Ablutofoobia- hirm pesemise (vanniskigu) ees. Aerofoobia- hirm huvoolu (tmbetuule) ees, kartuses midagi kahjulikku sisse hingata/alla neelata. (vt pneumatofoobia) Aeroakrofoobia- hirm avatud krgete kohtade ees. (vt alto-, akro-, bato-, hpsifoobia) Aeronausifoobia- hirm, et hakkad lennukis oksendama. (vt aviato-, emetofoobia) Afefoobia- hirm puudutuste ees. (ka hafefoobia etc) Agliofoobia- hirm valu ees. (ka algo-, odne-, odnofoobia) Agorafoobia- hirm avatud, suurte ruumide vi vljakute, ka rahvarohkete kohtade ees, neid letada. Kartus lahkuda "turvalisest" paigast. (vt demofoobia) Agrafoobia- hirm seksuaalse kuritarvituse ees. (vt kontrekto-, virginitifoobia) Agrizoofoobia- hirm metsloomade ees. Agrofoobia- hirm tnavate vi tnava letamise ees. (vt dromofoobia) Ahluofoobia- hirm pimeduse ees. (ka lgo-, mkto-, skotofoobia, vt nktofoobia) Aihmofoobia- hirm teravate vi terariistade ees. (vt belone-, enetofoobia) Ailurofoobia, ailorfoobia, ael...
FOOBIAD Mis on foobia? Haiguslik kartus Lihtne vastumeelsus Tekib soov teatud olukorda vältida Foobiate esinemissagedus Kõige sagedamini esinev psüühiline haigus 10%-13% elanikkonnast kannatab foobiate all Esinevad sagedamini naistel Osad foobiad on kaasa sündinud Foobiate tunnused Iseloomulik on vältimiskäitumine Paaniline hirm suhteliselt ohutu olukorra ees Hirm kindla obkjekti või tegevuse ees Foobiate kujunemine Kujunevad välja juba lapsepõlves Tihti saab alguse hirmutavast sündmusest Enamjaolt aga lapse sisemisest ebakindlusest Tuntuimad foobiad Agorafoobia: Hirm avatud ruumi ja rahvahulkade ees Akrofoobia: Hirm kõrgete kohtade ees Sotsiaalfoobia: hirm avalike kohtade, rohke rahva ja avaliku alandudse ees Kuidas vabaneda foobiast Enamasti alluvad ravile hästi Kasutatakse kontakte hirmutava olukorraga Selle käigus saab inimene a...
kannatavate inimeste hulk kasvab pidevalt. Itaalia Psühholoogide Liit küsitles 250 inimest erinevatest sotsiaalsetest kihtidest ja erinevatest piirkondadest, esitades neile kõigest kaks küsimust: kas olete märganud, et kannatate viimasel ajal rohkem mingi foobia all? Milliste foobiate all te kannatate? Esimesele küsimusele vastati kooris jaatavalt. Selgub, et haigestumised on järsult sagenenud 1990. aastate alguses. Kõige sagedamini nimetasid küsitletud järgmisi foobiaid: hirm lennukite ja surma ees, seksuaalfoobiad (meestel kartus partneri mitterahuldamise ees, naistel hirm rasestumise ees), hirm autode ees, agorafoobia (hirm väljakute ja muude lagedate kohtade ees) ja selle vastand klaustrofoobia (hirm kinniste ruumide ees), hüpohondria ehk nosofoobia (hirm haiguste ees), hirm mustuse ees, hirm loomade ees. Freudi jüngrid väidavad, et foobiad on olnud olemas kõigil aegadel ja et nende juuri
ei vajata arsti ravi. Kui aga hirm muutub elutegevuse juures segavaks, häirivaks ja eelkõige kontrollimatuks, võib tegemist olla foobilise häirega ja vajatakse arsti ravi. Diagnoos Kõigepealt uurib arst patsiendilt sümptomite kohta, kui tihti foobsed situatsioonid aset leiavad ja mis on võimalik põhjustaja. Kui füüsiliste häirete korral esineb ka rahutushäireid, hakatakse patsiendi terviseseisundit uurima. Mõnikord võib foobiaid seostada depressiooniga, alkoholi või mõne muu aine tarvitamisega või toitumishäiretega. Komplikatsioonid · Sotsiaalne isolatsioon. Sel puhul püütakse vältida avalikke kohti. · Depressioon. Hakatakse vältima tegevusi, mida teised inimesed naudivad, oma isiklikus ja profesionaalses elus. See viibki depressioonini. · Ainete tarvitamine. Mõni inimene püüab foobiast tekitatud stressi maandada alkoholi või narkootikumide tarvitamisega
...........17 SUMMARY.............................................................................................18 LISA. Intervjuu küsimused................................................................................................. 19 3 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on ,,Foobia tänapäeva ühiskonnas". Töö eesmärk on suurendada inimeste teadmisi foobia valdkonnas. Peamiseks uurimisülesandeks on vaadelda foobiaid ja seda mõne foobia all kannatava inimese silmade läbi. Antud teema on oluline, sest inimesed peaksid rohkem teadma sellest, mis neid ohustab ja ümbritseb. Sisupeatükkides on lähemalt käsitletud foobia tunnuseid, tekkepõhjuseid, ravi ning hirmude klassifikatsiooni. Teoreetiliste allikatena on kasutatud üheksat allikat, millest neli on internetiallikad. Enim informatsiooni on saadud teostest ,,Haiguslikud hirmud" (2002) ning E. Bourne ,,Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat" (2007).
.....................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6. ENAMLEVINUD FOOBIAD............................................................................................8 2 SISSEJUHATUS MIDA ME KARDAME Igal inimesel on midagi, mida ta oma sisemuses kardab. See ei pruugi teistele teada ja
.....................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6. ENAMLEVINUD FOOBIAD............................................................................................8 SISSEJUHATUS MIDA ME KARDAME Igal inimesel on midagi, mida ta oma sisemuses kardab. See ei pruugi teistele teada ja nähtav olema, pigem just, inimene üritab varjata oma nõrkused ja jätta need enda teada.
........................................................................................4 1.1. Foobia olemus ja tunnused...............................................................................................4 1.2. Foobia tekkimise põhjused..............................................................................................5 1.3. Foobiate klassifikatsioon.................................................................................................6 1.4. Erinevaid foobiaid............................................................................................................8 1.4.1. Tuntumad foobiad.....................................................................................................8 1.4.2. Veidrad foobiad.......................................................................................................10 1.5. Sõna foobia päritolu..............................................................................................
agressiivsust. Ette võib tulla ühiskonnareegleid eiravat käitumist. Hilisemas haiguse staadiumis võib inimene pidevalt järele käia, ekselda. Dementsuse korral võib esineda ka psüühikahäireid, näiteks hallutsinatsioone ja mõtlemise vormilisi ja sisulisi häireid. Esineda võib jälitus-; mürgitus- ja vargusluulu mõtteid ning sellega seonduvalt asjade peitmist ja toidust ja ravimitest keeldumist. Esineda võib erinevaid foobiaid, ärevust ja meeleolu langust. 5. Joonista vaskulaarse dementsuse progresseerumise graafik 5 aasta lõikes. Selgita joonist kaaslastele. Mille poolest erineb see Alzheimeri tõvest põhjustatud dementsuse graafikust? 6. Kirjelda apraksia sümptomeid a) kerge ja b) sügava dementsusega inimesel. • Apraksia sümptomid kergel juhul : riietumise korrektsus • kodu korrashoid • keerukamad kodutööd (NB koduelektroonika) • hobitegevused
ja ravimisega ei tegele. Tal on teine eesmärk. Ta aitab patsiendile taastada hingelist tasakaalu, kindlustunnet sisendada. Tema konsultatsioonid aitavad näiteks kutsevalikuga või teismelistega ühist keelt leida. Psühholoog ka ei saa ravimit välja kirjutada. Psühhoterapeut on arst, kes ei tegele tõsiste psüühiliste häiretega. Tema ülesandeks on ravida depressioone, foobiaid ja muud. Ta saab ka ravimit välja kirjutada, aga sellega koos ta aitab inimestele leida vaimuhäire põhjusi. 2. Geneetiline päritolu on kindlasti väga tähtis. Aga mulle paistab, et mõjutab inimest rohkem keskkond, kus ta kasvab. Inimese eluvaade ja iseloom sõltuvad inimestest, kes teda ümbritsevad;
muretsemise lõpetada, kui on leidnud midagi muud mis mõtteid köidab. Generaliseeritud ärevushäire Psühhiaatriline häire, millega kaasneb pidev ja pikaajaline ärevus. Paanikahäire Paanikahäire all mõistetakse psüühikahäiret, mille keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude esinemine, millega kaasuvad kehalised ja mõtteliskujutuslikud sümptomid. Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Foobiaid ja Hirme on väga erinevaid! Selle töö koostas ............. Tallinn 2009 Tänan tähelepanu eestJ
FOOBI AD Kool Nimi Õpetaja Mis on sümptomitena sümptomitest. Sümptomite subjektiivne - tugevus võib varieeruda kergest foobia? südamekloppi ebamugavustundest väljakannatamatu mine, paanikahooni. Foobia ehk hingeldamine Enamusel inimestest esineb vähemalt üks haiguslik või hingetuse foobia, kuid tihemini esineb foobiaid just kartus on tunne, naistel. ärevustunne, higistamine, mis tekib külma- või Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka mingi kindla kuumahood, tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. nähtuse või jalgade, käte elusolendi ees, ja/või keha mida tajutakse värisemine, tegelikust tasakaalutuse ohtlikumana. ja/või selliseid nõrkustunne, objekte või iiveldus,
osasid neist sümptomitest. Sümptomite subjektiivne tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanika hooni. Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud.Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. Kartust foobiate ees nimetatakse fobofoobiaks. Mõningaid populaarseimad foobiaid, mis on seotud ühe kindla nähtusega + üks huvitav foobia: Akrofoobia- hirm kõrguse ees. Arahnofoobia- hirm ämblike ees. Ahluofoobia- hirm pimeduse ees. Aviatofoobia- hirm lendamise ees. Klaustrofoobia- hirm suletud kitsaste kohtade ees. Russofoobia- hirm venelaste ja muu venepärase ees. Erinevate riikide väljaanded, mis hindavad russofoobiat omas riigis vastavalt negatiivselt ja/või positiivselt. Sissejuhatus
kehalist reaktsiooni. Hirm avaldub unenägudes, keelevääratustes ja tähelepanuhäiretes. Hirm kui ärevus . Kui hirmutunne on ärevuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik. Hirm kui ärevus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid. Hirm kui foobia. Erinevus ärevuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati välisest stiimulist tingitud ning ärevus sisemisest. Foobiaid käsitletakse patoloogiliste reaktsioonidena, mida väljendatakse liialdatult ning ekstreemselt. Foobiaga inimesel võib tekkida paanika seisund, mille teket mõjutab kontrollimatu kehaline reaktsioon. 1.3. Rolfi juhtumi kirjeldus 9-aastane Rolf ei suuda koolis kontsentreeruda. Ta on alati hirmu täis ning tema sõnul hakkab tal alati kõht valutama mingi töö kirjutamisel. Hommikuti on tal kramplikud valuhood ja oksendamine. Arsti juurde tulnud, uuriti selle hirmu põhjust:
ka omaenese ebarealistlikest hirmudest. Hirme saab ravida ka minnes Psühhoteraapiasse. Psühhoteraapia on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse mitmeid psühholoogilisi tehnikaid. Või minnes Psühhofarmakoteraapiasse . psühhofarmakoteraapia ehk ravimitega antidepressantidega, psühhoteraapiaga ning raskematel juhtudel ka elekterkrampraviga. 6 FOOBIAD Foobiaid on maailmas väga palju , võiks öelda , et isegi sadu. Igal inimesel võib olla mitu foobiat. Foobiate nimed on keerulised , seepärast on neid väga raske meelde jätta ja üles kirjutada. 7 7 Foobia levinumad liigid 1.Agorafoobia-Haiguslik hirm (foobia) avatud, suurte ruumide või väljakute, ka rahvarohkete kohtade ees. 2.Akrofoobia-Hirm kõrguse ees. 3.Arahnofoobia-Hirm ämblike ees. 4
- rongi, bussi või lennukiga sõitmine (enamasti kartusest, et nende tervisega võib midagi juhutuda). Paljusid patsiente võib agorafoobia korral hirmutada mõte, et nad võiksid minestada või muul viisil teiste inimeste ees abitusse (piinlikkust tekitavasse) olukorda sattuda. · Agorafoobia korral võivad nii ärevuse raskusaste kui vältimiskäitumise ulatus varieeruda. · Agorafoobia on üks kõige enam inimese sotsiaalseid funktsioone kahjustavaid foobiaid (raskus+prevalents). · Sotsiaalsete funktsioonide kahjustuselt on agorafoobia kõige raskem: agorafoobia > sotsiaalfoobia > lihtfoobia · Enamus agorafoobiapatsientidest on naised (N > M). · Algus varases täiskasvanueas ja efektiivse ravi puudumine muudab agorafoobia sageli krooniliseks häireks. Võib esineda ka depressiivseid ja obsessiivseid sümptomeid ning sotsiaalfoobiat, kuid need ei domineeri kliinilises pildis.
samal tasemel. Ei ole märgata mahajäämust ega ka liiga kiiret edasiminekut. Ta oskab näha ühiskonda kui tervikut ja teab, kuidas see toimib. Ta teab, mis on õige ja vale ning teab ka seda, et kui teha midagi, mis on reeglite vastane, siis sellele järgneb karistus. Emotsionaalne areng Enamasti on tüdruk rõõmsas meeleolus, mida võibki pidada juhtivaks emotsiooniks. Hirmude poole pealt väitis tüdruk, et kardab seda, kui peab üksi pimedas läbi metsa minema. Aga mingeid suuremaid foobiaid tüdrukul ei olnud. Samuti ütles ta, et tuleb oma emotsioonide kontrollimisega toime. Muidugi tuleb kõikidel vahel neid vihapurskeid, aga tihti tal neid ei juhtu. Peres on neil hea läbisaamine. Eks vahel ikka juhtub, et on tülid õdede vahel, aga neid ei tule tihti ette. Tüdruk ise arvas, et tema kõige hullemaks läbielamiseks oli see, kui ta lastekodusse pooleks aastaks pandi. Muidugi mõjutas teda ka see mingil määral, kui ta ema ära läks ja teise kohta kolis.
või halb sisustus ja teenindava personali vähesus ettevõttes. Missugused on mõjud Vägivaldsuse tagajärjed varieeruvad üksikisikute puhul, ulatudes motivatsiooni puudumisest ja vähenenud eneseusust oma tööülesannete täitmisel kuni stressini (isegi kui inimene on vägivallaakti või intsidendi pealtvaataja) ning füüsilise või psühholoogilise tervisekahjustuseni. Vägivald võib põhjustada hirmu, foobiaid ja unehäireid. Äärmuslikel juhtudel kujuneb välja pikaajaline stress. Üldiselt sõltub iga inimese haavatavus kontekstist, milles vägivald aset leiab, ja ohvri isikuomadustest. Füüsilise vägivalla puhul on fakte üsna lihtne kindlaks teha. Raskem on ennustada, kuidas potentsiaalne ohver reageerib korduvatele psühholoogilise vägivalla aktidele. Vägivald mõjutab samuti töökollektiivi, sest inimesed, kes töötavad
eluaasta juurest - enne on reeglid lapse jaoks pühad ja vaieldamatud, 10. eluaasta paiku hakkab üldisi norme vaidlustama. Siis tegelikult tahaksin mina panna lapse perioodi, kus ta veel ei tunnista oma süüd ning väldib karistust. Samas kirjeldab Kohlberg kõige paremini antud last. Emotsionaalne areng Üldjuhul on tüdruk rõõmsas meeleolus, mida võibki pidada juhtivaks emotsiooniks. Hirmude poole pealt väitis tüdruk,et kardab üksindust. Aga mingeid suuremaid foobiaid tüdrukul ei olnud. Selles vanuses lapselt ei saa ma küsida, et kas ta kontrollib oma emotsioone. Kuid mida täheldasin lapsega koos olles, et võtab asju hinge ning solvumisel hakkab nutma. Muidugi tuleb kõikidel vahel neid vihapurskeid, aga tihti tal neid ei juhtu. Läbisaamine perekonnas on väga hea tüdruk mõistab enda rolli vanemaõena hoiab oma väikest venda ning isegi mängivad koos, kuigi vanusevahe on neil kuus aastat. Eks vahel ikka juhtub, et on tülid
ta sooritus koolis. Videomängudel võib olla ka halb mõju mõndade laste tervisele, kaasaarvatud rasvumusele, lihaseline - ja luustiku korrapäratus, nagu näiteks närvide kokkusurutus või randmetunneli sündroom. Mängides internetimänge koos võõrastega võib mängurile külge jääda halb eeskuju teistelt inimestelt. Videomängudest võib sattuda ka sõltuvusse, ja see võib omakorda suurendada depressiooni ja rahutuse taset. Sõltlastest lastel esineb tihedamini ka sotsiaalseid foobiaid ning üllatusena ei tule ka see, et lapsed kes on arvutimängudest sõltuvuses, on koolis halvemate tulmustega (The Good and Bad Effects of Video Games; http://www.raisesmartkid.com/3-to-6-years-old/4-articles/34-the-good-and-bad-effects-of- video-games; 23.03.2012). Noortel, kes mängvad liiga palju arvutimänge, võib esineda impulsiivset käitumist ning neil võib olla tähelepanuprobleeme.
Estonian Airi tehnikast tingitud hilinemised ja tühistamised on aasta-aastalt vähenenud. Seejuures puuduvad Eesti firmal varulennukid. 5.Kuidas lennuhirmu ravida Keegi ei sunni kedagi l lennukisse istuma ja teise ilma otsa lendama. Ometi leidub maailmas paiku, mis asuvad ookeanide taga, lennutundide kaugusel. Kuidas lennuhirmu ravida? Räägib psühhiaater Andres Lehtmets. "See on hästi ravitav nagu enamik foobiaid," dr Lehtmets. "Kuigi lihtsaim lahendus sellega toimetulekuks on hirmu tekitavat olukorda vältida - antud juhul siis lendamisest hoiduda." Eks seetõttu satugi arsti vastuvõtule enamasti need, kel töö või muude eluliste põhjuste tõttu lennukit eirata ei õnnestu. "Foobiate ravis on kõige edukam meetod, kus kombineeritakse farmakoloogilist ja psühholoogilist ravi. Palju sõltub inimese enda hoiakust tablett- ja psühholoogilise
tööd või suhteid ning põhjustada märkimisväärseid kannatusi. Kuigi saadakse aru, et see ei ole mõistuspärane, võib spetsiifiline foobia tekitada küllaltki suurt ärevust. (Bourne, 2007: 31) Spetsiifilised foobiad on laialt levinud ja nende all kannatab ligikaudu 10 protsenti rahvastikust. Need foobiad ei põhjusta tõsist kahju, otsib ravi väike osa nende foobiate all kannatavatest inimestest. Meestel ja naistel esineb neid foobiaid peaaegu võrdselt, loomafoobiad on rohkem levinud naiste hulgas, haigusfoobiad aga enam meeste seas (Bourne, 2007: 31-3,R. Waters, 2008:6-7) Kõige levinumate spetsiifiliste foobiate hulka kuuluvad: · Loomafoobiad. Need võivad kujutada endast hirmu madude, nahkhiirte, rottide, ämblike, mesilaste, koerte ja teiste olendite ees ning nende vältimist. Tihti algavad sellised foobiad lapsepõlves, mil neid peetakse normaalseteks hirmudeks
Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Looma ajus on nö. Kognitiivne kaart: Loom õpib ingile mõjutusele vastama teatud viisil. Tänapäeval leiavad biheiviorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. Nad arendasid spetsiaalseid teraapiatehnikaid, et ravida foobiaid jm. E. Thorndike, B.F. Skinner jt. 3. Humanistlik psühholoogia esindajad C. Rogers ja A. Maslow See suund keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomadest - eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Eneseaktualisatsioon- enese väärtustamine, motivatsioon areneda ja oma ellu panustada. Humanistid lähtuvad veendumusest, et inimese
▪ hüperaktiivsus, ärevushäire ▪ tihti probleeme ainult kindlas keskkonnas, siis viga ümbritsevates inimestes ▪ tüdrukutel tekkinud juurde käitumishäireid psühholoog arvab, psühhiaater diagnoosib tik – kontrollimatu motoorne liigutus, häälitsus, viitavad emotsionaalsetele probleemidele varastamine kuni 4-eluaastani tuleneb südametunnistuse puudumisest, arusaamast, et kõik kuulub talle tüdrukutel tavaliselt esineb foobiaid rohkem kui poistel, foobiad olenevad vanusest ja tihti kaovad 20.10 Astra Schults - Sotsialiseerimine õppimine – ◦ Pavlovi koer, condition reflex, koer suudab seostada kella tiksumise toiduga, refleksetoorne õppimine, sotsiaalseid käitumisi eriti ei saa nii õppida, sest pole loomulikke reflekse ◦ Thorndikei kassid – õpetavad olemasolevale käitumisele põhinedes uusi käitumisi
abielu rikkumist 5. õige eluviis kui ei olda sellises ametis, mis põhjustab verevalamist, nt lihunik 6. õige püüdlemine mediteerimisega, kehaliste harjutustega välditakse halba meeleolu ja halbu mõtteid 7. õige tähelepanu kui mediteerides tunnetatakse täielikult oma keha ja kontrollitakse ja valitsetakse tundeid 8. õige keskendumine mediteerides hoitakse ära hirme, kahtlusi, foobiaid Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed. SANSAARA igavene ringkäik, ümberkehastumine. Nt Gorbatsov Lenini üüestisünd- budistide arvates ei olnud see võimalik, kuna Lenin suri 1924, Gorbatsov sündis 1931, seega intervall 7 aastat.
avalike kohtade ees) (GaleEncyclopedia..., 2001, Boon, 2002). abielulahutus, vanemate tülid, alkoholikasutus ja vägivald. Laste foobiad arvatakse olevat keerulise etioloogiaga, Hirmudest erinevalt ei tarvitse lapse kogemustes olla midagi aga alluvad suhteliselt hästi ravile, (refereeritud King et ai., 1988 tõeliselt murettekitavat, muretsema panevad tähelepanekud elust, King et ai., 1998 järgi). Spetsiifilisi foobiaid esineb mitmete meediast (eriti TV-st), kirjandu-sest jm. (Lahikainen et ai, 1995) uurimuste järgi keskmiselt 5 %, kusjuures foobiad on Muret võiks ka vaadelda kui hirmu ilma põgenemisvalmiduseta sagedasemad tüdrukute kui poiste seas (refereeritud Anderson et (Ortony & Turner, 1990). ai., 1987 King et ai., 1998 järgi, Gale Encyclopedia.., 2001). Et
Millistel juhtudel hakkab ärevus sihipäraseid tegevusi segama? Kliinilisest kirjandusest pärineb info selle kohta, mis tekitab mitteadaptiivset ärevust ja nende tingimuste kohta, kus seda mitteadaptiivset ärevust ületada saab. Foobiate areng Mineka (1985) väitel on foobia püsiv ja äratuntav irratsionaalne hirm teatud objekti või situatsiooni suhtes, mida iseloomustab distress ja tungiv soov seda objekti või situatsiooni vältida. Hirmust eristab foobiat viimase irratsionaalsus. Foobiaid peetakse klassikalise tingituse tagajärgedeks, kusjuures meil on evolutsiooniliselt olemas bioloogiline valmisolek sedalaadi seoste (nt madude ja ämblike kartuse) kujunemiseks (Seligman, 1971). Gray väitel on meil arenenud "kiire ja ebatäpne" süsteem eluliste ohtudega toimetulekuks, milles ohule mittereageerimine on tõsisemate tagajärgedega kui põhjendamatu reageerimine ohutule stiimulile. Seega oleme bioloogiliselt valmis foobiate kujunemiseks
Klassikalise tingituse printsiibid seletavad paljusid igapäevase elu aspekte. Näiteks paljud emotsionaalsed reaktsioonid (hirm millegi ees) võivad olla õpitud klassikalise tingituse kaudu. Kustumine (extinction) toimub siis, kui varem tingitud reaktsioon nõrgeneb ja viimaks kaob. Kustumise tekkeks (kustutamiseks) esitatakse tingitud stiimulit korduvalt ilma tingimatu stiimulita. Süstemaatiline desensibiliseerimine on käitumusliku psühhoteraapia vorm, mille abil ravitakse inimestel foobiaid klassikalise tingituse printsiipe rakendades. Spontaanne taastumine on varem kustutatud reaktsiooni uuesti ilmumine pärast teatud aja möödumist ilma tingitud stiimuli esitamiseta. Tavaliselt on taastunud reaktsioonid siiski algsetest nõrgemad. Stiimuli üldistamise (stimulus generalisation) korral reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele stiimulile. Üldistamine on seda tõenäolisem, mida suurem on stiimulite vaheline sarnasus. Näiteks õpib
annaabi.ee 
