talitlust ning kohandada seda vastavalt välis- ja sisekeskkonnale Opiaadid depressant, alandab tundlikust Parasümpaatiline NS autonoomne NS, viib organismi rahulolekusse , taastades varusid ja tasakaalu PET positronemissioonitomograafia, uuritakse ajutegevust PNS piirdenärvisüsteem, jaguneb sensoorseks ja motoorseks Somaatiline NS keha närvisüsteem, allub tahtele Stimulandid ergutid, stimuleerivad kesknärvisüsteemi Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutated energiat ja teisi keharessursse Sünesteesia seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värve helide või tähtedega Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, imemine, neelamine, hingamine Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt. käitumisrefleksid ja liigutusvilumused (käimine, jooksmine, ujumine) Tunnetusprotsess n psüühilised protsessid, millega inimene õpib tundma iseennast ja meid ümbritsevat maailma
väljatöötatud küsimusi, kuid nende esitamise järjekord on vaba. SITUATSIOONILINE INTERVJUU on struktureeritud intervjuu, mis piirdub tööga seotud küsimustega. STRUKTUREERIMATA INTERVJUUS kasutatakse ainult põhiküsimusi, mida tuleb kindlasti esitada, teised küsimused tekivad vabas vestluses. KÄITUMIST KIRJELDAVAS INTERVJUUS palutakse kandidaadil kirjeldada, kuidas ta mingit probleemi on varem lahendanud. STRESSIINTERVJUUS püütakse selgitada kandidaadi iseärasusi stressisituatsioonis. JÄRJESTIKUNE e PANEELNTERVJUU kandidaati intervjueerib mitu intervjueerijat eraldi. KOMISJONIINTERVJUU - intervjuud viib läbi mitu inimest korraga. 25. Kirjeldage valiku tegemise meetodit? MITME REGRESSIOONI MUDEL -kõik kandidaadid läbivad kõik etapid ja etapi tulemused summeeritakse. MITME VÄLJALÜLITAMISE KRITEERIUMIGA MUDEL-igale konkursi etapile on välja töötatud kriitiline piir. Kõik konkurendid läbivad kõik etapid aga valik tehakse
stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. 2 Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid. Kehaline aktiivsus on ideaalne vahend vabanemaks igapäevastest pingetest ja saavutamaks lõõgastust ja head meeleolu. Eestis naiste hulgas läbiviidud uurimuses selgus, et naised, kes on nädalas vähemalt 2 korda kehaliselt aktiivsed, tunnevad oluliselt vähem psühholoogilist häiritust ja püsiärevust.
proopiomelanokortiin. ACTH on küll peamine, kuid mitte ainus hormoon, mis sellest suurest molekulist tuleneb. Peale kortikotropiini on proopiomelanokortiin eellaseks veel lipotropiinidele, mis stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes, melanotsüüte stimuleerivale hormoonile (MSH), mis reguleerib melanotsüütide talitlust nahas ning b-endorfiinidele. Viimastel ilmnevad valuvaigisti omadused kehalise pingutuse ja ka laiemas mõttes stressisituatsioonis, ühtlasi on tõenäoline, et nad mõjutavad inimese toitekäitumist, organismi vedelikubilanssi ning termoregulatsiooni. Türeoidnääret stimuleeriva hormooni ehk türotropiini peamiseks funktsiooniks on türeoidhormoonide sünteesi ja sekretsiooni stimuleerimine kilpnäärmes. Peale selle on tal ka kilpnäärme kasvu soodustav toime. Gonadotropiinid on üldnimetus folliikuleid stimuleerivale ja luteniseerivale hormoonile.
