskeskused tagasi Kesk Itta, ning püsisid seal kuni Renessansiajastu alguseni. Renessansi perioodi klaasitootmise märkis üles, D.W.Horne. Ligikaudu 1000 aasta jooksul valmistati klaasi Rhinlandi metsa vabrikutes, kohalikku puitu kasutati sulatusahjudes tule tegemiseks ning kaasivalmistamiseks vajalikku järelejäänud tuhka kaaliumkarbonaadi segus. Klaasisulatusahjude kohta teatakse niipalju, et esimesed kasutamiskõlblikud toodeti 13
saj litograafia) o Pastellgraafika TARBEKUNST o Disain masinatega tehtud massikunst. Tekib 20. saj. alguses. (autodisain, elektroonika) o Keraamika päris Jaapanist, laiemalt hakkab levima 8-7. at. eKr. (Hiina, Aasia) 5. at eKr(Ameerika) 4.at eKr (Eesti) o Tekstiilikunst (ka moe-) Kangakunst, Tekkis esiaja lõpus (neoliitikumis) o Puit- ja metallitöö sepis, vasksepis, mööblikunst o Klaasikunst sai alguse Bütsantsist. Laiemalt hakkab levima renessansiajastul o Nahkehistöö Esiaja kunst (6.milj at 4. at eKr) Paleoliitikum Lääne-Austraalia kivikõrbete kaljumaalingud ~60 000 a. tagasi Lääne-Euroopa Püreneede mäestik ja selle ümbrus on peamiseks leiukohaks(~120 koobast) Kujutatakse arktilise kliima loomi o põhjapõdrad o mammutid o euroopa piison
RENESSANSS 15. - 16. sajand ISELOOMUSTUS Kõrgkeskajale järgnenud periood Euroopa kultuuriloos Renessanss ehk tasssünd sai alguse hiliskeskaegsest Itaaliast huvi suurenemisega klassikalise arhitektuuri ja skulptuuri vastu ning muutus jõudu kogudes kogu Euroopat haaravaks võimsaks kultuuriliseks ja intellektuaalseks liikumiseks. Renessanss tähendas Euroopale kaubanduse levikut, leiutisi ja maadeavastusi. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ...
naturalistlik stiil. Näit. võimsad naistelokid, soengud jne. Ratsafiguur Marcus Aurelius, kuidas see oli võimalik, et hobune nii oli tehtud: seotud füüsikaga, gravitasioon. Maalide osas domineeris portree ja veelkord portree. Seinamaalides oli peretemaatika, värvigamma, naturalistlik käsitlus, illusoorsed vaated, aiakunst. Linnaruumid - vaata perspektiivi käsitlusi. Linnaruumid komponeeritud erinevatest linnadest kokku. Vaasimaal jätkus. Tuli juurde klaasikunst, mis oli väga efektne. Tuli valge, gameo klaas, mis esindas luksust, ülim organiseeritus, läbimõeldus.
Skulptuur · Raidkunst · Plastikkunst Maalikunst · Monumentaalmaalid - seintel, puhumise meetodil, suuremõõtmelised · Tahvelmaal paberil, tahvlil · Miniatuurmaal käsitisid köidetud raamatusse Graafika · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk · Trükimaali all nurgas(20/100) näitas, mitmenda trükiga tegu. Tarbekunst · Tekstiil riidel · Puitehistöö · Keraamika · Klaasikunst värviline klaasi hinnas(värv klaasi sees, mitte pinnal - punane klaasi kalleim) Mesopotaamia kahe jõe vaheline ala. Sumerid elasid algselt seal. Sumerid kiri on vanim maailmas. Kirjutati savi tahvlitele. Nende kirja osatakse tõlkida tänapäeval, kuid ei osata hääldada. 1. SUMERI AKADI 4000-1830 a. e.Kr 2. VANA BABÜLOONIA 1830-1518 a. e.Kr 3. ASSÜÜRIA KUNST 1500-605 a. e.Kr 4. UUS BABÜLOONIA 625-539 a. e
pudelikestes, aga ka kuivatatud briketikuubikutena. Sel juhul on sagedasti tegemist hiina päritolu tusiga. Algselt kuuluski tuss Hiina kirjameeste ja kunstnike varustusse. Otseselt on tusist ja pintslist sõltuv hiina hieroglüüfkiri. Igas hieroglüüfis, eriti nende esialgsel kujul, on aimata hoogsat, kuid täpset pintslitõmmet. 10. TARBEKUNST- Kunstiliselt kujundatud tarbeesemed. Keraamika, metallikunst, ehtekunst e. juveelikunst, klaasikunst, nahakunst, tekstiilikunst, puidukunst, raamatukunst 11. FOTOGRAAFIA- 19 saj. forograafia leiutamisega sai alguse. Kunstipärased fotod. On veel dokumentaalfotod, moefotod, montaazfotod, reportaaz jne. 12. VIDEOKUNST- video kasutamine kunstilisel taotlusel 13. REALISM- tõepärane kujutamine, tegelikkuse jäljendamine. 14. STILISEERIMINE- lihtsustamine 15. IDEALISEERIMINE- parandatakse looduse vorme, et nad vastaksid ideaalile, standardile.
