LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tõmbe all soolhapet mõõtes ja valades kanda kaitseprille! Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. Selleks pipeteerida destilleeritud veega loputatud 100 m...
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik: Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse stati...
100 Lahuse molaarsus: n aine CM = V lahus m nNaCl = M 5,01 nNaCl = = 0,0856 mol 58,5 M(NaCl) = 23 + 35,5 = 58,5 g/mol 0,0856 CM = = 0,0342 mol/dm3 2,50 Lahuse molaalsus: naine Cm = mlahusti mH20 = mlahus - maine mH2O = 253,1 5,01 = 248,09 g 0,2481 kg 0,0856 Cm = = 0,345 mol/kg 0,24809 Lahuse moolimurd: naine Cx = n ainen lahusti H2O = 1,00 g/cm3 mH2O = V = 1,00 250 = 250 g M(H20) = 2 1 + 16 = 18 g/mol m 248,09 nH2O = = = 13,78 mol M 18 0,0856 Cx = = 6,1735
Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõr...
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................3 Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi........................4 Kõrgahju materjalide bilanss..............................................................................6 Terase tootmine...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................................9 Sissejuhatus Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, mil...
4. Vee mass HCl lahuses mvesi = mlahus mHCl = 5,266 0,569 = 4,697 g 5. HCl lahusega lähtelahusesse viidav vesi mvesi = mlahus mHCl = 5,266 0,569 = 4,697 g M (H2O) = 2·1 + 16 = 18 nvesi = = = 0,2609 mol 6. Lähtelahusesse lisatud vesi mlähtev. =55,702 52,685 = 3,017 g M (H2O) = 2·1 + 16 = 18 nvesi = = = 0,1676 mol 7. Kokku vett lähtelahuses mvesi = mlähtev + mH2O = 3,017 + 4,697 = 7,714 g M (H2O) = 2·1 + 16 = 18 nvesi = = = 0,4286 mol 8. Etüületanaati lähtelahuses metüület. =57,502 55,702= 1,800 g M (CH3COOC2H5) = 12+3·1+12+16+16+2·12+5·1 = 88 nvesi = = = 0,0205 mol 9. Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud 0,5100 M (n) NaOH VNaOH= = 63,35 mL VNaOH · CM, NaOH = nNaOH nNaOH = 63,35 · 10-3 · 0,5100 = 0,0323 mol 10. Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv (n = n2 n1)
1. Sissejuhatus. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul paremini polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites. Gaaside lahustuvus Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus. Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal CM k h p kus, 1.1 CM – gaasi molaarne kontsentratsioon lahuses mol/dm3 p – gaasi osarõhk lahuse kohal atm kh – antud gaasile temperatuurist sõltuv konstant (nn Henry konstant). Lahuste kontsentratsioon Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (reeglipäraselt mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsioon...
Metallurgia- kõrgeahju tehnoloogia Margus Rebane AT- 207 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2009 Sissejuhatav loeng Konstruktsioonimaterjalid on materjalid, millest valmistatakse ehitiste ja seadmete koormust vastuvõtvaid osi. Vanimateks Inimkonna kasutuses olevateks konstruktsioonimaterjalideks olid kivid ja puit. Kivisid kasutati küttekollete ehitamiseks, puitu aga eluasemete ehitamiseks. Savi hakati kasutama kivide sidumiseks. Edasi võeti kasutusele metallid vask ja tina, millede kokku sulatamisel saadi komponentidest tugevam sulam pronks. Seda kasutati mitmesuguste töö- ja sõjariistade valmistamiseks. Osk...
Tartu Kutsehariduskeskus Metallurgia- kõrgeahju tehnoloogia Referaat Koostas: Tartu 2013 Sissejuhatav loeng Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks . Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdro metallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, le...
- pump tekitab absoluutse vaakumi (rõhuenergia on null) st. et tegur pi /( g) = 0 - vedelik imitorus liigub väga aeglaselt vi 2 / 2g = 0 , - imitorus pole vedelikul takistust hti= 0, Siis z1 = põ/(g) Ehk teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes vedeliku imemiskõrgus võrduks keskkonna rõhu poolt tekitatud surve kõrgusega . Kui põ = 760 mmHg = 101325 bar ja vee tihedus 1000kg / m 3 , siis pumba teoreetiline maksimaalne imemiskõrgus : z1 = põ /(g)= 101325 /(1000 x 9,81) =10,33 mH2O Reaalses olukorras ükski pump ei suuda tekitada absoluutset vaakumit , vedelik voolab teatud kiirusega veetorus ,mille tulemusena esinevad imitorus rõhukaod. Kuna z0= 0 ja v0=0 , siis põ/(g) =z1 + pi/(g) + vi2 /(2g) + hti , siit tegelik imikõrgus z1 = põ/g ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti) Järeldame ,et tegelik imikõrgus on vähem kui 10,33 saadud valemi sulgudes esitatud avaldise võrra. Tegelikus olukorras ükski pump ei suuda tekitada absoluutset vaakumit
Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass ...
molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 2,0 mmol/dm3, HCO3 sisaldus 4,5 mmol/dm3, kui palju võib maksimaalselt tekkida mmol katlakivi 12 m3-st veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? Antud: Lahend: 3 ÜK = 2 + 4,5 = 6,5 mmol/dm nH2O = 6,5 * 12 000 = 78 000 mmol = 78 mol MCa = 40,08 g/mol mH2O = 78 * 40,08 = 3126,24 g MCaCO3 = 100 g/mol mCaCO3 = 3126 * 100 / 40,08 = 7815,6 g 3 VH2O = 12 000 dm Ca2+ + 2HCO3 CaCO3 + CO2 + H2O [Mg2+ + 2HCO3 Mg(OH)2 + 2CO2 kui katlakivi koostiseks on Mg(OH)2] 14. Milline protsess on lahustumine ? Ainete (tahked, vedelad, gaasid) vees lahustumise iseloomustamine (ühikud, sõltuvus temperatuurist ja rõhust,)
- pi /( g) = 0 st. pump tekitab absoluutse vaakumi (rõhuenergia on null) - vedelik imiktorus liigub väga aeglaselt vi 2 / 2g = 0 , - imiktorus pole vedelikul takistust hti= 0, Siis z1 = hi = põ/(g) Ehk teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes vedeliku imemiskõrgus võrduks keskkonna rõhu poolt tekitatud surve kõrgusega . Kui põ = 760 mmHg = 101325 Pa ja vee tihedus 1000kg / m 3 , siis pumba teoreetiline maksimaalne imemiskõrgus : z1 = hi = põ /(g)= 101325 /(1000 x 9,81) =10,33 mH2O Reaalses olukorras ükski pump ei suuda tekitada absoluutset vaakumit , vedelik voolab teatud kiirusega veetorus , mille tulemusena esinevad imitorus rõhukaod. Reaalses olukorras võib lugeda, et veepinnal vedeliku asendienergia ja vee kiirus on null st. z0= 0 ja v0=0 , siis põ/(g) =z1 + pi/(g) + vi2 /(2g) + hti , siit tegelik imikõrgus z1 = hi = põ/g ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti) Järeldame , et tegelik imemiskõrgus on vähem kui 10,33 saadud valemi sulgudes esitatud avaldise võrra.
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3. kui temperatuur ei muutu kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee(auru) mass grammides (g/m 3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Absoluutset niiskust saab leida valemiga: , kus mH2O on veeauru mass grammides ning V on gaasi ruumala (1 m 3). Suhteline ehk relatiivne niiskus (RH) on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru suhe. Relatiivset niiskust võib defineerida ka kui füüsikalist suurust, mis näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida
49. Molaarmassi mõiste sisu, mõõtühik. Kuidas määratakse(arvutatakse) molaarmassi. Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed pinnad. Millest oleneb tahke aine pinna märgamine vedelike poolt ? Mis on märgamise kriteeriumiks ? Kas on võimalik mõjutada tahke aine pinna märgamist vedelike poolt ? Kui on, siis kuidas, kui ei, siis miks? Ioonvahetajad. Molaarmass molaarmass M on ühe mooli mass grammides (g/mol). Võrdub arvuliselt aine molekulmassiga (või aatommassiga). N: vee molaarmass MH2O = 18 g/l. Saab leida Mendelejevi tabelist või valemi n = m/M kaudu. Hüdrofiilsed pinnad (ained) märguvad paremini veega kui süsivesinikega. Vee ja aine vastasmõju suur. Hüdrofoobsed pinnad (ained) märguvad paremini süsivesinikega kui veega. Vee ja aine vastasmõju väike (puudub). Hüdrofobisaator aine, mis muudab tahke aine pinnaveega vähem märguvaks, kui süsivesinikega e muudab hüdrofiilse pinna kas osaliselt või täielikult hüdrofoobseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
