Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust...
Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni läbi meeleelundite(näiteks silmad, kõrvad, ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid nahas), mis muudavad füüsikalised stiimulid närviimpulssideks[1]. Meeleelundite poolt vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine,kompimine, haistmine ja maitsmine. Meeli on
Tallinna Ülikool Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond MEELED ESSEE. Diana Kuulma KLÕ-14 Tallinn 2013 MEELTE ANALÜÜS Meeled on kui piirivalvurid inimese ja maailma vahel.Tänu meeltele toimub suhtlemine sisemise ja välimise vahel,toimub kontaks maailmaga,st elamine.Tajuda saab neid asju,mille jaoks on meil meeled olemas ja mille tajumiskvaliteet on piisavalt arenenud (Koerte haistmine on inimesega võrreldes tundlikum).Inimene on ise ka maailm,mida tajuda.Kehaga seotud meeltega,nelja alumise meelega,inimene tajub ennast,oma keha. Meeled on lasteeas lapse elus väga tähtsad
üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput mõlema küljel taga pool, magusat keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru taga otsas, valgu tundlikus. Tunned kõiki maitseid koos ning seega saad ka toidu maitse. Maitse meelt mõjutavad: lõhn, temperatuur, suitsetamine jne
Herman Karu 7. Klass Juhendaja: õp. Viiu Toomingas Kildu 2013 Loomade meeled: Kuulmine Haistmine Nägemine Maitsmine Kompimine http://www.pisi.ee/gallery/image.php? mode=medium&album_id=3&image_id=7040 Merisiga eristab kuni 33000 hertsi Inimene eristab 15000 kuni 20000 hertsi https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcRxoQHSXvtkQbJMhBv7IYjrser7PN7nS2koYI1a- 1xaDjRpQed8 Omavaheline suhtlemine https://encrypted-tbn2.gstatic
MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot
1. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab o...
See tähendab seda, et mida rohkem seennäsasid seda maitsetundlikum on see inimene ja suudab eristada rohkem erinevaid maitseid kui tavaline inimene. Mis on kinestees? Inimese võime tunnetada oma keha liikumist. Kirjelda põgusalt iga meelesüsteemi puhul, millist tüüpi stimulatsiooni see süsteem väliskeskkonnast vastu võtab ja mis mõjutab otseselt retseptoreid meeleelundis? Põhimõtteliselt võtavad kõik meeled vastu nii füüsilisi kui keemilisi stimulatsioone väliskeskkonnast. Meeleretseptoreid jaotatakse stiimuli päritolu alusel kas stiimul pärineb väliskeskkonnast või stiimul pärineb sisekeskkonnast. Stiimuli laadi põhjal liigitatakse sensoreid kas valgusele, mehaanilisele stiimulile, keemilisele stiimulile või temperatuurile reageerivateks. Silma mõjutab enam valgus, mehaaniline stiimul, maitsmismeelt keemiline stiimul, temperatuur, mehaaniline stiimul, kuulmist mõjutab mehaaniline
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad...
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18
et k püsiks konstantsena, peab Δ I tõusma, lähtuvalt? Selgitage seda seost kui I suureneb. ühe näitega. Fechneri seadus (n=k*log(Sn/S0)) näitab, et tajumulje kasvab aeglasemalt, kui stiimuli väärtus. Mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab tajumulje. Meeled on tundlikud madala intensiivsusega stiimulite suhtes ja muutuvad üha vähem tundlikuks kui stiimuli intensiivsus kasvab. Näiteks hämaruses ollakse suutelised märkama selliseid väikesi heleduse erinevusi, mida ereda valguse korral ei erista. 21. Mis on visuaalne agnoosia
Meeled, aju ja närvid Meeled ütlevad sulle, mis sinu ümber maailmas toimub. Silmad, kõrvad, nahk, nina ja keel on sinu meeleelundid. Nad koguvad teavet ja saadavad selle närvide kaudu sinu ajju. Aju muudab selle pildiks, helideks,puudutusteks, lõhnadeks ja maitseteks. Kuidas silmad näevad? Kõikjal su ümber on valgust. See siseneb silma pupilli kaudu ( must täpp silma keskel ). Silma põhjal muutub valgus närvisignaalideks, mis liiguvad ajju. Aju muudab signaali piltideks. Kuidas kõrv kuuleb? Kõrvalest kogub helisid ja juhib need kuulmekilele. Helid panevad selle kõrvaosa vibreerima (väga kiireti värisema). See paneb liikuma karvakesed sisekürvas, mis on ühenduses närvidega. Need saadavad informatsiooni helide kohta ajju. Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides. Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeelek...
