1. Anorektik- selles videos rääkis üks prantslasest anorektik, kes oli juba paranemisstaadiumis, aga tema tervis ei pidanud vastu ja ta suri. Ta rääkis seal, et ta pidi osalema ühes modellinduskampaanias ja sellega seoses otsustas ta, et ei tohi grammikestki juurde võtta ja selle asemel tuleks hoopis kaalu langetada juba 13aastasena. Lõpptulemus oli see, et ta kaalus ~25 kg ja nägi enda arust välja nagu luukere. Tema tegevuse peatas see, kui ta sattus koomasse. 2. Buliimik- see lugu räägib taaskord ühest naisest, kes oli nooruses kõhn aga võttis siiski peale 18. eluaastat kaalus juurde. Talle meeldis kõhn olla ja seega otsustas ta pärast ajalehes artikli lugemist, et hakkab söödud toitu välja oksendama, nii poleks tal paksuks saamise võimalustki. Esimene kord, kui ta seda tegi tundis ta end väga hästi. Ta tahtis isegi oma sõbrannat selleni vedada, aga õnneks viimane arvas, et asi ei ole normaalne. Järgnevalt olid tal peas ainult mõtted toitudest
mis sisaldab suhkrut, soola ja loomset toitu ning söövad ainult toorest/värsket toitu. Nad arvavad, et see on just kõige tervislikum toitumine aga inimene vajab tegelikult ka loomseid valkusi ning nad analüüsivad oma toitumist juues enda uriini ja lasevad endale tihti klistiiri teha. Buliimia Buliimia on väga raske haigus, see toob kaasa suured õgimishood ja peale seda tuleb oksendamine, sest inimene kes on buliimik, see arvab koguaeg et ta on liiga tüse või on tal depressioon ning tahab oma muresid matta söömisse. See haigus on samamoodi psüühikas kinni nagu teised toitumishäired ja sellest on väga raske lahti saada, sest endale ei tunnistata seda haigust. Kui inimene koguaeg oksendab kaotab ta oma hambad, talle tekivad mao- ja söögitoru vähid ning nemad on valmis surema, et ilusad kõhnad olla, enamasti ei saagi aru, et inimene on buliimik .
kogemusi või elu nõuab neilt palju, mistõttu tundub neile kõik nii keeruline. Tavaliselt on buliimikud pisut ebakindlad ning endas kahtlevad. Nad kardavad olla tõrjutud või hüljatud. Buliimikud võivad oma keha võrrelda pidevalt teiste inimeste kehadega ning see võib anna ainult hoogu juurde nende haigusele. (10) Arvan, et buliimikuid mõjutab väga tagasiside, mida nad inimestelt saavad. Näiteks kui inimene on eemaletõmbuv nende juuresolekul võib buliimik tunda, et see on tema pärast. 3.2 Buliimia tunnused · Buliimiku mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu söömishimu; tekivad liigsöömishood, kus lühikese aja vältel süüakse ära suur kogus toitu.(6) · Kontrollimatu söömine. Õgitakse hirmus palju toitu, mis sisaldavad mitmeid tuhandeid kaloreid, aga kaalust juurde ei võeta. (6) · Seab endale väga ranged kehakaalu piirangud
mis omakorda võimendab käitumisviise, mis on buliimia sümptomiteks. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised. Buliimik tunneb end elule jalgu jäävat ja püüab oma muret spontaanse söömisega hävitada. Sellest tekib füüsiliselt halb tunne, mis sunnib teda oksendama. Ajapikku võib iga väiksemgi suutäis toitu tema üldist ärevust nii kõrgele kruvida, et ta peab ruttu kusagile end tühjendama jooksma. Helju Vasara sõnul on buliimikul vastupandamatu tung süüa. «Pärast tekib tugev süütunne - miks ma selline olin, miks ma jälle ei suutnud vastu pidada.
säilitada, aga seda julma nõiaringi arvelt. Kui süüakse korraga palju, siis järgmine hetk üritatakse toit kehast väljutada, kas siis oksendades või muid mooduseid kasutades. Toitumisest võib saada kinnisidee. Esialgu need, kellel on buliimia on väga salatsevad selle suhtes, aga osad inimesed võivad jätta perekonnale avastada tühje toidu pakke või oksekotte (The British Psychological Society and Gaskell, 2004). Paaritunnise söömissööstu ajal võib buliimik tarbida üle 6000 kalori (tavaline päevane energivajadus tütarlapsel on 2400 kcal). Toit imendub inimese kehas juba söömise ajal ja selle välja oksendamine ei langeta buliimikutel tavaliselt kehakaalu. Järsk dieetide pidamine võib aga käivitada jojo-efekti, sest kui organism ei saa enam piisavas koguses süüa kui ta on harjunud saama ja toimub näljutamine, hakkab organism ise kõike, mis süüakse varuks
Mälu olemuseks on võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi. 2) Anoreksia (anorexia nervosa) on väga tõsine psüühikahaigus, mille põhiolemuseks närviline isutus; sellega kaasnevad tõsised tervisehäired üle kogu organismi; Buliimia (bulimia nervosa) on eluohtlik söömishäire; liigitatakse nagu anoreksiagi psüühikahäirete alla; iseloomulik on nälgimise vaheldumine kontrollimatute söömissööstudega. Buliimik võib süüa palju kõrge kalorsusega toitu! Ortoreksia on toitumishäire, mille puhul ülehinnatakse tervisliku toitumise tähtsust; tervislik toitumine muutub kinnisideeks. Käitumine on sarnane anorektikute ja buliimikutega, ainus erinevus on selles, et anorektikud ja buliimikud tunnevad muret tarbitava toidu koguse üle, aga ortorektikute põhimureks on toidu kvaliteet.
