Õppimine (10)

5 VÄGA HEA

Rakvere Reaalgümnaasium
Silver Reinsaar
10.RL klass
ÕPPIMINE JA MÄLU
psühholoogia referaat
Juhendaja : Eda Peinar
Rakvere 2008
sisukord
1 sissejuhatus 3
2 õppimine 4
2.1 Harjumine 4
2.2 Tingimine 5
2.2.1 Klassikaline tingimine 5
2.2.2 Operantne tingimine 6
2.3 Vaatlus - ehk mudelõppimine 7
2.3.1 Albert Bandura (1925) 8
3 Mälu 10
3.1 Mälu protsessid 10
3.1.1 Meeldejätmine 10
3.1.2 Info säilitamine 11
3.1.3 Meeldetuletamine 13
3.2 Mälu liigid 14
3.2.1 Püsimälu liigitamine 15
3.3 Mälu ja aju 15
3.4 Mäluhäired 15
3.4.1 Amneesia 16
3.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia 16
3.4.3 Vaegmälu 16
3.4.4 Joobe-mälulünk 16
3.4.5 Hüsteeriline amneesia 16
3.4.6 Afektiivne mälulünk 17
kokkuvõte 18
kasutatud allikad 19

sissejuhatus

Mina valisin sellise teema, sest kõik inimesed puutuvad õppimisega iga päev kokku. Koolis õpime me matemaatikat, eesti keelt, psühholoogiat, füüsikat ja paljuid teisigi aineid. Enda töös üritan keskenduda sellele, mis õppimine, kui psühholoogiline protsess on. See huvitab mind just selle pärast, et kõik inimesed tegelevad sellega pidevalt. Tegelikult ju ei teatagi, kuidas see täpselt toimub. Just selle pärast valisingi selle teema, et selgust vähemalt enda jaoks tuua.
Mälu on see, mida kasutame pidevalt enda elus. Koolis õppides üritame midagi meelde jätta. Mälu on siis see, kuhu see info läheb. Töö käigus loodan sellest rohkem teada saada ning loodan, et ka teised, kes mu tööd lugevad, saavad mõndagi uut teada.

õppimine

Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi võidakse omandada nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtteoperatsioonide kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese välise käitumise ja tegevusvõime põhjal (3: 88)
Õppimine on üks kohanemise liik. Inimeste puhul õppimine koosneb: a) vaatlusest, b) treeningust, c) järelemõtlemisest, et omandada teadmisi ning kujundada a) oskusi, b) vilumisi, c) hoiakuid, d) veendumusi, e) käitumisviise, d) harjumusi. Loomad õpivad omandama ainult mingile stiimulile vastavat reaktsiooni. Õppimine ja organismi küpsemine on seoses. Küpsemiseeldused määravad õppija õpetamiseks soodsaima aja ja õppimise murrangulise järgu. Loomulikuks küpsemiseks on omakorda vaja kogemusi. Inimene õpib kogu elu. Koolieas on õppimine peamine tegevus, mis mõjutab inimese edasist arengut. Õppimise vastandprotsess on unustamine (vt peatükki Unustamine). (6: 608)
Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess ja suhteliselt püsiv muutumine, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel.(9)
Õppimine on tavaliselt edukaim hommikuti , pärast puhkamist. Õppimist segavad lärm, vali muusika , teiste kõne. (2: 228)
Õppimiseks on mitmeid erinevaid mooduseid. Selles peatükis tutvustangi neist mõnda.

Harjumine

Harjumine on lihtsaim ja levinuim õppimisvorm. See on nii inimeste kui ka loomade puhul. Tugev ja ootamatu stiimul (ärritaja) kutsub esile füsioloogilisi reaktsioone ehk orienteerumisreaktsiooni. Selle all on mõeldud näiteks sülje eritumist (koertel), lihaste pinguldumine, ärritaja poole vaatamine jms. Kui stiimul on inimesele tähtsusetu, siis reaktsioon kaob – inimene harjub stiimuliga. Näiteks harjuvad inimesed, kes elavad raudtee ääres rongide mürinaga. Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. (3: 88)

Tingimine

Õppimine tingimise teel jaguneb kaheks: a) klassikaline tingimine, b) operantne tingimine.

