Vastus leiad õppematerjalist: 10. klassi konspekt

10. klassi konspekt (3)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

MISMÕTTES KAINE?

Kunstiliigid , kirjeldus,näited
Arhitektuur / ehituskunst – sakraal (kirikud,kabelid, kloostrid ,mošeed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused , reakojad, elamud , kindlus-tused, müürid)
Skulptuur – (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid ) reljeefid (vaadeldavad ainult ühest küljest) – kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef
Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika( otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika (seotud ehitise osaga).
Maalikunst – värviline kujund tasapinnal – seinamaal (monumentaalmaal – fresko - ja sekotehnikas), tahvelmaal (puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraažikunst.
Graafika – tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil.
Kõrgtrükk
Sügavtrükk
Lametrükk
Tarbekunst – (tegemist on tarbeesemetega,millel on kunstiline tähendus) keraamika (savist esemed), metallehistöö, klaasikunst , nahkehistöö, tekstiil , puitehistöö.
* 20 sajandil - disain , foto, film , video, arvuti, grafiti jne.
* Kunstiteos on kavatsuse teostamine mingis materjalis , temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine.

Kunsti tekkimine – koopamaalid , megaliitilised ehitised.
Koopamaalid - Altamira Hispaanias, ~ 15 000 a. tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega – värvimullad,mis segati vee või rasvaga . Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga.
**Aafrika kunst – puidust,luudest,(vähe savist) maskid .
Arhitektuur
* Megaliitilised ehitised – suured kivid
1. menhir – 1 suur kivilahmakas
2. dolmen – suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme
3. kromlehh – suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge)
Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal.
*Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament.
Põlluharijad uskusid animismi – loodusvaimud,-nähtused jne.

Egiptuse arhitektuur – püramiidid, hauatemplid.
Ehitajateks olid talupojad. Algul ehitati mastabasid - madal maapealne hauakamber ,haud maa all. Kuna vaaraodel oli vaja olla kõrgemal, st ligemal jumalale taeva pool ,hakati ehitama kõrgemaid hauakambreid – üksteise otsa laotud kiviblokid – astmikpüramiid hiljem murdpüramiidid. Egiptuse Vana-Riigi 4 dünastia ajal hakati ehitama õigeid, tõelisi püramiide – Giza püramiidid – Cheops (140m), Chefren, Mykerinos. Sinna maeti vaaraoid (palsameeritult) ja anti kaasa nende kaasvara – ehted , tarbeesemed jm et teha hauatagust elu koduseks. Püramiidide pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega(vähe säilinud, Chefren). Püramiidide lähedal olid vaarao sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid.
Uus riik – leiti,et püramiidide ehitamine on liiga kallis lõbu ning hakati templeid nende asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu).
Püloon – värav. Erinevad kapiteelid(samba ülemine osa, laienev osa, mis asetseb samba tüve ja talastiku või võlvi vahel) sammastel( lootuse ,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki , Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel (RamsesII 4 hiiglaslikku kuju)

Egiptuse pinnakunst ja skulptuur.
Kujutav kunst – surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu.
Skulptuur – kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi.
Reljeef ja maalikunst – madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned seina sisse ja need värviti ära(eredalt värvilised). Hieroglüüf - piltkiri . Seinamaal – Egiptuse poos-kindel kujutamise viis. Jälgiti rassilisi erinevusi. Egiptuse perspektiiv. Reljeefid ja seinamaalid katsid templite seinu,sambaid obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid.
Pinnakunst - üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurides; inimkeha proportsioonid olid head. Kujutletakse orje, võõramaalasi, loomi, linde, kalasi jne. Jälgiti tähelepanelikult rassilisi erinevusi ja tunnuseid.

Kreeta -Mükeene kunst ( Egeuse ) .
~ 3000 a.eKr.
Tegeleti laevandusega, 3000a.eKr. tekkis algeline kõrgkultuur – kogu kultuur ja majandus oli seotud merega. Tegeleti kalanduse,kaubandusega, levis ka mererööv. Ei tekkinud tugeva keskvõimuga riike. Kreeta - puudusid kindlustusasulad kuna ei kardetud välismaalasi. Kõige tähtsam oli viljakuskultus. Tekkis kihistatud ühiskond; valitseja võim ei olnud jumalastatud.
Lossid – Knossus, Phaistos, Hagia Triada. (koosnesid paljudest väikestest ruumidest eri tasapindadel; alumised korrused peam. laoruumid, teistel elutoad; ruumid avanesid siseõue poole; trepid; valgusšahtid koridorides) kasutati puidust sambaid (altkitsenevaid)mis värviti punasega, mustaga või kollasega üle, puitlaed, kivist seinad; seinad korhvitud ja kaetud maalidega või ornamentidega. Härjakultus –kreetalaste pühaloom. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn.
Kreeta kujutav kunst – püüti jäädvustada ümbritsevad maailma; keraamika oli värvirõõmus – erksate värvidega. Kreeta kunst on elurõõmus, muretus , kiidetakse elu, loodust. ’’kõik kes kunstiga tegelesid olid õnnelikud’’. ~ 1700 a.eKr. purustas maavärin enamus lossid, need taastati, kuid ~1500 a.eKr. tabas neid vulkaanipurse , millega hävitati ja lõppes Kreeta kultuur. TARBEKUNST-kullassepatöö, keraamika. Keraamika – ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane – mereloomad – kaheksajalad , kalad, meritähed jne.