I teema eksam: meeled ja taju 1. Helialine sagedusele vastab psüühikas heli kõrgus. 2. Eristuslävi on: vähim tunnetatav erinevus subjektiivsetes intensiivsustes (nt vähim helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 9. Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. Geštaltid: sarnasus, hea jätkuvus, ühtlane taust. 10. Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused umbes 10 minuti jooksul pimedusega. 11. Mida m...
MEELED JA AISTING kognitiivsed protsessid-psüühikaga seotud protsessid erinevatest infojuppidest panen mälupildi kokku, tunnetuste kaudu Kuidas tekib? John locke- inimene tühi leht, alustab infokogumist, pole ikagi tühi leht sündimisel, nägemissüsteemis on viisid, kuidas ta väliselt tulevat informatsiooni reageerib, näeme 3d, tajume sügavust, kaasasündinud need, pole õppinud sügavust tajuma õpib rääkima, aga kaasasündinud eeldused. GEENID+KESKKOND 10 000h harjutamist-kujuneb välja talent (tglt keerulisem) meelekindlus-geenidega määratud MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab ...
jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon. Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite.
Maipõrnikas Maipõrnikad Maipõrnikad, taimekahjuritena tuntud mardikalised (põrniklased). Eestis on levinuim harilik maipõrnikas. Areng kestab kuni 5 aastat. Elulaadilt ja kahjustustelt sarnanevad maipõrnikaga juunipõrnikas ja aiapõrnikas. Lendleb mai lõpul ja juuni algul soojadel tuulevaiksetel õhtutel. Toitumine Tema menüüsse kuuluvad taimede maapealsed osad eelkõige noored võrsed, lehed ja õied. Lehtedesse tehakse suuri ebakorrapärased auke. Vastsed Maipõrnika vastne ehk konutõuk on valge tõuk, kes elab mullas 4-5 aastat. Esimesel suvel on tõuk 5-10 mm pikkune, neljandal või viiendal suvel juba 45-60 mm pikkune. Konutõugul on omapärane C- kujuliselt kõverdunud keha ja 3 paari rindmikjalgu. Aiapidajate jaoks on ta kahjur, kuna 3-4 aastased tõugud võivad taimede, nt maasikate juured täielikult ära süüa. Meeled Maipõrnikas ei näe hästi. Kuna ta on ööloom, orienteerub ta tundlate abil, mis on hästi arenenud ja sarnanevad väikese lehvi...
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline
Lühiuurimus Meeled Nägemine Nägemine on üks viiest meelest. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab
kujunemist)! MEELED 7. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? Kant(nativism) mõistus ise korraldab maailma, kaasasündinud. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Locke(Empirism) - teadmised pärinevad kogemusest. Väline keskkond ja kasvatused 8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel.-Nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt:
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
....................................................................................................3 1.6. Areng.......................................................................................................................... 3 1.7. Ohustatus ja kaitse......................................................................................................3 1.8. Territoorium................................................................................................................4 1.9. Meeled........................................................................................................................ 4 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 5 PILDID..............................................................................................................................6 1. PRUUNKARU 1.1. Levila Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aaafrikas.
