Hauakambris leidus veel tööliste skulptuure, toitu ja ehteid. 28. Kuidas kujutati inimest "egiptuse poosis"? Inimest on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. 29. Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad? Vanemaid jumalaid kujutati loomadena ja uuemaid inimestena. 30. Templi liigid? Kaljutemplid, Matusetemplid, Hauatemplid, Orutemplid. 31. Milllistest peamistest osadest koosnes egiptuse temel tavaliselt? Polüünist ehk väravaehitisest, müüriplokkidest, sammastest. 32. Mida ütled Egiptuse sammaste kohta? Millega need sarnanesid? Kõrged ja jämedad. Nende vorm meenutas taimi(papüürust) 33. Millisele jumalale püstitati kõige enam templeid? Amonile. 34. Mis linn oli Uue Riigi ajal Egiptuse pealinn? Millised kuulsad templid asusid selle lähedal? Teeba
Hauakamber on neis sügaval. Selle juurde pääseb pikkade, labürinte moodustavate käikude kaudu. Nii nagu templeid, nii kaunistavad kaljuhaua seinu kaunid maalid ja reljeefid. Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn. Kuningate oru. Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsesid väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina ees. Templiarhitektuur. Vana riigi aegsed templiehitised on peamiselt püramiidide juures asetsenud hauatemplid. Säärane tempel koosnes suurest sambahoovist, kuhu pääses ka rahvas ja ka ainult valitud seltskonnale määratud ruumidest. Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse. See asetses piiril, kuhu ulatus Niilus üleujutuste ajal. Siin võeti pidulikult vastu protsessioon, mis laevadel Niilust mööda kohale sõitis. Abusiri püramiidide väljal on avastatud ka esimene päikesejumala tempel. Selle keskme moodustas obelisk, mis asetses mastabasarnasel alaehitisel
mastaba- madal, längus seintega hauakamber, vanim tempel astmikpüramiid- hauakamber, astmetelt ülespoole arenev esimene püramiid. chopsi püramiid- 146m pikk. võrreldakse Oleviste kirikuga, sest keskajal oli see kõrgeim kirik kuningate org- kõige kuulsamad hauakambrid Püramiididel mitu väljapääsu aga mõned olid ehitatud varastele mumifitseerimise ruum asus maa all Muumia eestis- Tartu Ülikooli muuseumis. Templid: ● matusetemplid ● orutemplid ● hauatemplid püloon- templivärav, selle ees sfinkside allee. obelisk- päikesejumala auks püstitatud monument. pülooni majade või haudade ees obeliskid on transporditud Pariisi 1829 aastal Concorde-i väljakule. kõrgus 10-32m Eestis- pirita teel Roomas, Pariisis jne. samba ülemine osa kujutas taimi ja oli värviline Skulptuur Must värv- tahm Roheline värv- vask inkrustatsioon- skulptuuris silmade värvimine ja kristallidega silmade tegemine surimaskid
aga paiknes petikuks. Mastabast arenesid välja ka suurimad egiptuse haudehitised – püramiidid. Ehitati alumise peale veel paar-kolm väiksemat mastabat ning kujunes välja astmikpüramiid. Püramiidi järgmine vorm oli murdpüramiid, kus alumise osa kaldus küljed murdusid järsult keskpunkti suunas u 2/3 püramiidi kõrgusest ja moodustasid tipu. Kõikide püramiidide juurde kuulusid templid – püramiidi vahetus läheduses olid hauatemplid. Keskmise riigi ajal hakati järjest enam pöörama tähelepanu templiehitusele. Klassikalise templi skeem on järgmine: sfinkside allee–püloon–sammasõu–sammassaal–väiksemad ruumid–kesktelje lõpus asuv pühamu. Templiehituses kasutasid egiptlased mitut tüüpi sambaid. Kui varaseim sammas oli lihtsalt ruudu- kujulise ristlõikega post, siis Uue riigi ajal kasutati enamasti ümaraid. Kasutatavad ehitusmaterjalid olid kivi, liivakivi, graniit, lubjakivi, graniit, marmor,
tähendab keldi keeles pikka kivi. Vahel asuvad teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhrid välja Prantsusmaal Cranacis. Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias ja väljaspool Euroopat. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat kannab nime dolmen, mis tähendab kivilauda. Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Leidub ka Aafrikas ja Aasias. 3.Egiptuse arhitektuur- püramiidid, hauatemplid. Egiptlaste arhitektuur ja skulptuur oli enamasti valmistatud kivist. Tänu sellele on nii palju kunsti ka meieni säilinud. Ülikud säilitasid oma muumiaid mastabades. Need koosnesid maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Tavaliselt oli seal 1 ruum, hiljem ka rohkem, mida kasutati rituaalideks. Vaaraode haudehitised pidid olema muidugi oluliselt suuremad ja võimsamad kui ühelgi tema alamal.
Arhitektuur * Megaliitilised ehitised suured kivid 1. menhir 1 suur kivilahmakas 2. dolmen suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament. Põlluharijad uskusid animismi loodusvaimud,-nähtused jne. 3. Egiptuse arhitektuur püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad. Algul ehitati mastabasid - madal maapealne hauakamber,haud maa all. Kuna vaaraodel oli vaja olla kõrgemal, st ligemal jumalale taeva pool ,hakati ehitama kõrgemaid hauakambreid üksteise otsa laotud kiviblokid astmikpüramiid hiljem murdpüramiidid. Egiptuse Vana-Riigi 4 dünastia ajal hakati ehitama õigeid, tõelisi püramiide Giza püramiidid Cheops(140m), Chefren, Mykerinos. Sinna maeti vaaraoid
Veel oli murdpüramiidid ehk alumine äär oli nagu murtud ja tavalised püramiidid. Vanim püramiid Dzoseri astmikpüramiid. Vahepeal oli ka mitu vaaraod ühes püramiidis, salakäigud, petukäigud ja peidikud ja lõksud olid olemas. Tutanhamon on veel ainus teadlastele uurida jäänud püramiid. Kuulsaimad on Giza püramiidid, vaarao Cheops'ile, Chephren'ile ja Mykerinos'ele. Vana riigi ajal hakati ehitama templeid. Abrusini on kuulsaim. Hauatemplid. Koosnes sammashoovist, kuhu pääses ka rahvas, sealt viis käik soklile (pool-alumine korrus) rajatud kabelisse (orutempel), mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. (Niiluse üleujutused olid korrapärased. Kõrgus 16(?) küünart). Surnu toodi matuserongkäigul alati mööda Niilust. Keskme moodustas päikesefetis (päikese kummardamis objekt), obelisk (ülevalt teravaks minev sammas), mis asus mastaba-sarnasel alaehitisel.
hauakamber, kuhu viisid varjatud käigud. Peasissekäik paiknes maapinnast kõrgemal ja asetses reeglina põhjaküljel, idaküljel asetses tavaliselt hauatempel. Egiptuse haudehitiste kolmas tüüp - kaljuhaud - hakkas levima keskmise riigi ajal. See kujutas endast kaljumassiivi raiutud hauakambrit, mille sissekäigu ees paiknesid sambad ( tavaliselt kaks sammast ). Kaljuhaua ees võis paiknea hauatempel. Kultuseehitistest olid levinud templid. Vanimad olid haudehitiste juurde kuuluvad hauatemplid, nende lage toetasid sambad. Järk - järgult areneva templiehitise ( neid püstitatakse ka peajumaltele ) klassikaline skeem kujunes lõplikult välja Uue riigi ajal. Templini pääses mööda sfinkside alleed ( sfinksid olid kas jumala või valitseva vaarao näoga ) pääses templi peaväravateni, mille ees seisis kaks obeliski ( obelisk - kr. k. - piik, oli 9
annaabi.ee 
