Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni (0)

Keskkool - Psühholoogia - Psühholoogia

1 HALB

Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Esitatud küsimused

Miks inimene magab?

Psühholoogia
Psühholoogia

…on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas.
…on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid .
mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus)
Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest.

Psüühika

Psühholoogia keskne mõiste on psüühika.
…on tegelikkuse peegeldus ajus.
Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile.
…all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi.

Psüühilised nähtused

Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma:

Psüühilised protsessid

Psüühilised seisundid

Psüühilised omadused

Psüühilised protsessid

Tunnetusprotsessid
Emotsionaalsed protsessid
Tahtelised protsessid

Psüühilised seisundid

Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu.
… on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud.
… avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile.

Psüühilised omadused

… on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned .
Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt
… on näiteks võimed, temperament, iseloom, vajadused, väärtused, huvid

Psühholoogias paremaks orienteerumiseks võime eristada kolme psühholoogiat:

Eelteaduslik psühholoogia - süstematiseerimata teadmised inimese loomuse ja käitumise kohta nn elutarkus

Filosoofiline psühholoogia - paljud filosoofia kesksed probleemid on seotud psühholoogiaga

Teaduslik psühholoogia - sai alguse 1879 aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks
Psühholoogia ja psühhiaatria

Mõlemad teadusharud uurivad psüühikat.
Psühholoogia kuulub ühiskonnateaduste hulka.
Psühhiaatria on arstiteadus .
Psühholoog ja psühhiaater omavad erinevat ettevalmistust, samas vajavad palju kattuvat informatsiooni ja tehakse koostööd.
Psühhopatoloogia ja kliiniline psühholoogia on nö piirteadused nende kahe vahel.

Psühholoogi ja psühhiaatri erinevus

Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga.
Psühhoterapeudid on kliinilised psühholoogid, kelle tegevusalaks on psüühika ja käitumishäirete ravimine .
Psühhoterapeut või psühholoog hindab vestluse käigus ja erialaseid teste/küsimustikke kasutades patsiendi probleemide olemust ning kavandab psühhoterapeutilist ravi.

Psühhoteraapia

… on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse psühholoogilisi tehnikaid.
Eristatakse individuaal-, paari-, grupi- ja pereteraapiat. Maailmas on sadu erinevaid psühhoteraapiaid ja koolkondi.

Psühholoogia uurimismeetodid

Kirjeldavad uurimused

Vaatlus (abiks filmimine , pildistamine)

Küsitlused (vestlused, ankeedid )

Juhtumi analüüs

Testid

Testide liigid

Intelligentsustestid
Isiksusetestid
Kliinilised testid

Korrelatiivsed uurimused

… võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost.
- Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos
- Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos
- Näiteid negatiivsetest ja positiivsetest korrelatsioonidest:
  - Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem tekkib tal konflikte kaasinimestega. Mida vähem hirme , seda vähem stressi.
  - Negatiivne korrelatsioon: Mida väiksem õpimotivatsioon, seda rohkem on probleeme õppetöös.

Katse ehk eksperiment

Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses)
Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis)

TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID
TEADVUS

… -ks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist.
… on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mida põhjustab miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö.

Spontaansed teadvuse seisundid

Unistamine
Uni ja unenäod

Esilekutsutud teadvuse seisundid

Hüpnoos
Meditatsioon
Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid.

Uni

… on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine.
Miks inimene magab ?
- Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks

Une staadiumid

aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit

aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit

aste – üleminek sügava une staadiumisse

aste - sügav uni ehk deltauni. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast.

aste - kiire ehk paradoksaalne uni. Tuntud unenägude nägemise staadiumina (viimase aja uurimused on näidanud, et unenägusid võib näha ka muude unestaadiumite ajal). Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad suletud laugude taga kiiresti (REM - Rapid Eye Movement )