Klassikaline tingimine

Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Tingitud regleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov (1849 – 1936). Tema käsitletud reflekse hakati nimetama klassikalisteks tingitud refleksideks. (3: 89)
Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks. Kui koera toitja tuli söögiga, hakkas koeral koheselt sülg jooksma . Kui nüüd esitada koerale mingi neutraalne stiimul ja koheselt ka sööki näidata, siis koer hakkab tulevikus seostama seda neutraalset stiimulit söögiga ja tulevikus hakkab koeral sülg jooksma ka kella helina tõttu. (3: 89-90)

Ivan Pavlov (1849-1936)

Ivan Pavlov (vt. joonist 1)oli vene füsioloog. Ta sündis 1849 aastal Rjasanis. 1879 . aastal sai ta doktorikraadi Peterburi ülikoolis. 1890. aastatel viis Pavlov läbi katseid koertega, uurides nende reageerimist erinevatele stiimulitele. Enda töö eest premeeriti teda 1904 . aastal Nobeli preemiaga, tänu millele oli ta Nõukogude ajal soositud teadlane . Selle tõttu oli tal ka võimalus enda tööd jätkata kuni kõrge eani. Ivan Pavlov suri tolleaegses Leningradis 1936. aastal, kui ta oli 86 aastane. (7)
Joonis 1. Ivan Pavlov

Operantne tingimine

Operantne tingimine on õppimine, kus käitumise esinemise tõenäosus suureneb, kui sellele järgneb tasu ja väheneb, kui järgneb karistus. Organism opereerib keskkonnaga, et saada soovitud tulemust. Operantne käitumine on tahtlik ja eesmärgile suunatud. (9)
Operantse tingimise põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus lähtub alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Seda aga omakorda võimaldab suutlikkus õppida oma teevuse või käitumise tagajärgedest. Seda tingimise liiki uuris loomkatsetega Edward L. Thorndike ( 1874 – 1949). Ta pani näljase looma kasti, toidu väljaspoole kasti, selle lähedale. Kastis oli kang, millele vajutades ta pääses kastist välja. Esimesel korral läks ta kangile vastu kogemata , kuid järgmisel korral ta teadis juba, mida teha ja vajutas ise kangile. Seega ta oli õppinud kastist välja saama (ja seega ka toiduni jõudma). Enda käitumise õigsuses sai ta veenduda sellega, et ta sai süüa. (3: 91)
Operantset tingimist uuris ka Burrhus F. Skinner (1904 – 1990) keda köitsid õppimise seaduspärasuste rakendusvõimalused. Ta avastas, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant. See tähendab seda, et õppija teab, et võib saada tasu, kuid ei tea, millal. Tema tõi välja klassikalise ja operantse tingimise olilulisima erinevuse: operantse tingimise puhul õpitakse uusi käitumisviise, klassikalise tingimise puhul aga kinnistatakse valmisreaktsioone. (3: 92)
Operantne tingimine on siiski omane vaid kõrgemalt arenenud organismidele. Näiteks on kalade puhul raske saavutada seda, et nad õpiksid karistuse abil. (3: 93)

Vaatlus- ehk mudelõppimine

Mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude kaudu. Sotsiaalset õppimist iseloomustavad tunnused:

uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihti selle ühekordsest nägemisest (ei pea kordama , harjutama);
nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord;
uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta;
uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Seejuures piisab tagajärgede ettenägemiseks ka niiöelda kaasaelavast kogemusest: nt seades end mudelisiku (eeskujuks oleva isiku) asemele, saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda. (10)

Tihti õpitakse kõike oma nahal kogemata, teisi järgides. Mudeliks ei seata grupis kunagi kõige paremat ega halvemat. Mudel peaks olema lihtsalt atraktiivne. See peaks ka olema järk-järgult täiustuv, et oleks tunne, et seda on võimalik omandada. Mõjuvad ka kaudsed kinnitajad (mudelit nähtakse käitumas, mille eest too saab hüvitist – tahaks ka saada seda või selliseks ). (9)
Mudelite jäljendamine tundub lihtne ja iseeneslik, ometi on see seotud mitme psüühilise protsessiga. Nendest lähtudes eristab Kanada psühholoog Albert Bandura (1925) sotsiaalses õppimises nelja etappi :

Märkamine. Antud mudeli oluliste külgede tähelepanu, kergemini märgatakse neid mudeleid, millest ollakse ise huvitatud.