innerveerivad -motoneuronid. Lihaskäävid- lihaskiud+närvilõpmed, keha asendi retseptorid, tundlikud lihase venituse korral. Golgi kõõlusorganid tundliku lihase kontraktsiooni suhtes, takistavad seda. · Valu- notsiretseptorid, kaasneb sümp NS aktivatsioon. Roll alanevatel inhibeerivatel teedel, lähtuvad taalamusest ja ajutüvest, transmitteriteks endorfiinid. · Temperatuur- temp tõusmine 10 kraadi võrra, kiirendab ainevahetust 2x Spetsiifilised meeled Maitsmismeel- maitsmispungad sisaldavad maitsmisretseptoreid (kemoretseptorid). Sensoorne transduktsioon maitsmisrakkudes- ioonkanalite läbimine, seostumine G-valk retseptoriga, viib Ca-kanali avanemisele. 5 erinevat primaarset maitset- hapu, soolane, magus, mõru, umami. Maitsmisimpulsid edastatakse kesknärvisüsteemi VII ja IX kraniaalnärvi kaudu. Haistmine- G-valk seotud (kemo)retseptorid ülemise ninakäigu haistmisepiteelis. Aksonid moodustavad I kraniaalnärvi.
Närvisüsteemi ehitus ja talitus Helene Urva Maidla Pk, 2009 Bioloogia, 9. klass Tänane eesmärk? · Mida närvisüsteem teeb? · Millised osad on ajul? Mis on nende ülesanded? · http://www.youtube.com/watch? v=GTv2mRH1Wac&feature=related * NÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem (närvid, mis ühendavad (peaaju ja seljaaju) pea ja seljaaju kogu Ülejäänud kehaga) Kesknärvisüsteem · Juhib kogu organismi tegevust Seljaaju Peaaju · Koosneb miljarditest närvirakkudest · Erinevatel osadel on erinevad ülesanded Aju "võimsus" sõltub suuresti keha suuruse ja aju suuruse vahekorrast. Ajupiirkonnad ja nende funktsioonid · Õpikus lk 86 joonis · Tee tabel täidame tunni jooksul, jäta ruumi! Suuraju Vaheaju Keskaju Väikeaju Piklikaju ...
midagi peegeldada. Ettekujutusjõul on väga tähtis roll ideede tekkimisel. Nimelt meie piiritu ettekujutlusjõud ongi see, mis võimaldab vaimu, kui valge paberi, ideid täis maalida. Meie teadmiste materjal võib pärit olla kahest allikast, välistest objektidest ja vaimu tegevuse järel sündinud ideedest. Kuna viimane ei saa aset leida ennem kui esimene, võib väita, et teadmiste algeks on eelkõige väline allikas. 3) Aistimine leiab aset hetkel, mil meie meeled puutuvad mõne välise objekti või nähtusega kokku. Meeled toimetavad nende objektide tajumused vaimu, eristades samas seda, kuidas need objektid meie meeli mõjutavad. Ühesõnaga sõltub aistimine täielikult meeltest ning sellest, kuidas meeled ühte või teist objekti tajuvad. 4) Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevused. Need ideed tekivad, kui vaim tegeleb juba temal olemasolevate ideedega ning hing samal ajal peegeldab ja kaalub kõiki neid tegevusi
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon
Närilised Hambad : iseteritavad lõikehambad, puuduvad silmahambad, hambalaie lameda pinnaga mälumiseks Söömine : kasutavad esikäppasid söömisel, väikekasvulised, nad on toiduks paljudele,tavalised varvasjäsemed küünistega taimed närilised lihatoidulised Sigivus : neil on väga suur sigivus (rottidel 6-8p aastas, hiirtel 8-15p korraga). Eestis on 18 liiki : põldhiir, koduhiir, vesirott, kodurott, rändrott Teisi närilisi : vesisiga, merisiga, hamster, okassiga Kiskjalised Hambad : lõikehambad toidu lahti hammustamiseks silmahambad söögi surmamiseks ja kinnihoidmiseks purihambad toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad 1 koerlased Keha : jäsemed kohastunud pikkade vahemaade läbimiseks ja jälitamiseks, neil on nürid küünised Meeled : väga hea haistmine, värvuste nägemine k...