Rahulik ehk aeglane uni kestab esimesed 4 staadiumi ja hõlmab 75-80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine.
Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul sõltuvalt uneaja pikkusest.
Une uurimiseks kasutatakse elektroensefalograafi (EEG). EEG jäädvustab aju toodetud elektromagnetlainete võnkesageduse. Info jäädvustatakse elektroensefalogrammil
Deltauni taastab inimese füüsilise seisundi ja sel perioodil toimub ka info talletamine, mis omandati vahetult enne uinumist.
Kiire une staadiumis taastub inimese psüühika

Unehäired

Unetus e. insomnia - Inimesel on raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi uuesti uinuda, võidakse ärgata ka hommikul liiga vara.
- Tavaliselt magavad unepuuduse all kannatajad siiski mõne tunni , aga nad ei teadvusta seda, kuna ei jõuta sügava une staadiumisse.
- Sagedamini esineb naistel ja vanematel inimestel. Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress.
Narkolepsia - on kontrollimatu lühiajaline unevajadus kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi väliselt teadvusekaotuse sarnaseid seisundeid.
- Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub.
- Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni).
Uneapnoe - on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini)
- Esineb tihedamini ülekaalulistel meestel ja eakamatel inimestel.
Somnambulism e. unesränne - (rahvakeeles kuutõbi), selle häire korral kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ei mäleta sellest pärast midagi.
- Avaldub deltaune ajal ja pole seega otseselt seotud unenägude nägemisega. Sagedamini esineb lastel, nende vanemaks saades häire kaob.

Sigmund Freud unenägudest

Freudi (ja tema pooldajate) arvates on unenäod teeks inimese alateadvuse juurde.
Manifestne sisu on seotud möödunud päeva sündmustega ja une ajal toimuvaga.
Latentses sisus avalduvad inimese alateadlikud soovid ja vajadused. See väljendumine toimub sümbolite kaudu. Freudi arvates on sümbolitel enamasti kindel tähendus.

Meditatsioon ja Hüpnoos
Meditatsioon

Meditatsiooni seisundis on aktiivne (väljapoole orienteeritud) teadvus pööratud sissepoole (inimesesse endasse).
Inimese aju ei reageeri helidele,lõhnadele,mõtetele jne
Põhimõtteliselt esineb kaht liiki meditatsioone:

Inimene istub liikumatult ja koondab tähelepanu ühele asjale - mantrale ehk pidevalt korratavale palvele, mingile pildile, küünlaleegile vms. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügav lõdvestusseisund.
Meelte välisärritajatest vabastamiseks koondatakse tähelepanu keha seisundile, aistingule – näiteks hingamisele või huulte asendile. Oluline on säilitada sealjuures keha liikumatus ja vabastada teadvus mõtetest.
Idatraditsioonis on meditatsioon elufilosoofia osa. Inimene areneb läbi meditatsiooni ja jõuab üha kõrgemate teadvuse seisunditeni (iga saavutatud seisundit peetakse ärkvelolekuteadvusest kõrgemaks).

Hüpnoos

… on teadvuse seisund , mida iseloomustab tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikkus sisendusele.
Seisund on pealtnäha sarnane unele, aga pole sama ,mis uni.
Rakendatakse meditsiinis ja psühhoteraapias.
Hüpnotiseeritu võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi- hallutsinatsioon nt vestelda kujutletava inimesega.
Kui inimesele öeldakse, et ta peab unustama kõik hüpnoosi ajal toimuva, siis nii ka juhtub. Toimunu meenub näiteks vaid varem sisendatud signaali peale.
Inimeste hüpnootiline tundlikkus on erinev . Väidetakse, et hüpnoosile ei allu 5-10% inimestest ja et umbes 15% inimestest on väga kergesti hüpnotiseeritavad.

Hüpnootilist tundlikkust mõjutavad tegurid:

Hüpnoosile allutakse kergemini, kui ise soovitakse hüpnoosi ja usaldatakse hüpnotiseerijat.
Kergesti hüpnotiseeritavad võivad lugemisel või muusika kuulamisel unustada ümbruse.
Nad kalduvad unistama ja harilikult on neil hea keskendumisvõime.
Nad võivad ka tavaelus olla kergemini mõjutatavad.