Kükloopilised müürid. MÜKEENE LÕVIVÄRAV -3 suurt kivimürakat

Kreeka Arhitektuur
Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi :
1) Arhailine e. vana aeg – 600 – 480 eKr
2) Klassikaline e. õitseaeg – 480 – 323 eKr
3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr – 30 pKr
Templid – tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike – marmor . Templid koosnesid 3 põhiosast – alus,millel tempel seisab – krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega . Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa – baas, tüves ja kapiteel . Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA , JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil.
Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik .
Joonia – hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega.
Korintose – erineb joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed,väädid). Sambad on eriti saledad ja kõrged.
Arhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika. Tasakaalus on temli kandvad ja kantavad osad.
* karüatiidid – sambadi asendavad naistekujud – Erechteioni tempel.
Dooria - Appolloni tempel, Hera tempel, Poseidoni tempel, Zeusi tempel Olümpias
Joonia – Artemise tempel Efesoses, Athena Nike tempel
Korintose – Olümpienioni tempel Ateenas

Kreeka skulptuur.
Marmor ja pronks. Väga vähe säilinud tervikteoseid. Enamikke teoseid tunneme koopiate pealt. Kõige väärtuslikumaks pidasid kreeklased KRÜSELEFANTIINTEHNIKAT – sega-tehnika; kujul oli puust südamik, paljast keha jäljendas elevandiluuplaadikesed, riietust ja relvi kuldplekiga, kuju silmad olid värvilistest kividest. (Athena ja Zeusi kuju). Kreeka skluptuuri moodustavad ehitisega seotud reljeefid ja kujud, vabafiguurid ja portreebüstid.
Arhailine aeg - kuoros –mees, kore – naine. Neis on tajutav Egiptuse kunsti mõju; keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised ; kreeklaste anatoomia oli kohmakas .
Ideaaliks oli sportlik,lihases keha, kuoroseid kujutati alasti, koresid riietatuna. Mehe ideaaliks oli atleet ,naistel riietus,ehted ja soengud . Eestpoolt vaadeldavad.
Klassikaline aeg – kaob tardunud poos, keerukamad liigutused, ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ja näod muutuvad rahulikeks ja tõsisteks. Hakati nn. kontraposti kasutama – tugijalg (toetumine ühele jalale jne).
POLYKLEITOS ’e ’’odakandja’’ ja MYRON ’i ’’kettaheitja’’Kõrgreljeef, mis mõjub mahulise teosena – eespoolsed kujud on rohkem välja raiutud kui tagumised . Võitlusstseenid,mütoloogia,kangelased. Ateena Parthenoni tempel.
*Pheidias – Akropoli skulptuuride peamine autor.
4.saj eKr taandub pidulik, enesekindel rahu. Muutub vormilt mitmekesisemaks ja enesekindlamaks. Hakati kasutama maalilisemat vormi ( Skopas ) lisati inimlikku ,maist ilu. Inimesi kujutati jumalatena, jumalaid inimestena.
PRAXITELES – ’’ Hermes Dionysose lapsega’’. ’’Aphrodite’’ kuju.
Hakkas levima ka portreekunst, millega jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni. LYSIPPOS – Aleksander Suure portree.

Kreeka vaasimaal
(lk.66)
3 käepidemega hüdria (veenõu) , 2 sangaga amfora (veini hoidmiseks) ja lai krateer (vee ja veini segamiseks) . Erinõud olid õli ja teravilja säilitamiseks (toiduainete või vedelikud). Geomeetriline ornament – meander - (merelainet kujutav ornament). Keraamikat valmistati pöörleval kedral
8 saj. eKr. – inimeste ja loomade kujutised .
6 saj. algul – musta figuuri stiil – kujud kaeti musta värviga, siluetitaolised.
6saj. lõpul – punase figuuriline stiil - taust kaeti musta lakiga, ilmusid keerukamad liigutused.
5 saj. seina- ja tahvelmaalid – muutusid 3-mõõtmelisteks. Vaasimaalides hakati kasutama kolmandat värvi – valget; kujutati olustikustseene seoses veinijumal Dionysosega; muutuvad looduslähedasemaks. Taimeornament – palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander.

