............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5 3.1. Meeldejätmine visuaalse kujundi kaudu..........................................................5 3.2. Assomeetod...................................................................................................5-6 3.3. Konspekteerimine............................................................................................6 3.4. Kordamine.....................................................................................................6-7 3.5. Keskendumine...............................................................................................7-9 Kokkuvõte.........................................................................................9 Allikate loetelu...........................
...........................................................................................................................7 Sissejuhatus Antud töö teemaks on võtted kirjaliku ja suulise tekstiga töötamiseks. Töös annan ülevaate sellest, mis on PQ4R-i meetod ning millised on selle meetodi läbimiseks vajalikud etapid, millised on põhilised märkmete tegemise võtted kirjaliku teksti lugemisel või loengu/õpetaja esituse kuulamisel ning milline on õppimise seisukohalt tõhus konspekteerimine. Juttu tuleb ka sellest, kas ja kuivõrd on tänapäeva massikommunikatsiooni ühiskonnas konspekteerimisoskus üldse vajalik. Referaadi koostamiseks olen kasutanud Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", loengu materjale ning interneti abi. PQ4R-i meetod PQ4R-i meetod on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Meetodi töötasid välja E.L Thomas ja H.A Robinson. Lühend PQ4R osutab
kordamine/vajaminevate teate? õpitule ja tuletavad seda varem õpitut. Oskavad teadmiste aktiveerimine meelde. hiljem uut infot vanaga seostada. Powerpointi esitlus Konspekteerimine (kes Esitluse abil seletan soovib), vajadusel õpilastele uut teemat. II Põhiosa Kuna tekkisisd küsimuste esitamine. kognitiivsed * õpetamine (peab tagama õppimiskäsitlused? õpetusliku eesmärgi täitumise) Mida kujutab endast kognitiivne lähenemine?
aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimuvad säilitava informatsiooniga muutused. Info muutub lühemaks ja lihtsamaks, kaovad detailid ja meeles püsib vaid peamine, tekivat mõned lüngad, ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad, informatsioon muutub isikupärasemaks. Abinõusid õppimise efektiivistamiseks on mitmeid. Paremaks meeldejätmiseks teen mina õppimises vahepeal pause, tegelen millegi muuga. Näiteks lähen käin söömas või jalutamas. Materjali konspekteerimine on suurepärane lahendus minu jaoks edukaks õppimiseks, sest kui korra õppematerjal läbi kirjutada jääb see paremini meelde. Seda enam, et mul on piltmälu(nägemismälu). Mulle meeldib ka igasuguseid seoseid luua. Näiteks kui võõrkeeles tuleb sõnu õppida, siis enamasti jätan ma neid meelde sama kõlava eestikeelse sõnaga. Samuti loon ma ka igasuguseid süsteeme, sest minu arust on nii palju lihtsam midagi omandada. Kõvahäälega teksti lugemine aitab selle vastu täpselt samamoodi
Õppimine algab juba sünniga ning kestab terve elu. Pöörame sellele rohkem tähelepanu siis, kui teeme seda teadlikult, näiteks kodutööde tegemine. Julgen arvata, et veel sagedamini tegeleme õppimisega siis, kui ise seda endale täielikult ei teadvustagi, näiteks söögitegemine või raamatu lugemine. Õppimine leiab aset juba siis, kui me millegi korduva läbitegemisega suurendame oma vilumust. Ka sügavad läbielamised õpetavad meile nii mõndagi, nii head kui halba. Päevast päeva mällu lisanduvad tähelepanekud, tõdemused ja pisiavastused kujundavad psüühikas aegamisi uusi hoiakuid ja teadmisi ning nende toimel hakkab edaspidi muutuma ka meie käitumine. endale teadvustades või mitte, moodustab õppimine märkimisväärse osa meie ärkvelolekuajast. Kõige hea kõrval õpitakse elus ka uimasteid kasutama, interneti- ja kasiinosõltuvust. Me oleme sündinud õppijad- me peame olema, sest ellujäämiseks on meil vaja tunda oma keskkonda ja sellega kohaneda. Õpp...
