kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis on elektrone liitnud endaga, nimetatakse negatiivseks iooniks, tal on negatiivne elektrilaeng. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, tähis 1 C. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Vasta küsimustele. Vajadusel põhjenda! 1. Mida nimetatakse elementaarlaenguks
Osakesed ainult võnguvad oma tasakaalu asendi ümber. 3.Kirjuta vee tekkimise võõrand ja nimeta ained. H2+O=H2O Kaks vesiniku aatomit ühineb ühe hapniku aatomiga ja tekib vesi. 4.Kirjuta hapnikuvaese põlemise võrrand ja nimeta ained. 2C+O2=2CO Kaks süsiniku molekuli ühineb ühe hapniku aatomiga ja tekib vingugaas. 5.Iseloomusta positiivse iooni teket. Kui aatom annab ära mõne elektroni, siis ta muutub positiivseks iooniks. Positiivse laenguga ioonis on elektrone vähem kui prootoneid. 6.Iseloomusta negatiivse iooni teket. Kui aatom saab juurde mõne elektroni, siis ta muutub negatiivseks iooniks. Negatiivse laenguga ioonis on elektrone rohkem kui prootoneid. 7.Iseloomusta elektroni laengu, massi ja asukoha poolest. Laeng: Negatiivne elektrilaeng. Mass: Tuuma massist palju kordi väiksem ja prootoni ning neutroni massist ligikaudu 2000 korda väiksem
Kui aga 1 keha on laadimata, siis esialgu laeng jaguneb 2 võrdseks osaks. Seda katset mitu korda ... edasi vih käekiri halb Elektron laengu tähis on e = -1.6.10 -19 Elektrilaeng on elektonipeamine omadus Iga keha laeng on elektronilaengu täisarv kordne Q= n e Q keha laeng 1 c 1c= 1 kulon N- elektronide arv 1c on niisugune laeng, mis läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul, kui juhti läbiva voolu tugevus on 1A. 1c=1as q=It Positiivne iooniks nim aatomit, mis on kaotanud ühe või mitu elektroni. Neg iooniks nim aatomit, kuhu on juurde tulnud liigsed elektronid. Elektronide liikumine kehade elektriseerimisel Tavaliselt on keha kõikide negatiivsete laengute summa võrdne tema positiivsete laengute summaga ning kehal ei ole elektrilaengut ehk öeldakse, et keha on elektriliselt neutraalne. Keha on pos laetud kui tal esineb elektronide puud jääk. Keha on neg laetud kui kehal on liigseid elektrone võrreldes normaalse olekuga.
Füüsika TK- 9 klass Elektiväli 1. Milleks muutubaatom siis, kui ta haarab elektrone juurde?- negatiivse laenguga iooniks. 2. Kirjuta Al3 elektronskeem. Al3:13/2/8 3. Hõõrdumisel omavad kehad eri nimelise elektrilaengu. 4. Lünkade täitmine Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Negatiivselt laetud keha ühendamisel neutraalse kehaga hakkab osa elektrone liikuma negatiivselt kehalt neutraalsele kehale. Negatiivse laenguga keha elektrilaeng siis väheneb neutraalne keha omandab aga negatiivse elektrilaeng
Molekulid koosnevad aatomitest. Aatom koosneb aatomituumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest. PS! Vesiniku aatomi tuumas on 1 prooton ja neutroneid ei ole. Aatomil puudub elektrilaeng. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu. Neutronid on laenguta osad. Neutraalses aatomis võrdub prootonite arv elektronide arvuga. Kui neutraalne aatom liidab või loovutab elektroone, siis omandab ta elektrilaengu ja muutub iooniks. Prootonite arv aatomituumas nimetatakse elemendi aatomnumbriks. Põlemises osalevad hapnik ja süsi. Neid nimetatakse reaktsiooni lähteaineteks. Põlemisel tekkiv süsihappegaas on reaktsioonisaadus. Liitaine koostises on elemendis, mitte lihtained. Aatominumbri tähtis on Z Aatomituum= prootonid + neutronid Mittemetalliaatomid liidavad elektrone, moodustades negatiivse laenguga ioone. Metalliaatomid loovutavad elektrone, moodustades positiivse laenguga ioone.