et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid. Kehaline aktiivsus on ideaalne vahend vabanemaks igapäevastest pingetest ja saavutamaks lõõgastust ja head meeleolu. Eestis naiste hulgas läbiviidud uurimuses selgus, et naised, kes on nädalas vähemalt 2 korda kehaliselt aktiivsed, tunnevad oluliselt vähem psühholoogilist häiritust ja püsiärevust. Kehaliselt aktiivsed naised olid vähem
Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid. Kehaline aktiivsus on ideaalne vahend vabanemaks igapäevastest pingetest ja saavutamaks lõõgastust ja head meeleolu. Eestis naiste hulgas läbiviidud uurimuses selgus, et naised, kes on nädalas vähemalt 2 korda kehaliselt aktiivsed, tunnevad oluliselt vähem psühholoogilist häiritust ja püsiärevust
otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekonrolli kadumisel. 2. Millist gruppi nimetatakse referentsgrupiks? (ei ole see, milles inimene kõige rohkem aega veedab) Referentsgrupp ehk etalongrupp on inimeste kogum, kes avaldab otsest või kaudset mõju isiku vaadetele ja käitumisele. Indiviid samastab end etalongrupiga, võtab üle selle väärtushinnangud, hoiakud ja käitumise. Etaloniks võivad olla perekond, töökollektiiv, religioosne rühmitus, sõbrad, kuulsad ja edukad, kellega sarnaneda jne
neerude ülemisel KORTISOOL -mõjutavad eelkõige süsivesikute, valkude, vee AV-st poolel -suureneb veresuhkru tase -u12g KORTISOON -intensiivistub rasvade kasutamine -kooreosa -põletikuvastane, allergiavastane, tursetevastane toime eemaldamine-> -stressisituatsioonis osaleb organismi aktiveerimisel surm -stressitalumisvõime suureneb (temperatuuri kõikumine, -koore kiirgus, mürgid, opid hüpofunkts-> -kortisool soodustab valkude lõhustumist, pärsib nende Addisoni e sünteesi, stimuleerib glükogeeni ladestumist maksas
Situatsiooniline intervjuu on struktureeritud intervjuu, mis piirdub tööga seotud küsimustega. Struktureerimata (juhisteta) intervjuus kasutatakse ainult põhiküsimusi, mida tuleb kindlasti esitada, teised küsimused tekivad vabas vestluses. Käitumist kirjeldavas intervjuus palutatakse kandidaadil kirjeldada, kuidas ta on mingit probleemi varem lahendanud. Stressiintervjuus püütakse selgitada kandidaadi iseärasusi stressisituatsioonis. Järjestikune e. Paneelintervjuu kandidaati intervjueerib mitu intervjueerijat järjestikku. Komisjoniintervjuu intervjuud viib läbi mitu inimest korraga. Grupiintervjuu mitu kandidaati ja mitu intervjueerijat. 17. Andmekaitse personalitöös Üldreegel isikuandmete töötlemine on lubatud ainult isiku nõusolekul. Töötleja peab rakendama halduslikke ja tehnilisi meetmeid, et isikuandmed ei satuks juurdepääsuõiguseta isikute kätte
Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid. Kehaline aktiivsus on ideaalne vahend vabanemaks igapäevastest pingetest ja saavutamaks lõõgastust ja head meeleolu. Eestis naiste hulgas läbiviidud uurimuses selgus, et naised, kes on nädalas vähemalt 2 korda kehaliselt aktiivsed, tunnevad oluliselt vähem psühholoogilist häiritust ja püsiärevust.
Tund aega hiljem pidid katsealused tegema kaks seeriat jalapressi koormusega, mis vastas nende kahekordsele kehamassile, ning kaks seeriat lamades surumist nende kehamassile vastava koormusega. Neil paluti teha nii palju kordusi kui nad jaksavad. Tulemused näitasid, et korduste arv oli kõikidel juhtudel sama, ehk teisisõnu, glutamiin ei lisanud jõudu. (Greta, 2007) Niivõrd kui glutamiin takistab lihasmassi hävinemist stressisituatsioonis, nagu jõutreeningu puhul, peaks aminohappelisa kasvatama ka lihasmassi. Ühes uuringus uuritigi just nimelt seda. Kuus nädalat kestval jõutreeningu perioodil anti tervetele katsealustele suur annus (0,9 g rasvavaba kehakaalu kohta päevas) glutamiinilisa või platseebot. Ootuspäraselt lisas jõutreening nii rasvavaba kaalu, lihasmassi kui ka jõudu, kuid mingeid erinevusi glutamiini- ja platseeborühmade vahel ei leitud. Seega näib, et