saada, ka loengus on võimalus küsida midagi õppejõult. Tavaliselt mina seda ei tee, sest ma kardan, et saan rääkida midagi mittekorralikult. Mina käin suurtes loengutes süliarvutiga, avan loengu presentatsiooni ja komenteerin enda jaoks kõik arvutis. See on mugavam minu jaoks, kui kirjutada konspektisse. Nt. ladina keele loengutes mina konspekteerin kõike vihikus. Konspekteerimiseks kasutan tavaliselt skeeme ja jooniseid. Konspekteerimine aitab mind meelde jätta, keskenduda ja infot salvestada. Pärast loengut tavaliselt loen kõike üle ja kui mul tekkisid probleemid taiban sellega iseseisvalt. Väga oluline asi minu õppimises on minu õppimise koht. Kui minu lauas on teised asjad, mis segavad mind, ma ei saa õppida. Minu laud peab olema korralik, puhas ja hästi valgustatud. Kõik minu vihikud, pliatsid, pastakad peavad olema ilusad ka. Nende valimisele ma kulutan palju aega. Minu arvates, mul on kombineeritud õpistiil
Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust...
isenesest, see pole süsteemne ega täpne, seetõttu on see ka juhuslikku laadi info. Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada soovitakse. Selle tingimuseks on kordamine. o Kordamist saab muuta tulemuslikuks kui teha seda ajaliselt hajutatuna e vahepeal tehakse õppimise käigus pause ning tegeletakse millegi muuga. Teiseks variandiks on ka materjali korrastatus näiteks konspekteerimine, mida loetakse subjektiivseks korrastamiseks. o Subjektiivse korrastamise vormiks on känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. o Inimese lühimälumaht on piiratud 7+-2 ühikuga. o Bioloogiliselt jõuab inimese mälu võimekuse tippu 25- 30 eluaasta paiku. o Meelespidamine ehk info säilitamine aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimub informatsiooniga muutused:
mida ei saa sinult võtta keegi. Nüüd tahan rääkida sellest, kuidas iseloomustaksin ennast õppijana? Kognitiivsete eelduse järgi tahan öelda, et õppimisprotsessil mul on esimesel astmel informatsiooni tagamine. Minu jaoks on tähtis tekstist arusaamine, et selle läbi teema paremini meelde jätta. Teiseks on mul õppimise võtmesõna mõtlemine, et ma saaksin kiiremini informatsiooni meelde tuletada . Minu jaoks on tähtis ka kordamine, toetumine varem teadaolevale, mõttega konspekteerimine, keskendumine ning kindlasti pauside tegemine. Mulle meeldib omandada uusi teadmisi, erinevates valdkondades, kõik, mis on uus, on hea. Võtan vastu alati teadmisi ja oskusi, mis võivad mulle kasuks tulla erinevates eluvaldkondades, võiksin isegi öelda, et olen kiire õppija. Sageli öeldakse, et inimesed on kas ,,humanitaar inimesed" või ,,reaalainete inimesed," siis mina enda kohta võin öelda, et olen rohkem humanitaarainete inimene, aga ma haaran endaga kaasa nii siit kui sealt.
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Defineeri kõik kolm Semantiline mälu on see osa, mida me õpime näiteks ÕO7, L7 mälu liiki (semantiline, koolis. Nendel teadmistel ei ole meie endaga mingit episoodiline, isiklikku seost( pigem esialgu õppimise ajal ei ole see protseduuriline). Mis ajendiks, sest elu jooksul võib nii mõndagi vaja minna). tõendab nende kolme Näiteks ajalugu kui õpime tundma muinasaega vms. erineva mäluliigi Episoodiline mälu tekib meil enda läbielamistest ja olemasolu? Too iga (3) muudest sellistest isiklikest kogemustest millel on selge kohta oma näide. subjektiivne ajamõõde. Näiteks mälestused mis on tekkinud reisil olles või näiteks kontserdil käies. Protseduuriline mälu tekib õpitud kogemustest ja ...
õppimine). lühidalt, avavad vihiku ja valmistuvad konspekteerimiseks. III Õppimine meetodid (20 minutit) · Õpetaja loeng, mida illustreerib PP esitlus - antud · Õpetaja loengu jälgimine, peatüki pidepunktid, nende lahtiseletamine. Õpilastelt konspekteerimine suunavate küsimuste küsimine, nende vastuste kasutamine näidete esitamiseks ja teema jätkamiseks. · Küsimustele vastamine (silmamälu, käeline mälu, küsimustele vastamine, järelduste tegemine),
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8...