Sama liiki aatomid – Lihtained Eri liiki aatomid – Liitained H2O JA CO2 Vesiniku aatom – H Süsiniku aatom – C Vee molekul – H2O Süsihappegaasi molekul – CO2 Vee molekul koosneb, ühest hapniku aatomist ja 2-est vesiniku aatomist! Süsihappegaasi molekul koosneb, ühest süsiniku aatomist ja 2- est hapniku aatomist! Aatomid annavad elektronile kerakuju! Molekulid ei ole kerakujulised! Osakest mis tekib elektronide loovutamisel või haaramise tulemusena nimetatakse iooniks! Ained koosnevad osakestest! Aineosakesteks on aatomid, molekulid ja ioonid! Molekulid tekivad aatomite ühinemisel! Vesinik – H2, värvitu gaasiline aine. Aatomituuma moodustab 1 prooton! (liigub ümber üks elektron) Esineb tavaliselt molekulidena! Hapnik – O2, värvitu gaasiline aine. Aatomituumas mooudustab 8 prootonit ja 7-9 neutronit. Tuuma ümber liigub 8 elektroni. Esineb molekulidena! Vesi – H2O, tekib vesiniku põlemisel hapnikus. Vesi võib esineda
ja perioodidesse enamasti kujutatakse seda tabelina, mille veerud moodustavad 18 rühma ja read seitse perioodi rühmad on tihti jagatud ka kaheksaks pea- ja kaheksaks kõrvalalarühmaks ehk A- ja B- rühmadeks, mida tähistatakse rooma numbritega IVIII Keemiliste elementide perioodilisussüsteem Ioonide teke positiivse või negatiivse laenguga aineosakest, mis moodustub aatomist või aatomite rühmast, nimetatakse iooniks positiivse iooni tekkimiseks on vaja aatomile anda lisaenergia, mis on suurem või võrdne aatomi ionisatsioonienergiaga. positiivset iooni nimetatakse katiooniks negatiivset iooni nimetatakse aniooniks Anna-Liisa Põldaru Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 8.c
elektron. -)This: e=-1,6 x 10 -19 -)Elektrilaeng on elektroni peamine omadus. -)Iga keha laeng on elektroni laengu tisarvkordne. q= N x |e| ->keha on positiivselt laetud. q=N x e -> keha on negatiivselt laetud. q-keha laeng (1C) 1C= 1 kulon.(Caulamb'i nimest). N-elektronide arv. |e|- elektroni laengu absoluutvrtus (positiivne). -)1 kulon on niisugune laeng, mis lbib juhi ristliget he sekundi jooksul kui juhti lbiva voolu tugevus on 1 amper (1A). 1C= 1A x S; q= i x t. -)Positiivseks iooniks nimetatakse aatomit, mis on kaotanud he vi mitu elektroni. -)Negatiivne ioon on aatom, kuhu on juurde tulnud liigsed elektronid. ELEKTRONIDE LIIKUMINE KEHADE ELEKTRISEERIMISEL -)Tavaliselt on keha kikide negatiivsete laengute summa vrdne tema positiivsete laengute summaga, ning kehal ei ole elektrilaengut, eldakse et keha on elektriliselt neutraalne. -)Keha on positiivselt laetud, kui tal esineb elektronide puudujk.
ELEKTRONTRANSPORT FOTOSÜNTEESIS • Valgusenergia mõjul toimub fotosünteesi aktiivtsentri klorofülli-molekulide ergastamine, selle tulemusena vabaneb elektron e- P680 → P680+ • Tugeva oksüdeerijana eemaldab P680+ vett- lõhustavalt kompleksilt elektroni, taastades nii fotosüsteemi neutraalse seisundi • Vett-lõhustava kompleksi Mn2+ ioon loovutab elektroni ning oksüdeerub Mn3+ iooniks • Mn3+ ioonid omakorda osalevad väävli oksüdeerimisel. • Vee oksüdeerimiseks peab eelpool kirjeldatud oksüdeerimiste ahel toimuma neli korda 4Mn3+ + S → S4+ + 4Mn2+ • S4+ reageerib kahe veemolekuliga: S 4+ + 2H2O → S + 4H+ + O2 • Fotosüsteem I ergastub samuti valguse mõjul, selle tulemusena toimub ferredoksiini redutseerimine • Redutseeritud ferredoksiin on vajalik näiteks NADP+ taandamiseks NADP+ + H+ + 2 ferredoksiin- →NADPH + ferredoksiin
teatud arvu elektrone. Tuumast kõige kaugemal asuvat kihti nimetatakse väliselektronkihiks, kus saab olla maksimaalselt kaheksa elektroni. Elektronid on negatiivse laenguga. Aatom ongi neutraalne, sellepärast, et prootoneid ja elektrone on ühepalju. Positiivse tuuma ja negatiivsete elektronide vahel esineb külgetõmbe jõud, mis hoiab elektrone aatomis kinni. Elektronid tiirlevad tuuma ümber erinevatel kaugustel. Järelikult on elektronkate kihilise ehitusega. Iooniks nimetatakse laengut omavat aineosakest. Keemilise reaktsiooni käigus võivad aatomid ehk neutraalsed osakesed loovutada oma väliskihilt elektrone teistele aatomitele või elektrone teistelt aatomitelt endale võtta. Sellega püüavad aatomid saavutada väärisgaasidega analoogset püsivat elektronkatet, kus väliskihil oleks kaheksa elektroni. Kaheksa elektroniga väliskiht on elektronokett. Kui aatom loovutab või liidab elektrone, omandab ta laengu ja muutub iooniks
12. Kus asub elektron, prooton, neutron? Milline on nende laeng? Aatomi keskel on positiivse laenguga tuum, mis koosneb positiivse laenguga prootonitest ja ilma laenguta neutronitest. Ümber tuuma tiirlevad kindlatel orbiitidel negatiivse laenguga elektronid. Kuna prootonite ja elektronide laeng ud on võrdsed, siis aatom tervikuna laengut ei oma. 13. Mis on positiivne ioon? Aatomit, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks. 14. Mis on negatiivne ioon? Aatomit, mis on liitnud endaga elektrone nimetatakse positiivseks iooniks. 15. Kuidas kandub positiivne laeng laetud kehalt laadimata kehale ja kuidas negatiivne laeng laetud kehalt laadimata kehale? 1) Negatiivse laenguga keha ühendamisel nautraalse kehaga hakkavad elektronid elektrijõudude mõjul liikuma laetud kehalt neutraalsele kehale. Elektronide üleminek laetud kehalt neutraalsele kehale lõpeb siis,kui neile laetud
ning vali tekkinud keemilise sideme tüüp. Seejärel kinnita oma otsus klikkides nupul "Kinnita". Kontrolli oma vastuse õigsust ning vasta järgmistele küsimustele: 2. Mis tüüpi side tekkis Cl ja Na vahele? Tekkis iooniline side. 3. Kuidas side moodustus? Sideme tekkel loovutab metalli aatom ühe või mitu väliskihi elektroni ja mittemetalli aatom omastab need . Selle tulemusena tekivad laenguga aatomid ioonid. Metalli aatom muutub positiivseks iooniks, mille laeng on võrdne loovutatud elektronide arvuga. Mittemetalli aatomist tekib aga negatiivne ioon ja selle laeng ühtib omastatud elektronide arvuga. Nüüd vali esimeseks aatomiks F ning teiseks aatomiks samuti F. Jälgi animatsiooni, otsusta keemilise sideme tekkimise üle ning vasta järgmistele küsimustele: 4. Mis tüüpi side tekkis kahe F aatomi vahele? Moodustus kovalentne side. 5. Kuidas side moodustus? Sideme tekkel moodustus kahe aatomi väliskihi
29.Millised järgmistest väidetest on tõesed? 1913.aastal korraldatud Francki ja Hertzi katsed kinnitasid aatomite statsionaarsete olekute olemasolu. 30.N.Bohri aatomiteooria kirjeldas adekvaatselt vaid vesiniku aatomit. 31.Kovalentse sideme korral on mõned molekuli koosseisu kuuluvate aatomite elektronid on ühised kogu süsteemile. 32.Ioonne side erineb teistest keemilistest sidemetest selle poolest, et üks atom on *omandanud* teise aatomi elektroni ning muutunud seega negatiivseks iooniks. 33.Energiatsooniks tahkises nim. elektronide lubatud energiate vahemikku.
perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Keemilised ja Füüsikalised Omadused ● Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni – seega kokku kolm elektroni ja muutub raud(I I I) iooniks (Fe3+). ● Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raua Kasutamine ● Rauda kasutatakse ammust ajast meditsiinis
konstant, mis on võrdne külmumistemperatuuri langusega, kui lahuse molaalsus on 1. Leitav käsiraamatust. kus Tk on lahusti külmumistemperatuur, Hs on lahusti molaarne sulamissoojus, Mi on lahusti molekulmass ja R on universaalne gaasikonstant. Isotoonilisustegur i väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet. Kui tuua sisse isotoonilisustegur, saame külmumistäpi alanemiseks: Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsiatsiooniaste avaldub: Katseliselt leitud Tk alusel saame uuritava lahuse isotoonilisusteguri i: Kui uuritava lahuse kontsentratsioon on antud massiprotsentides, siis saab selle üle viia molaalsuseks. Katseandmed ja arvutused Kasutatud lahusti: dest. H2O Lahusti krüoskoopiline konstant: Kk=1,86 kg*K/mol Kasutatud lahustatud aine: KNO3 Lahuse protsentkontsentratsioon: c%=8 % Lahusti protsentkontsentratsioon: C%=100%-8%=92%
aatomid tahavad haarata, teised loovutada). Keemilise sideme tekkepõhjuseks on elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele või aatomeid siduva ühise elektronpaari moodustumine. 2 Iooniline side (M+MM) Iooniline side tekib elektrone loovutava metalli aatomi ja elektrone haarava mittemetalli aatomi vahel. Näiteks Ba Cl2 ; Ba S; Fe2 O3; Ioonilise sideme tekke käigus muutub metalli aatom + iooniks,( sest ta annab elektrone ära) ja mittemetalli aatom muutub iooniks (,sest ta haarab elektrone endale juurde.) Ioonilise sidemega aineteks on ioonvõre. Ioonvõrega ainetes ei ole molekule. Teeme näiteks NaCl ioonivõre moodustumise: Aatom Na+11| 2)8)1 aatom Cl +17 | 2)8)7) Na + Cl - naatriumkloriid Na + Cl Na +ioon Cl ioon +ioon Na+ +11| 2)8) -ioon Cl- +17| 2)8)8) Elektroodid + ja +katioon (liigub katoodi suunas -) -anioon (liigub anoodi suunas + )
elektronid. 7) Tähised: Vesinik H Hapnik O Süsinik C Lämmastik N Naatrium Na Kloor Cl Heelium He Argoon Ar 8) Molekulid: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsihappegaas CO2 Metaan CH4 Glükoos C6H12O6 Vesi H2O Vingugaas CO 9) Ioonide teke, naatriumi ja kloori ioonide iseloomustus. Aatomitel on omadus loovutada või haarata elektrone. Osakest, mis tekib elektronide loovutamise või haaramise tulemusena, nimetatakse iooniks. 10) Lahus, lahusti, lahustuv aine, sulam, ainete segu, puhas aine, liht ja liitaine, küllastunud lahus. Lahus on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. Lahusti on aine, milles teatud teine aine lahustub, nt vesi, milles lahustub keedusool. Lahustunud aine on aine, mis on ühtlaselt jaotunud mingis teises aines. Sulam on mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal. Ainete segu on see, kui on mitu ainet üksteisega kokku segatud.
hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raua keemilised omadused Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni - kokku kolm elektroni ja muutub raud(III) iooniks. Raud (III) ioonid on kõige püsivamad. Õhu käes kattub raud oksiidide kihiga (rooste). Raua rooste ei ole tihe ega kaitse teda edasise roostetamise eest. Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi rauatagi. Raud kui keskmiselt aktiivne metall reageerib hästi lahjendatud hapetega. Raua oksiidid veega praktiliselt ei reageeri. Seetõttu tema hüdroksiide saadakse kaudsetel meetoditel, näiteks vastava soola reageerimisel leelisega. Reaktsioonid
............... *.............................................. 6 Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon 17. Kirjuta lünka sobiv sõna õiges käändes. Sõnade valiku leiad ülesande lõpust. Metallide korrosioon on ................, mida iseloomustavad järgmised tunnused: metalli aatom ................ ümbritseva keskkonna toimel oma valentselektronid, muutudes ................ laenguga iooniks. Seega korrosioonil metall ................ . Korrosiooni põhjustab metallide üleminek ................ seisundisse. Korrosioonil on kaks alaliiki: ................ ja ................ korrosioon. Metallide otsest reageerimist ümbritsevas keskkonnas oleva oksüdeerijaga nimetatakse ................ korrosiooniks. Elektrolüüdilahusega kokkupuutel toimub metalli ................ korrosioon, mis koosneb kahest osareaktsioonist: metalli ................ ning vabanenud
1 D. Mineraaltoitumine Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Taimede toitumiseks vajalik mineraalelemendina mõistetakse selliseid elemente, mida taim saab mullast ja mis on vajalikud taimede elutsükli läbimiseks, mida ükski teine element ei asenda. Vajalik element toimib raku sees ja mitte takistades/soodustades teiste elementide neeldumist. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Õiges kontsentratsioonis kõiki vajalikke toiteelemente. Normaalseks kasvuks ja arenguks on vaja 17 keemilist elementi, millede sisaldus ja omavahelised proportsioonid erinevates taimedes ja taimekudedes on küllaltki sarnased ja nende 17 elemendi ja valguse olemasolu korral taim on suuteline sünteesima kõiki ühendeid, mida ta vajab. Lisaks õige pH, sest paljude mineraalainete omastamine sõltub selle väärtusest. Defineerige füsio...
Kus Ta ja Tk on vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur. Ha ja Hs on vastavalt lahusti molaarne auramissoojus ja sulamissoojus. Mi on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. - tuues sisse isotoonilisusteguri i, milline väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet, saame näiteks külmumistäpi alanemiseks T = Kkim. - Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = (-1)+1, Millest Lahjade lahuste osmootne rõhk avaldub van't Hoffi seadusega = cRT, kus on lahuse osmootne rõhk ja c on lahuse molaarne kontsentratsioon. Elektrolüütide lahuste puhul = icRT. TÖÖ KÄIK Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel
kus Ta ja Tk on vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur. Ha ja Hs on vastavalt lahusti molaarne auramissoojus ja sulamissoojus. Mi on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. - tuues sisse isotoonilisusteguri i, mis väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet, saame näiteks külmumistäpi alanemiseks T = Kkim. - Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = (-1)+1, millest i -1 = (4) -1 Aparatuur. Mikrojahuti, termopaar (sama, mis 3. töös). Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Katse käik. Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid.
K+ + Cl), Na2SO4 lahustumisel aga kolm iooni (Na2SO4 2Na+ + SO42). Siin tuuakse valemitesse sisse nn isotoonilisustegur i, mis väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustamiseks võetud molekulide (valemiühikute) arvu suhet. Sel juhul saab näiteks elektrolüüdilahuse külmumistäpi alanemiseks T = Kk i Cm (7) Kui iga molekul (valemiühik) võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = ( 1) + 1 (8) millest i -1 = -1 Katse käik: Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse suuremasse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina (väiksemasse katseklaasi ca 2,5 cm) ja sukeldatakse
muutu, muutuda võib vaid aine radioaktiivsuse tase. Aatomi elektronkate hõlmab aatomi ruumalast 99,9% ja massist 0,001%. Elektronkate koosneb elektronidest ja on küllaltki keerulise ehitusega. Elektroni laeng on -1 (võrdne prootonile, kuid vastasmärgiline). Elektrone on aatomis alati sama palju kui prootoneid, st aatomi kogulaeng on tasakaalus. Kui aatomis elektronide arv ei võrdu prootonite arvuga, siis nimetatakse aatomit iooniks. Suurel temperatuuril hakkavad elektronid aatomi küljest lahti rebenema. Lahtirebenenud elektronidega (ioniseeritud) gaasi nim. plasmaks. Temperatuuril 1000000 C pole ühegi elemendi aatomile jäänud ühtegi elektroni - kõik on lahti rebenenud. Kõiki neid kolme osakest: neutronit, prootonit, ja elektroni võib leida ka väljaspool aatomituuma kiirgusena või muul kujul Radioaktiivsed kiirgused
MITTEMETALLID 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallid on... koondunud perioodilisussüsteemis üles paremale: · IIIA VIIA rühm (VIIIA väärisgaasid) välisel elektronkihil palju elektrone (4-7) aatomiraadius suhteliselt väike elektronegatiivsus võrdlemisi kõrge Keemilistes reaktsioonides nii redutseerijad kui ka oksüdeerijad (va fluor ja tavaliselt hapnik) oa ühendites võib olla nii positiivne kui negatiivne · Va: F alati I; O tavaliselt II 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallilised omadused tugevnevad: Rühmas alt üles Perioodis vasakult paremale · See on ühtlasi ka OKSÜDEERIVATE omaduste tugevnemise tendents 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallides lihtainena esineb kovalentne mittepolaarne side Molekulaarsed: VIIA, N2, O2, H2, S8... Aatomvõrega: C (teemant), Si, B · Allotroopia keemilise elemendid esinemine mitme erineva lihtainena: Er...
metallide hulka mittemetallidest. Keemiliselt väheaktiivne ühend (tugev redutseerija) (tugev oksüdeerija) Keedusool ei meenuta oma omadustelt sugugi lähteaineid, kui olla täpne, ei koosne keedusoola kristallivõre mitte naatriumi ja kloori aatomitest, vaid naatrium- ja kloriidioonidest. Na:+11 / 2) 8 )1 ) annab oma väliskihist ainsa elektroni ära ja muutub positiivseks iooniks (katiooniks) . naatriumioon on stabiilne, sest tema väliskihis on 8 elektroni (oktett) Na+:+11 / 2 )8 ). Klooril on , aga täidetud väliskihist 1 elektron puudu Cl:+17/ 2 )8 )7 ) ja ta seob endaga naatriumi poolt loovutatud elektroni, tekib negatiivne kloriidioon (anioon) Cl-:+17 / 2)8 )8 ). Kloriidioon on samuti täidetud väliskihiga ja seetõtu püsiv moodustis Keemikud kirjutavad eelpoolkirjeldatud protsessid üles elektronvõrrandite abil, need on
Elektrigeneraatoritest kuni raudnaeladeni, raua kasutusalad on väga laiad. Keemilised omadused · Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni seega kokku kolm elektroni ja muutub raud(III) iooniks (Fe3+). · Õhu käes kattub raud oksiidide kihiga, mis koosneb põhiliselt raud(III) oksiidist Fe2O3, raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja kaitseb rauda roostetamise eest palju paremini kui Fe2O3 kiht.
kogused, seega aitab seadus määrata kaudselt nt sulamistemperatuuri jm. Perioodilisustabelis on 8 rühma ja 7 perioodi. Rühmas on sarnaste omadustega elemendid ja enamikel rühmadel on ka erinimetused. 11 elementi on tavaolekus gaasilised, 2 vedelad ja ülejäänud tahked. Kui aatom mingis protsessis kaotab või haarab juurde elektrone, muutub ta iooniks. Kuna aatomi siseehitus pole soojusõpetuses oluline, kujutatakse neid elastsete kuulikestena, millel on mass ja suurus. Tegelikkuses on aatomid väga keerukate kujudega. Aatomite maailmas mõõdetakse pikkusi ja läbimõõte ongströmites (rootsi füüsiku Anders Ongströmi (1814-74) järgi). 1 Å = 10-10 m Nt N aatom 1,1 Å Cs aatom 5,4 Å Aatomi läbimõõdu määrab ära tema sisemine ehitus, mitte koostisosakeste arv.
isotooniline tegur i näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses elektrolüütilise
dissotsatsiooni tõttu kasvanud. tugevad elektrolüüdid i=; nõrgad elektrolüüdid 0
Need saab välja taandada. Kui tekib küsimus et miks ma värvisin vasakul roheliseks ühe SO42- iooni ning paremal justkui kaks, siis tuletan meelde selle lehe alguses mainitut. Oluline on see milliseid ioone leidub, mitte nende kogus. Meil nende koguseid pole veel võimalik teada kuna pole reaktsioonivõrrandit tasakaalustanud. MnO4- + SO32- + H+=> Mn2+ + SO42- + H2O Ühe SO42- iooni jätsin koos teistega taandamata, kuna SO32- muutub SO42- iooniks ja seega osaleb ioonkujul reaktsioonis. Nüüd aeg redoksreaktsioon teha. Selleks leiame ained, mille oksüdatsiooniaste (edaspidi OA) reaktsiooni käigus muutub. Võtame siis kõik reaktsioonivõrrandis olevad ained läbi. Kõigepealt leiame nende elementide OA, mis on alati samad. (OA-d käivad tavaliselt rooma numbritega. Meile vist pole seda niimoodi õpetatud, aga see hea tava.) Nagu vesinik (H) on alati + I, hapnik (O) on(praeguse kursuse jooksul) –II
Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni seega kokku kolm elektroni ja muutub raud (III) iooniks (Fe3+). Raud (III) ühendid on kõige püsivamad. Raua oksuüdatsiooniaste ühendites: II sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskohi s-orbitaailt III-sel juhul loovutab raua aatom 2 elektroni väliskihi s-orbitaalilt ja 1 elektori 3d- orbitaalit. Eleketronvalemid: Fe: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d6 Fe2+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d6 Fe3+: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d5 Raual võib olla nii ruumkesendatud kui ka tahkkesendatud kristallvõre (temperatuuril 912- 1394 kraadi).
selle loodav kehavedelikes aineosakesed (tähtis nende arv, mitte mass), põhilise osa rõhust tekitavad mineraalsoolade ioonid, eriti Na ja Cl ioonid kehas on palju NaCl ´I, palju on ka K, Ca, Mg ioone, vähem I, Zn, Sn, Co bionaarsel kujul kõik osalevad osmootse rõhu kujunemisel. Osmootse rõhu valem: P= c x I x R x T ; I elektrolüütide dissotsiatsiooni constant, mis näitab, mitmeks iooniks dissotseerub vastav elektrolüüd R konstant 0,082; T tempertuur (K) NaCl tarbimine mõjutab inimese osm rühku. Kui NaCl kontsentratsioonsuureneb, osm rõhk tõuseb. Toimuvad reaktsioonid, et hoida homöostaasi. Temperatuuri püsivust hoiab termoregulatsioonikeskus. pH-d aitab vähendada CO2 kontsentratsiooni suurendamine Kui osm rühk tüuse, tekib janu tuleb juua madala pH-ga vedelikke, nt vett (pH 0), kui osm
VALEMID JA TÄHISED: l=pikkus S= Pindala V= ruumala =tihedus S= l2 V= l3 = m:V 2) AINED JA NENDE SEGUD Molekuli moodustavad sama liiki aatomid kui molekul on lihtaine. Kui aga molekuli moodustavad eri liiki aatomeid on see liitaine. Aatomiel on omadus loovutada ja haarata elektrone oma elektron kihist. Aineosakest, mis tekib elektronide loovutamise või haaramise tulemusena nimetatakse iooniks, näiteks kui naatriumi aatom loovutab ühe elektroni kloori aatomile (Na+ ja Cl -) tekib keedusool. Ained jagunevad puhasteks aineteks ja segudeks. Aine on keemiliselt puhas kui see koosneb vaid antud aine oskaestest. Lahus on segu, milles ained on ühtlaselt jaotunud. Aine laustamisel võib olla piir, millest rohkem ainet ei lahustu. Seda nimetatakse küllastunud lahuseks. Lahusest saab lahustuvat ainet eraldada aurutamise teel. Aineid
Na +11 l 2)8)1) · Ioonde teke aatomist Väärisgaasidel väliskiht on täielikult täidetud elektronidega. Üldreeglina on väliskihis sel juhul 8 elektroni-elektron oktett ( v.a. heelium). Keemilise reaktsiooni käigus võivad aatomid loovutada oma väliskihi elektrone või teistelt aatomitelt elektrone juurde võtta. Elektronide liitmise või loovutamisega üritavad aatomid saavutada elektronoktetti. Kui aatom liidab või loovutab elektrone omandab ta laengu ja muutub iooniks. Na aatom naatriumioon Na +11 l 2)8)1) e Na+ + 11 l 2)8) P+ = 11 +11 p+ = 11 +11 e = 11 -11 e = 11 -11 elektronide loovutamisel tekib positiivse laenguga ioon ehk katioon. Elektronide liitmisel tekib negatiivse laenguga ioon ehk anioon. · Mis on keemiline element? Keemiline element on ühesuguse tuuma laenguga aatomite liik. · Liit ja liht ained.
On teada, et paljud metallid kaotavad ümbritseva keskkonna toimel oma läike. Hõbe tumeneb õhu käes seismisel pkkamööda, vask muutub hallikasroheliseks ja rauatüki pinnale tekib punakaspruun poorne roostekiht. *Korrosiooni all mõistetakse metallide hävinemist ümbritseva väliskeskkonna toimel. Tunnused: *korrosioon on oksüdatsioonireaktsioon- metalli aatom muutub iooniks. *korrosioon on peamiselt metalli pinnal toimuv protsess. *korrosiooni lõpptulemus sõltub sellest, milliste omadustega ühendikiht tekib protsessi käigus metalli pinnale *korrosioon on iseeneslik protsess. Korrosiooni liigid: *Keemiline korrosioon -Toimub kuivade gaaside (hapnik jne.) reageerimisel metalliga.
Seetõttu on selline süsteem hermeetiliselt suletud , et vältida õhuniiskuse ja hapniku juurdepääsu. Veevaba elektrolüüdi kasutamine lubab üksikelemendi tööpinge tõsta üle 4,0 V. Elektroodi materjalidena kasutatakse negatiivsel poolel grafiitset süsinikku (C) ja positiivsel poolel mõnda sobivat metallide oksiidi näiteks LiMn2O4, LiCoO4, jt. Liitiumaku laadimisel toimub metalloksiid lahustumine elektroodil (+), liitiumi ioniseerumine Li+ iooniks ja grafiit elektroodil (-) liitiumiioonide uuesti neutraliseerumine vabaks liitiumiks. Aku tühjenemisel leiab aset pöördprotsess. Nende protsesside pöörduvaks toimumiseks (aku laitmatuks töötamiseks) on oluline komponentmaterjalide kõrge puhtus ja hoolikalt kontrollitud tööreziimid. Mõlemate faktorite koosmõju on olnud pikemat aega üheks Li-ioonakude kasutust pidurdavaks teguriks. Pliiaku Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse
vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. (Protonizer, 2007) Raua keemilised omadused. Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni seega kokku kolm elektroni ja muutub raud (III) iooniks (Fe3+). Raud (III) ühendid on kõige püsivamad. (Miksike, 2007) Ohu käes kattub raud oksiidide kihiga, mis koosneb põhiliselt raud(I I I) oksiidist Fe2O3 , kuid võib sisaldada ka Fe3O4 . Raua pinnale tekkiv rooste sisaldab peale nende oksiidide veel ka hüdroksiidi Fe(OH)3. Raua rooste ei ole tihe ega kaitse teda edasise roostetamise eest. Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe3O4. Seda nimetatakse rauatagiks.
kolm iooni (Na2SO4 2Na+ + SO42). Siin tuuakse valemitesse sisse nn isotoonilisustegur i, mis väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustamiseks võetud molekulide (valemiühikute) arvu suhet. Sel juhul saab näiteks elektrolüüdilahuse külmumistäpi alanemiseks T = Kk i Cm (7) Kui iga molekul (valemiühik) võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = ( 1) + 1 (8) millest i -1 = -1 (9) Katseandmed Parameeter Lahustatud aine (etanool) Mteor = 46 kg/mol Kasutatud lahusti Kkr = 1,86 K· kg · mol-1 Lahusti külmumistemperatuur T0 a) 0,27 0C b) 0,24 0C
Legeeritud pooljuhid- lisanditega pooljuhid, kus põhiane kristallvõresse on viidud lisandaine aatomid. Nii suurendatakse juhtivust. Doonorlisandid-annavad pooljuhile juhtivuselektrone, loovutava kergesti elektrone, voolu tekitajaks on elektronid-elektronjuhtivus. Kui neljavalentse räni kristalli viia lisandainena sisse viievalentset fosfori jääb ringorbiidil üks lisand valentselektron vabaks. Selle eemaldamiseks piisab tühisest energiast ja lisanid aatom muutub peale seda pos. iooniks Aktseptorlisandid- kristallvõres hõivavad elektrone. haaravd vabu elektrone enda koostiseesse, tekivad aines augud-aukjuhtivus. Kui üks räni aatom asendada kolmevalentse boor aatomiga, siis jääb üks kovalentside puudulikus, mille võib täita mõn vaba elektron ning lisandaine aatom muutub neg. iooniks. Kokkuvõttes on mõlemad neutraalsed. P-n siire- terviklik pooljuhitüki piirkond, kus üks juhtivuse tüüp asendub teisega. Siirde
elektroni laengu absoluutväärtusega. Prootonite arvu määrab Mendelejevi tabeli elemendi järjekorranumber , prootonite ja neutronite arvude summa - nukleonide arv võrdub M.tabeli massiarvuga MZ X või X M Z või ZXM. Väga suured jõud nukleonide vahel omavad " tugeva mõjujõu "olemuse . Kui aatomi elektronkattes on elektrone rohkem või vähem kui selle aatomi tuumas prootone, muutub aatom elektriliselt laetud iooniks - He + või He - heeliumi puhul . H + on sümboliks prootonile , sest vesiniku positiivne ioon on vesiniku aatomi tuum. m p = 1,672623 10 -27 kg m n = 1,674929 10 -27 m e = 9,1 10 -31 kg. Elektron avastati 1897.a katoodkiirte kõrvalekaldumisest magnet- ja elektriväljas Joseph John Thomsoni poolt, esimese elektroni sisaldava aatomi mudeli pakkus välja Thomson ise. Selle oletuse kohaselt koosneks aatom võrdsel arvul olevatest elektronidest ja positiivsetest osakestest. Elektronide
elektrilist välismõju. Kogu aatom omandab tervikuna positiivse 6 elektrilaengu, sest aatomisse järelejäänud elektronide kogulaeng ei suuda enam tasakaalustada tervet tuuma endiseks jäänud positiivset laengut, viimane jääbki aatomis mõjuma ja see mõju ulatub väljapoole aatomi piire. Aatomit, mis on ära andnud elektroni ja omandanud positiivse elektrilaengu, nimetatakse positiivseks iooniks. Vaba- nenud elektron võib lühikest aega olla aatomite vahelises ruumis ja siis minna teise aatomi koosseisu. Neutraalne aatom muutub negatiivselt laetuks, kuna tuuma positiivne laeng ei suuda elektronide suurenenud laengut tasakaalustada. Elektriliselt neutraalne aatom on muutunud negatiivseks iooniks, ta avaldab negatiivse elektrilaengu välismõju. 1.4 ELEKTRILAENGUD Juba kauges minevikus avastati Vana Kreekas, et merevaiku
Metallid esinevad looduses peamiselt ühenditena, sest need on püsivamad kui puhtad metallid. Metallid on keemilistelt omadustelt redutseerijad ja nende oksüdeerumisel eraldub energijat. Korrosioonil tekkivad ühendid on energiavaesemad ja seetõttu püsivamad. Metallide tootmisel ühenditest kulutatakse energiat ning seepärast võib korrosiooni vaadelda kui tootmise vastandprotsessi. Korrosiooniprotsessi tunnused: 1. korrosioon on oksüdatsioonireaktsioon- metalli aatom muutub iooniks (vt. Ioonid). 2. korrosioon on peamiselt metalli pinnal toimuv protsess 3. korrosiooni lõpptulemus sõltub sellest, milliste omadustega ühendikiht tekib protsessi käigus metalli pinnale 4. korrosioon on iseeneslik protsess. Korrosiooni liigid Keemiline korrosioon toimub kuivade gaaside (hapnik jne.) reageerimisel metalliga. Tegemist on tegelikult metalli ühinemisega keskkonnas olevate gaasidega. 4Al + 3O2 2Al2O3 5
on üks paaristumata elektron. Aatomite ergastamiseks on vaja kulutada energiat. Seetõttu on ergastumine võimalik üksnes juhul, kui energiakulu kompenseeritakse uute, täiendavate sidemete tekkel eralduva energiaga. Aatomi paaristumata elektronide arv muutub ka siis, kui aatom loovutab või seob elektrone. Näiteks, kui lämmastiku aatom + loovutab ühe 2selektronidest, muutub ta iooniks N . Doonoraktseptor mehhanism Kovalentne side ei moodustu mitte ainult üheelektroniliste orbitaalide kattumisel, vaid ühe aatomi kaheelektronilise orbitaali (doonori) ja teise aatomi vaba orbitaali (akseptori) kattumisel. Näiteks tekib + kovalentne side kompleksiooni NH4 moodustumisel. Ammoniaagi molekulis on lämmastiku aatomil jagamata elektronpaar (kahelektroniline orbitaal). Vesinikioonil on vaba 1s orbitaal. NH3 molekuli ja H+ iooni
Tõene Väär 4. Positiivne ioon on positiivse elektrilaenguga aatom, mis on kaotanud ühe või mitu valentselektroni. Väär ! 4. Vale 5. Negatiivne ioon on negatiivse elektrilaenguga aatom, mis on kaotanud ühe või mitu valentselektroni. Tõene Väär 5. Negatiivne ioon on negatiivse elektrilaenguga aatom, millega on täiendavalt ühinenud elektrone. Väär ! 5. Vale 26 Valida õige vastus 1. MIda nimetatakse positiivseks iooniks? 1. Suurum positiivse laenguga osake. 2. Väikseim positiivse laenguga osake. 3. Positiivse elektrilaenguga aatom, mis on kaotanud ühe või mitu valentselektroni. 4. Positiivse elektrilaenguga aatom, mis on juurde võtnud ühe või mitu valentselektroni. 5. Normaalsetes tingimustes omab positiivset elektrilaengut. 2. Mida nimetatakse negatiivseks iooniks? 1. Suurin negatiivse laenguga osake. 2
Esineb niisuguste elementie puhul, mille väliskihis on 13 elektroni. Eksisteerib aint siis, kui metall on tahkes või vedelas olekus. Metalli kristallvõre sõlmpunktides asuvad posit laetud ioonid. Ioonide vahel liiguvad poolvabad elektronid, mis mood elektrongaasi. Kui elektron läheb metalliioonile, siis viimane muutub teatud ajaks aatomiks, mis järgmisel korral loovutab elektroni ja muutub jälle iooniks. Aatomite vahel esineb kovalentne side, ioonide ja elektronide vahel elektrostaatiline mõju. Kokku mood metalliside. 3) Atmosfääri koostis Püsivad komponendid: N2 (78%), O2(21%), väärisgaasid (0,93%) Ar Muutuvad komponendid: CO2, veeaur H2O Juhuslikud komponendid: SO2, H2S, CO, NH3 jt Ülakihtides osoon (O3), madalamal sisaldus väga väike. Aeroioonid: posit (H2O +, O2+ jt) ja neg (O3, O, O2, H2O)
Raua keemilised omadused · Raud on keskm Raud on keskmise aktiivsusega metall · Raud tõrjub vähem aktiivsema metalli soolast välja. ise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus elektroni. Selle alakihi stabiilne olek on viis või kümme elektroni. Stabiilse oleku saavutamiseks loovutab raua aatom väliskihi kaks ja eelmise kihi ühe elektroni seega kokku kolm elektroni ja muutub raud(I I I) iooniks (Fe3+). Raud (I I I) ühendid ongi kõige püsivamad. Ohu käes kattub raud oksiidide kihiga, mis koosneb põhiliselt raud(I I I) oksiidist Fe2O3 , kuid võib sisaldada ka Fe3O4 . Raua pinnale tekkiv rooste sisaldab peale nende oksiidide veel ka hüdroksiidi Fe(OH)3. Raua rooste ei ole tihe ega kaitse teda edasise roostetamise eest. Raua kuumutamisel kuivas õhus tekib tema pinnale musta värvi Fe3O4. Seda nimetatakse rauatagiks. Fe3O4 kiht on küllalt tihe ja
võimaldab lainepikkus signaalesaadaanalüüsib arvuti informatsiooni aine pinna aatomitest ja nende massiividest 22.11.12 30 Molekulide moodustumine · Kovalentne NaCl näide: side: · Na1.muutub Aatomite tuumadejatõuge kergesti+ Cl tasakaalustatakse iooniks elektronide · leidumise Na väline suurema elektron lähebtõenäosusega kergesti Claatomite aatomissevahel · Positiivse ja negatiivse 2. Kovalentsete iooni molekulide sidemetega ahel tekib elektriline osakaal on tõmme ning ioonside looduses suurem, ku ioonsidemetega molekulide
Tugevamini hüdratiseerunud ioonide elektriväljas liikuva osakese raadius on suur. 3kt Elektroodpotentsiaalid Protsessid elektroodil: Elektrood jaotatakse mittepolariseeritavaks ja polariseeritavaks elektroodiks. Mittepolariseeritava- (metall-) elektroodil toimub takistamatu ioonide ja laengute vahetus elektroodmetalli ja lahuse vahel. Sellest vahetusest osavõtvat iooni nimetatakse potentsiaalimääravaks iooniks. Seda potentsiaalihüpet kirjeldab Nernsti võrrand. Polariseeritaval elektroodil reaktsioone ei toimu ja seal esinev tasakaal on elektrokeemilist laadi. Laetud osakesed ei suuda faaside piirpinda läbida. Elektrilise kaksikkihi kujunemine: Metall paigutatakse tema enda soola lahusesse. Tema ioonide keemiline potentsiaal metallid- ja lahusefaasis on üldjuhul erinev, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle madalama keemilise potentsiaaliga faasi. Kuna ioonid
intensiivsusest · Kui veekaotus osmolaarne kontsentratsioon on 1 nende elektrilaengust Er arvust, (leukogrammi) all mõeldakse erütrotsüütide aglutinatsioon ületab kehasse lisanduva vee, tekib osmool (Osm)/l. Kui aine plasma albumiinide ja globuliinide leukotsüütide alaliikide · Veregruppi saab kindlaks dehüdratsioon · Sellise hulga vee dissotsieerub 2 iooniks n. Na+ ja suhtest jm. Kiiresti setib hobuse protsentuaalset suhet, mis saadakse määrata, kasutades vastavaid kaotus, mis võrdub 10% keha Cl -, siis ühe mooli Na Cl veri, kus see on näha vere värvitud äigepreparaadil antiseerumeid.
Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv. Osake Laeng Mass (aatommassiühikutes) (elementaarlaengutes) Prooton (p) +1 1 Neuron (n) 0 1 Elektro...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