1. probleemid kodus ja koolis 2. probleemid sõpradega 3. probleemidest tingitud masendus 4. madal enesehinnang 5. abituse tunne 6. lähedaste toetuse puudumine 7. seksuaalne vägivald või ahistamine 8. märkused patsiendi kehakaalu kohta Buliimia saab alguse ebaregulaarsetest toitumisharjumustest. Patsient ei toitu korralikult ning näljutab end. Buliimikud suudavad näljatundest hoolimata säilitada kontrolli oma toitumise üle. Teatud hetkel kontroll aga kaob. Siis hakkab buliimik valimatult sööma kõike, mis ette juhtub. Enamasti on selleks toiduained, mida ta range dieedi ajal endale ei lubanud - eelkõige sokolaad, kartulikrõpsud jm ebatervislik. Peale söömissööstu tabab buliimikut mure oma suureneva kehakaalu pärast. Siis ta oksndab toidu välja. See tekitab omakorda masendust ning viib uue valimatu söömissööstuni. On leitud, et depressiooni ja buliimia korral on samad neurotransmitterid hõlmatud. Selle tõttu
elustiiliga ning täieliku haiguse eitamisega (12). Tüüpilisemad haiguse tunnused on toidust ja söömisest keeldumine teiste juuresolekul, toidu peitmine, kalorite lugemine jne. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde ning menstruaaltsükli või suguelundite arengu probleeme (1: 40). 4.4 Buliimia Bulimia on söömishäiretest kõige suurema ulatusega. Tavaliselt buliimik enne, kui hakkab suurel hulgal sööma, proovib kaua aega süüa nii vähe kui võimalik. Alla andes sööb ta korraga palju ja oksendab selle pärast välja või kasutab lahtisteid. Ülesöömine ei ole tingitud füüsilisest näljast ning selle episoodid võivad korduda mitmest korrast päevas kuni paari korrani kuus (12). Tüüpilisel buliimikul on eristatav kehakuju muutus ning hirm kaalu suurenemise ees.
· Masendunud olek peale söömisorgiat · Vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse, tugevad dieedipiirangud · Kõhnudes hakkab enesevalitsemine alt vedama ja hakkab taas sööma · Buliimikud on enam väljapoole suunatud, näitavad viha ja impulsiivsust enam kui anorektikud Anorektik eristub buliimikust · ANOREKTIK orienteeritud äärmisele saledusele o range näljutamine ja treening o enamasti äärmuslikult kõhnad · BULIIMIK toitumishäire väljendub kiusatuses süüa ja seejärel süütunne, o kaasnevad söömasööstud, mille järel oksendavad ja kasutavad lahtisteid o Enamsti normaalkaalus Spordi amenorröa · Amenorröale on iseloomulik menstruatsioonitsükli puudumine seoses madala östrogeenide tasemega o Eriti võimlemine, sõudmine, jooksualad o Toitumishäired o Taimetoit kiudainetega eritub ka palju östrogeenne
oksendamist või kasutades lahtisteid (Buliimia, www.toitumine.ee). Erinevalt anorektikutest on buliimikud reeglina normaalse kehakaaluga, mis ei vasta aga patsiendi enda seatud (sageli ülikriitilistele ja ebatervetele) normidele (Buliimia, www.wikipedia.org, 31. Märts 2014). Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 2-3 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15-24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised (Buliimia. www.toitumine.ee). Tüüpiline buliimik kannatab madala enesehinnangu all. Tihti on ta kannatanud psüühilise või füüsilise vägivalla all. Tavaliselt söömishoogusid vallandavad negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimikud on rohkem avalikult viha väljanäitavad kui anorektikud. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete (psüühikat mõjustav; nt alkohol, kokaiin, nikotiin, rahustid jne) ainete tarvitamine
Ja kaalust soovib alla võtta 35% alakaalulistest ning 82% normaalkaalulistest tüdrukutest! Eestiski pöördub üha enam toitumishälvete all kannatavaid noori eriti tüdrukuid spetsialistide poole, et probleemile lahendust leida. 2. Buliimia- Liigsöömasööstud millest tekivad süümepiinad ja seetõttu oksendatakse kõik välja. Kahjustab söögitoru, neerusid, luid, hambaid, immuunsussüsteemi, tekivad konsentreerumishäired. Buliimik hakkab oma keha varjama ja tal on pievalt külm kuna kehal ei ole loomulikku rasvakihti, mis soojust hoiaks 12. Kliiniline psühholoogia Depressiooni põhisümptomid: 1. Alanenud meeleolu Kerge depr. 2ps ja 2 ls 2. Energia vähenemine Mõõdukas depr. 2ps ja 3-4ls 3. Huvi ja elurõõmu kadumine Raske depr. 3ps ja 4 ls Depressiooni lisasümptomid: 1
Oluline on lisada ka põhjendused. H 2. A. Üldine kirjeldus Delikaatsed isikuandmed poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kristlane. õigeusklik, budist kirjeldavad andmed; etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; mustanahaline, mongoliid, moslem, andmed terviseseisundi või puude kohta; buliimik, autist,anorektik Downi sündroomiga andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; Vello Kala tütar andmed seksuaalelu kohta; gei, biseksuaal,lesbi, andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; kuulub ametiühingusse, ei kuulu ametiühingusse
annaabi.ee 