üldistusvõime arendamine (varieeruva kontekstiga õppeülesannete sooritamine; diskusioonide korraldamine õpitu praktiliste rakendusvõimaluste kohta; eluliste probleemsituatsioonide lahendamine). Õppemeetodite ja võtete vaatamine Gagne õppetunni etappide valguses aitab korrastada kujutlusi võimalikest lähenemisviisidest ja vältida olulisi vigu vahetu õppetöö korraldamisel. 14. PQ4R-i meetod. Märkmete tegemine ja konspekteerimine Kirjaliku teksti õppimine (PQ4R näitel), märkmete tegemine ja konspekteerimine. PQ4R meetod on üks tuntumaid õppimisviise teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Koosneb 6 etapist: 1.Vaata üle ; 2.Esita küsimusi; 3.Loe; 4.Mõtle; 5.Arutle ja meenuta; 6.Korda üle. Sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega
Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese käitumise ja tegevusvõime alusel. 2. Õppimise mehhanismid 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerum...
Mehaaniline teadmiste omandamine asendub selles eas mõtestatud omandamisega. Püüdes äraõpitavast materjalist paremini aru saada, õpivad vanemate klasside õpilased rohkem tähelepanu pöörama teksti põhilisele teemale, kavandama selle plaani, välja tooma olulisi mõtteid, ära märkima omandamiseks vajalikke toetuspunkte, seostama uut materjali juba olemasolevate teadmiste ja elukogemustega, kasutama selliseid võtteid nagu allakriipsutamine, konspekteerimine, skeemide koostamine. Kõik see tähendab, et noorukieas tõuseb kujundatavate ajutiste seoste süsteemsuse tase. Noorukieas toimuvad muutused õpilaste tähelepanu osas. Tahtelise järgse tähelepanu kõrval kasvab ka tahtelise tähelepanu tähtsus. Oluliselt areneb ja täiustub tähelepanu ümberlülitamise ja jaotamise võime. Viimane avaldub näiteks kujunevas oskuses kuulata samaaegselt õpetaja seletusi ja teha nende kohta märkmeid, jälgides niihästi oma vastuste sisu
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................
uute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Diskussioon on arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. Diskussiooni puhul on initsiatiiv küsimuste esitamisel ja vastamisel üle läinud õpetajalt õpilastele. Diskussiooni käivitamiseks sõnastab õpetaja teema, seab arutluse piirid ja loob tingimused ühisarutluseks. 6. Kirjaliku teksti õppimine (PQ4R näitel), märkmete tegemine ja konspekteerimine. Kuidas aitab nende konkreetsete õpioskuste omandamine kaasa üldise õppimisoskuste kujunemisele? (9.1) PQ4R on üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meelde jätmiseks. P-Vaata üle(Preview) Q esita küsimusi (Question), Loe(Read), mõtle (Reflekt), arutle ja meenuta (Recite), korda üle (Review). 1.Vaata üle- vaata õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutus selle ülesehitusest, põhi-ja alateemadest
(harjutata) ühtejärge, vaid tehakse pause, tegeldakse vahepeal muude asjadega. o Materjali korrastatus (organisatsioon) mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Tuleb meeles pidada, et mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla. Kasulik on materjal ise ümber sõnastada. (nt ümberjutustused, konspekteerimine ). - Numbririda 162536496481 võib meelde jätta neljas kängis kolme numbri kaupa 162 536 496 481. o Kui vaadelda jadas esitatud numbreid kuues kängis (16 25 36 49 64 81), siis selgub, et tegemist on arvude 4-9 ruutudega. Seda märgates peaks algselt esitatud numbrite meeldejätmine juba väga lihtne olema. - Känkimine on üks korrastamise vorm. - Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut
planeerimise, teostamise ja jälgimise oskuseid ning tingimuslikku teadmist (millal, kus, miks ja kuidas kasutada konkreetseid taktikalisi võtteid ning strateegiaid); afektiivne sekkumine puudutab õppimiseks vajalike emotsionaalsete seisundite kujundamist. Õpioskuste õpetamisel osutuvad edukamaks need lähenemised, mispööravad enam tähelepanu positiivsete hoiakute ja õpimotivatsiooni kujundamisele õpilases 3.Kirjaliku teksti õppimine (PQ4R näitel), märkmete tegemine ja konspekteerimine. PQ4R meetod on üks tuntumaid õppimisviise teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Koosneb 6 etapist: 1.Vaata üle ; 2.Esita küsimusi; 3.Loe; 4.Mõtle; 5.Arutle ja meenuta; 6.Korda üle. Sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega planeerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks
tegevuste loetelud tähenduselt kõrgema astme sündmusega; valida välja/sõnastada teeslause. Üldisemad näpunäited konspekteerimiseks: teha vahet üldisemal ja konkreetsemal informatsioonil, lühendada sõnu, parafraseerida, toetuda esituse või enda loodud struktuurile. Õpilaste konspekteerimisoskuste kujundamiseks on soovitav anda enne iseseisvat tööd või loengut õpitava sisu kondikava, mis juhib tähelepanu olulisemalt. Konspekteerimine annab parima efekti, kui see toob kaasa sisu ümbersõnastamise või resümeerimise. 6. Üldiste õppimisoskuste õpetamise metoodilised süsteemid (D. Dansereau MURDER mudelite näitel). Lisaks üksikute õppimiseks vajalike oskuste õpetamisele on pedagoogid püüdnud leida ka üldisemaid käsitlusviise eelkõige õpilaste metakognitsioonivõime arendamiseks. Mitu autorit on loonud spetsiaalseid metoodilisi süsteeme õpilaste üldiste mõtlemis- ja õpioskuste kujundamiseks
Erinevat laadi tegevused Sümboolse tähendusega: o Kingituse tegemine jõuludel o Tuletegemine jaanipäeval o Vastlaliu laskmine vastlapäeval o Õnne soovimine sünnipäeval o ,,kibe" hüüdmine pulmades o Kolme peotäie liiva viskamine matustel o Kolm kord üle vasaku õla sülitamine ärasõnumise vältimiseks. Praktilised ja füsioloogilised vajadused o Loengus konspekteerimine o Treeningul jooksmine o WC-s käimine o Sügeleva koha kratsimine o Auto tankimine o Joomine janu kustutamiseks. Rituaalid on sümboolseid tegevusi sisaldavad sündmused, mis aktiviseerivad kogukonnas kohtiva tähenduste ja väärtuste süsteemi (Metsvahi 2005: 125) Kombed ja tavad osa neist teadvustamata (vt teretamise ja tänamise usundiline taust: aitäh < aitüma < aita jumal
Juhendaja aitab koostada uurimistöö programmi ning arutab õpilasega läbi kalenderplaani, kus on kirjas: 1. materjalide kogumiseks vajalik aeg; 2. andmetöötlus (valik kogutud materjalist); 3. töö kirjutamiseks kuluv aeg; 4. töö vormistamiseks kuluv aeg; 5. paranduste ja täienduste tegemise aeg; 6. töö lõplik vormistamine. Materjali kogumine Andmete kogumine uurimuse jaoks. Materjali üleskirjutamine, konspekteerimine ja läbitöötamine. Kava (või varasema teema) täpsustamine ning eesmärkide seadmine. Raamatukogus otsitakse teemakohast kirjandust ja tutvutakse tööks vajalike andmebaasidega, otsitakse Internetist otsitakse teemakohast materjali, vesteldakse uuritava sündmuse kaasaegsetega, kogutakse mälestusi, tehakse küsitlusi jne. Juhendaja suunab õpilast valima teemakohast kirjandust ja algallikaid: 1. arhiividokumente; 2. mitmesuguseid publitseeritud allikaid (kirjandus ja perioodika);
bioloogiliselt ettedetermineerimata (kuigi muidugi bioloogiliselt võimaldatud) elutegevuse viise. 1 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. Mõistmine äsjakirjeldatud tähenduses kujutab esmases lähenemises endast üksikut mõistmisakti, mis on suunatud mõnele üksiknähtusele ja sellega toimesaamisele, olgu selleks siis autojuhtimine, loengu konspekteerimine või midagi muud sellelaadset. Kuid kui analüüsida natukenegi sügavamalt ükskõik millist üksikut mõistmisakti, siis on kergesti märgatav, et asjad mida me mõistame – näiteks nende otstarbeka kasutamise viisil – ei seisa mitte teistest asjadest lahus, vaid asuvad nendega mitmekesistes seostes. Samuti on iga meie üksik tegu seotud meie teiste ettevõtmiste ning kavatsustega. Inimese eesmärgid on ühel või teisel määral koordineeritud tema