3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d. Nahkehistöö e. Tekstiil f. Puitehistöö Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ehk arhitektuur. Arhitektuur jagatakse kaheks: sakraalseks ja visuaalseks. Sakraalarhitehtuur koosneb kirikutest, moseedest, kabelitest, kloostritest ja templitest, ühesõnaga sakraalarhitektuur seondub usuga. Profaanarhitektuuri saab ka nimetada, sest profaanarhitektuur koosneb enamasti sõjalistest ehitistest: linnused, linnakindlustused ja kindlused
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaz Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraazi Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja
kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia- kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. 2.Esiaja kunst: maal, skulptuur, kultusliku otstarbega ehitised kus ja miks? Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaž Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 SISSEJUHATUS 2 Ülevaade Juugendist 3 Louis Comfort Tiffany 4-5
tekkisid boheemlased( väljanägemine vilets) 18,19 saj ( klassitsism) Alexandre Cabanel 20 saj- Andy Warhol Kunstiliigid: Vanemad · Maal( laemaal, seinamaal) · Skulptuur (reljeef- pinnale paigutatud, ümarplastika- monument jne) · Graafika( trükiplaadie tehtud joonistusest paberile tõmmiste tegemine) · Arhitektuur(sakraal arhitektuur- kirikud, profaar arhitektuu- ilmalik, majad jne. · Tarbekunst ( ehituskunst, keraamika,klaasikunst) Uuemad · Videokunst · Graffiti · Elektroonika 1 KUNSTILIIGID on visuaalse kunsti nähtused, mille tunnuseks on selle loomise vahendid. Klassikalised 5 kunstiliiki on: ARHITEKTUUR e. ehituskunst: 1. Sakraalarhitektuur religioossed ehitised: kirik, kabel, klooster, mosee, tempel 2. Profaanarhitektuur ilmalikud ehitised: loss, palee, linnus, raekoda, elamu
- Sügavtrükk trükipressi abil, kujutise jätab trükiplaadi uuretes olev värv, millele paber surutakse - Lametrükk trükitehnika, milles on trükiplaat täiesti lame, värv kinnitatakse keemiliste võtetega · Joonistused (söe-, grafiit-, pastell- jm joonistused) 5. TARBEKUNST tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus · Keraamika · Metallehistöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiil · Puitehistöö MÕISTED Kujutav kunst graafika, maalikunst, skulptuur Vabad kunstid vt eelmist, mõiste tuli kasutusele 20. saj-l Kaunid kunstid maalikunst ja skulptuur, mõiste tuli kasutusele 17.-18. saj-l Disain 20. saj-l tekkinud haru, tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine Realism reaalse jäljendamine kunstis, tavaliselt midagi olulist või tüüpilist
elamud) II SKULPTUUR- 1) reljeefid(kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef) 2) ümarplastika. Skulptuur jaguneb ka: vabaplastika, monumentaalplastika ja ehitusplastika. III MAALIKUNST- 1) seina e. monumentaalmaal(fresko-ja sekotehnikas) 2) tahvelmaal 3) raamatu e. miniatuurmaal 4) mosaiikmaal e. vitraazikunst IV GRAAFIKA- 1) kõrgtrükk 2) sügavtrükk 3) lametrükk V TARBEKUNST- 1) keraamika(savist esemed) 2) metallehistöö 3) klaasikunst 4) nahkehistöö 5) tekstiil 6) puitehistöö 2. Millised olid üldse esimesed maalid, skulptuurid ja arhidektuurialged? Leiukohad? Kõige esimesena hakati skulptuure tegema, seejärel koopamaalid(10-15000 eKr.) Arhidektuurialged- Inglismaal Stonehenge'is, Menhir Lääne-Saksamaal(u 2000 eKr.) ja dolmen Prantsusmaal. Koopamaalide leiukohad: Altamiras Hispaanias ning Lascauxis Prantsusmaal. 3. Kirjelda Egiptuse arhidektuuri. Vana riigi arhidektuuris on säilinud
Jaoutub: kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Skulptuuri jagunemine otstarbe järgi: 1. vabaplastika asukohast sõltumatu 2. ehitusplastika seotud ehitisega või pargikujundusega 3. monumentaalplastika kindla asukohaga nt Triumfikaar GRAAFIKA on taspinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. TARBEKUNST hõlmab tarbeesemeid, millel on kunstiline tähendus. Sageli liigitatakse materjali järgi: keraamika, klaasikunst, metalliehistööd, nahkehistööd, tekstiil. DISAIN on tööstustoodangu kavandamine FOTO KUNSTISTIIL on kujutamisviis, mis lähtub kindlast terviknägemusest ja selle saavutamiseks kasutab sarnaseid elemente. (nt. Gootika, renessanss, barokk, klassitsism) KUNSTIVOOL on nimetus ühistest põhimõtetest lähtuvate ja enamasti üheaegselt tegutsevate kunstnike loomingule. (nt. realism, impressionism, sümbolism)
· profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult
jne. Sajndi lõpul on ilmunud ehitusse palju kunstlikult loodud materjale. Mõned pildid 20 sajandi ehitistest. Tuumajaam Pompidou keskus Glass House USA Tarbekunst Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. See kunstiharu on väga vana kunstuharu tema algus ulatub inimkonna algusesse. Inimestele on meeldinud oma tarbeesemeid kaunistada, algselt olid selleks kriipsud. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt järgmisi alasid: · Klaasikunst · Nahkehistöö Nahkehistöö valmib kunstniku või disaineri käe all. Kasutatakse erinevaid nahku: lamba, kitse, sea, lehma ning erinevaid ussinahku. Oma töös kasutatakse erinevaid liime. Nahakunstnik valmistab disain kingi, kotte, karpe ning köiteid. · Tekstiilikunst · Metallehistöö Metallehistöö on traditsioonilistest materjalidest (kuld, hõbe jt. metallid ning vääriskivid) ja kaasaegsetest materjalidest (plast jms
trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia- kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga
trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia- kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga
Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunstiliigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6.ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eepika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseerijad,
annaabi.ee 