7 maailmaime
1 ) Giza püramiidid Kairos – Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos
2 ) Babüloni rippuvad aiad
3) Halikarnassose mauseleum – haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama.
4) Arthemise tempel Efesos .
5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m
6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest.
7) Zeusi kuju Olympias – krüselefantiintehnikas.

Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas)
Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud – linnade liit. Hiilgeaeg – 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge.
Nekropolid – surnute linnad – hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati – tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus.
Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne.
Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid – tuntuim kuju – pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Kujutatakse imelisi loomi – kimäär – pool inimene, pool lind. Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi.
Arhitektuur – ümarkaared; templid olid puust ja templialus kivist, ruudu kujulised , hõredamalt paigutatud sambad, kaunistatud keraamiliste kaunistustega. Etruskide templid avaldasid mõju hilisele rooma arhitektuurile.

Rooma arhitektuur
Uued ehitustehnilised võtted - Lubimört – võlvid, kuplid , kaared - Kasutati uste ja akende sildamiseks. Võlvides võeti kasutusele silindervõlv ja ristvõlv. Tellis ja betoon (lubjast ja vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa või tellisepuruga) – kasutati müüride ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor.
*Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik – veejuhtmed kaaristutel.
Termid – saunad, amfiteatrid (Colosseum – 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema – 2 peateed, foorum , kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid.
Kui Roomast sai keisririik , toimusid suured muudatused ehituskunstis – ’’võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna’’. Keiser Augustus – Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas)
Basiilika ehituskunst – kirikuhooned, kohtuhooned, ärihooned – jaotatud 3-ks osaks.
* Marcus Aureniuse ratsamonument
*Constantinuse triumfikaar
Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees). ’’Panteon’’ – säilinud oma ümmarguse põhiplaaniga – jumalate tempel . Seal on ka renessanssi aegse kuulsaima kunstniku Rafaeli haud.
*Circus Maximus
Rooma linna ümber ehitati hiljem ka müür – 6m kõrge, 3,5m paksud, kogupikkuseks ~19km.

Rooma skulptuur
Vabafiguurid, portree skulptuurid. Kujutati iseennast mitte jumalaid. Roomast kujunes välja portreeskulptuur . Kasutati ka vahamaske, mille järgi tehti skulptuure. Portreid tehti keisritest, valitsejatest, ametnikest, riigile teenete osutamise eest jne.
Kujutati väga realistlikult, ei ilustatud , kõik defektid kujutati skulptuuri peal. ’’isiksus ja isikupära’’ Hakati koopiaid tegema marmorist. Rooma keiser Augustus – keisrite ajal hakati neid jumalatega võrdlema.
* kui Rooma vallutas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma.

Rooma maalikunst
Maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Pompeji läbi teame Rooma maalikunstist välja- kaevamistest – seinamaalid. ’’Aleksander Issose lahingu ’’ mosaiik . Loodust kujutati väga tõepäraselt. Kujutati marmorit , puitu. Armastati silmapetteid *illusionistlikud pildid. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale nagu marmor.
* perspektiivi kasutamine ja varjud . Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne.
*Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale.
I –Vettiuste maja - ainuke teadaolev omanike poolest, seintel kujutatud sporti ja mütoloogilise oelndeid.
II – ’’ Fauni ’’ maja-suurim mütoloogia ja maalidega hoone. *Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõe ääres elavad jõehobud, krokodillid, linnud jne.
III – Müsteeriumide villa – Dionysuse kultusega seotud salapärased rituaalid.
Roomas levis ka tahvelmaal – maalitud portreed. Maaliti enkausitka tehnikas – värvimullad segati kuuma vahaga, millega värvid püsisid säravamad, erksamad, puhtamad ja maal ise püsis kauem vastu. Realistlikult,ilusad ; eriti ilmekalt maaliti silmi (suured,säravad) . Samuti maaliti esemeid seinte peale.

Varakristlik kunst
Visuaalne kunst oli kristlastele lubamatu. Tähtsam oli Jumala sõna, pühakiri.
Raamatukunsti sünd – algul papüürus, hiljem kallim pärgament(loomanahk), neile maaliti värvilisi tekste,mis olid selgitavaks tekstile . Raamatumaal ehk miniatuurmaal.
Arhitektuurist saab rääkida alles 4. sajandist. 1-2. sajandil oli ainsaks kristliku kunsti allikaks maaalused koopad ehk katakombid , mille seintesse maeti surnuid. Osa neist on looduslikud koopad, osa inimeste kätetöö. Rooma linna alused käigud ~ 900km (mitmekorruselised labürindid, vulkaanilise pinnase tõttu oli seal uuristamine suht lihtne).
Seal leiduvad esimesed seina- ja laemaalid. Ei kujutata erootilisi motiive ja paganlusega seotut. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Kristus – kala, lootus – ankur, surematust – paabulind, Püha Vaimu – tuvi jne. Leidub ka maale, mis on illustratsioonidena Piiblis.
Kirikuehitised – põhistiiliks BASIILIKA (kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp) .
Pikergune hoone; kesklööv, külglöövid, transept , apsiid, sambad millele toetus talastik või kaared. Keskmine lööv oli kõrgem kui küljelöövid. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn – kampaniil. Mõnedel puhkudel oli kiriku ees nelinurkne õu – aatrium.