Meeldejätmine. Ka meeldejätmine on sarnaselt märkamisele kergem nende käitumisviiside puhul, mis inimest köidavad. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üleüldine ettekujutus , vaadatakse millistest osadest see koosneb ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta.

Taastamine. Uue käitumisviisi omandamises on oluline koht praktiseerimisel ja taastamisel. Keerukamad toimingud ei pruugi kohe õnnestuda, taastamisel saab avastada vigu.

Motivatsioon. Mudelit rakendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu. Bandura järgi avaldab mudelite jäljendamisele toimet peamiselt enesekinnitus (enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi). Inimest motiveerib ka tegevuse tulemuslikkus (kui tagajärjed vastavad ootustele ja nõudmistele, siis on see omakorda tugevaks enesekinnituseks). (3: 93-94)
Albert Bandura: inimesed eelistavad korrastatud keskkonda ehk kus on seos käitumise ja hüvituse vahel. (8)
Albert Bandura uuris eksperimentaalselt 1963. aastal, kuidas mõjutab mudelõpe vägivaldset käitumist. Lastele näidati multifilmi, kus peksti ja sõimati nukke. Hiljem oli samasugune nukk toa nurgas . See rühm, kes vaatas filmi, suhtusid nukku palju agressiivsemalt kui see rühm, kellele filmi ei näidatud. Paljud uuringud küll näitavad, et vägivaldset käitumist põhjustab rohkem tegeliku vägivalla pealt nägemine või isegi selle ohvriks olemine, andis see tõuke vägivalda esitavate filmide , saadete jms kahjuliku mõju edasisele uurimisele. (3: 94)
Eduka vaatlusõppimise puhul tuleb pöörata mudeli käitumisele tähelepanu. See, mida on vaadeldud, tuleb meelde jätta, on vaja olla võimeline täide viima soovitud käitumist ja peab olema motiveeritud seda käitumist imiteerima. (9)

Albert Bandura (1925)

Albert Bandura (vt. joonist 2) sündist 4. detsembril 1925. aastal Kanadas. Ta oli väga kõrge õpiedukusega, õppis enda linna väikeses koolis. Pärast keskkooli töötas ta Yukoni osariigis Alaska Kiirtee aukude parandajana. Ta kaitses bakalaureusekraadi psühholoogias Briti Kolumbia ülikoolis 1949. aastal, pärast mida ta läks Iowa ülikooli kus 1952. aastal sai ta doktorikraadi filosoofias. Ta kohtus enda abikaasa Virginia Varnsiga sel ajal, kui ta oli Iowa ülikoolis. Neil on kaks tütart. 1953. aastal hakkas ta õpetama Stanfordi ülikoolis, kus ta andis 1959 . aastal koos enda õpilase Richard Waltersiga välja enda esimese raamatu. Bandura oli 1973. aastal Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni president . Hetkel töötab ta endiselt Stanfordi ülikoolis. (11)
Joonis 2. Albert Bandura

Mälu

Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Inimese kogemused toetuvad mälule. Mäluta oleks võimatu korrata oma saavutusi ja vältida ebaõnnestumisi. Kui meil poleks mälu, tuleks kõike iga kord otsast alustada. (3: 95)
Mälu on psüühiline nähtus – tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Info talletumist organismis seletatakse närvisüsteemi füsioloogiliste ja biokeemiliste muutustega . Mälu mehhanisme uurivad mitmed teadused . Mälu tähtsamad omadused on mälu maht ja kestus. (5: 498)
On erisuguseid mäluliike. Mõnel inimesel on hea liikumismälu, teisel aga nägemis- või kuulmismälu. Mälu saab harjutamisega parandada. (1: 27)

Mälu protsessid

Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. (3: 95)

Meeldejätmine

Mälu töö algab informatsiooni omandamisest ehk meeldejätmisest. Teatud juhtudel võib materjal jääda meelde iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niiviisi omandatakse väga palju informatsiooni ning sageli kauaks ajaks. Meeldejäetud materjal on tihtipeale juhuslikku laadi , sest tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne. Tahtlik info meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt, kuid see nõuab pingutust ning tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. (3: 95)