võtnud, kõiges tuleb kahelda. Selleks,et inimene suudaks sellise suure töö ette võtta, peab ta olema piisavalt küps ning ta peab omama mingit põhjust, miks seda teha. Selle põhjuse annab inimesele tema aru, mis ütleb, et miski ei ole kindel. On väga kerge minna tagasi harjumuspäraste arvamuste juurde, sest need on väga usutavad ning mõistuspärasem on neid uskuda, kui eitada. Descartes kirjutab,et tema meeled on teda enne petnud ning ei saa enam täielikult usaldada seda, mis on sind enne petnud ( näiteks vees kõverana paistev pulk on tegelikult sirge) seega kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Järgmisena jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Descartes kirutab,et ta tunduks hulluna
Budistlik meditatsioon Mediteerimisest üldiselt: Ladina keeles meditatio Vaimne praktika Sisekaemus Mediteeritakse istudes Erinevates koolkondades erinevad tehnikad Jälgitakse traditsioone ja õpetaja juhiseid Ühismeditatsioonid ja ka üksinda Budistlik meditatsioon tee meelerahu ja ületava mõistmiseni Arendatakse meelerahu, lõdvestumist, ühte suunatud keskendumist, südamlikku sõbralikust, kaastunnet, heaolutunnet Et saada valgustatuks, vabastada lõplikult meeled ja jõuda nirvaanasse Suunatakse tähelepanu mõnele objektile Budistliku meditatsiooni abivahenid Mantra Mandla Hingamistehnikad (nt pranayama) Kehaasendid (nt asana) 8-osaline tee Saavutatakse mediteerimise teel ja lõpptulemuseks on jõudmine nirvaanasse. 8-osalise tee astmed: 1. täiuslik nägemus 2. täiuslik tunne 3. täiuslik kõne 4. täiuslik tegu 5. täiuslik eluviis 6. täiuslik püüdlus 7. täiuslik teadvustamine 8
Teised religioonid tunnistavad rohkem dualistlikut seisukohta, milles tunnistatakse mõlemat. Kõige paremad näited esinevad idamaistes filosoofiates ja uskumustes. Taoism ja erinevad tõlgendused budismist, eriti zen budismist, õpetavad et erinevuste nägemine enda ja universumi vahel on omavoliline. Solipsismi jälgi on leitud ka hinduismi filosoofia raamatus Brihadaranyaka Upanishad, mis ulatub tagasi esimesse aastatuhandesse eKr. Upanishad õpetab, et meeled on ainuke jumal maailmas ja et kõik sündmused siin universumis on meeltes loodud. Mõned tõlgendused budismist kinnitavad, et väline reaalsus ning meeled on mööduvad nähtused või illusioonid. Meeled ei saa eksisteerida ilma välismaailmata ja vastupidi. Mahayana budism õpetab, et objektiivset reaalsust saab kogeda eraldi individuaalsetest meeltest. Prasangika budismis usutakse, et isegi kui füüsilised objektid võivad eksisteerida siis kõik
tegevus peitu, ja inimestele märkamatuks. Samamoodi jääb peitu igasugune peenem metaskematism jämedamate kehade osades (mida tavaliselt nimetatakse muutumiseks, kuigi see tõelisuses on kohavahetus väga väikeses ulatuses): ja ometi, kui neid kahte, mis me ütlesime, ei uurita ega tooda päevavalgele, ei saa looduses tööde poolest midagi suurt toimuda. Jälle, tavalise õhu ja kõigi kehade loomus, mis õhku hõreduse poolest ületavad (mida on väga palju), on peaaegu tundmatu. Sest meeled iseenesest on ebakindlad ja ekslikud asjad: ja tööriistad meelte võimendamiseks või teravdamiseks ei suuda palju; vaid igasugune tõelisem looduse tõlgendamine saab teoks näidete kaudu ning sobivate ja kohaste katsete kaudu kus meeled otsustavad ainult katse põhjal, katse looduse ja asja enese põhjal. LI Inimaru kipub omaenese loomuse poolest abstraktsete asjade juurde; ja ta kujutab ette, et need, mis on mööduvad, on püsivad