Santa Maria Maggiore
Santa Sabina
Peetri kirik

Basiilikas andsid tooni sambad, lagi oli lame või mõnel juhul see hoopis puudus. Seina-maalingud ja mosaiigid akende all või vahel. Mosaiigis kasutati siledaid marmortükikesi, erksavärvilised klaasikuubikud. Koloriit – heleroheline, kuld , külm helesinine ja lillakas ooker . Seinamaalidel kujutati nagu katakombideski piiblistseene. Mosaiigis kujutati pühakuid tardunud poosidega. Figuurid on rikkalikult rõivastatud . Kiriku idaosa ja altari ümbrus on rikkalikult kaunistatud.
Skulptuur - ei loodudki vabalt seisvaid skulptuure, harrastati rohkem reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Varakristlik reljeef rõhutab kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust.

Bütsantsi arhitektuur
Kujunes välja 5. saj pKr kui Lääne-Rooma riik kukutati . Kirikud olid tsentraalehitised; ringi,ruudu,võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujulised.
* Hagia Sophia katedraal . Minaretid – tornid mošeedel.
* San Vitale kirik – 8 nurkne . Tähtsal kohal olid mosaiigid. 9 saj. hakati ehitama 5 KUPPEL kirikuid. Hilisbütsantsi kirikud on tagasihoidlikumad.

Bütsantsi maalikunst – ikoonimaal
Maalikunst ise on vähe säilinud. Bütsantsi kunsti elushoidjaks oli vene kunst. Usulised pildid – ikoonimaalid . Ikonoklastid – pildieitajad ja ikonoduurid – pildi pooldajad. Inimkäsitlus oli hoopis teistsugune – figuurid saledad ja pikaks venitatud. Riiete all keha välja ei paistnud, riide materjali luksusele pööratakse erilist tähelepanu; silmad on ilmekad. Koloriit – kuld, rohekad toonid. ’’madonna’’ motiiv . * ’’Maarja Jeesus lapsega’’
Enkaustika tehnikas algselt, alates 8. sajandist temperavärvidega – värvimullad segati munavalge, mee või muu orgaanilise sideainega. Maaliti kokkupandud puutahvlite peale. Kanoonilinekunst. Ikoonide ruumikujutus erineb suuresti antiikkunstist. Ikoonide taustad on kuldsed . Läbi näo anti edasi suursugust ja hingeelu . Ikonostaas – ikoonidega sein.

Vana-Vene arhitektuur
Sai alguse 9. saj. Tegeleti kauba- ja kultuuri vahetusega Vene-Bütsantsi vahelt. Bütsantsist võeti üle õigeusk. Kiievi vürstid kutsusid kunstnikke Bütsantsist.
* Sofia peakirik Kiievis /Novgorodis
* Georgi peakirik
Esimesed kiviehitised on Venemaal loodud. Erilised olid kuplid Vene kirikutel . Rikkalikult kaunistatud.
Kullatud kuppel – jumalaemale
Roheline kuppel – pühakutele
Pruun kuppel – inimesele, kes on pühakuks saanud
14. sajandil sai Moskva ehituskunsti keskuseks.
* USPENSKI kirik – algselt ühe kupliga , hiljem 5 kupliga, üleni valge ja kuldsed ’’ sibul ’’ kuplid. Alates 15. saj. säilinud ka puust kirikud, mis löödi ilma ühegi naelata püsti.
* Vassili Blažennõi kirik Moskvas – ehitatud kokku mitmest väiksemast kirikust .
Tuntuim itaalia meister Moskvas – ARISTOTELE FIORAVANTI
Skluptuuris ümarplastikaga ei tegeletud. Selle asemel oli maalikunst väga kõrgel tasemel.