Kordamine

Paljude oskuste (nt ujumine , jalgrattasõit) omandamine toimub suuresti pideva harjutamise ehk kordamise kaudu. Ometi on teada, et igal juhtumil üksnes kordamisest ei piisa. Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud . (10)

Materjali korrastatus

Tulemuslik meeldejätmine sõltub oluliselt omandatava materjali korrastatusest. Korrastatus jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks korrastatuseks. Objektiivseks korrastamiseks nimetatakse seda, kui materjal esitatakse juba korrastatud kujul (nt konspekt). Antud juhul tuleb siis meeles pidada, et see, mis ühe jaoks on korrastatud ei pruugi olla seda teise jaoks. (3: 96)
Subjektiivseks korrastamiseks nimetatakse seda, kui inimene on loonud endale ise süsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist ehk niiöelda oma sõnadega esitamist . Enda ümbersõnastatud tekstid jäävad üldjuhul palju paremini meelde kui etteantud algtekstid. (3: 96)
Subjektiivse korrastatuse vormiks on ka känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid , sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud 7-9 ühikuga, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali endale meelde jätta känkimine.(10)
Inimese mälu jõuab võimekuse tippu 25-30 aasta vanuselt. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast. Hommikuti oleks vaja meelde jätta materjali, mida mpeab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. (10)

Info säilitamine

Info säilitamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi:

info muutub lühemaks ja lihtsamaks;
kaovad detailid ja meeles püsib vaid see, mis on kõige tähtsam;
tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub);
ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad;
info muutub isikupärasemaks;
loogikavastane info ununeb;
juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid;
mõni teema muutub valdavaks. (10)

Endel Tulving (1927)

Endel Tulving (vt. joonist 3) on Kanadas elav Eesti psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid. Ta on sündinud 26. mail 1927. aastal Petseris. Tulving on tuntud kui episoodilise mälu (mälu, mille abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine) avastaja ja uurija. 1944. aastal põgenes ta koos perega Saksamaale ja läks sealt 1949. aastal edasi Kanadasse. 1957. aastal kaitses ta filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast on ta töötanud Toronto ülikoolis. Ta on Tartu ülikooli audoktor. Tal on kaks tütart. (8)
Joonis 3. Endel Tulving

Unustamine

Unustamine on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. (3: 97)
Unustamist võivad põhjustada mälujälgede muutused, meenutamist segavad sobimtud ajendid ja interferents . Unustamise kiirust iseloomustab unustamiskõver. See näitab kui palju meeldejäetust mingi aja pärast ununeb. Eri mälusüsteemides on unustamise kiirus erinev. Arvatakse, et unustamise kohta kehtivad samad üldseaduspärasused, mis meelespidamise (mälu) kohta. Leidub inimesi, kes peaaegu üldse ei unusta . (6: 71)
Unustamise omadused:

Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. Seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali ka kohe korrata);
Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon. Seega pole mõtet tuupida . (3: 97)

Interferents
Tänapäeval arvatakse, et unustamist põhjustab interferents. See on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tahajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte interferentsi liiki. Proaktiivne interferents tähendab varem omandatud materjali segavat mõju hiljem omandatule. (3: 97)
Retroaktiivse interferentsi all mõeldakse uue ingormatsiooni segavat mõju varasemale informatsioonile. Varasem info ununeb uue mõjul. (3: 97)

Meeldetuletamine

Meeldetuletutamine ehk reprodutseerimine on talletatud info uuesti esiletoomine . See võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Efektiivseim neist on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Mälu protsessid on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning on üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid.

Äratundmine – tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära.
Meenumine – materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi. Sageli kutsutakse see esile juhuslike vihjete poolt.
Meenutamine – eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. (10)