Armastuse eest ei keegi pääseda saa mitte kunagi. Sõprust ei saa müüa nagu asju poe letil ega osta ka. Vihmane sügispäev jahe ja tuuline toob ihule külmavärinad. Muudab meele tusaseks päeva kurvaks. Öine tuuleiil kahtlane tormiulg ära viib mõtted. Magama meid siis paneb ning kustutab kõik tuled. Linnud laulavad päikene taevas kumab on ilus suveilm. Päike pilve taha kaob kena päevgi peitu poeb. Õnn ootamatu hea tabab meid järsku teeb meie meeled rõõmsaks õnnelikuks. Õnn ootamatu hea tabab meid järsku teeb meie meeled rõõmsaks õnnelikuks.
Descartes Descartes väidab, et me saame oma meeltelt tihti petta, on palju kaheldavat ja ebausaldusväärset, mida meeled meieni vahendavad. Küll aga on ka selliseid asju, mis on võetud meeltest ning milles ei saa kahelda, näiteks sellised põhialused, et mina loen praegu seda teksti, või istun siin toolil. Need on esmapilgul iseenesest mõistetavad põhitõed, kuid samamoodi need muutuvad kaheldavaks, kui me kogeme seda unes. Kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi ärkvelolekut eristada unest ning kui me näeme unes seda, et me istume ja loeme seda kirjutist, osutub see ebatõeseks
Saab lapsele selgitada rahvakalendri tähtpäevi Muinasjutt lahutab lapse meelt ja teeb lapse õnnelikuks MUINASJUTU VALIK Eakohane jutt väiksematele lühem, lihtsam, kordustega. Arvestada laste ealiste iseärasustega Kõnearenduse aspekt Aastaajad ja tähtpäevad MUINASJUTU ESITAMINE Kõigil peab olema mugav. Täiuslik muinasjutt on jutustatud muinasjutt. Anda lastele aega muinasjutu tajumiseks, ära kiirusta! Nukuetendus, lavastusmäng.. Kõik meeled tegevusse! KÕIK MEELED TEGEVUSSE Hämaruses valgus ja heliefektid Looduselementide lisamine(tuli, vesi, õhk, mets) Jutustaja häälekasutus, välimus, miimika Häälega mängimine Maskeering Ehmatused, imestused Mida suurem on esitaja näitlejameisterlikkus, mida ilmekamalt, lihtsamalt ja lastepärasemalt ta esineb, seda jäägitumalt laps muinasjutule kaasa elab. MUINASJUTUKOOL Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskus Looja Piret Päär
ei pööra tähelepanu teo tagajärgedele - Meta-eetika: naturalism, moraalne relativism, emotivism VÄLISMAAILM - Tavamõistuslik realism: eksisteerivad materiaalset objektid nagu majad, puud, autod, mille kohta teame tänu meeltele. Need eksisteerivad ka siis, kui me neid ei koge. Objektid on sellised, nagu ilmnevad, st meie meeled on usaldusväärsed. -Skeptitsism: meeled petavad mõnikord (nt. sirge pulk vees kõver); õõnestab motet, et meeled annavad tõest teavet maailma kohta - Cogito, ergo sum: isegi kui kogemused tekitatud kellegi/millegi poolt ja välismaailma ei eksisteeri, on siiski tõde, et ma eksisteerin. Sellest, et kahtlen, ilmneb, et eksisteerin. (Sellest, et ma mõtlen või kahtlen, tuleneb see, et ma olen)
,,Sest vahel oli nii, et tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks, ja väga suured kujud nende otsas ei paistnud suured maa pealt vaadates; ja ka loendamatu hulga teiste seda laadi asjade puhul märkasin, et väliste meelte otsustused on ekslikud." Meie mõtted välise maailma kohta tulevad meieni läbi aistingute ja meelte eelneva näite korral võib järeldada, et aeg-ajalt meie meeled petavad meid, aga kuidas saada siis aru, millised mõtted ja meeled on õiged ja millised on nö valed?