Vana-Vene maalikunst
Freskod (märjale krohvile)ja mosaiigimaalid. ( Sofia katedraalis Kreeka freskokunstnike maalid ). Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstis on IKOONIMAAL. ’’ Vladimiri jumalaema ’’ . Bütsantsist pärineb ka ikoonide põhimõte ja maalitehnika . Sidemete nõrgenemise ajal Bütsantsiga iseseisvus ikoonimaal, millega ilmusid ikoonidele kohalikud legendid ja pühakulood ning paganlusega seotud – mustad jõud.
Kuulsaim Bütsantsist tulnud maalija THEOPHANES KREEKLANE . Vanavene kunstnik ANDREI RUBLJOV. 17. sajandil hakati kujutama ruumi, lisama detaile ja kehi plastiliselt modelleerima; olustikumotiivid, suurt rõhku hakati panema ikoonide jutustavale sisule .

Merovingide kunst
Germaani hõimud ( vandaalid, goodid , frangid jt.) . Frangi riik 5-7 sajandil – Merovingide dünastia. Tähtsal kohal oli kirik.
*Theoderichi mausoleum – Ravennas, idagootide kuningale pühendatud.
Käsitöö – roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. Sarkofaagide tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Realistlik kujutamine asendus geomeetriliselt abstraktsega. Kirikuriistad – kastid reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad .
Kirjakunst ja illustratsioonid. Ainuke kirjakeele kasutaja oli kirik. Käsikirju kaunistati initsiaalide ja ornamentidega kloostrites. ( Kloostrite levik täna Iirimaale ). Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, lisati veel ristimotiiv või mõni muu kristlik märk – ingel, lõvi, härg, kotkas.
Inimest kujutati kohmakalt. Tekstilehekülje esimest tähte – initsiaali – kujundati eriliselt ilusalt. Külakirikud ja kiviristid.

Karolingide kunst
Karl Suur pani aluse Karolingide dünastiale. Pööratakse tähelepanu antiikkultuurile.
Arhitektuur – 8. saj. elavnes kivihoonete püstitamine. Lossid Karl Suurele.
Aacheni losskabel – kaheksatahuline tsentraalehitis, eeskujuks San Vitale kirik. Valitsevaks kirikutüübiks karolingide ajal oli BASIILIKA. Tolle aegne arhitektuur oli suhteliselt tagasi-hoidlik. Karolingidest sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Pärgament.
Kujutav kunst – antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaal oli juhtiv. Looduslähesus suurenes, kasvas tehniline meisterlikkus . Nüüd oli põhiliseks miniatuurmaali juures initsiaali kujundamine. Inimeste ja loomade kujutised. Püüe modelleerida kehasi valguse ja varjuga, kujutada ruumi ja maastikku . Figuure ümbritseb roomapärane raamistik.
’’Pühakud looduse taustal’’ . Raamatute kaunistamine muutus tähtsaks – kullassepad ja juveliirimeistrid. Kaaned kullati ja ehiti vääriskividega. Hakkasid ilmnema esimesed rahvuslikud erinevused erinevate rahvaste juures.

Romaani arhitektuur
Elavnes kiviehitiste ehitamine 11. saj. Algas linnade taastamine ja käsitööoskuste tõus.
Peamiseks kirikutüübiks BASIILIKA. Kasutati mõningaid rooma ehituskunstis tuntuid võtteid – ümarkaar, silindervõlv, mille järgi hakati ajastu stiili romaani stiiliks nimetama.
Kirikus tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum, mida nim. kooriks. Koori all oli kabel – krüpt ( hauakamber ). Basiilika kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik ( 3-lööviline, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud) . ÜMARKAAR on üks silmapaistvaim romaani stiili tunnus. PIILARID – samba taolised, ainult kaunistuselemendina kasutatav.
Esimestel kirikutel lagi puudus (oli ainult talastik või võlvid). Kirikute katmine ristvõlvidega.

Püha Markuse kirik – Veneetsia/Itaalia, 5-kuppel kirik.
Pisa toomkirik - Itaalia
Hildesheimi toomkirik – Saksamaa
Saint-Sernin – Lõuna-Prantsusmaa – palverändurite kirik – 5 lööviline, 3 transeptiga.
Poitiers – Lääne-Prantsusmaa – rikkaliku skulpturaalse kujundusega.
Citeaux – tsitertslaste keskus ( Ida-Prantsusmaa)
Clunys – benediktlaste keskus-põlluharijad ( Ida-Prantsusmaa) oma aja kõige suurem kloostrikirik; 5-lööviline,mille ees veel 3-lööviline eelkirik
Põhja-Prantsusmaa – 2-läänetorniga ja 1 nelitistorniga.
Nundi toomkirik – Rootsi
Ribe toomkirik, Vibron’i toomkirik – Taani

Norras kasutati puitu kirikute ehitamisel, kasutati ära viikingite laevaehitusoskust – laeva ornamendid, kujud, lohed jne. Kõrge katusega.
Profaan arhitektuur – linnused.
Kindluskirikud – müürid ja tornid; arvestati looduslikke vorme – künkad, kaljud.

