Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi. · Motivatsioon mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu kas teiste- või enesepoolne kinnitus. Mudelite jäljendamisele avaldab peamiselt toimet enesekinnitus: enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene selle sammuga võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Lisaks motiveerib inimest tegevuse tulemuslikkus: kui tagajärjed vastavad ootustele/nõudmistele, siis on see omakorda tugevdavaks enesekinnituseks. 3 Mälu mõiste läbi aegade
tagasisidel, mis võimaldab avastada vigu. Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi. · Motivatsioon mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu kas teiste- või enesepoolne kinnitus. Mudelite jäljendamisele avaldab peamiselt toimet enesekinnitus: enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene selle sammuga võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Lisaks motiveerib inimest tegevuse tulemuslikkus: kui tagajärjed vastavad ootustele/nõudmistele, siis on see omakorda tugevdavaks enesekinnituseks. 3. Mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu protsessid on:
õnnestuda, ja tagasisidel, mis võimaldab avastada vigu. Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi. Motivatsioon mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu kas teiste- või enesepoolne kinnitus. Mudelite jäljendamisele avaldab peamiselt toimet enesekinnitus: enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene selle sammuga võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Lisaks motiveerib inimest tegevuse tulemuslikkus: kui tagajärjed vastavad ootustele/nõudmistele, siis on see omakorda tugevdavaks enesekinnituseks. 6 Mälu osa õppimisel Vaadeldes õppimist, ei saa kuidagi mööda minna mälust. Mälu on igasuguse intellektuaalse (vaimse) tegevuse alus
üleüldine ettekujutus, vaadatakse millistest osadest see koosneb ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta. 3) Taastamine. Uue käitumisviisi omandamises on oluline koht praktiseerimisel ja taastamisel. Keerukamad toimingud ei pruugi kohe õnnestuda, taastamisel saab avastada vigu. 4) Motivatsioon. Mudelit rakendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu. Bandura järgi avaldab mudelite jäljendamisele toimet peamiselt enesekinnitus (enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi). Inimest motiveerib ka tegevuse tulemuslikkus (kui tagajärjed vastavad ootustele ja nõudmistele, siis on see omakorda tugevaks enesekinnituseks). (3: 93-94) Albert Bandura: inimesed eelistavad korrastatud keskkonda ehk kus on seos käitumise ja hüvituse vahel. (8) Albert Bandura uuris eksperimentaalselt 1963. aastal, kuidas mõjutab mudelõpe vägivaldset käitumist
nagu ta teeb seda kõikides teistes valdkondades ( . 2011). Negatiivses aspektis võib välja tuua kolm vaadet. Esimene negatiivne variant kui kättemaks. Mõned emad süvendavad oma tütardes meeste vihkamist, ässitades neid teadlikult meessugupoole vastu. Eriti hästi mõjub see, tuues näitena oma abikaasa (lapse isa). Erilist kahju teeb see tütardele, poisslastele, kui samasoolisele, on see mõju väiksem. Teine negatiivsuse variant negatiivsus kui enesekinnitus. Tihtipeale on peredele oluline traditsioonide hoidmine. Selle põhiprintsiip on see, et mees peab juhtima. Kolmas variant negatiivsus kui profülaktika. See variant tekib sagedamini kuulujuttude baasil. Negatiivsus toob perre sageli selliseid resultaate, mida vanemad on püüdnud vältida. Negatiivsust võib iseloomustada mitte ainult perekeskset, vaid ka kui "ühiskonna arvamuse" mõju ( . 2002). Ühiskond ignoreerib seksuaalset sfääri
oleneb tingimustest, milles see toimib. Mudel käitumist vallandava/pidurdava tegurina. Jäljendamist vallandavad märguanded. Tasustus kaasaelamise teel. Sotsiaalse õppimise faasid: märkamine peame muud käitumisviisi ka omandama ja peame seda käitumisviisi märkama või selle suhtes tolerantsed olema meeldejärmine - reprodutseerimine - kordamine motivatsioon on oodata, et kaasneb tasustus, võibolla teiste poolt või enesekinnitus Õpetaja kui mudel õpetaas nähakse kõrgea staatusega isiklust, austatakse Õpilased mudelina Humanism Humanistlik õppimiskäsitlus kogemusliku õppimise kontseptsioon Tuntumad esindajad on E. Fromm, G. W. Allport, A. Maslow Üksteisi individuaalsete kogemuste kaudu õppimiseks läheb vaja dialoogi. Nii õpetaja kui õppija on koolitustegevuse subjektid. Mõlemad on vastutavad, mõlemad mõtlevad ise. Kolb 1975, kogemusliku õppimise mudeli looja
meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. 31. Suunatud avastusõppe kui õppestrateegia olemus. Suunatud avastusõppe 5 faasi, mis tuleb läbida õpilase tunnetustegevuse toetamiseks. (8.1) Õppimine toimub kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Igast õppeainest saab anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse tunnetuslikku eripära: väikelastel tegevus, algklassides kujundlik, keskkoolis sümboolne mõtlemine. Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega.
kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vanemlik hool: järeltulijate toitmine ja nende eest hoolitsemine - suhtlussoov: püüd vältida üksindust ning lävida omasugustega - enesekinnitus: püüd domineerida, võtta üle juhi positsioon, demonstreerida oma staatust või üleolekut - sõnakuulelikkus: leplus ja alluvus endast tugevamate ees - viha vallapäästmine: agressiivsuse vallandamine eesmärkide saavutamist takistavate tegurite suhtes - abipalumine: abiotsimine olukorras, kus oma jõudega ei saada hakkama - terviklike asjade- elupaiga, tööristade jm- valmistamine - endale kuuluva ja tarvikliku kaitsmine - near: teiste inimeste äpardumiste väljanaemine
tagasisidel, mis võimaldab avastada vigu. Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi. · Motivatsioon mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu kas teiste- või enesepoolne kinnitus. Mudelite jäljendamisele avaldab peamiselt toimet enesekinnitus: enne mingi käitumisviisi rakendamist kaalub inimene selle sammuga võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Lisaks motiveerib inimest tegevuse tulemuslikkus: kui tagajärjed vastavad ootustele/nõudmistele, siis on see omakorda tugevdavaks enesekinnituseks. 21. Intelligentsus Pärilikkus ja keskkond Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et,
Algul jäljendatakse soovitud tegevust ligilähedaselt ja alles seejärel korrigeeritakse õpitut kas lähtuvalt isiklikest oletustest, teistelt saadud hinnangutest või mudeli täiendaval ja hoolikamal jälgimisel märgatust. 4) Motivatsioon. Mudeli jäldimise teel omandatud käitumine rakendub siis, kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Bandura osutab, et selleks võib olla otsene tasustus teistelt, kaasnev tasustus või enesekinnitus (1986). Käitumisviisi, mis kindlasti toob kaasa karistuse, üldjuhul ei soovita jäljendada. 5. Mis on olulisemaks subjektiivseks tingimuseks, et kunagi meelde jäetud käitumismall rakenduks? Käitumismalli õige tasustamine. See tähendab, et kui õppija teab, millist käitumist tasustatakse. 6. Millist kolme tasandit saab eristada õpetaja toimes õpilastele mudelina? Õpetaja toime mudel:
toimub järk-järgult. Algul jäljendatakse soovitud tegevust ligilähedaselt ja alles seejärel korrigeeritakse õpitut kas lähtuvalt isiklikest oletustest, teistelt saadud hinnangutest või mudeli täiendaval ja hoolikamal jälgimisel märgatust. Motivatsioon - mudeli jälgimise teel omandatud käitumine rakendub siis, kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus. Bandura osutab, et selleks võib olla otsene tasustus teistelt, kaasnev tasustus või enesekinnitus. Käitumisviisi, mis kindlasti toob kaasa karistuse, üldjuhul ei soovita jäljendada. 7) Õpetaja ja õpilased mudelina. Õpetaja toime mudelina: õpetajad on pidevalt õpilastele eeskujuks, kuidas millessegi suhtuda ja mida üldse arvata õppimisest koolis. õpetajad annavad õpilastele pidevalt eeskuju, demonstreerides, kuidas nad suhtuvad õpetatavasse ainesse ja lahendavad mitmesuguseid ainealaseid probleeme ning
Kaks põhilist sekkumise tüüpi: Esiteks need, mille abil suurendatakse mingit tüüpi käitumise esinemise tõenäosust. · positiivne kinnitamine - näiteks kui õpilane vastab, õpetaja ütleb, et oled tubli ja õpilane soovib seda veel kuulda ja siis ta soovibki õigesti vastata. Positiivne kinnitus jaguneb verbaalseks ja mitteverbaalseks. Jaguneb eelkõige: (1) materiaalsed, (2) sotsiaalsed (verbaalne ja mitteverbaalne), (3) enesekinnitus (sellest saab rääkida murdeealistega tegeledes); Operantsel tingitusel põhinev. · negatiivne kinnitamine näiteks tunni lõpuni on jäänud 4 minutit, õpetaja annab kodutöö ja ütleb, et kui jõuate 4 minutiga selle tehtud, siis kodutööd ei jää - negatiivse sündmuse äravõtmine. Näiteks ema, kes igapäev on lapse peale ärritunud ja karjub ta peale ja üks päev ema otsustab, et ei karju enam -
meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui õpetaja peab oma ainest lugu peavad seda ka õpil. 3. Õpet. annab eeskuju kuidas käituda erinevates olukordades. (eeskuju on mõjusam kui jutt sellest). Õpilane sageli võivad kaasõpilased olla jõulisemaks mudeliks kui õpet
4. ei tee tööd lõpuni 5. nahistab, niheleb 6. Hüperaktiivsusesse sekkumine. 1. Ennetavad strateegiad Tagasiside: mitteverbaalne (puudutused, lähenemised jms) Õppeülesannete sisu lihtne/ülesanded osadeks. Valik õppeülesannete seast. Lastel lasta ise valida. 2. Tagajärjel põhinevad sekkumised Positiivne kinnitus ehk sarrutus. Karistus millises vahekorras? Positiivne 4:karistus 1 Ae maha metoodika 3. Enesejuhtimise strateegiad Enesejuhtimise strateegiad Enesevaatlus Enesekinnitus Enesekontroll 4. Akadeemised strateegiad Erinevad viisid õppimiseks: Arvutiõpõhine õpe, eakaaslastepoolne juhendamine. Välitda tuleks suhtlemisel negatiivseid hinnanguid. Näide, kus ta ise oli õpetajate päeval õpetaja. HA laps kirjutas suurelt MUNN tahvlile, õpetaja kiitis, et ilusad suured tähed. Siis edasi tegi ilusti kaasa tööd, ei lugenud seda punamütsikest ka, mis talle eraldi anti. KOOLIST VÄLJALANGEVUS
2. Vastava tegevuse algatamine, et saavutada eesmärki- eesmärgile suunatud köitumise alagatmine ja õhutamine. 3. Protsessi hindamine, monitoorne, et seatud eesmärki saavutada, mis nõuab praeguse ja soovitud seisundi eristamist- hinnatakse, kuidas eesmärgile suunatud käitumine on on kulgenud. (?) Standardid sobib enesekinnitus Tegevus enesevaatlus enese hindamine ei sobi käitumise muutus Eneseregulatsiooni mudel (Mcnamara,1999) Testi (?) faas- tegevuse fookus (?)- eesmärgi üle vaatamine- tegevus Eneseregulatsiooni kasutatakse üldises tähenduses..... Enesekontroll tähendab tahtlikku, teadlikkuprotsessi seoses enese muutmisega. Enesekontroll- spetsiifiline tähendus- protsess, kus inimene ise pärsib soovimatuid rektsioone. See on oskus
Käitumist, millele tähelepanu pöörati, ei saa reeglina kohe ära õppida, vaid see tuleb esmalt (2) meelde jätta. Alles hiljem saab asuda selle (3) reprodutseerimisele, mis on samm- sammuline protsess ja võib vajada palju kordusi ning viimistlemist. Kui jäljendatav käitumine on omandatud, jääb küsimus, kas õppija selle oma käitumiste repertuaaris ka säilitab. Bandura arvates on siin otsustav tähtsus enesekinnitusel. Enesekinnitus põhineb enesele püstitatud käitumisnormide alusel iseenesesse hüvitaval või karistaval viisil suhtumisse, mis on oma olemuselt (4) motivatsiooniline protsess. Bandura uurimuste kohaselt jäljendavad inimesed rohkem kõrgema staatusega modellide käitumist, eriti neid, kel on võimu hüvitusi ja karistusi jagada. Mõnigi kord võib jäljendaja, eelkõige laps sattuda seejuures vastandlikku käitumist või vastandlikke vaateid propageerivate modellide nõju alla. Sel juhul
annaabi.ee 