Sõltuvus

Erinevad sõltuvused:

Hingeline ehk psüühiline sõltuvus
Füüsiline sõltuvus (olukord, kus mingi kehavõõras aine on muutunud ainevahetuse vältimatuks osaks ja selle puudumine tekitab võõrutusnähte)
Sotsiaalne sõltuvus
Seksuaalne sõltuvus
Majanduslik sõltuvus

Näiteid põhjustest
- Üldjuhul tekib sõltuvus igatsusest millegi enama järele, vajadusest leevendada sisemist iha või piina.
- Põhjuseks võib olla mingi väline surve. Näiteks rahalised raskused, emotsionaalsed traumad või üleskasvamine stressirohkes keskkonnas koos emotsionaalse ja/või füüsilise väärkohtlemisega.
Sõltuvuse põhjused võib jagada kahte rühma:

Sisemised põhjused (seotud inimese iseloomu, kogemuste, väärtuste, vajaduste, oskuste, emotsionaalsete ning vaimsete protsessidega).
Välised põhjused (seotud elukeskkonna, ümbritsevate inimeste ja suhtlemisega).
Võib esineda sügav vajadus peita kõik oma probleemid ja mured (selline tegevus ei ole teadvustatud).

Sõltuvuse tekkimine

Esmalt on mingi kogemus, kus teatud käitumine või millegi manustamine tekitab meeldiva mulje.
Tasapisi kujuneb harjumus tarbida ainet või teatud viisil käituda.
Kui harjumus on kujunenud, siis mingil hetkel tekib vajadus.
Füüsilised sümptomid ilmnevad tavaliselt siis, kui vajadus aine või tegevuse järele on juba kujunenud.

Sõltuvuse kaasnähud

Sügaval sisemuses pesitseb teadmine, et hävitatakse ennast.
Häbi- ja süütunne süvenevad, mis võib avalduda ka vihana ümbritseva suhtes - iseenda, teiste inimeste ja kogu maailma suhtes.
Sügaval sisimas pesitseb teadvustamata hirm selle ees, kuidas võidakse lõpetada; sallimatus enda suhtes, isegi enesevihkamine, mis hävitab tervenemisvõimet.
Sõltuvusega kaasneb tihti sügav depressioon .

Sõltuvusest vabanemine

Sõltuvuse tunnistamine
Sõltuvuse põhjuste mõistmine (silmitsi seismine probleemidega, mida sõltuvus varjas: peab tegelema minevikus kogetud valu ja hirmuga, ebaõnnestumistega jne)
Enese aktsepteerimine sellisena nagu inimene on (tegelike tunnete ja vajaduste enesele teadvustamine)
Sõltuja saab muuta vaid iseennast , tegeldes oma tunnetega ja muutes oma suhtumist (võiks kasutada psühhiaatrilist või psühholoogilist abi)

Sõltuvuse väljakujunemine on kompleksne probleem, kus põimuvad :

Bioloogilised tegurid
psühholoogilised tegurid
sotsiaalsed tegurid

Sõltuvus võib välja kujuneda aastatega, aga on inimesi, kellel kulub selleks vaid mõni päev.
PSÜÜHILISED NÄHTUSED
Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma:

Psüühilised protsessid

Psüühilised seisundid

Psüühilised omadused
Psüühilised protsessid

Tunnetusprotsessid
Emotsionaalsed protsessid
Tahtelised protsessid

Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel.
AISTINGUD

Vahetu tunnetusprotsess , mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi.

Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut.
Aistingu teke - Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel.
Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:

retseptoritest ehk tundenärvilõpmetest – võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
närvikiududest – mis toimetavad närviimpulsse edasi;
vastavast peaaju piirkonnast – kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine

Adaptsioon – võime kohaneda. Näiteks kui lähed valgest ruumist hämarasse ruumi, siis algul ei näe midagi kuid natukese aja möödudes hakkad asju paremini nägema.
Kompensatsioon – Näiteks pime kuuleb paremini.
Sünesteesia – Näiteks inimene näeb sõna kaks sinisena või 3 rundub roosa .
TAJU

esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses kui need mõjuvad meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks.

Taju omadused

Püsivus ehk konstantsus – Inimene tajub objekti samasugusena ehk muutumatuna, olgugi, et selle kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte.
Valivus e selektiivsus – objektide ja nähtuste eri omadustel on erinev tähtsus, mõni omadus on tähtsam ja pöörame sellele rohkem tähelepanu. Näiteks inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib sõltuda ka isiku vanusest, soost, huvidest jne.
Mõtestatus – inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. Tundmatu esemega kokkupuutel üritatakse tabada sarnasust mingi teatud esemega ja selle alusel seda mingisse kategooriasse liigitada.
Apertseptsioon - taju sõltuvus – psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest ja eelnevast kogemusest. Näiteks võime me näha maailma erinevatel päevadel kas läbi “ roosade ” või läbi “ mustade prillide ”.

Taju liigid

Ümbritsevate objektide taju

Ruumitaju

Liikumistaju

Ajataju

Ümbritsevate objektide taju

Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel;
Taju tekib silma aktiivsuse tõttu;
Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene.
Isikutaju
- tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist.
- Isikutaju mehhanismid
  - Stereotüpiseerimine – tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni.Näiteks noorukid on mässajad, targad on nohikud, blondid on rumalad jne. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne.
  - Identifitseerimine – samastamine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted.
  - Empaatia – kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel.
  - Projitseerimine – ülekandumine. Teisele inimesele kantakse alateadlikult üle iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivatele inimestele üle oma teadvustamata häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus).
- Isikutaju seaduspärasused
  - Oreooliefekt – inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta – positiivne oreool . Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele – negatiivne oreool.

Ruumitaju

võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina.
Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil.
- Sügavustunnused
  - Tausta struktuur – taust koosneb paljudest osistest, millel on oma asend, paiknemistihedus jne.
    - Tihedus näib muutuvat kauguse suunas (mida kaugemal, seda tihedam).
  - Lineaarne perspektiiv – kaugemal asuvad objektid tunduvad olevat üksteisele palju ligemal kui lähedal asuvad objektid.
  - Kattumine – lähemal asetsevad objektid katavad/varjavad osaliselt või täielikult kaugemal asetsevaid objekte.

Liikumistaju

annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes.
Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane.
Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist.

Ajataju

annab teavet aja kulgemise kohta.
- Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust;
- Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega;
- Ajataju mõjutavad vanus, sugu jne.

TÄHELEPANU

filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele.
Tähelepanu jaotab objektiks - tajutakse väga täpselt ja fooniks - tajutakse üsna ähmaselt.

Tähelepanu omadused

maht – objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Tähelepanu pole piiramatu mahuga, sekundi murdosa vältel võib ta hõlmata vaid 5-9 objekti. Seetõttu ei saagi me kõike korraga märgata.

jaotuvus – tähelepanu saab samaaegselt jaotada mitme objekti või tegevuse vahel, see võib olla edukas juhul kui need on omavahel seotud. Näiteks kui autojuhtimine on selge, siis võime vabalt jälgida ka liiklust . Seostumatute tegevuste korraga sooritamine osutub raskeks või isegi võimatuks.

koondamine – mõeldakse tähelepanu keskendumist ühele objektile/tegevusele. Eri tegevused eeldavad seda erineval määral. Näiteks nõuab matemaatikaülesannete lahendamine suuremat keskendumist kui telereklaamide vaatamine.

püsivus – täiskasvanu suudab hoida tähelepanu antud objektil/tegevusel tavaliselt 15-20 minutit, siis kaldub see kõrvale. Väikelastel püsib tähelepanu ~5min. Kui on huvitav tegevus, püsib tähelepanu kauem.

ümberlülitatavus – me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt /tegevuselt teisele üle kanda. Kergemini lülitub tähelepanu uutele ja huvitavatele asjadele. Kui käsilolev tegevus meid väga köidab, on ümber lülituda raskem.
Tähelepanu liigid

Tahtmatu tähelepanu (kandub objektile iseenesest)
- Seda soodustavad: (neid kasutatakse reklaamis, valimiskampaanitates jne.)
  - tugevus – valjud helid, ere valgus, intensiivsed värvid;
  - suurus – suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes;
  - kontrast – pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi
  - liikumine – liikuvad reklaamid ;
  - kordumine – kedagi (midagi) pidevalt nähes hakkame talle (sellele) tähelepanu pöörama;
  - uudsus – inimese uus soeng või riietuses
Tahtlik tähelepanu
- nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel.
Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi.

MÄLU

võime salvestada , säilitada ja taasesitada informatsiooni.

Mälu protsessid

Meeldejätmine – võib toimuda tahtmatult või tahtlikult.

Tahtmatu meeldejätmine (sageli jääb juhuslikult omandatud info kauaks meelde)

Tahtlik meeldejätmine – toimub süsteemsemalt, nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist. Tahtliku meeldejätmise põhitingimus on kordamine, abiks on materjali korrastamine ja känkimine

Kordamine – harjutamine tagab oskuse omandamise. Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud - ei õpita (harjutata) ühtejärge, vaid tehakse pause, tegeldakse vahepeal muude asjadega.

Materjali korrastatus ( organisatsioon ) mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Tuleb meeles pidada, et mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla. Kasulik on materjal ise ümber sõnastada. (nt ümberjutustused, konspekteerimine ).

Numbririda 162536496481 võib meelde jätta neljas kängis kolme numbri kaupa 162 536 496 481.
- Kui vaadelda jadas esitatud numbreid kuues kängis (16 25 36 49 64 81), siis selgub , et tegemist on arvude 4-9 ruutudega. Seda märgates peaks algselt esitatud numbrite meeldejätmine juba väga lihtne olema.
Känkimine on üks korrastamise vorm.
Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut . Kängiks võivad olla numbrid , sõnad, lühendid jne.
Kuna inimese lühimälu maht on piiratud 7±2 ühikuga (st lühimälu suudab haarata vaid 5-9), siis aitab järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine (info mälu jaoks sobivateks juppideks jaotamine)
Bioloogiliselt jõuab mälu omandamise protsess inimesel võimekuse tippu 25.-30. eluaasta paiku.
Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega.
Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast: hommikuti on parem meelde jätta materjali, mida peab hakkama kohe jälle meelde tuletama.
Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks.

Meelespidamine (info säilitamine) – on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi:

info muutub lühemaks ja lihtsamaks;
kaovad detailid ja meeles püsib vaid “peamine”;
tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub);
ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad;
loogikavastane info ununeb;
juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid;
mõni teema muutub valdavaks;
info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute ja eelteadmiste mõjul;

Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine.

Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu.
Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata).
Kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest pikaajalisemat kasu).

Meeldetuletamine (reprodutseerimine)

talletatud materjali uuesti esiletoomine .
Äratundmine – näiteks valikvastustega kontrolltöö.
Meenumine – materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed.
Meenutamine – eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida.
Näiteks esineb eksamitel sageli olukordi , kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada. Siinkohal aitaks, kui ta tähelepanu suunduks hetkeks muudele asjadele.

Mälu omadused

Maht – materjali hulk, mida inimene suudab säilitada (10. klassis on see 4 korda suurem kui esimeses).

Täpsus – tuleb ilmsiks meeldetuletamisel ja on seotud isikuomadustega.

Kiirus – seotud omandamisvõimega.

Valmisolek – väljendub olulise info leidmisvõimega õigel ajahetkel.

Mälu protsessid on omavahelt tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid.
Mälu on arendatav ja igal inimesel on võimalik leida ise erinevaid õppimisvõtteid, et mälu töö oleks võimalikult efektiivne.

MÕTLEMINE

vaimne aktiivsus, mis seostub info töötlemise ja mõistmise ning suhtluses kasutamisega.
Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetamine, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid suhteid ja seoseid esemete ning nähtuste vahel

Mõtlemist võib käsitleda kui probleemi lahendamist:

Probleemi olemuse mõistmine

Hästidefineeritud probleem (selge ja kindel lahendus)
Halvastidefineeritud probleem (mitu erinevat lahendust )

Inkubatsioon (probleem paigutub alateadvusse ja lahenduse otsimine toimub nt ka une ajal)

Illuminatsioon (sisetunde tekkimine, et teame lahendust)

Lahenduse kontrollimine (kasutamine praktikas)

Halvastidefineeritud probleemi näide: Olete koolist koju jõudnud ning avastate lukustatud ukse juures , et teil pole võtit kaasas.
Probleemi lahendamine algab suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada, edasi on vajalik võime kasutada varasemaid teadmisi ja oskusi ning neid vajadusel juurde otsida. Ja lõpuks on vaja ettevõtlikust lahenduse teostamiseks.

Mõtlemise võtted

Analüüs - eseme või nähtuse jaotamine osadeks , koostisest arusaamine (näiteks lauseanalüüs, kus terviklikku lauset uuritakse üksikute sõnade kaupa)
süntees - üksikute osade mõtteline ühendamine uueks tervikuks (isikutunnuste alusel iseloom)
võrdlemine - sarnasuste ja erinevuste esiletoomine;
üldistamine - esemete ja nähtuste ühendamine nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel (nt Cu, Fe, Ag, Al ja Au juhivad elektrit, otsustatakse, et kõik metallid juhivad elektrit)
abstraheerimine - esemest või nähtusest eraldatakse mingi oluline tunnus ja hakatakse seda iseseisvalt kasutama (nt paljud inimesed on ilusad, ilu mõistet hakatakse kasutama iseseisvalt, ilma konkreetsete inimestega sidumata).

Mõtlemise tulemused

mõiste - oluliste tunnuste kogum. Nt. Tool - Istumiseks mõeldud mööbliese, millel on seljatugi.
Otsustus - on millegi jaatamine või eitamine
Järeldus - on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine

Mõtlemise liigid

Arutlev mõtlemine - tugineb loogilisele arutelule ja järeldamisele
Intuitiivne mõtlemine - tugineb sisetundele (pigem alateadvusega seotud)
Kujundlik mõtlemine - tugineb kujunditel ja skeemidel
Koondmõtlemine - ühele kindlale lahendusele suunatud (paindumatu isiksus)
Hargmõtlemine - mitme erineva lahenduse märkamine (paindlik isiksus)
Loovmõtlemine - uue loomine, uute lähenemisnurkade leidmine

Loovus - isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja uudseid tulemusi saada. Teatavad pärilikud eeldused, aga olulised on ka keskkonna mõjutused ja võimalused loovuse rakend
Mäluhäired

Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel.

edasihaarav amneesia - inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. Enne mälukaotust toimunut mäletatakse.
tagasihaarav amneesia - inimene ei suuda meenutada enne mälukaotust toimunud sündmusi, omandatud teadmisi jms. Pärast mälukaotust omandatud teadmised ning mälestused sündmustest jäävad püsima.
täielik amneesia - inimene ei mäleta mitte midagi, sõltumata mälu liigist, sündmuse toimumise ajast või sündmuse laadist.
osaline amneesia - inimene mäletab osasid sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei suuda meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi.
Mäluliigi järgi jaotatakse amneesia:
- episoodiline amneesia - inimene ei mäleta teatud sündmusi, (fakti)teadmised on säilunud, kuid ei suudeta meenutada, kuidas need omandati.
- protseduuriline amneesia - inimene ei mäleta, kuidas teha asju, mida ta on varem osanud (näiteks klaverimäng, kingapaelte sidumine, jalgrattaga sõitmine).
- semantiline amneesia - inimene ei mäleta teatud fakte, ei suuda mõista tegevuste või sündmuste tähendusi ja nendevahelisi seoseid.
Amneesia võib hõlmata ühte või mitut mäluliiki korraga, olla edasihaarva või tagasihaarav, osaline või täielik.

Liigmälu tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Häire on tahtele allumatu, segab igapäevaelu ja uue info omandamist.

Vaegmälu korral on raskendatud nii info omandamine kui meeldetuletamine. Põhjuseks võib olla ajukahjustus või raugastumine.

Joobe mälulünk – inimene tegutseb ja on ümbrusega kontaktis , aga mälujäljed mingi perioodi kohta puuduvad.

Afektiivne mälulünk – seotud afektiseisundiga.

Hüsteeriline amneesia -seotud psüühikahäirega ( kaitsemehhanism -traumaatiline sündmus unustatakse).

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 79 allalaadimist

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni #1

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni #2

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni #3

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni #4

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni #5

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni #6

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni #7

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni #8

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni #9

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni #10

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni #11

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni #12

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

79 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annaliisa15 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Psühholoogia 10klass

Psühholoogia kontrolltöö nr 1 1. http://i47.tinypic.com/1603qjp.jpg < · Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid · Teaduslik psühholoogia sai alguse 1879. aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks 2. · Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. · Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. · Psüühika all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. 3. · Psüühilised omadused... o ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned o Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt

Psühholoogia

doc

Psühholoogia konspekt 11 klass

Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval

Psühholoogia

docx

Psühholoogia koolieksami materjal

tunnete väljendamiseks ja olukorra selgitamiseks. Teine inimene tuleb ära kuulata. Kolmas samm. Kui mõlemad on saanud rääkida, tuleks sõlmida kokkulepe olukorra lahendamiseks. Konflikti lahendamine on raske ja nõuab kõigilt osalistelt pingutust. Kõik inimesed püüavad elada oma vajadustest lähtudes, inimesed ja nende vajadused on erinevad ja seetõttu on vastuolude tekkimine paratamatu. PSÜHHOLOOGIA PÕHIKURSUS Psühholoogia o Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. o Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. Psüühika o Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. o Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. o Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile.

Psühholoogia

doc

Psühholoogia eksamiks õppimine

Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma-

Ajakasutuse juhtimine

doc

Tunnetusprotsessid ja Mälu

1.Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. 2. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi . Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: 1)retseptoritest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; 2)närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; 3)vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3. Aistingute põhidimensioonid Intensiivsus Et aisting üldse tekiks, peab ärritaja olema teatud tugevusega. Ärrituse minimaalselt toimivat tugevust nimetatakse tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks. Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib veel samalaadne aisting nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tund

Psühholoogia

docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

kiiremini kui sini-rohelises spektriosas. (Kollane-sinine kleit näide,lk15). Tee vahet 3 psühholoogial: 1. Eelteaduslik psühholoogia-vanim, levinuim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Nn elutarkus, elupsüholoogia, terve mõistus jne. Nõrkuseks on halb tõesuse kontroll ja piiritlemata usaldusväärsus. 2. Filosoofiline psühholoogia – tekkis koos filosoofiaga, süsteemne ja range ülesehitus võrreldes eelteaduslikuga. 1 3. Teaduslik psühholoogia-tekkis 19 saj keskel, eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus. Mõistete täpne defineerimine, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine. Psühholoogia (ühiskonnateadus, mis uurib peam, tervet, normaalset psüühikat ja käitumist) ja psühhiaatria (arstiteaduse haru, mis käsitleb psüühika haiguse v

Üldpsühholoogia

docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.

Ülevaade psühholoogiast

Rohkem sarnaseid