Romaani kujutav kunst
Hakati looma arhitektuuri, mis oli seotud skulptuuriga – enamjaolt reljeefid kiriku fassaadidel. Kõik oli seotud kirikuga. ’’Kristus ristil’’ – üks esimesi puitskulptuure. Anatoomia 10. saj skluptoreid ei huvitanud, tähtis oli ainult Kristus. Piibli sisu jutustavad reljeefid. Portaaliavaus oli kaunistatud; läänefassaad oli kõige rohkem kaunistatud.
Kes lugeda ei osanud, said aru skulptuuridelt ja reljeefidelt.
’’ Viimse kohtupäeva’’ stseen , ’’Põrgupiinade’’ kujutamine. Ornamendi tähtsus – abstraktne, skemaatiline, taime- ja looma kujutised.
SEINAMAAL – seintel ja lagedel (võlvidel). Erksavärvilised piiblistseenid. Figuurid on tasapinnalised ja moonutatud. MINIATUURMAAL – rohkelt kasutati ornamentikat, kadusid katsed kujutada ruumi, fantaasiaküllased ja väljendusrikkad pildid. Figuurid on tardunud, liikumatud. TEKSTIILIKUNST – piltvaibad. ’’ Bayeux’’ vaip , mis jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt – 70m pikk, 0,5m lai – 58 stseeni William Vallutaja vallutustest, legendi järgi tikkis vaiba Williami naine. ~ 1500 inimest, laevad, hobused, lossid.
KULLASSEPAKUNST – reliikviate valmistamine.

Gooti arhitektuur
Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti kirik meenutas ’’hiigellooma skeletti’’. tugipiidad , tugikaared, vööndkaared, võlviroided. Üks esimesi katedraale oli *PARIISI JUMALAEMA katedraal, mille ehitamist alustati 1163. Seda loetakse veel varagootikasse (kuni 1200). Kõrggootika – 1200-1400. * CHARTRES ’i katedraal. Kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Kirikud olid ladina risti kujulised. Kesklöövi tähtsus suurenes, see oli tihti külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Krüpte enam ei ehitatud ja kooriruum oli samal tasapinnal põrandaga.
Kirikute välisilme oli tähtis – raiddetailid ja tornikesed. Kirikutel oli 2 peafassaadi. Peafassaadil oli 3 suurt teravkaarset portaali. Keksmine portaal avaram. Koosnesid üksteise sisse järjest vähenevast portaalist, mis moodustasid perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus suur ümmargune roosaken . 15-16 saj. algus – HILISGOOTIKA . Rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Kaared ja viilud muutuvad eriti teravaks, esineb ka lamedaid kaari. ( Roueni linnas Normandias ).
Jätkub linnuste ehitamine ja linnade kindlustamine. *Pierrefonds’i linnus ja *Carcassonne’i linnamüür. *Mont Saint-Micheli klooster .
Gootika Inglismaal, Itaalias ja mujal.
Gootika tehnilisi uuendusi õpiti prantsuse meistritelt ja seda levitasid ka mungaordud ( tsitertslased ).
Inglismaa – Canterbury katedraal, Westminster Abbey – Inglise kuningate kroonimiskirik. Kirikud olid pikad ja madalad, milletõttu tugikaari polnud väga vaja või need lisati hiljem. Aastatel 1250-1350 loodud Inglismaa kirikuid nim dekoreeritud stiilis kirikuteks. Siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Ehisdetailide rohkus – *Yorki katedraal. Inglise hilisgootika – võlviroietest rikkalik võrgustik. Perpendikulaarne stiil – *Gloucesteri katedraal, * Cambridge ’i ja *Oxfordi kolledžite hooned.
Itaalia – kasutas tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem oli lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud, mõnikord on kesklööv võlvimata. Puuduvad tornid, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sagedased on kuplid nelitise kohal. Pikihoone valgmiku aknad on väikesed ja ümmargused. *San Francesco kirik, * Orvieto toomkirik. * Milano katedraal – hilisgootika suurteos, 5-lööviline basiliklane. Rikkad ja tugeva omavalitsusega linnades püstitati suuri losse ja linnusetaolisi raekodasid – *Veneetsia doodžide palee, * Siena Palazzo Pubblico .
Saksamaa – gootika jõudis alles 13. sajandi keskpaiku. *Magdeburgi toomkirik, *Eliisabeti kirik Marburgis. Prantsuse gootikat meenutavad *Freiburgi ja *Regensburgi toomkirikud. Kahe läänetorniga basiliklane *Maarja kirik Lübeckis. Alates 14. saj. hakati Saksamaal püstitama omapärast gootikat, mis vastas linnakodanike maitsele. Lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi – kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, asendati kimppiilarid ümmarguste või 8-tahuliste piilaritega. Basiilikale hakati eelistama KODAKIRIKUID. *Nürnbergi Püha Sebaldus, 5-lööviline * Püha Severuse kodakirik. Saksa hilisgootika ilusaim näide on * Püha Anna kirik Annabergis.
Profaanarhitektuur – linnused – Poolas Malborkis, Münsteris – raekojad. Madalmaades olid veel toretsevamad raekojad ja gildihooned.
Skandinaavia – Rootsis – Uppsala toomkirik, Norras – Trondheimi katedraal, mis lähtub inglise eeskujudest, Soomes – Turu toomkirik (algselt kodakirik, hiljem ümberehitatud basiilikaks). Saksa tellisarhitektuur oli eeskujuks Läti keskaegsele arhitektuurile – Riia toomkirik.

