Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kolmiksiir" - 9 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Gooti kunst maailmas

Gooti kunst Gooti arhitektuur: Gooti stiil sai alguse Saint-Denis'is. Levib kiiresti üle Euroopa, sest see sobib hästi linnakodanlusele. Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus on tulnud uusajal, kui tegeleti ajaloo periodiseerimisega, ja see sai gooti hõimude järgi nime (halvustav nimetus). Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200-1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika. Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti stiili kirikutel: romaani kirikud on maale lähemal ja horisontaalsed, gooti stiilis kirikud on kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni. Kiriku läbilõige: seda saadi...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Gooti stiil

Laes olid võlvid, nt täht- või lehvikvõlvid, kujunditest moodustuv sõrestik. 6. Mis on fiaal, rosett, siir, kuningate galerii? Fiaal- sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Rosett ­ raidkivist aknaraami õietaoline kaunistus Siir ­ kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Kuningate galerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. 7.Mis on katedraal? Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, peakirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks (ecclesia cathedralis) kirikuid, milles asub piiskopi tool 8.Millise kiriku ehitamist algatas Louis VII? Pariisi Jumalaema kiriku ehitamist. 9

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Gooti&romaani kunstiajalugu

St denise kiriku valmimine. See oli prantsusr kuningate matuste kirik Nimetuse sai uusaja alguses. Gooti hõimude järgi. Terav kaar on gooti stiili põhiline naitaja. Kiriku põhiplaan siiski ladina risti kujuline aga põiki hoone on kitsam. Lääne tor id on olulised ja need on kõrged. Kooriruum on laiem ja suurem. Kesklööv on vaga kõrge. Kylmg löövid on kkõrged aga mitte nii kõrged rohkem laiad. Ristroidvolv aitas korgemaks ehitada, teravkaar laheb vertikaalselt ulesse, kolmiksiir, kuuiksiir, neliksiir. Tugipiilarite peAl on fiaalid. Junalaema kirik pAriisis - varagootika, 12 saj. Gootika on erinev eri riikides. Perspektiivportaal? Kuningate galerii, 2 laanetorni, roosaken - sumboliseerib eluringkaiku. Tuvikonstruktsioon? Korg- gootika teravkaared vahem teravad, kuningate galerii korgemal. Prantsuse kuningad krooniti räänsi katedraalis. Aknad suured, vahe seina, vitraaZid! Mingi tahtis Puhakabel, Luis.. Lasi ehitada. Kirikud ehitati aina korgemaks 47,5 m volvide

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.)

ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. Ronitaime kujutisena ehisviile, fiaale ja tornikiivreid kaunistades andis neile suurema kerguse ja õhulisuse siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken ­ rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraazidele.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gooti Kunst

* rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist- ja silindervõlvide asemele (laoti enne kaks diagonaalset kivivööd, siis võlvisiilud peale) * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared gooti kirikuid kaunistavad mitmesugused detailid: * fiaal ehk ehistornike (tornide, tugipiilarite, ehisviilude otsas) * krabi ­ punga- või lehekujuline kaunistus (nt fiaali tipus) * ristlillik ­ õit meenutav kaunistus (nt fiaali või ehisviilu tipus) * kolmiksiir ja neliksiir ­ kaunistusmotiivid nt akende raamistikus fassaadidel sageli: * roosaken ­ suur, enamasti ümmargune aken * kuningate galerii ­ skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni (vahel jäi ka ehitamata, või jõuti vaid üks valmis), nelitise kohal oli väike sale torn. Gooti arhitektuuri näiteid: Prantsusmaa (oli juhtiv maa, keskajal ehitati 800 katedraali, lisaks sadu väiksemaid) * Notre-Dame`i (Jumalaema) katedraal Pariisis

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Gooti kunst

hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. Ronitaime kujutisena ehisviile, fiaale ja tornikiivreid kaunistades andis neile suurema kerguse ja õhulisuse siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken ­ rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraazidele.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Gümnaasiumi kunstiajalooks vajalikud mõisted.

; prantsuse k.; lühend ladina keelest). sarkofaag — kivist, savist, puust või metallist, enamasti kunstipäraselt kujundatud surnukirst. sfinks — inimese pea ning lõvi kehaga muinasjutuline loom, eriti egiptuse kunstis. sibulkuppel — sibulakujuline paisutusega kuppel, eriti käsutatud vanavene arhitektuuris siir — kolmveerandringidest koosnev, gooti ornament; sõltuvalt ringide arvust esineb kolmiksiir, neliksiir jne. silindervõlv — vanim võlviliik, meenutab pikuti poolitatud silindrit. skulptuur — kujuraiumis- või -voolimiskunst ja selle toode, sama mis plastika. staatua — ümarplastiline seisvat inimest kujutav skulptuur. stiliseerima — 1) dekoratiivselt kujundama või vormima; 2) teatud stiili tunnustega varustama. tahvelmaal — transporditav pilt, mille aluseks on puuplaat või lõuend; vastand seinamaalile. tempel — pühakoda.

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

ro maani stiiliga, mis või maldavad teha gooti kirikutele suure mad aknad, se e aga o makorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare ase m el on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist ja silinderv õlvide ase m ele * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared * fiaal ehk ehistornike * krabi ­ punga või lehekujuline kaunistus * ristlillik ­ õit m e enutav kaunistus * kolmiksiir ja neliksiir ­ kaunistusm otiivid nt akende raamistikus * roosaken ­ suur, enamasti üm margune aken * kuningate galerii ­ skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni, nelitise kohal oli väike sale torn. Prantsusmaa * Notre-Dame`i (Jumalae ma) katedraal Pariisis. 5lööviline basiilika, varagootika näide. Võlvide kõrgus 32 m. * Chartres`i katedraal. Põhiosa 3lööviline, koor 5lööviline. Val mis kiiresti, stiililt ühtne. Kuulsad vitraazid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

1215. aastal, koor lisati 15. saj. Gooti stiili kujutava kunsti peamiseks tellijaks jäi kirik. Erinevalt romaani stiilist, gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndsustunnet. Gootika soosis kunstis looduse jäljendamist ning see on teiseks oluliseks erinevuseks romaanikast. Gootika ornamentika nii ehitistel kui ka esemetel kujutab nt taimelehti väga tõetruult. Selle kõrval esineb küll abstraktne ornamentika, nt kolmiksiir, neliksiir jt. Gooti stiil peab inimest kujutades endiselt kõige tähtsamaks hingeelu avamist, kuid gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Gooti kujutav kunst tekkis seoses arhitektuuriga, kuid kujutava kunsti autonoomia kasvas aja jooksul ning 14.-15. saj esinevad skulptuur ja maalikunst juba iseseisva kunstiliigina. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil, kus figuurid on vähem seotud seinaga

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
513 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun