Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavandeid. Punane: Tumepunane, pulber, tekib valge fosfori soojendamisel õhu juurdepääsuta. Vähem tuleohtlik, ei helenda, pole mürgine, lõhnatu. Õhu juurdepääsul kuumutades sublimeerub ja tekib valge fosfor. Väävel Mittemetall, kollane, tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning ühenditena. Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu. Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel.
VII A-rühma elemendid halogeenid Omadused F2 Cl2 Br2 I2 Elektrooniline F +9 2)7) +17 2)8)7) +35 2)8)18)7) +53 2)8)18)18)7) valem Oksüdatsiooniaste +7 ja -1 +7 ja -1 +7 ja -1 +7 ja -1 Füüsikalised 1.gaas 1. gaas 1.vedelik 1. tahke omadused 2.kollakas 2.kollakas 2.pruun 2.tume-mustjas 1.olek roheline gaas roheline 3. lahustub vees, 3.lahustub 2.värv ( kollakas) 3.lahustub vees saame broomivee piiritustes ( tahke 3.lahustuvus 3.lahustumisel aine ei lahustu reageerib veega. vees) 4. kuumutamis...
Nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast arsenikon 'mehelik, tugev'. Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. Keemilise elemendina määratles arseeni Antoine Lavoisier aastal 1789. Omadustelt on arseen poolmetall, kuna tal on nii metalli kui ka mittemetalli omadusi. Arseen on poolmetall. Arseenil on olemas mitu allotroopset vormi. Normaalsetes tingimustes on kõige stabiilsem hall arseen, tahke rabe aine, mille tihedus on 5,7 g/cm³. Atmosfääri kuumutamisel arseen ei sula, aga sublimeerub temperatuuril 614kraadi Celsiust. Kõrgema rõhu puhul sulab arseen temperatuuril 817 kraadi Celsiust. Arseeniühendeid on palju ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud samas lihtainena esineb arseeni harva. Arseeni leidub paljudes metallirohketes geoloogilistes materjalides ning arseeni saadakse vase (Cu), plii (Pb), koobalti (Co) ja kulla (Au) tootmise kõrvalsaadusena. Inimtegevuse tulemusena satub keskkonda arseeni tänu nii tööstuse heidetele, värviliste metallide
kahjurimurkidena, ¨ samuti meditsiinis ja stomatoloogias. Elektronvalem: As:+33| 2)8)18)5) Aatommass: 74,9216 Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. 1789.a. määras Antoine Lavoisier arseeni keemilise elemendina. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 75. Lihtainena esineb teda harva. Arseen esineb mitme allotroopse vormina. Normaaltingimustel on stabiilseim hall, rabe tahe aine. Atmosfäärirõhul kuumutamisel arseen sublimeerub, kõrgemal rõhul ta sulab. Arseenil on palju ühendeid ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Kõik veeslahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim ühend on arseenik. Arseeni kasutatakse rotimürgis. Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua häid pooljuhte. Keemiarelv - Veremürgid - Veremürgid levivad organismis vere kaudu. Keemiarelvana levitatakse neid enamasti aerosoolina ning organismi satub see sissehingamise teel
Ei juhi elektrit Hea soojusjuht Hea elektrijuht Teemant Grafiit Keemilised omadused Teemant Grafiit Kuumutamisel reageerib hapniku ja muude Reageerib õhuhapnikuga ainetega kuumutamisel Lahustub sulatatud metallides Sublimeerub temperatuuril 3800C Teemant võib sobivas keskkonnas muutuda grafiidiks Leidumine looduses Teemant Grafiit Leidub kolmes erinevas vormis: Teemanti moodustumiseks on vaja väga spetsiifilist keskkonda - rõhk väärtusega 45-60 nafta, maagaas ja kivisüsi kbar, temperatuur 900-1300 kraadi Kasutusalad Teemant Grafiit
FÜÜSIKALISED OMADUSED: *O2 väiksema aktiivsusega kui O3, sest O3 *Aatomiraadius metallide omadest laguneb: O2-ks ja O3-ks. väiksem,seetõttu hoiavad mitte-met. Elektrone *Tekib monohapnik, kõige aktiivsem.sa tugevamini kinni. *Hapnik reageerib liht-ja liit ainetega ja *Mit.metallid+ metall/vesinik = oksüdeerija. saaduseks on vastavate elementide oksiid. *Mitte-met. On molekulaarsed või aatomvõrega. 4FeS2+ 11O2=2Fe2O3 + 8SO2 *Mitte-met. Pole plastilised ja head elektri juhid. *Hapniku saamine: (v.a grafiit) *Mitte-met. Suurenevad V-lt , P-le 2HgO(temp)=2Hg+O2 Ja rühmas ülevalt alla. 2KNO3(temp)=2KNO3+O2 *Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageeriv...
unetuse puhul. Jood Jood on bakterivastase toimega. Joodtinktuuri kautatakse meditsiinis desinfitseeri-miseks Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili. Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). Kasutatakse halogeenlampides. Jood sublimeerub kuumutamisel violetse auruna. Aitäh tähelepanu eest!
Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad kuusnurkadena. Lehtedevaheline side on nõrk, seetõttu on grafiit pehme. Tema tihedus on 2,2 g/cm³. Grafiit juhib voolu läbi tasandite. Kihtide vahel on juhtivus halb. Kuumutamisel reageerib grafiit hapniku, sh. õhuhapniku, ja mõne muu ainega. Inertses keskkonnas sublimeerub grafiit temperatuuril 3800°C. Grafiidi struktuur Grafiit on kihilise ehitusega aine. Samas kihis olevad aatomid on küll omavahel seotud kovalentsete sidemetega, kihtide vahel mõjuvad aga ainult nõrgad molekulidevahelised jõud. Seetõttu on grafiit suhteliselt pehme, lagunedes mehhaanilisel mõjutusel kergesti kihtideks. Niisuguse omaduse tõttu saab grafiiti kasutada näiteks pliiatsisüdamike materjalina või määrdeainete koostises.
• JOOD ON SEETÕTTU VAID KESKMISE AKTIIVSUSEGA MITTEMETALLILINE ELEMENT LIHTAINED • KOOSNEVAD KAHEAATOMILISTEST MOLEKULIDEST • MOLEKUKILIDEVAELISED JÕUD TUGEVNEVAD MOLEKULIDE MÕÕTMETE KASVADES, MIS MÕJUTAB HALOGEENIDE AGREGAATOLEKUT TAVATINGIMUSTES: • FLUOR ON KOLLAKA JA KLOOR ROHEKA VÄRVUSEGA GAAS, • BROOM ON PUNAKASPRUUN KERGESTI LENDUV VEDELIK, • JOOD ON HALLIKASMUST METALSE LÄIKEGA TAHKE AINE, MIS KUUMUTAMISEL SUBLIMEERUB LILLAKATEKS AURUDEKS NB! LIHTAINENA ON HALOGEENID TUGEVALT MÜRGISED! ERITI OHTLIKUD ON HALOGEENIAURUD! KEEMILISED OMADUSED HALOGEENID KUI OKSÜDEERIJAD • KEEMILISTES REAKTSIOONIDES KÄITUVAD OKSÜDEERIJANA • REAGEERIVAD PALJUDE MITTEMETALLIDE JA METALLIDEGA, MOODUSTADES HALOGENIIDE • RÜHMAS ÜLEVALT ALLA HALOGEENIDE ELEKTRONEGATIIVSUS VÄHENEB JA OKSÜDEERIVAD OMADUSED NÕRGENEVAD • FLUOR ON TUGEV OKSÜDEERIJA, MIS REAGEERIB ENAMIKU AINETEGA
Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja seega keemistemperatuur vaakumis on madalam. Vee keemistemperatuur kõrgmägedes olenevalt atmosfäärirõhu langusest on märgatavalt alla 100ºC. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu. Vedeliku (kestvat) eesmärgipärast soojendamist keemistemperatuuri hoidmiseks nimetatakse keetmiseks, näiteks reaktsioonisegu tagasikeetmine, arvukad destillatsioonimeetodid, toidukeetmine jm. Vesi sublimeerub tahke aine ( vesi ) aurustub. Vee temperatuur võib keetmisel ulatuda 100 °C-ni, soola lisamisel 101 °C-ni ja rõhu tõstmisel 1 atm võrra 119 °C-ni. Sageli keedetakse toiduaineid 95-97 °C juures, nii et vesi vaevu väreleb. Sel juhul kasutatakse tehnoloogias väljendeid: "keedetakse tasasel tulel" või "keedetakse nõrgas kuumuses". Keemise eri staadiumid leiavad kasutamist erinevatel kulinaarsetel eesmärkidel. Kõige
atsetüleeniga põhjustab ohtu. · Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Vees lahustub jood halvasti (joodivesi), hästi aga benseenis, piirituses (jooditinktuur), eetris jt. orgaanilistes vedelikes. Iood reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI+ I2 = KI3 Jood sublimeerub. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades vesinikjodiidi: H2 + I2 = 2HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape. Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend (klatraat). Joodiühendeis on joodi oksüdatsiooniaste I kuni VII: · I HI · 0 I2 · I HIO · III I(NO3) 3 · IV IO2
Päikesesüsteemi suurim kanjon 4000 km pikkune 27 km sügavune Hellas Planitia Kraater lõunapoolkeral Tekkinud kokkupõrke tagajärjel Üle 6 km sügavune Läbimõõt 2000 km Selgeid tõendeid erosioonist, suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest Erosioonikanalite vanus ~4 miljonit aastat Mõlemal poolusel asuvad jäämütsid Kihilise struktuuriga Põhjapoolusel süsinikdioksiid sublimeerub täielikult Pikematel laiuskraadidel võib olla pinna alla peidetud jääd Marsi kaaslased Phobos (kr. k. hirm) ja Deimos (kr. k. ahastus) Mõlemad on halli värvi Tolmune pind, mis on täis erineva suurusega kraatreid Elulugu pole teada Marsi poolt haaratud asteroidid? Endisaegse Marsi rõnga jäänukid? Phobos Kujult kui lömmilöödud kurk Keskmine läbimõõt 22 km Satelliidi tihedus 2,1 g/cm³ Orbiidi raadius vaid 9370 km
meditsiinis desinfitseeri miseks · Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu ja köögivili. · Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). · Kasutatakse halogeenlampides. · Jood sublimeerub kuumutamisel violetse auruna. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level · Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend. Astaat
Külmku keskosas temperatuur +4...+6 kraadi On mugavad, ei vaja sulatamist, kuid kulutavadrohkem energiat ( 40-100%) Tavalisest külmikust kõrgem hinnaklass Külmutusagensid, jää kaubanduses Nim. vedelikke, mida kasutatakse külmseadmetes madalate temperatuuride saamiseks Peab olema inimesele ohutu Peab olema madala keemistemperatuuriga Kunstlik jää valm.puhtast veest külmseadmete abil Kuiv jää tahke süsihappegaas, mis sublimeerub (tahkest olekust gaasilisse üle minema) temp. 78,9°C - külmatootlikkus peaaegu 2 korda suurem looduslikust jääst - Tooraine kallis, kasutatakse piiratult - kasut. külmutatud TO lühiajaliseks säilitamiseks
Sulamistemp: 44,2˚C Keemistemp: 257˚C Dielektrik ehk ei juhi elektrit Kollaka värvusega Küüslaugu lõhnaga Vahataoline Helendab pimedas Väga mürgine 3 (Voskressenski, 1987) Joonis 1. Valge fosfor. (Wikipedia, 2016) Punane fosfor (vt. Joonis 2) Tekib valge fosfori kuumutamisel õhu juurdepääsuta 250-260˚C juures (ENE peatoimetus, 1982). Tihedus: 2,2g/cmᶟ Sublimeerub 429˚C juures Dielektrik Punakaspruun Lõhnatu Kihiline (Voskressenski, 1987) 4 Joonis 2. Punane fosfor. (Zimth, 2015) Must fosfor (vt. Joonis 3) Tekib valge fosfori kuumutamisel kõrgema rõhu all 200-220˚C juurs (ENE peatoimetus, 1982). Tihedus: 2,69 g/cmᶟ Sublimeerub 429˚C juures Pooljuht Tumehall Lõhnata Kristalne (Zone/Chemestry, 2004) Joonis 3. Must fosfor
kui vees. Vesinikbromiidhapet kasutatakse rahustina hüsteeria ja unetuse puhul. Kasutamine dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks pestitsiidid AgBr – fotograafias veepuhastuses Jood Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. Jood on nõrk oksüdeerija. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili. Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). Kasutamine meditsiinis
Cl2 on kollakasroheline mürgine gaas, terava lõhnaga, lahustub vees ja seda nimetatakse kloorveeks. (s.o.tugev oksüdeeria). Br2 on punakaspruunivärvusega väga mürgine vedelik, kergesti aurustub, vees lahustub vähe, paremini orgaanilistes lahustites (benseenis , eetris, alkohoolis). I2 on metalse läikega mustjasvioletse värvusega kristalne aine. Vees lahustub halvasti, hästi benseenis, piirituses, eetris jt. Kuumutamisel sublimeerub s.t. tahke aine muutub gaasiks , gaasiline jood on lillaka värvusega. Keemilised omadused: halogeeni aatomi väliskihil on 7 elektroni ja nende aatomid liidavad elektroni Cl +17 /2)8)7) Cl + 1e -> Cl Tekib kloriidion Halogeenide keemiline aktiivsus on seotud aatomiraadiusega. Kõige kergemini liidab elektroni fluor, seega on ta kõige aktiivsem ja ta on üldse kõige aktiivsem mittemetall.
jõud, mis tõmbavad osakesi kokku. Nii nagu on igal puhtal ainel teda iseloomustav sulamispunkt, on igal puhtal ainel ka teda iseloomustav keemispunkt. Näiteks vesi keeb 100º C juures, moodustades auru, vedel vesinik keeb -260º C ja etanool 79º C juures. Mitte kõik ained ei sule enne kui nad keevad. Mõned tahkised gaasistuvad läbimata vedelat olekut. Sellist protsessi kutsutakse sublimatsiooniks. Tahke süsinikdioksiid (kuiv jää) on aine, mis sublimeerub – muutub süsihappegaasiks – 78,5º C juures. SOOJUSHULK • Ainete soojenemise võrdlemiseks kasutatakse soojushulka. • Igal ainel on oma kindel erisoojus, mis näitab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine soojendamiseks 1 kraadi võrra. • Soojushulga tähis on Q • Ühik: 1 cal; 1kcal LISANDID JA RÕHK Lisandid (väike kogus teist ainet) ja rõhk mõjutavad keemis- ja sulamistemperatuure.
kokku. Nii nagu on igal puhtal ainel teda iseloomustav sulamispunkt, on igal puhtal ainel ka teda iseloomustav keemispunkt. Näiteks vesi keeb 100º C juures, moodustades auru, vedel vesinik keeb -260º C ja etanool 79º C juures. Mitte kõik ained ei sule enne kui nad keevad. Mõned tahkised gaasistuvad läbimata vedelat olekut. Sellist protsessi kutsutakse sublimatsiooniks. Tahke süsinikdioksiid (kuiv jää) on aine, mis sublimeerub muutub süsihappegaasiks 78,5º C juures. Vee omadused ja olekud · Läbipaistev · Värvuseta · Lõhnata · Olenevalt päritolust erineva maitsega · Puhas vesi maitseta · Külmub 0°C · Keeb 100°C · Tahke - jää · Vedel - vesi · Gaasiline - veeaur Mõisted · Filtreerimine e filtrimine lahustumatu tahke aine eraldamine vedelikust või gaasist perforeeritud vaheseina või poorse materjali abil, mis peab kinni tahke aine, kuid laseb
Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm. Grafiidile andis nime 1789 Abraham Gottlob Werner, moodustades selle kreeka sõnast , mis tähendab 'joonistama' või 'kirjutama'. Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad korrapäraste kuusnurkadena. Lehtedevaheline side on nõrk, seetõttu on grafiit pehme (kõvadus Mohsi skaalal 12). Tema tihedus on 2,092,23 g/cm³. Grafiit juhib voolu läbi tasandite. Kihtide vahel on juhtivus halb. Erinevalt teemandist, mis elektrit ei juhi, on grafiit poolmetall ja seda saab kasutada näiteks kaarlambi elektroodides. Grafiiti võib käsitleda söe kõige väärtuslikuma vormina kütteväärtuse poolest, see on napilt suurem kui antratsiidil ja sellepärast nimetatakse grafiiti ka metaantratsiidiks. Sellegipoolest ei kasutata grafiiti harilikult kütusena, sest grafiiti on raske süüdata. Kuumutamisel reageerib grafiit õhuhapniku ja mõne muu ainega. Inertses keskkonna...
Ilmastiku ja atmosfääri nähused. Rahe Rahe on sademete liik. Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks. Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit. Suuremad raheterad esinevad koos äikesega. Rahe võib kaasneda pea iga äikesetormiga, sest raheterad langevad enamasti rünksajupilvedest (äikesepilvedest). Vikerkaar Vikerkaar on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lain epikkustel erinev murdumine j a peegeldumine ligikaudu kera kujulistelt vihmapiiskadelt vih maseinal võivihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Atmosfääris iga veepiisk toimides nagu prisma lahutab valge valguse erineva lainepikkusega komponentideks ja kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, siis ilmubki taevasse vikerkaar. Äike Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus,...
jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Osa maasseimbunud veest jääb maapinnalähedastesse
lahustu, hästi lahustub süsiniksulfiidis( CS2 ) ja orgaanilistes lahustites( bensiinis, alkoholis) . Õhus süttib ta peenestatult juba toatemperatuuril. Valge fosfor on väga mürgine, nahale sattudes põhjustab ta raskelt paranevaid haavu ja organismi mürgitust. Punane fosfor tumepunane pulber, mis tekib valge fosfori soojendamisel, pikema aja vältel õhu juurdepääsuta. Ta ei ole nii tuleohtlik kui valge fosfor, ei helendu ega ole mürgine. Kuumutamisel punane fosfor sublimeerub ja tema aurude jahtumisel tekib valge fosfor. Must fosfor tekib valge fosfori väga pikaajalise( 7-8 päeva) kuumutamisel kõrgrõhul. Must fosfor on fosfori allotroopsetest teisenditest kõige püsivam ning keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Ta reageerib paljude metallide ja mittemetallidega. Aatomi ehitus: P: +15| 2)8)5 Oksüdatsiooniaste: + V P2O5, H3PO4 +III P2O3 -III PH3, Ca3P2 - ühendis metallidega ja vesinikuga 3MG+2P=MG3CL2 (magneesium fosfiid) MG3P2+6HCL=2PH3+3MGCL2
· Halogeenid lihtainena on madala keemis temperatuuriga. Tahke jood kuumutamisel sublimeerub(aurustub ilma vahepealse vedela olekuta). Kõik halogeenid lihtainena on mürgised. Nende aurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. · · Fluor helekollane gaas · Kloor Kollakasrohkeline gaas · Broom punakaspruun kergesti lenduv vedelik · Jood Hallikasmust metalse läikega kristalne aine sublimeerub kergesti lillaks auruks · · Kloori lahustumisel vees reageerib ta veega ja tekkib kloorivesi. Kloorivett kasutatakse joogivee ja basseinivee deinfitseerimisel. Argielus on tuntud joodi lahus etanoolis jooditinktuur mida kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisvahendina. · Halogeenid on tugevad oksüdeerijad. Fluor on kõige aktiivsem mittemetall, ta reageerib peaaegu kõigi liht ja liitainetega. Kloor on ka tugev oksüdeerija ja ta reageerib enamuse
kannab grafeeni nimetust. Naabertasandite vahel on aga ainult nõrk van der Waalsi interaktsioon, see annab grafiidile tugevalt anisotroopsed omadused. Grafiidi kristallvõre on heksagonaalse sümmeetriaga. Nn. pürolüütilises grafiidis paiknevad süsiniktasandid väga korrapäraselt ja sisaldavad vähe defekte. Omadused Musta "rasvase" värvusega, tihedus 1900 ... 2250 kg/m3 (ülempiirile vastavale väärtusele läheneb pürolüütiline grafiit), kõvadus 1 ... 2. Grafiit sublimeerub temperatuuridel 3652 ... 3697 °C. Pürolüütiline grafiit on tugevaim tuntud harilik (mitteülijuhtiv) diamagneetik, tema magnetiline vastuvõtlikkus on suurima väärtusega sihis - 4,5·10-4 (võrdle väärtusega 1,7·10-4 vismuti jaoks). Saamine Looduslik (leiukohad Indias, Sri Lankas, Kanadas, Vene Föderatsioonis). Tehislikult saadakse pürolüütilist grafiiti puhaste gaasiliste süsivesinike termilisel lagundamisel (pürolüüsil). Rakendused
otstes. Erinimelised laengud tõmbuvad ja seetõttu tõmbuvad ka vee molekulid omavahel. 7. Mida nimetatakse aine faasiks? Aine faas on aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega. 8. Kuidas on seotud tahkumine ja sulamissoojus? Aine sulatamiseks kuluv soojushulk ehk sulamissoojus on võrdeline sama aine tahkumisel eralduva energiaga. 9. Mõisted SUBLIMEERUMINE – tahke aine gaasiliseks muutumine, ilma vahepealse veeldumiseta. Nt tahke süsinikdioksiid ehk kuiv jää sublimeerub atmosfäärirõhu juures temperatuuril -78 ˚C HÄRMATUMINE – gaasiline aine muutub tahkeks ilma vahepealse veeldumiseta. SULAMINE – tahke aine läheb vedelaks TAHKUMINE – vedel aine läheb tahkeks AURUMINE – nähtus, kus molekulid väljuvad vedeliku pinnakihist õhku. KONDENSEERUMINE – gaasiline aine läheb vedelaks KEEMINE - aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses.
vedelik ja ning reageerib paljude liht- ja liitainetega. Jood Hallikasmust Omab kalduvust Vees Jood Jood sulab metalse läikega ladestuda praktiliselt ei sublimeerub temperatuu- kristalne aine, organismis, mis lahustu, küll kuumutamisel ril 113 °C mis on tekitab seesmist aga piirituses. Jood on nõrk ja keeb iseloomuliku kiirituste. oksüdeerija. temperatuu- lõhnaga radioaktiivset Paljude ril 184 °C,
3IO - 2I - + IO 3 -- ( K = 10 20 ) Toredad teadmised · Jood on bakterivastase toimega. · Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili. · Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). 4 · Jood sublimeerub kuumutamisel violetse auruna. · Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend. Kasutatud kirjandus: http://web.zone.ee/chemistry/I.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Jood http://protonizer.eu-youth.net/index.php? option=articles&task=viewarticle&artid=40&Itemid=3 http://en.wikipedia.org/wiki/Iodine http://www.eki.ee/dict http://osh.sm.ee/topics/ohutuskaardid/icsc/EST0167.HTM
maitsetu, värvitu, vees väga vähe lahustuv; kasutatakse kütuselemendina, vesinikpomm, keemiatööstuses O2 – Vees vähelahustuv, oksüdeerija, kuumutades aktiivne, vajalik hingamiseks, põlemiseks N2 – värvitu, lõhnatu, maitsetu, gaasilises olekus ohutu, õhus 78%, inertne gaas – püsiv, saadakse vedela õhu destilleerimisel; kasutatakse kustutamiseks hal2 – Cl2, I2, Br2, F2 – madala keemistemperatuuriga, vees vähelahustuvad, I 2 sublimeerub (muutub tahkest otse gaasiliseks), Cl 2 ja F2 mürgised gaasid, Br2 vedel, I2 tahke; kasutatakse bakterite eemaldamiseks, joodi haavade puhastamiseks 7. Oksiidide lühiülevaade H2O – väga polaarne, hea lahusti, üsna püsiv, nõrk elektrolüüt H2O2 – vesinikperoksiid, ebapüsiv, pleegitav, söövitav P4O10 – püsivaim fosforoksiid, valge, tahke aine, happeline, gaasisegude kuivatamiseks
Tugeva ärrituse põhjustab juba 0,001 %-line sisaldus õhus. Lubatud broomiaurude piirkontsentratsioon on 0,5 mg ühes kuupmeetris õhus. Broomi biotoimet on vähe uuritud, ent broomiühendeid (eriti K- ja Na-bromiide) kasutatakse näiteks kesknärvisüsteemis erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu tarvitatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks ning hüsteeria ja unetuse puhul. 4) I2 ( Jood ) - mustjasvioletne metalse läikega kristalne aine, mis sublimeerub (läheb tahkelt gaasiks kergesti, muutudes lilladeks aurudeks) Leidumine ja saamine: Jood on looduses vähelevinud element. Vähesed joodi sisaldavad mineraalid on väga haruldased (joodarginiit AgI,lautariit Ca(IO3) 3). Mõningal määral leidub joodi merevees, kuid mõned mereorganismid nagu näiteks teatud vetikad, käsnad on võimelised oma organismi joodi kontsentreerima. Joodi avastas pruunvetkate tuhast prantsuse keemik Bernard Courtois 1811. aastal. Uuele
1811. aastal. Uuele avastatud elemendile anti nimi paar aastat hiljem tema violetsete aurude jargi. Paiknemine: Jood on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 5. perioodis, järjenumbriga 53 ja aatommassiga 126,90447. Sümbol: I Omadused Keemilised omadused: Nõrgem oksüdeerija kui fluor, kloor ja broom. Jodiidid on küllaltki aktiivsed redutseerijad. Füüsikalised omadused: Hallikasmust metalse läikega kristalne aine, sublimeerub kergesti lillakaks auruks. Keemistemperatuur: 184,35 °C Sulamistemperatuur: 113,5 °C Omadused Puhtas vees lahustub jood vahe, moodustades joodivee. Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. Tarklise kindlaks tegemine. Jood looduses Joodi esineb kõige rohkem Tsiilis. Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena. Joodiühendeid sisaldavad suhteliselt rikkalikult mõned vetikad, näiteks mereadru.
Kuigi Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsinikdioksiidist (nagu Veenuselgi), tõstab kasvuhooneefekt Marsil pinna temperatuuri ainult 5 kraadi võrra (K). Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva kontsentratsiooniga mustast tolmust. Põhjapoolusel süsinikdioksiid täielikult sublimeerub, jättes järele jääva kihi veejääst. Seda poleks teatud, kui samalaadne kiht jääd ei asuks lõunapoolse mütsi all (vasakul). Sellest ajast peale ei kao süsinikdioksiidi kiht kunagi täielikult. Selle ladestumise eest vastutav mehhanism on tundmatu, aga see võib olla vastavuses kliimamuutustele ühenduses pika- perioodiliste muutustega Marsi ekvaatori kalletes orbiiditasapinnal. Samuti võib pikematel laiuskraadidel olla pinna alla peidetud jääd. Aastaajalised muutused
· puhta keskkonna loomiseks/tagamiseks elektroonikas · plahvatavate ainete transportimisel anuma voodris · toiduainete pakendamisgaasina pakendigaasina (Näiteks: kartulikrõpsupakkides, lihapakendites) · toore liha värvimiseks, et liha punane värvus säiliks · laseriga lõikamisel ja keevitamisel kasutatakse lämmastikku koos hapnikuga 3. Süsihappegaasi CO2 kasutamine Süsihappegaas tahkub -78°C , tahke süsihappegaas ehk "kuiv jää" sublimeerub aurustub jättes vahele vedela oleku; keemilistelt omadustelt on CO2 happeline vees lahustuv ja veega reageeriv gaas: CO2 + H2O H2CO3 tekib süsihape · joogitööstuses gaseeritud jookide valmistamisel (limonaadid, gaseeritud veed, sampused jne.) · meditsiinis laparoskoopias · aerosoolgaasina · keemiatööstuses näiteks metanooli ehk puupiirituse ja karbamiidi tootmisel · vee töötlemisel aluselise keskkonna neutraliseerimiseks liha töötlemisel, külmutamisel
Arseen - Mürkide mürk. Referaat. Teostaja : Ireene Roman. Juhendaja: Rein Ojasoo. Leisi Keskkool 2009 Arseen. As() poolmetall Arseen Aatomnumber: 33 Aatommass: 74,92160 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p3 Elektronskeem: +33|2)8)18)5) Elektronite arv: 33 Neutronite arv: 42 Prootonite arv: 33 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, 0, III, V Kristalli struktuur: romboeedriline Füüsikalised omadused: Aatommass: 74,92160 Sulamistemperatuur: 816 °C (rõhul 38,6 atm.) Keemistemperatuur: 615 °C (sublimeerub) Tihedus: 5,72 g/cm3 Värvus: hall, hõbedase läikega Elemendi, ühendite kasutusalad: laserprinterid puidu immutamine klaas, laserid ravimid valgusdioodid Arseeni ajalugu. Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab ,,kuninga k...
violetse värvusega, veest ligi mereorganismid on 5x raskem kristalne aine, võimelised joodi kuumutamisel jood kontsentreerima, tänapäeval sublimeerub e. läheb otse toodetakse joodi looduslikest Jood I Hallikas Tahke tahkest olekust üle gaasilisse, soolveekogumitest, must kristalne aine joodi aurud on violetsed, naftapuuraukude veest ja puhtas vees lahustub vähe Tsiilis peamiselt tsiili
· Tahkes jää · Vedelas vesi · Gaasilises aur Normaalsel atmosfäärirõhul (760 mm elavhõbedasammast, 101 325 Pa) muutub vesi tahkeks umbes 0 °C juures ja keeb umbes 100 °C juures. Rõhu vähenemisel hakkab jää sulamistemperatuur aeglaselt kasvama, keemistemperatuur aga langema. Rõhul 611,73 Pa (umbes 0,006 atm) on sulamis- ja keemistemperatuurid võrdsed 0,01 °C. Seda punkti vee olekudiagrammil nimetatakse kolmikpunktiks. Sellest madalamal rõhul jää sublimeerub e. muutub kohe auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes. Kõrgemal rõhul esinevad jää modifikatsioonid toatemperatuurist kõrgemasulamistemperatuuriga. Normaalsetel tingimustel hakkab vesi keema +98,9 ° juures ja rõhu suurenedes see temperatuur kasvab:[2]Temperatuuril 374 °C (647 K) ja rõhul 22,064 MPa (218 atm) läbib vesi kriitilise punkti. Selles punktis on vee gaasilise ja vedela faasi tihedus ning teised omadused samad.
FOSFOR (nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast phosphoros- "valguskandja") Fosfor on kergesti süttiv mittemetall, mis asub VA rühmas 2.perioodis ja järjenumber on 15. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. Fosfori stabiilseim oksüdatsiooniaste on +5. Teised olulisemad oksüdatsiooniastmed on +3 ja 3. Fosfori sulamistemperatuur on 44,1 °C, keemistemperatuur 277 °C ja agregaatolek toatemperatuuril on tahke. 1669. aastal kui Hennig Brand hakkas uurima uriin, avastas ta katse käigus fosfori. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Tõenäoliselt sai aga fosforit juba 12.saj aarabia alkeemik Alhid Behil. Leidumine Fosforit ehedalt looduses...
Kaaliumbromiid on värvuseta, vees hästi lahustuv kristalne aine, mida kasutatakse rahustava toime tõttu ravimites, fotograafias, optikas. HBr omadused:See on värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev, vees väga hästi lahustuv tugev hape. 5)Jood: Leidumine: Jood on looduses vähelevinud element, merevees ja vähestes mineraalides. Omadused: Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine.Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Tõestamine: Joodivett ja jooditinktuuri kasutatakse tärklise kindlaks- tegemiseks ja vastupidi, kusjuures tärklise toimel värvub joodi lahus tumesiniseks. keemilised omadused ja lahustumine vees: Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek
Nende geoloogiline ehitus on soodustanud nende kujunemist. Iseloomulikuks selle protsessi juures tuleb lugeda seda, et tuule poolt kantud materjaliga pommitatakse just nende takistuste alumist -jalamiosa. See on seotud sellega, et tuule poolt kantud jämedamat materjali so liivaterasid suudab tuul transportida vaid maapinna lähedastes (mõne m paksuses) õhukihtides. Lumi- on väikeste jääkristallide kogum. Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0°C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid.
selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Osa maasseimbunud
naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Al3+ (aq) + 3Al(OH)4 - (aq) 4Al(OH)3(s) · Alumiinumkloriid AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6. · AlCl3 heksahüdraadi kuumutamisel tekib HCl ja Al2O3: 2AlCl3·6H2O(s) Al2O3(s) + 6HCl(g) + 9H2O(g) 24. Miks erineb süsinik oma omadustelt märgatavalt teistest IVA rühma elementidest? · 14. rühma esimene element süsinik annab nii palju erinevaid ühendeid, et nendega tegeleb keemia eraldi haru. · Süsinik on tüüpiline mittemetall, mis annab mittemetallidega kovalentseid ja metallidega ioonilisi ühendeid.
28. Konserveerimisviisid/toidu säilitamise võimalused Konserveerimisviisid: keemiline säilivus, füüsikaline säilivus, biokeemiline säiluvus, kobineeritud võtted. toidu säilitamise võimalused: pastöriseerimine, steriliseerimine, kuivatamine, kõlmutamine. 29. Lüofiliseerimise olemus Kuivatamise eriliik, mis eemaldab toidust vee ning mõjutab organoleptilisi omadusi vähem kui kuivatamine. Toit kulmutatakse ning asetatakse madala vaakumi tingimustesse. Vesi toidus sublimeerub st muutub tahkest olekust gaasiks ehk jää aurustub. 30. Ioniseeriva kiirguse kasutamine toiduainete säilitamiseks Kasutatakse kiiresti riknevas toidust riknemist põhjustavate organismide vähendamisek. Lubatud on kasutada gamma, röntgenkiirgust 31. Juhised toitlustusettevõtetes saastumise ennetamiseks Tuleb vältida ristsaastumist Personali isikliku hügieeni ning seadmete Ruumide hügieeni nõuetekohane tagamine
28. Konserveerimisviisid/toidu säilitamise võimalused Konserveerimisviisid: keemiline säilivus, füüsikaline säilivus, biokeemiline säiluvus, kobineeritud võtted. toidu säilitamise võimalused: pastöriseerimine, steriliseerimine, kuivatamine, kõlmutamine. 29. Lüofiliseerimise olemus Kuivatamise eriliik, mis eemaldab toidust vee ning mõjutab organoleptilisi omadusi vähem kui kuivatamine. Toit kulmutatakse ning asetatakse madala vaakumi tingimustesse. Vesi toidus sublimeerub st muutub tahkest olekust gaasiks ehk jää aurustub. 30. Ioniseeriva kiirguse kasutamine toiduainete säilitamiseks Kasutatakse kiiresti riknevas toidust riknemist põhjustavate organismide vähendamisek. Lubatud on kasutada gamma, röntgenkiirgust 31. Juhised toitlustusettevõtetes saastumise ennetamiseks Tuleb vältida ristsaastumist Personali isikliku hügieeni ning seadmete Ruumide hügieeni nõuetekohane tagamine
Joodi avastas pruunvetkate tuhast prantsuse keemik Bernard Courtois 1811. aastal. Uuele avastatud elemendile anti nimi paar aastat hiljem tema violetsete aurude järgi. Tänaäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest, naftapuuraukude veest ning Tsiilis peamiselt tsiili salpeetrist ehk NaNO3-st. Omadused Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Puhtas vees lahustub jood vähe, moodustades joodivee. Paremini lahustub ta orgaanilistes lahustites (etanool, eeter). Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. See on pruunika värvusega lahus. Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek.
võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. 4.3. Lumi Lumi on väikeste jääkristallide kogum, mis moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0ºC kraadi, kui veeaur sublimeerub (tahkest olekust otse gaasilisse olekusse) otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid. Lumi võib sadada lauslumena, hooglumena, teralumena kui ka lume ja vihma seguna. Kliimauuringute järgi väheneb keskmine lumikattega päevade arv aja jooksul (saja
Kasutatakse joogivee ja basseinivee desinfitseerimiseks. Kloori sisaldavaid orgaanilisi aineid kasutatakse lahustina (kloroform CHCl 3), polümeermaterjalina, taimekaitsevahendina. Maomahl sisaldab 0,5% soolhapet, mis loob toidu seedimiseks vajalikud tingimused. Tuntumad ühendid: keedusool NaCl, soolhape HCl, kloorlubi. Broom: Broomiühendite roll elusorganismides on väiksem (kaaliumbromiid mõjub nt rahustavalt, kasutatakse meditsiinis) Broomiidioon leidub mõnevõrra merevees. Jood: Sublimeerub tahkest kohe gaasiliseks. Joodi kindlaks tegemiseks lahuses saab kasutada tärklise lahust (tärklise toimel värvub lahus tumesiniseks). Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). Kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisvahendina (jooditinktuur). Joodiühendeid sisaldavad suhteliselt rikkalikult mõned vetikad, nt mereadru. TRIVIAAL NIMETUSED Triviaal Keemiline Keemiline nimetus Kasutusalad nimetus valem
Omadused · On VII A rühma elemendid · Flour, kloor, broom, jood kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, · Nende iseloomulikumad ühendid on halogeniidid. · Suure reaktsioonivõime tõttu ei leidu looduses lihtainena vaid mitmete ühenditena. · Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest Hal2 kus o-a on -I · Lihtained madala keemistemperatuuriga · Tugevalt mürgised. · Tahke jood sublimeerub kuumutamisel( aurustuda ilma et tekiks vedelat olekut) · Tugevad oksüdeerijad. Oksüdeerivad omadused tugevnevad alt üles. · Redutseerivad omadused nõrgenevad alt üles · Alt üles aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. · Aatomite väliskihis on 7 elektroni. Liidavad kergesti 1 elektroni, mis neil puudub. Saamine 1. Aktiivsem halogeen saab vähemaktiivsema halogeeni tema ühendist välja tõrjuda, seega
Samuti kasutatakse fluoroplasti ehk teflonit, mis on keemiliselt väga vastupidav, keedupottide või pannide voodertistena, laboriseadmete valmistamiseks jms. Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamiseks jms. Broom Br: Punakaspruun vedelik, iseloomulik lõhn, HBr on gaasiline, AgBr kasutatakse fotograafias. KBr mõjub rahustavalt, kasutusala meditsiin. Jood I: Hallikasmust metalse läikega kristlane aine, sublimeerub (tahkest olekust otse gaasilisse olekusse) kergesti lillakaks auruks. Jodiid ise on küllaltki aktiivne redutseerija. Oksüdeerumisel tekkiv jood lahustub vähesel määral vees, andes lahusele kollaka värvuse. Hapnik O: ns2np4, O.a -II...II .Saadakse vee elektrolüüsist, fotosüntees ja hapnikurikaste ainete(KMnO4, KNO3 jne) kuumutamisel, H2O2 lagunemine kat. MnO2 mõjul. O2 ja O3(mürgine) on õhust raskem, lõhnatu, maitsetu ja värvusetu gaas
lõhustumisel.3 Süsihappegaasi (CO2) leidub õhus keskmiselt 0,03 mahuprotsenti ehk 0,3 ml/l. Vees lahustub normaaltingimustel aga 1 liitris 0,514 ml CO2. Temperatuuri tõustes ja soolsuse suurenedes lahustuvus vees väheneb. Süsihappegaas esineb vees peamiselt lahustunud molekulidena. Ca. 1% moodustab neist süsihappe, mis dissotsieerub. Süsihappegaas on omapärane selle poolest, et ta kolmikpunkti rõhk on suurem atmosfäärirõhust. Atmosfäärirõhul sublimeerub süsihappegaas temperatuuril -78 °C. Kõrgematel rõhkudel ta sulab; kriitiline punkt on 31 °C ja 73 atmosfääri. Süsihappegaas lahustub vees mõõdukal määral. Lahused on happelised süsihappe esinemise tõttu, mis tekib süsihappegaasi ja vee reaktsioonil: H2O + CO2 = H2CO3.4 Suures kontsentratsioonis on süsihappegaas inimestele mürgine. Õhk, mille koostises on 1% süsihappegaasi, teeb mõned inimesed uimaseks, 710% kontsentratsioon põhjustab
veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt aurub (muutub väiksemaks), suuremale piisale aga liigub veeauru molekule juurde, kondenseerudes seal. 2)jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel - Maksimaalne veeauru rõhk on samal temperatuuril vee kohal suurem kui jää kohal. Kui õhus olev veeaur on seejuures veepiiskade suhtes ligikaudu küllastav, jääkristallide suhtes aga üleküllastav, siis piisakestel aurab vett, mis samal ajal kristallidele sublimeerub. 3)Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise ( koagulatsiooni ) teel erineva suurusega piisakesed langevad erineva kiirusega, mistõttu esineb piisakeste kokkupõrkumisi. Selle tagajärjel piisakased ühinevad. Sademete liigid - Agregaatoleku järgi : vedelad, tahked, segatüüpi Langemise iseloomu järgi : Laussademed, hoogsademed, maapinnal kujunevad sademed. Pilet nr 6. Erinevate muldade soojusreziimid. Frondid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