Gooti kujutav kunst
Kujutava kunsti peamiseks tellijaks jäi kirik. Gooti ornamentika – looduslik – taimelehed, abstarktne, geomeetriline. Gooti skulptuur sai alguse Chartres’i katedraali läänefassaadilt – portaalide palestiku figuurid. Nägude realistlik ja isikupärane kästilus, õnnis ilme. Kõrggootika – vabafiguurid – S-tähte meenutav nn. gooti poos, anatoomiat ei arvestatud väga.
Saksamaa – skulptuur oli vähem seotud arhitektuuriga, asetses siseruumides, vabafiguuride loomine. Tundeküllasem, värvilised puunikerdised. Inimeste portreteerimist ilmnes gootikas väga harva.
Gooti maalikunst – klaasimaal – vitraažikunst. Suurtes katedraalides olid aknad peamised maalikunstnike tegevusväljaks. Kujundati erivärvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad, väiksemad detailid kanti värvidega klaasile. Koloriit oli värviküllas, kirgas . Chartres’i katedraal, Sainte- Chapelle .
Itaalia – seinamaal ja tahvelmaal. Suurmeistrid GIOTTO ja BONDONE . Giotto oli looduslähedane – ruumikujutus ja maastikuline foon – Firenze koolkond. Siena koolkonnale omapärane lüürilisus ja intiimsus – SIMONE MARTINI . tahvelmaalid, mille kuldfoonile maaliti munakollasega segatud temperavärvidega, mis võimaldas detailitäpsust.
Põhja pool Alpe esines miniatuurmaal – algul tasapinnaline, hiljem hakkasid valgus-varjud andma figuurile ümarust. Vennad LIMBOURG’id – Berry hertsogi palveraamatusse tegid olustikustseene rikkaliku maastiku-ja arhitektuuri kujutusega.

Keskaegne sakraalearhitektuur Eestis
Ehitusmaterjalide erinevus – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Sakraalarhitektuurist võib eristada 4 piirkonda :

Lääne-Eesti ja Saaremaa ( paas ja dolomiit ) Valjala kirik

Kesk-Eesti

Tallinn ja Põhja-Eesti

Tartu ja Lõuna-Eesti
Keskajal ehitati sadakond kirikut ja kabelit, enamik neist mitu korda ümber ehitatud ( tulekahjud ja sõjapurustused, jõukuse kasv ja ehituslike ideaalide muutumine). Kirikud olid kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud. Haapsalu piiskopilinnuse kirik.
Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati 3-löövilisi kodakirikuid. Ambla ja Koeru . Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga; löövi ülaosa on hämar ja romantiliselt salapärane. Põhja-Eestis ehitati samuti ühelöövilisi. Virumaal 3-löövilised kodakirikud ( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik). Tallinn – Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Esialgne madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. saj. muudeti nad kõik basiilikaks. Ainult Pühavaimu kirik on säilinud 14. sajandi ilmena. Oleviste kirik on lihtne ja kaine ( MISMÕTTES KAINE??:D) väljanägemisega. Tüüpilised 4- või 8-tahulised piilarid. Fassaadide ilmestamiseks kasutati teravkaarseid nišše( petikud ). Teravkaarsed astmelise palestikuga portaalid .
Kloostrid – Püha Katariina klooster (säilinud ainult müürid ning 2 lääneportaali + ilus ristkäiguga siseõu), Püha Miikaeli nunnaklooster – GAG’i hoone osaliselt, Padise klooster. Püha Brigitta ehk Pirita klooster. (P-E suurim, 3-lööviline, 8 traveega).
Tartu – Tartu toomkirik (basiilikas, 2 võimsa läänetorniga) ja Jaani kirik (3-lööviline, basiilikas, ülirikkalik terrakotast ehitusplastika).
Lõuna-Eesti – 3-lööviline kirikutüüp. Enamasti purustatud ja hiljem taastatud kirikud. Urvaste kirik – piilarid kannavad võlve, basiilikas.

Keskaegne profaanarhitektuur Eestis
Linnused – 3 põhitüüpi:

Neemiklinnus – müür ehitati piki mäeharja või eraldati see kraaviga.