NÄRVISÜST EEM (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) kesknärvi- piirdenärvisüsteem süsteem (reguleerib liikumiselundite (kontrollib kogu tööd ja võtab vastu infot sümpaatiline elutegevust) välismaailmast) NS tsentraal e KNS perifeerne Aktiveerub ohu- või stressisituatsioonis peaaju seljaaju Sensoorne Motoorne (peaajunärvid) (seljaajunärvi) d Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks(vegetatiivseks) närvisüsteemiks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil (kr soma- keha) eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteemi (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). 1. KNS koosnev pea- ja seljaajust ning kontrollib kogu elutegevust, sh teiste närvisüsteemi osade tööd. 2
g/kehakaalu kohta), glüsiini või platseebot. Tund aega hiljem pidid katsealused tegema kaks seeriat jalapressi koormusega, mis vastas nende kahekordsele kehamassile, ning kaks seeriat lamades surumist nende kehamassile vastava koormusega. Neil paluti teha nii palju kordusi kui nad jaksavad. Tulemused näitasid, et korduste arv oli kõikidel juhtudel sama, ehk teisisõnu, glutamiin ei lisanud jõudu. Niivõrd kui glutamiin takistab lihasmassi hävinemist stressisituatsioonis, nagu jõutreeningu puhul, peaks aminohappelisa kasvatama ka lihasmassi. Ühes uuringus uuritigi just nimelt seda. Kuus nädalat kestval jõutreeningu perioodil anti tervetele katsealustele suur annus (0,9 g rasvavaba kehakaalu kohta päevas) glutamiinilisa või platseebot. Ootuspäraselt lisas jõutreening nii rasvavaba kaalu, lihasmassi kui ka jõudu, kuid mingeid erinevusi glutamiini- ja platseeborühmade vahel ei leitud. Seega näib, et glutamiin
- Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad kohe pärast stiimuli ilmnemist. Olulisemad erinevused: ühel kontrollib emotsioone kehalised reaktsioonid(James-Lange) ja teisel aju(Cannon-Bardi). 5. Milline on autonoomse närvisüsteemi funktsioon ohuolukorras? Millisel juhul on see funktsioon inimesele kasulik, millisel juhul kahjulik? Sümpaatiline närvisüsteem: - aktiveerub ohu- või stressisituatsioonis, kiirendab südametööd, ahendab veresooni, tõstab vererõhku, laiendab silmapupille, aeglustab seedeelundkonna tööd) - kasutades selleks energiat ja teisi keharessursse; - on töös näiteks kehalisel treeningul või mingis äkksituatsioonis hilisöisel tänaval ( süda hakkab puperdama, hingamine kiireneb, lihased tõmbuvad pingule jne.) Parasümpaatiline närvisüsteem: - viib organismi rahuolekusse,(aeglustab südametööd, laiendab veresooni, langetab
Varasemad autorid ja uurijad (20.saj. algus) on aga olnud seda meelt, et enamus õendusalastest teadmistest ei ole erialased, ehk „õendusalased teadmised“. On arutletud ka selle üle, et õendusalased teadmised on „laenatud teadmised“. Milliseid teadmisi võib nimetada „laenatud teadmisteks“? Õendus kasutab teiste teadusalade teadmisi väga mitmel viisil. Näiteks annab psühholoogia teadus õdedele aluse paremini mõista inimeste käitumist nii stressisituatsioonis kui ka stressiga toimetulemisel. Õed ei loo uut teadmist ega arenda selliseid teadusi nagu füsioloogia, arstiteadus, farmakoloogia ja infektsiooni kontroll, mis ometi on õendusabiga väga tihedalt seotud teadused ja sisalduvad õdede praktilises tegevuses. Õenduse ajalooline areng annab seletuse teadmiste baasi kujunemisele ja „laenatud „ teadmiste kasutamisele. Kaasaegne organiseeritud õendus ei ole kuigi pika ajalooga.
tulla selle peale, et keerasid soojuse põhja ja hapniku peaaegu kinni, et testida, kuidas see mõjutab vangistatute suutlikkust asju mäletada ja koostööd teha. Ka vedelikust oli nii suur puudus, et katseisikud jõid salaja tualetitsisternidest vett. Samuti ei võetud arvssse ,et ühel kolmest meestest oli kodus rase naine, kes ei teadnud, millal mees koju tuleb. Kogu katse tagamõte oli välja selgitada, kuidas inimene reageerib äärmuslikus stressisituatsioonis, millest pääseda pole võimalik ja ka väljastpoolt pole abi saada. Venelaste kogemus ütles, et see on võimalik füüsiliselt üle elada, aga hinges igatsevad inimesed maapealset elu- üllatusi, tähtpäevi, midagi, mida oodata. Aeg muutub abstraktseks ja päevad sulavad ühte. 1967. aasta katse näitas ka seda, et eraelu puudumine viib ärritumiseni. Pool nendest 12 ruutmeetrist oli instrumentide all ja katseisikuid jälgiti ööpäev läbi kaameratega. Saamaks