Blaise Pascal „Mõtted“ Pascal käsitleb inimese eksistentsiaaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Pascal ütleb: „Kuna oleme igas mõttes piiratud, siis avaldub keskmine asend kahe äärmuse vahel kõigis meie võimetes. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, liigne lärm teeb meid kurdiks, liigne valgus pimestab, liigne kaugus ja liigne lähedus takistab meil nägemast, liiga pikk ja liiga lühike jutt jääb meile segaseks, liiga palju tõde vapustab meid...“(lk 44). Ehk siis teiste sõnadega: Pascali arvates toimivad inimese kõik meeled kõige paremini siis, kui on antud keskmine variant tajutavast. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab?
Ja sellekaudu j6uavad nad esimesena filosoofilise enesem22ratluseni. Dialektiline loodus asendati metafyysilise olemisega (loodus muutub m6ttetasemeliseks m22ratlemiseks) Parmenides (6. 5. Saj eKr) Elea filosoofiakoolkonna rajaja. Tema teoses `Loodusest' v2idab et liikumine on n2ivus ning universum on yksainus. Pidev ja muutumatu. S6nastas vastur22kivuse printsiibi ja demonstreeris loogilise t6estuse v6imalikkust. `'M6istus on m66dupuu, sest meeled petavad'' On p2rit l6una itaaliast Eleast. Polnud yksk6ikne kodumaa poliitika vastu, syndis suursuguses perekonnas. Tema looming ta n2gi k6ikjal muutumatust, rahu, j astabiilsust. R22kis olemise staatilisest ja pysivast loomusest. Filosoof Platon v6ttis siit palju eeskuju. `Loodusest' luulevormis. Ta n2gi ennast syndinuna s6javankris mida veavad tugevad m2rad. (symboliseerib tugevaid hingekirgi) J6uab linnav2rava juurde kust leiab linnavalvuri kelleks on 6iglus
looduse tõeliselt olemusest õiget arusaama. Samas ei saa eitada sellise tööriista vajadust, kuid kuna endine tunnetustööriist( loogika) on olnud kõlbmatu, siis pakub see põhjuseid tööriista mittevajalikkuseks. Baconi arvates võib uueks tunnetustööriistaks olla mõtlemine, kuid selle rakendamiseks peab inimene andma end looduse võimu alla ning see omakorda piiraks mõtlemisvabadust. 2) Mõte peaks rajanema meelte tajumustel endil ehk mõtlemine ja meeled peaksid samastuma, mitte vastanduma. Mõtet ei tohi jätta iseenda hooleks, teda peab pidevalt juhtima nagu juhitakse masinat. 3) Kõik tajumused(meelelised ja mõttelised) lähtuvad inimese, mitte universumi analoogiast. Inimaru moonutab ning rikub asjade loomust kuna segab oma loomuse nende omasse. 4) Hõimuiidolid põhinevad hõimul ehk sool kui tervikul, koopaiidolid on aga inimindiviidi iidolid, kõik näevad looduse valgust erinevalt
jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mingit maailma ega kohta, kus ta oleks olelnud a) Kuna ta mõtles kahelda teiste asjade tões, tähendas see, et ta on olemas 4
sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjuseks on tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. ("Aeg", luulekogust "Päikesepillaja") Luulenäiteid Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu.
stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93). Weberi seadus Inimese meeled (nägemine) tajuvad suhtelisi, mitte absoluutseid suuruseid. Avastas minimaalse vajaliku juurdekasvu, mis on vajalik, et märgata kahe suuruse erinevust (0,03). Mida suurem on algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetaks märgata. Eristuslävi- minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Erutusläve kõrgendamise teelmuudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks
emotsionaalset seisundit, keskendumisvõimet ja energia liikumist kehas, saame mõjutada oma emotsionaalset seisundit. Näiteks on keskendumisvõimel oluline tähtsus treeningul valitsedes oma hingamist on selle saavutamine kindlasti tunduvalt lihtsam kui mitte oma hingamist kontrolli all hoides. 5) Pratyahara: Keskendumise ning meditatsiooni hõlbustamiseks lülitatakse välja aistingud. See tähendab seda, et meeled pööratakse väliselt sotsiaalselt ja füüsiliselt maailmalt ära sisemisse mõtte-, hinge- ja vaimumaailma. · Praeguses ühiskonnas viibime me pidevalt niiöelda massimeedia rünnaku all. Meie meeli püütakse mõjutada just meelte kaudu. Tuleb elada aga nii, et elu tõelised eesmärgid ei jääks kõrvale. Mõistus ehk teadvus töötab kõige paremini, kui ta on mõtetest tühi. 6) Dharana: Keskendumine.
Kuidas suhestub ülejäänud maailm ja eksistents minu mõttemaailmaga? Descartes leidis oma filosoofilise arutluse jaoks väga õige vormi. Üksindus, vaikus ja rahu. Samuti oli väga tähtis kasutatud metoodika minna täiesti algusse, kahelda kõiges ja alustada teadmiste ülesehitamise päris nullist. Kas ma olen olemas? Millisel kujul ma eksisteerin? Kas see mida ma näen, kuulen ja tunnen, on tegelikkus või kõigest meelepete? Kas need samad meeled ja mõistus, mis on võimeline meile unes kujutama ükskõik mida ja looma ka tunde, et see kõik on tõelisus, võib seda teha ka näiteks ärkvel olles? Koguaeg? Need on peamised küsimused, mida Descartes endalt küsis ja millele asus vastust otsima. Descartes alustas oma meditatsiooni täiesti algusest. Iseendast. Jättes kõrvale kõik muu, kõik teadaoleva, selleks et oleks võimalik mõista enda olemust ja võimalik loogiliselt ning selgelt asuda oma mõttemaailma uuesti üles ehitama.
Mälu, mälutehnikad Mälu Igapäevaelu Mälusüsteemid Salvestamine Meelespidamine Meenutamine Lühiajaline ja pikaajaline mälu 9 10 ühikut Organiseeritus Working memory 19941892765831972 Chunking Mälu struktuurid Lõhnamälu Liigutusmälu Meeled Nägude tundmine Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Endel Tulving 3 mälusüsteemi: -Üldised faktilised teadmised -Isiklikud kogemused -Oskused ja harjumused Mäluprotsessid Salvestamine ehk kodeerimine Meelespidamine ehk säilitamine Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas tugevdada mälu? Söök Energia Ärkamine Mälu treenimine Kordamine Tuupimise lõpetamine Harjumus Tänan tähelepanu eest!
jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Luuletus ,,Aeg" on paarisriimis luuletus. Siin on pidevalt korratud luuletuse mõtet, et kõige tähtsam elus on ikka olevik ja elada tuleb praeguses hetkes. Olin seda luuletust lugedes rahul, sest oli mõte ja seda oli selgelt ja arusaadavalt edasi kantud. Kõige tähtsam on elus see, mis on praegu-olevikus. Minevik on juba möödas ja seda muuta ei saa, kuid alati on võimalus meenutada minevikujuhtumisi. Tuleviku
midagi täiuslikku kuna vähem täiuslik on täiuslikuma tagajärg. Lisaks oleme me teadlikud oma ebatäiuslikest omadustest, järelikult on keegi need meile omandanud, sest kui me ei sõltuks kellestki, oleksime meie ise täiuslikud ja kõikvõimsad. Descartes: ,,I Meditatsioon" 1) Senini on kõike tõeseks peetud kuna kõik teadmised võetakse meie meelte abil vastu ja me ei kahtle nendes kuna oleme arvamusel, et meie enese meeled meid ei peta ehk usaldame oma meeli liialt. Tegelikkuses petavad meeled meid mõnikord ning seetõttu tuleks meelte teel vastu võetud tões alati kahelda. 2) Kahelda ei saa me selles, kuidas me tunnetame iseennast, praegu, siin, sel hetkel. Väita, et ma pole siin, kus ma olen, vaid kuskil mujal oleks hullumeelne ja ebaloogiline. Samas ei suuda magav inimene eristada unes- ja ärkvelolekut ning võib tajuda end olevat ärkvel.
surmamõistetu Kurbust kanda nagu õnne mõnda Siis nagu sirguks sinu tiibe redel Helgelt heliotroop Valkjasroheline siid Nire sõlm Väike sõsar Pingul kõrte siid Impressionism Ekspressionism "Ah! Toredaim on elamine "Ah, puu, kõik õied minu maine üle saja! ja vägev vere surematu Kõik lõhnad mulle, väike püüd! rikas lill! Mind võidab Rõõmu ihar, Mu meeled ammu oodand hõiskav hüüd, ärevil ma iial pole kaaluv ega nii mõne pika igatsuseaja." kaine."
Seejärel väidab autor, et vaimu tunnetus kaoks, kui ära võtta aju või selle osa, milles arvatakse olevat ühismeel. Kui me lööme ära jala tundub nagu eksisteeriks valu jalas, kuigi tegelikult ajus. Närvide abil kannab keha valuaistingut , nii et vaim tunneb paratamatult sama. Ja seda sama võib arvata ka mistahes muude aistingute puhul. Kõik see mis on meile loomu poolest antud on tõenduseks Jumala vägevusest ja hüvelisusest. Kõike seda mis puutub keha heaolusse tunnetavad meeled palju sagedamini tõde, kui valet. Seega ei pea ma enam kartma, et see mida meeled mulle iga päev esitavad on vale. Ja, kui keegi ilmuks minu ette ja siis äkitselt kaoks ilma, et ma näeks kust ta tuli, siis peaksin teda pigem tondiks või aju loodud pettepildiks. Teisel juhul oleks tegemist unenäoga, sest ärkvel olles ma teaks selgelt mida näen ja tunnen. Asjatoimetuste paratamatus ei anna meile aega
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine?
Mis saab siis, kui mõisted ei ole seotud kogemusega? "Heitkem see siis tulle, sest see ei saa sisaldada muud kui targutamist ja illusioone," ütleb Hume. Hume leiab, et vaimset substantsi pole olemas. Miks? Tema arvates asjadel ja nähtustel on tähendus vaid siis, kui neid saab kogeda ja tajuda. Aga mida mõista mina ise või mina all? Kui ma mõtlen endale, siis alati seostuvad selle mõistega erinevad aistingud/tunded, mida on vahendanud mulle minu meeled (nt armastus, vihkamine, heameel, meelepaha jne). Mind ennast aga ei ole võimalik tajuda, st endani ei küüni ma mitte kunagi ilma, et seda vahendaksid minu meeled, st midagi muud pole mul võimalik tajuda peale oma aistingute, seega on minu mõistus üks suur kimp meelepilte. Mind ennast ei saa tajuda, ja kuna seda ei saa tajuda, siis puudub sellel ideel sisu. Meil pole mingisusgust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