Mälu liigid

Olenevalt materjali mälus seismise ajast, salvestamise viisidest, informatsiooni liigist jne eristatakse erinevaid mälu liike (vt. tabel 1). Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see väga ruttu sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine koheselt. Sealt viiakse see primaarsesse mällu üle kas sõnaliselt või mittesõnaliselt. Mittesõnalise ülekande kohta pole uuringuid kuigi palju tehtud, kuid see on iseloomulik lastele, kes rääkida veel ei oska. (3: 99)
Tabel 1
Mälu liigid
Mälu omadus
Sensoorne mälu
Primaarne ehk lühiajaline mälu
Sekundaarne ehk pikaajaline mälu
Informatsiooni liik
Sensoorne
Sõnaline
Kõik vormid
Maht
Piiritletud sisendstiimulite hulgaga , s.t piiramatu.
Väike 5-9 ühikut. Tavaliselt 7.
Põhimõtteliselt piiramatu.
Kestus
Sekundi murdosa
Mitu sekundit
Aastaid või isegi kogu elu.
Salvestamine
Automaatne
Sõnastamine
Kordamine
Info kättesaadavus
Nii kiire kui võimalik
Väga kiire
Aeglane
Unustamisviis
Kustumine
Uus info asendab vana
Interferents (vt peatükki Interferents)
(3: 100)

Püsimälu liigitamine

Pikaajalises mälus eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost selle kasutamise teadvustatusest ning omamisviisist protseduurilist mälu, semantilist mälu ja episoodilist mälu:

Protseduuriline mälu on seotud selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega . Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ja selle kasutamine on suuresti teadvustamata .

Semantiline mälu on mälu, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes . Materjali kasutamine nõuab teadvustatust.

Episoodiline mälu on mälu, kus talletatav info on seotud inimese endaga. Sarnaselt semantilise mäluga ei nõua see mälu liik praktilist tegevust. (10)

Mälu ja aju

Mäluga on seotud mitmed erinevad ajukoore piirkonnad ja limbiline süsteem. Erinevad suuraju piirkonnad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustusel häired just ruumilises-visuaalses mälus ja vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises) mälus. (3: 101)

Mäluhäired

Me kõik võime mingil elu hetkel midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Mäluhäireid on mitut eri liiki. (10)

Amneesia

Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi:

edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll seda, mis toimus enne ajukahjustust, kuid ei suudeta midagi uut juurde õppida.
tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada seda, mis toimus enne ajukahjustust. (3: 101)

Liigmälu ehk hüpermneesia

Liigmälu tähendab info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Tegemist on inimiese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See raskendab eriti uute teadmiste ja kogemuste omandamist. (3: 101)

Vaegmälu

Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad nad ka koos. (3: 102)

Joobe-mälulünk

Suuremat sorti joobe korral võib juhtuda selline asi, et mõni seik toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis . (3: 102)

Hüsteeriline amneesia

Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. See amneesiavorm ei tulene mitte ajukahjustusest vaid tegu on psüühilise häirega. Vahel on seda nimetatud ka kaitseamneesiaks. Sellel juhul on mälust kustunud kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv informatsioon. (3: 102)

Afektiivne mälulünk

Tugevas afektiseisnudis olles kahaneb inimese tähelepanuvõime ja muu hulgas võivad tekkida mälulüngad. (3: 102)

kokkuvõte

Referaadi tegemisel tutvusin õppimise ja mäluga lähemalt. Sain teatmeteostest informatsiooni ning sellega ka harisin ennast. Sain erinevate kuulsate teadlaste kohta informatsiooni. Samuti arendasin enda referaadi koostamise oskust. Õppisin tundma seda, kuidas õppimine niiöelda rohujuure tasandil käib ja seda, kuidas õpitav info meie ajus salvestatakse.
Teema oli väga väga huvitav ja nüüd tunnen , et oskan paremini enda pead kasutada igapäevaselt koolis käies. Need teadmised mälu kohta, mis ma töö koostamise käigus sain, olid väga olulised ning kavatsen neid teadmisi tulevikus kasutada selleks, et minu õpiedukus oleks parem.

kasutatud allikad

Jõeste, M., Karu, Ü., Masing , V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, E. ENEKE 3. köide Tallinn: Valgus, 1984

Jõeste, M., Karu, Ü., Masing, V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, E. ENEKE 4. köide Tallinn: Valgus, 1986

Rumberg, T., Uljas , J. Psühholoogia gümnaasiumiõpik Tallinn: Koolibri, 2002

Eesti Entsüklopeedia köide 5 Tallinn: Valgus, 1992

Eesti Entsüklopeedia köide 6 Tallinn: Valgus, 1992

Eesti Entsüklopeedia köide 10 Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998

http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Pavlov [01.03]

http://et.wikipedia.org/wiki/Endel_Tulving [02.03]

http://www.annaabi.com/oppematerjal/921/%C3%83%C2%95ppimine_Kaidi_Kiisi_konspekt [25.02]

http://www.tmk.ee/UserFiles/File/Oppematerjalid/Vilja/Õppimine%20ja%20mälu2.rtf [29.02]

http://webspace.ship.edu/cgboer/bandura.html [02.03]
19

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 249 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