glükoosi kontsentratsioon langeb, on kurnatuse märgiks. Seevastu laktaadi konsentratsioon veres, olenevalt pingutusest ja selle kestusest väga erinev (9,10). See sõltub laktaadi produktsiooni ulatusest anaeroobselt töötavates lihastes ja tema eliminatsiooni kiirusest. Laktaat lammutatakse või töötatakse ümber mittetöötavas skeletilihases, rasvkoes, maksas, neerus ja südamelihases SV AV regulatsioon NS kaudu, vere glükoositaseme tõus stressisituatsioonis (stardieelne seisund) Stardieelses seisundis tingitud reflektoorne glükoosi konsentratsiooni tõus veres. Psüühilisel erutusel adrenaliini tase tõuseb, toime glükoosi tõus veres. SV AV hormonaalne regulatsioon. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste B-rakkude hormoon insuliin langetab veresuhkru taset, suurendab glükoosi vastuvõttu kõikidesse keharakkudesse, intensiivistub glükogenees. Insuliin suurendab glükogeeni teket stimuleerivate ja langetab
emotsionaals rõõm, viha, kurbus, hirm, vastikus ja põlgus, sest neid eid väljendatakse erinevates kultuurides ühtmoodi ja need on näoväljendusi kõigile äratuntavad, ilma et peaks erinevaid keeli oskama. peetakse universaalset eks ja miks? 4. Võrdle Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline haru tegeleb omavahel ressursside mobiliseerimisega. See süsteem aktiveerub ohu- autonoomse või stressisituatsioonis ning kiirendab südametööd ja ahendab närvisüsteemi veresooni. Lisaks tõstab sümpaatiline haru vererõhku ning sümpaatilise aeglustab seedeelundkonna tööd, kasutades selleks energiat ja ja teisi keharessursse. Sümpaatiline närvisüsteem on töös näiteks kehalisel treeningul või äkksituatsioonides parasümpaatil (Autonoomne närvisüsteem, n.d). ise haru peamisi Parasümpaatiline närvisüsteem teeb kõike vastupidiselt
(Emerson, W. 1996). Traumaatiline sünnitus määrab paljuski iseloomu ja eluviisi. Teisiti öeldes, inimese sünni ajal kujunevad tunded, mis hiljem alateadvuse tasandil juhivad teda (Ray and Mandel). Ilmnes, et paljudel inimestel distress ja sünnitrauma jäävad allasurutuks ega avaldu enne noorukiea lõppu, täiskasvanu ea algust või isegi täiskasvanu ea keskpaika. Nad võivad ilmneda haiguse, suure psühholoogilise surutise ajal või stressisituatsioonis. Avastus, et meie põhilised, esmased tervisehäired saavad alguse embrüonaalses staadiumis, tähendab: selleks, et inimene võiks täielikult avada oma potentsiaali ja olla maksimaalselt efektiivne, peab teraapia toimuma tagasiulatuvalt samale algtasandile (embrüonaaltasandile). (Hanter, A., Uord, S.). (teadvuse olemasolu lootel). Loode on mõistusega subjekt ja käitumine, mis algab emaüsas, kandub arvatavasti edasi ka järgnevasse ellu. Inglise teoloog ja psühhiaater F
Laktaat lammutatakse või töötatakse ümber mittetöötavas skeletilihases, rasvkoes, maksas, neerus ja südamelihases. Puhkeolekus on lac 1 mmol/l, raskel tööl 15 mmol/ (max väärtused). Pika kestusega raskel tööl langeb laktaadi kontsentratsioon peale esialgset tõusu uuesti. SV AV regulatsioon NS kaudu: Bernard ”suhkrutorge”; vere glükoositaseme tõus stressisituatsioonis (stardieelne seisund) ?´KNS-I rakud katavad oma suured energiavarud glükoosiga, mis on insuliinist sõltumatu, kui vere suhkrunivoo langeb alla 0,5-0,2 g/l madalamale tekib hüpoglükeemiline sokk koos teadvuse hämardumise või koomaga. SV AV hormonaalne regulatsioon. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste B-rakkude hormoon insuliin langetab veresuhkru taset, suurendab glükoosi vastuvõttu kõikidesse keharakkudesse, intensiivistub