kindlustavad parima keskendumise ning oskus oma õppimist ise motiveerida. Enesemotiveerimine seisneb oskuses seada pingutust nõudvaid eesmärke ja saada tasustust pingest vabanemisega. Õppimise edukust häiriv faktor on ka ülemäärane ärevus ja mure õpitulemuste kontrollimise pärast. Õppimisoskus eeldab emotsioonide kontrolli. Konkreetsed meetodid info ammutamiseks ja õppimiseks kirjalikust ja suulisest tekstist: PQ4R meetod, märkmete tegemine ja konspekteerimine. PQ4R pn üks tuntumaid õppimisviise kirjaliku teksti meeldejätmiseks.P-Vaata üle(Preview) Q esita küsimusi (Question), Loe(Read), mõtle (Reflekt), arutle ja meenuta (Recite), korda üle (Review).Vaata üle- vaata õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutus selle ülesehitusest, põhi-ja alateemadest. Ülevaatamise tulemusena saab selgeks, mida hakkad lugema ja õppima. Esita küsimusi- lugemist alustades esita enesele küsimusi, milleks seda materjali õppima hakkad ja
Tööjuhendi lugemine. Kava, mõttekaart, joonis jm elutarbelisi tekste; visualiseerivad vahendid. rakendab tuttavat liiki teksti Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, lugemisel ja kuulamisel eri juhend, tabel, skeem, kaart). viise ja võimalusi; Kokkuvõte konkreetsest materjalist (õppetekst, valib juhendamise toel oma arutlus). lugemisvara; Kuuldu konspekteerimine. Tekstiloome Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine. jutustab, kirjeldab, arutleb Visuaalselt esitatud info (foto, joonis, graafik) põhjal suuliselt ja kirjalikult, lihtsamate järelduste tegemine, seoste leidmine. vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
(6) Korda üle. Õpitu kinnistamiseks korrakse see veel kord aktiivselt üle, esitades iseendale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti järele. 7. Millised on kaks põhilist võtet suulise esituse või kirjaliku teksti konspekteerimiseks kursuse käsitluse järgi? Allajoonimine (ääremärkuste lisamine ja kodeerivate märgisüsteemide kasutamine). Konspekteerimine (resümeerimine, struktuuri kaardistamine, konspekteerimisoskuste õpetamine koolis). Resümeerimine ja kaardistamine. 8. Milliste õpitegevuste sooritamisoskuse kujunemisele peaks õpetaja Dansereau kirjaliku teksti põhjal õppimise mudeli järgi tähelepanu pöörama? D. Dansereau' (Dansereau 1983; Dansereau et al., 1979) mudelid: 1) first degree MURDER a) loo meeleolu õppimiseks (set the mood);
saada ja aega mõistlikult kasutada. Kuigi need oskused ei seostu otseselt õpilase tunnetustegevusega, võib nende mõju õppimise edukusele ja tõhususele olla väga suur. Õppimise tulemuseks tuleb luua tingimused, mis kindlustavad patrima keskendumise. Enesemotiveerimine seisneb oskuses seada pingutusi nõudvaid eesmärke ja saada tasustust pingest vabanemisega. Õppimisoskus eeldab ka emotsioonide kontrolli. Kirjaliku teksti õppimine (PQ4R), märkmete tegemine, konspekteerimine. PQ4R meetod on üks tuntumaid õppimisviise teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks. Koosneb 6 etapist: 1.Vaata üle ; 2.Esita küsimusi; 3.Loe; 4.Mõtle; 5.Arutle ja meenuta; 6.Korda üle. Sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega planeerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. Märkmete tegemine on
üks nendest. Iga selline viis on aga niiöelda omaviisi. Järgnevalt tulekski siis kõigepealt püüda määratleda, mis on maailmamõistmine, ning seejärel, mis on filosoofia kui maailmamõistmise viisi eripära kõigi teiste maailmamõistmise viisidega võrreldes. 2 Mõistmine kujutab esmases lähenemises endast üksikut mõistmisakti, mis on suunatud mõnele üksiknähtusele ja sellega toimesaamisele, olgu selleks siis autojuhtimine, loengu konspekteerimine või midagi muud. Kuid kui analüüsida natukenegi sügavamalt ükskõik millist niisugust üksikut mõistmisakti, siis on kergesti märgatav, et asjad mida me mõistame näiteks nende otstarbeka kasutamise viisil ei seisa mitte teistest asjadest eraldi ja isoleeritult, vaid on nendega mitmekesistes seostes. Samuti on iga meie üksik tegu seotud meie teiste ettevõtmiste ning kavatsustega ja samaaegselt tuleb neil kõigil olla ühel või teisel määral koordineeritud meid
• raviplaan – Keel • info perele/koolile – Motoorika • Kontakt perearstiga, sotsiaaltöötajaga – objektiivne olukord: pere, koolist puudumised Märkmete tegemine e. konspekteerimine haarab : – kultuur, jne • Kognitiivseid protsesse – kuulamine – arusaamine Kõnehäired – uue info säilitamine lühimällu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