Tornlinnus – külmrelvade ajastul oli parim kaitsesuund ülevalt alla, kivist torni oli hea kaitsta suure hulga vaenlaste eest.

Kastell-linnus – 4-nurkse müüriga piiratud ala.
Siiski enamus linnused olid segatüüpi Eestis. 14-sajandil sai valitsevaks linnusetüüp – konvendihoone . 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritseb 4 hooneriba, tavaliselt 3 korruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paikneb kirik, rüütel- vendade koosolekuruum( kapiitlisaal ), söögisaal(refektoorium), magamissaal ( dormitoorium ) ja linnuse-pealiku(komtuuri) eluruumid . Toompea linnus – tornid - Pikk Hermann, Pilsticker ja Landskrone. Viljandi linnus.
Tallinna linnakindlustused – linnamüür, mille ehitamine hoogustus 14. sajandil. Ehitati kõrgemaks ja paksemaks, lisati tugevaid torne. Müüri ümbritses vallikraav ja eeskindlustused. Värvavad – mitmeastmeline – tõstesillad. 14. sajandil tulid suurtükid, mille pärast hakati müüre veel paksemaks ehitama, tornid eenduvad – Kiek in de Kök ja Paks Margareeta.
Tavalised elamumajad – keskaegne ruumijaotus – koda( diele ), mis oli võõrastetoaks ja köögiks, söögitoaks; Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa läbi põranda avade . Ülemistel korrustel paiknesid laoruumid. Maja ukseni viis trepp , mille kõrval seisid sageli etikukivid – omaniku nimega, vapiga või majasümboliga vms.
Raekoda , Suurgildi hoone, Oleviste gildi hoone.

Keskaegne kujutav kunst Eestis
Eestis tehtud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutavat kunsti.
Seinamaal – kiriku seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Vööndkaared, päiskivid, võlviroided, konsoolid jms värviti värviliseks. Ehitisega seotud skulptuurid. Puuskulptuurid ja tahvelmaalid. Vanim puuskulptuur gooti stiilis – ’’Maarja Jeesus lapsega.’’ Kiviskulptuuri parimad näited *Karja kirikus. *Tartu Jaani Kiriku terrakota - skulptuurid, mida on olnud üle 1000.
Usuliste teemade kõrval loodi ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid – ’’Tristan ja Isolde ’’ ja ’’Taavet ja Koljat ’’.
Kullassepakunst – kõrgel tasemel Tallinnas, valmistati kirikuriistu ja ehteasju. *Ryssenberchi monstrants. Telliti teoseid Saksamaalt Lübeckist – HERMEN RODE ( tiibaltar Niguliste kirikus) ja BERNT NOTKE ( ’’ Surmatants ’’ ja Pühavaimu kiriku altar ). LUCIA LEGENDI MEISTER – Brugges?!
Tallinna vapikivi Suure Rannavärvava kohal. Eestis lõpeb gootika nende teostega ja 1523a. alanud luterliku usupuhastusega.

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 146 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

146 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisgretea Õppematerjali autor

erinevad teemad , peatükid

kunsti liigid kunst

Sarnased õppematerjalid

docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale k

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövitatud ja uuesti lakitud

Kunstiajalugu

doc

Kunsti arvestus

Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- isel

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf najaad

Kunstiajalugu

pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest:  Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine)  Sõnade ja tegude ühtsus  Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu.  Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks  Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti.  313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid  Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras kohtuda

Kunsti ajalugu

docx

Kunstiajaloo eksamiks õppimise I osa portfoolio

Paleoliitine kunst/ kiviaja kunst 60 000-4000 eKr vanem kiviaeg- paleoliitikum pärast jääaja lõppu- mesoliitikum noorem Kiviajainimesed tegelesid keraamika ja põlluharimise ga. Kasutati lihvitud tööriistu. Usuti hõimude sugulusse loomadega (tootemid) ja austai ka esivanemaid. Tarbeesemeted olid valmistatud savist, luust ja keraamikast. Need olid kaunistatud lihtsa ornamentikaga- täpid ja kriipsud. Arhitektuuris kasutusel ehitised menhir -vertikaalne maasse püstitatud kivirahn, neid esineb sageli alleedena( Carnaci, Prantsusmaa), dolmen-menhiritest moodustatud ja pealt kiviplaadiga kaetud algeline haudehitis, kromlehh-menhiride ja dolmenite tsentraalsel paigutusel tekkinud tempel(Stonehenge, Inglismaal) Skulptuuridena kujutati inim-ja loomafiguure ja päid, tehti ka relieefe.Skulptuu

Kunsti ajalugu

doc

Kreeka, Kreeta ,Rooma

1. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb joonia stiilist ainult s

Ajalugu

Rohkem sarnaseid