See sõltub laktaadi produktsiooni ulatusest anaeroobselt töötavates lihastes ja tema eliminatsiooni kiirusest. Laktaat lammutatakse või töötatakse ümber mittetöötavas skeletilihases, rasvkoes, maksas, neerus ja südamelihases. Puhkeolekus on lac 1 mmol/l, raskel tööl 15 mmol/ (max väärtused). Pika kestusega raskel tööl langeb laktaadi kontsentratsioon peale esialgset tõusu uuesti. SV AV regulatsioon NS kaudu: Bernard "suhkrutorge"; vere glükoositaseme tõus stressisituatsioonis (stardieelne seisund) ?´KNS-I rakud katavad oma suured energiavarud glükoosiga, mis on insuliinist sõltumatu, kui vere suhkrunivoo langeb alla 0,5-0,2 g/l madalamale tekib hüpoglükeemiline sokk koos teadvuse hämardumise või koomaga. MAKS (sv 10% massist = 120 g) Glükoosi kontsentratsiooni tõusu korral veres:*intensiivistub maksas glükoosi kasutamine glükogeeni sünteesiks, *intensiivistub maksas glükoosi kasutamine rasvhapete sünteesiks
ülesanne on reguleerida liikumiselundite tööd (motoornesüsteem) ja saada infot välismaailmast (sensoorne süsteem) 2. Autonoomne NS- selle kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu · Sümpaatiline süsteem- aktiveerub ohu-või stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharesursse. Pupillid laienevad, hingamine kiireneb, südametöö kiireneb, vererõhk tõuseb, seedeelundkonna töö aeglustub. · Parasümpaatiline süsteem- viib organismi rahulolekusse, taastades varusid ja tasakaalu. 10. Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehade osade tegevust ning kohandab inimese organismi
See sõltub laktaadi produktsiooni ulatusest anaeroobselt töötavates lihastes ja tema eliminatsiooni kiirusest. Laktaat lammutatakse või töötatakse ümber mittetöötavas skeletilihases, rasvkoes, maksas, neerus ja südamelihases. Puhkeolekus on lac 1 mmol/l, raskel tööl 15 mmol/ (max väärtused). Pika kestusega raskel tööl langeb laktaadi kontsentratsioon peale esialgset tõusu uuesti. SV AV regulatsioon NS kaudu: Bernard "suhkrutorge"; vere glükoositaseme tõus stressisituatsioonis (stardieelne seisund) ?????´KNS-I rakud katavad oma suured energiavarud glükoosiga, mis on insuliinist sõltumatu, kui vere suhkrunivoo langeb alla 0,5-0,2 g/l madalamale tekib hüpoglükeemiline sokk koos teadvuse hämardumise või koomaga. SV AV hormonaalne regulatsioon. Kõhunäärme Langerhansi saarekeste B-rakkude hormoon insuliin langetab veresuhkru taset, suurendab glükoosi vastuvõttu kõikidesse keharakkudesse, intensiivistub glükogenees
esimene isik, keda peale sündi nähakse; eesmärgiks on ellujäämis instinkt H. Harlow (1958) Study of Love - vaatles ahvipoegi - tulemuseks oli, et ahvike läks olukorras, kus ta kartis, pehme ja turvalise ema juurde, mitte selle juurde, kes andis süüa, kuid oli külm ja ebameeldivast materjalist Sel ajal arvati, et armastus käib läbi kõhu ehk toidu aga Harlow tahtis tõestada, et see on eksik arvamus - suutis tõestada vastupidist Kiindumiskäitumine tekib stressisituatsioonis uurimiskäitumine tekib läbi kiindumissuhte - tekib julgus uurida ja vaadelda hirmu tekitavat olendit, asja Pole vaja kehalist armastust; ei tohi lapsi ära hellitada; kõik vajalik tuleb ümbritsevast keskkonnast - nende ahvipoegade käitumine polnud nii usaldav Alguses said ta katsed palju kriitikat, kuid ta suutis tõestada, et oluline on emotsionaalne side, mitte ainult söömine 18 tundi veetis ahvipoeg pehme ja meeldiva emaga ning 2 tundi (söömisaeg) veetis ta külmast
Psühhiaatrilise konsultatsiooni aluseks on taustinformatsioon vanuri omastelt ja hooldajatelt. Uuringu teeb geriaatriat tundev psühhiaater. Tema määrata on diagnoos ja ravi. Vanurite puhul tuleb arvestada, et somaatilised ja psüühilised vaevused võivad esineda samaaegselt. Eriti tuleb tähelepanu pöörata ravimite koos- ja kõrvalmõjudele. Somaatilised haigused võivad süvendada psüühilisi häireid. On täheldatud, et tavaliselt tasakaalukas vanur võib stressisituatsioonis käituda üllatavalt agressiivselt. Vanuri äge deliirium võib jääda tähelepanuta kui ei kaasne rahutussümptomit. Karjuv ja rabelev vanur saab kiiresti psühhiaatrilist abi, liikumatult lamav hallutsineeriv haige jääb tähelepanuta, sest ta ei häiri kedagi. Psühhogeriaatrilise konsultatsiooni avaküsimus on piisava taustinfo saamine, eriti seisunditest kus vanur on mäluta, segane jne. Head infoallikad on omaksed ja hooldajad. Konsultatsiooni võib kasutada ka vanuri hooldajate
käitumist, poisse julgustatakse olema otsekohesed, agressiivsed. Seega, tegemist on muuhulgas sotsiaalse õppimisega. Samuti on uuringutes raporteeritud meeste ja naiste vahelisi erinevusi vägivalla tüüpides: poisid on märgatiud olevat füüsiliselt agressiivsemad, ent verbaalse vägivalla juures erinevusi ei esinenud. Mehed kasutavad vägivalda vahendina millegi saamiseks, naiste arvates on tegu sotsiaalselt ebasoovitava käitumisega, mis väljendub neil stressisituatsioonis või enesekonrolli kadumisel. Isiksuseomadused vägivallaga on seostatud ,,suure viisiku" isiksuseomaduste sotsiaalsust mida kõrgem sotsiaalsus, seda vähem agressiivsust. Samuti on leitud erinevusi agressiivsuse väljendumisel A ja B tüüpi isiksuste vahel. A tüüpi isiksus on pigem ambitsioonikas, kõrge saavutusvajadusega, hea suhtlemisoskusega; A tüüpi isiksusega inimestel on suurem oht haigestuda südameveresoonkonna haigustesse. B
polegi, järelikult pole mõtet üritatagi.” Efektiivne ja lahenduste otsimisele orienteeritud eluhoiak on mina olen OK / sina oled OK. See põhineb positiivsel ellusuhtumisel ja proaktiivsel hoiakul (ei otsita väliseid põhjusi ega takistusi, mida enamasti ei saa muuta, vaid keskendutakse sellele, mida saab ise teha probleemi lahendamiseks). 56 Karjäärinõustamine Teised hoiakud ilmnevad enamasti stressisituatsioonis. Nende põhjused on aga märksa süga- vamad ning võivad peituda kasvatuses. Neid hoiakuid illustreerib “hoiakute mägi” (IV osa Kasulikud lisamaterjalid). Transaktsionaalne analüüs Transaktsionaalset analüüsi on traditsiooniliselt kasutatud selleks, et kirjeldada, kuidas me suhtleme teistega ja endaga. See põhineb mina-seisunditel ja seda on kirjeldatud kui huma- nistlikku psühhoteraapiat
Motivatsiooni saab tõsta positiivse mõtlemisega ja mot on kaasasündinus. Motivatsioon avaldub tegevuses. Tegevuse käivitavad vajadused ja motiivid, ent vajaduste rahuldamine ning motiivide teokstegemine on võimalik ainult eesmärkide olemasolu. Autonoomse närvisüsteemi kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu. Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharessursse. Parasümpaatiline NS viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Emotsiooni komponendid:1.Eelnev sündmus 2. füsioloogiline reaktsioon 3. regulatsioon 4. emotsioon Põhiemotsioonid: Paul Ekmani 6 põhiemotsiooni – hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Hiljem on lisandunud veel põlgus.
põhimõtted on talle olulised väärtused,mistõttu on usaldatav ega peta teisi inimesi. Ambiverdid kujutaksid endast kahe äärmuse vahel asuvaid inimesi.Umber 16% inimkonnast on ekstraverdid,16% introverdid ja 68% ambiverdid. Eysenck hüpoteesi järgi määravad inimese asumise E-I dimensioonis kesknärvisüsteemi omadused,mis on pärilikud. Neurotism-stabiilsus Eysencki poolt defineeritud sõltuvalt reaktsiooni tüübist stressiolukorrale.Kõrge neurotismiga inimestel tekib stressisituatsioonis erutus kiiresti ning on kauakestev,madala neurotismiga ehk stabiilsetel inimestel tekib aga erutus aeglaselt ja läheb kiiresti üle.Neurotismi kõrget taste ei tohi aga segi ajada neurootilisusega ehk neuroosi kui haiguse põdemisega.Kõrge neurotismiha inimesed on emotsionaalselt labiilsed,tundlikud,rahutud,kartlikud,kergesti aktiveeruvad.Madala neurotismiga inimesed on püsivate,aeglaselt vahelduvata emotsioonidega,rahulikud,usaldavad,kindlad,stabiilsed,muretud.Eysencki arvates
annaabi.ee 