249 laadimist Kokku alla laetud

10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sillu Õppematerjali autor

Referaat siis selle kohta, mis asi õppimine on, kuidas see ajus toimub jms.

mäluhäired vaegmälu mälulünk mälu meeldejätmine meeldetuletamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Õppimine ja mälu

Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, sest ta arvab, et sõbrad hakkavad teda pilkama. 3 · B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 2

Psühholoogia

odt

õppimine 2021

Õppimise mehhanismid * Harjumine ehk habituatsioon Ootamatu tugev stiimul kutsub esile orienteerumisreaktsiooni (ärritaja poole vaatamine, lihaste pinguldumine, südametegevuse muutumine jms). Orienteerumisrefleks kaob kui ärritajal pole inimesele tähtsust. Näiteks igapäevane rongi- või trammimürin akna taga • Sensitiveerumine - füsioloogiliste reaktsioonide tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel Õppimisteooriad • Klassikaline õppimine • Operantne õppimine • Kognitiivne ehk sotsiaalne õppimine Klassikaline tingimine Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov Ivan Pavlov (1849-1936) Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel Pavlovi katse Pavlov uuris kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks s.o uue stiimuli omandamine Neutraalset stiimulit esitatakse koos reaktsiooni põhjustava stiimuliga/ sündmusega

Kategoriseerimata

doc

Mälu

MÄLU psühholoogia referaat Hindaja: SISUKORD MÄLU.................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu..............................................................................................

Psühholoogia

doc

Õppimine - Referaat

Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused

Psühholoogia

doc

Mälu ja mõtlemine

S.S 27.02.2010 Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk o Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. o Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid. o Meeldejätmine sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust. o Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde isenesest, see pole süsteemne ega täpne, seetõttu on see ka juhuslikku laadi info. Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada soovitakse. Selle tingimuseks on kordamine. o Kordamist saab muuta tulemuslikuks kui teha seda ajaliselt hajutatuna e vahepeal tehakse õppimise käigus pause ning

Psühholoogia

ppt

Mälu

Elu jooksul inimese meelespidamisevõime astmeliselt kasvab, kõrgtaset saavutades 20-25 a vanusena ja säilides kuni 40-45 a vanuseni, seejärel see väheneb. Eriti halveneb uue mehhaanilise materjali meelespidamine. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast: hommikuti mõttekam meelde jätta materjali, mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. Oluliseks mälu kujunemise koostisosaks on motivatsioon ehk eesmärk. Noorte ja keskealiste mälu halvenemise põhjuseks peetakse depresnsiooi, mis takistab tähelepanu ja vastuvõtuvõimet, mis on info säilitamise eeltingimuseks. Meie päevil mõjutab mälu negatiivselt ka elektromagneetiline väli, metallid, gaasid jm Mälu aitab säilitada: + haridustase

Ajakasutuse juhtimine

doc

Mälu tingimised

käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu kangi ja pääses välja.Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult kohe kangile vajutama. Niisiis seda kindlal eesmärgil.Tema käitumist kinnitati toiduga.Operantse tingimise uurija oli ka Burrhus F.Skinner.Uurides eri tasustamisviiside kasutamist, leidis Skinner muu hulgas, et õpitu kinnistub kõige paremini siis , kui õiget käitumist tasutatakse juhuslike ajavahemike tagant(ebaregulaarselt). 3.Sotsiaalne õppimine ehk mudel õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise ehk imiteermise kaudu. Suur osa sotsiaalsest käitumisest omandatakse teiste inimeste käitumise jäljendamise teel.Nii võib väikelastel olla eeskujuks nende vanemad,noortel iidoli käitumine jne Sotsiaalset õppimist iseloomustavad: 1. Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordset nägemist 2. Nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord 3

Psühholoogia

docx

Psühholoogia 10. klass - Õppimine

MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄITUMISVIISE, MILLEST OLLAKS

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid