docstxt/125767999551375.txt
Happe HAPPE Happe nimetus Soola üldnimetus Happe valem ANIOON tugevus HCl Cl- VESINIKKLORIIDHAPE e. KLORIID TUGEV SOOLHAPE HBr Br- VESINIKBROMIIDHAPE BROMIID HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4...
H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4SiO4 H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4 HCN sinihape; Tsüaniit KCN vesiniktsüaniidhape HOOCCOOH etaandihape Oksalaadid
· SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad indikaatorite värvust · Reageerivad metallidega, alustega, aluseliste oksiididega · Söövitav toime LIIGITUS · TAHKED ( sidrunhape,boorhape ) · VEDELAD ( väävelhape,lämmastikhape ) · TUGEVAD (väävelhape,lämmastikhape ) · NÕRGAD (süsihape,divesiniksulfiidhape ) · ÜHEPROOTONILISED ( vesinikkloriidhape ) · MITMEPROOTONILISED ( fosforhape ) · HAPNIKHAPPED ( väävelhape,fosforhape ) · HAPNIKUTA HAPPED (vesinikkloriidhape ) ESMAABI · Pesta VOOLAVA veega · Neutraliseerida söögisooda 2%-lise lahusega VESINIKKLORIIDHAPE · HCl · Maomahla koostises valkude lõhustamiseks · Küttepindadelt
kampolräbustite aktiivsust. Aktivaatoritena lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbustite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite
Happelisi räbusteid kasutatakse tahkete segude, pulbrite, pastade või vesilahustitena. Happelisi räbusteid ei tohi kasutada elektriseadmete jootmisel. Alumiiniumsulamite ja tsingisulamite jootmiseks peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja võimelised purustama tihedat oksiidikihti, sellised joodised saadakse naatrium-, liitium-, kaalium- ja tinakloriidi baasil. Kõvajoodistega jootmisel kasutatavate räbustite põhikomponentideks on booriühendid (booraks, boorhape, booranhüdriid), mis on hästi vedelvoolavad ja lahustavad paljude metallide oksiide. Aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile kloriide ja floriide.
Kuivale nahale Normaalsele nahale Rasvasele nahale Tundlikule nahale Tualettseebid Tualettseep on pesemisvahend, kus leidub vees lahustuvaid rasvhappeid. Pesemisel tekkiv seebivaht eemaldab naha pinnalt saastained, tolmu, irdunud naha sarvrakud. Müügil on : Kompaktsed seebid vedelseebid seebi koostis: säilitusained zeleerivad ained värvained seebikivi õlid sünteetilised rasvhapped salomass loomsed rasvad glütseriin speramtseet lanoliin boorhape ekstraktid antibakteriaalsed ained pehmendavad ained sünteetilised ained Seepides sisalduva leelise ja rasva vahekorra järgi jaotatakse: Leeliselised seebid Neutraalsed seebid Rasvarikkad seebid ehk spetsiaalseebid Parfüümseebid Deo-seebid Antibakteriaalsed seebid Rasvavabad seebid Dekoratiivkosmeetika Jumestusvahendid Peitepulgad ja värvid Vedelad jumestuskreemid Kreempuudrid Silmameigi aluskreemid
Aktivaatoritena lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbus- tite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid
Aktivaatoritena lisatakse väikestes kogustes hüdrasiini, aniliini, trietanoolamiini, salitsüüdhapet ja teisi. Aktiviseeritud on samuti glütseriini baasil valmistatud räbustid tsinkkloriidi, hüdrasiini ja ammooniumkloriidi lisanditega. Raskelt sulavate vask-, hõbe- ja teiste joodistega jootmisel on vaja aktiivseid räbusteid kõrge sulamistemperatuuriga. Nende räbus- tite peamisteks komponentideks on tavaliselt boorhape (H3BO3)-, booraks e. Ammooniumkarbonaat (Na2B4O7)-, diboortrioksiid (B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid
tetraakvaalumiinium(3+)ioon. Anioonid; lõpp -iid, mitmeaatomilistel aat. CN- tsüaniidioon, SCN- tiotsüanaatioon, NCO- tsüanaatioon. Binaarsed ühendid: Rn Xe Kr Ar Ne He B Si C Sb As P N H Te Se S At I Br Cl O F. Hüdriidid vesinikuühendid metallidega, milles vesiniku o-a on -1. Vesinikuühendid mittemetallidega (vesiniku o-a 1). BH3 boraan, SiH4 silaan, AsH3 arsaan, NH3 asaan (trad. ammoniaak), N2H4 diasaan (trad. Hüdrasiin), PH3 fosfaan. Happed: H3BO3 boorhape boraat BO33-; H3AsO4 arseenhape arsenaat AsO43-; HONC fulmiinhape fulminaat ONC-. Madalama o-a korral kasut. -is ja -us liidet, aniooni nimetuse lõpuks on sel juhul -it. Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidid. H2O2 vesinikperoksiidid;
Katse 2. Vastastikku lahustumatute vedelike eraldamine jaotuslehtriga ja lahustuva soola eraldamine vee aurustamisega. Eraldamsime jaotuslehtri abil soolvee ja õli omavahel. Pärast jaotamist soolvett kuumutades nägime keeduklaasi külgedele ilmuvaid pisikesi soolakristalle. 3. Laboratoorne töö nr3. .1. Lahustuvus, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist, lahuste protsendiline koostis. Lahuse pH määramine. Töövahendid: KNO3, boorhape, tahke NaOH, konts H2SO4, mõõtsilindrid, klaaspulgad, keeduklaasid, kaalud, universaalindikaator, katseklaasi hoidja, koonilised kolvid, termomeeter, spaatlid ainete võtmiseks. Katse nr1. Soolade lahustuvuse sõltuvus temperatuurist. Võetud KNO3-le vee lisamisel aine ei lahustunud, küll aga lahustus aine, kui saadud tulemust omakorda kuumutasime. Uuesti jahutamisel tekkisid kristallid. Soola lahustumine soojas vee toimub kiiremini, kui külmas vees. Samuti on ka lahustuvuse
sageli tituleeritud mikrobioloogia isaks. Ta nägi ja kirjeldas esmakordselt üherakulisi organisme, lihaste vöödilisuse, baktereid, loomade ja inimese spermatosoide, vererakke jmt. Oma eluajal konstrueeris ta üle 400 mikroskoobi, saladuse jättis enda teada. Linné, C. (uusaeg, XVIII saj) oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Lister, J. (uusaeg, XIX-XX saj) oli haava antiseptilise ravi rajaja. Hiljem sublimaat, boorhape, kaaliumpermanganaat, kreoliin, fenool. Mendel, G. (uusaeg, XIX saj) oli Tsehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks. Uuris taimede muutlikkust, sõnastas pärilikkusseadused. Metsnikov, I. (uusaeg, XIX-XX saj) avastas fagotsütoosi. Töötas Pasteuri Instituudis. Venelasest juut. Morgagni, G. (uusaeg, XVIII saj) pani aluse patoanatoomia süstemaatilisele käsitlemisele (pealeast-jalatallani). Morgan, T. (uusaeg, XX saj) näitas, et geenid asuvad kromosoomides
Väga suur tähtsus ehitusmaterjalina (puistematerjal, plaadid jm.), kipsvormid skulptuuridele, bareljeefid jm. Karbonaadid - looduses levinud Ca karbonaadid: CaCO3 ja Ca(HCO3)2. CaCO3 - lubjakivi (paekivi), kriit, marmor, kasutatakse tohututes kogustes ehitusmaterjalina. Ca ja Mg soolad põhjustavad vee kareduse: vähendab vee lahustamisvõimet, tekitab katlakivi, vähendab seebi pesemisvõimet, toidu - joogi kvaliteeti jne. 13. rühm: B Al Ga In Tl Boor (B) - Boorhape on ainus anorgaanil. hape, mida leidub looduses üsna puhtal kujul. Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Leidumine looduses: tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O: uleksiitCaNa[B5O6(OH)6]·5H2O Boor lihtainena: on pooljuht, toatemperatuuril praktil. elektrit ei juhi, t° tõusul el.- juhtivus suureneb, üle 1000°C – hea elektrijuht. Toatemp.-l reageerib ainult F2-ga, → BF3. Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid). Hal-dega(→ BCl3, BBr3)
Algselt eralduvad gaasid ja aurud , mis vabastavad lõõri ja võimaldab väljuda teistel produktidel. Seejärel tahked kivimiosakesed ja tuhk ning lõpuks laava. Gaasid. Enamuse moodustab veeaur. Lisaks CO2, CO, N , SO2 Fumaroolid-kõrge temperatuuriga (üle 200kraadi ) vulk. gaasi või auruallikad Esinevad parasiitkraatrites , vulkaanikuhiku nõlvadel või jalamil lõhede kohal. Gaasitaoliste produktide eraldumise kohtades kontsentreeruvad sageli keemilised ühendid ehe väävel , boorhape jpt. Tahke aine -vulkaanilised pommid -lapillid -vulkaaniline liiv -tuhk Kõik need on hangunud laava osakesed. Tahke aine paisatakse tugevate pursete korral atmosfääri , kust nad vastavalt tükkide suurusele langevad tagasi kas kraatrisse , vulk.koonuse lähedale või vulkaanist kaugemale. Kaugemale levib vulkaaniline tuhk, mis võib atmosfääris püsida väga kaua. -Valdava osa moodustab tuhk, mille tsementeerumisel tekib tuff-vulkaaniline kivim millel kujunevad väga viljakad mullad.
naatriumselenaat, naatriumvesinikselenit, naatriumselenit; 11) kroom(III) – kroomkloriid, kroomlaktaat-trihüdraat, kroomnitraat, kroompikolinaat, kroomsulfaat; 12) molübdeen(VI) – ammooniummolübdaat, kaaliummolübdaat, naatriummolübdaat; 13) fluoriid – kaltsiumfluoriid, kaaliumfluoriid, naatriumfluoriid, naatriummonofluorofosfaat; 14) boor – boorhape, naatriumboraat; 15) räni – koliiniga stabiliseeritud ortoränihape, ränidioksiid, ränihape geelina. Toidulisandi märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded Toidulisandi märgistusel on: 1) toodet iseloomustava toitaine või muu aine grupi nimetus või viide nende iseloomulike omaduste kohta; 2) päevane tarbimiseks soovitatav kogus; 3) hoiatus selle kohta, et päevaseks tarbimiseks soovitatavat kogust ei ületataks;
pealistamisega lehtmetalliga ja pindade katmisega laki või värviga, mis sisaldavad tulekindlaid komponente. Kõige usaldusväärsem puidu tulepüsivus saavutatakse puidu immutamisel tulekindlate immutusainetega, mida nimetatakse antipüreenideks. Antipüreenid võib kanda puidu pinnale või kasutada immutusmeetodit, mis tagab antipüreeni viimise sügavale materjalisse. Tavalisemad antipüreenid on ammooniumfosfaat, ammooniumsulfaat, booraks ja boorhape. PUIDUKAITSEVAHENDID 4.1 Nõuded keemilistele puidukaitsevahenditele Keemilised puidukaitsevahendid puidu bioloogiliseks kaitseks peavad omama spetsiifilist toksilisust, et suurendada puidu vastupanuvõimet mädanikele, seen- ning putukkahjustustele. Tulekaitsevahendid peavad vähendama puidu süttivust ning hõõguvust. Peale nende puitu kaitsvate omaduste peavad puidukaitsevahendid vastama ka järgmistele nõuetele: · kahjutud inimestele ja loomadele · kergesti puitu imenduvad32
Säilitusaine · Propioonhape E 280 Säilitusaine · Kaaliumnitrit E 249 Säilitusaine Naatriumpropionaat E 281 · Naatriumnitrit E 250 Säilitusaine, Säilitusaine värvifiksaator · Kaltsiumpropionaat E 282 · Naatriumnitraat E 251 Säilitusaine, Säilitusaine Kaaliumpropionaat E värvifiksaator Kaaliumnitraat E 252 283 Säilitusaine Säilitusaine, värvifiksaator · Boorhape E 284 Säilitusaine · Äädikhape E 260 säilitusaine, · Naatriumtetraboraat (booraks) E happesuse regulaator 285 Säilitusaine · Kaaliumatsetaadid E 261 · Süsinikdioksiid E 290 säilitusaine, happesuse regulaator Pakendusgaas · Naatriumatsetaadid: · Õunhape (DL-) E 296 happesuse · 1) naatriumatsetaat regulaator
Pool: Mangaan mida vajab 15 % muldadest, mangaansulfaati antakse samamoodi külvise töötlemise, taimede pritsimine. Samuti raua puhul . Mikroväetiseid antakse: Mulda- madala kontsentratsiooniga mikroväetised või kompleksväetised. ; külvise töötlemine- kontsentreeritud mikroväetised; pritsimine- mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahused; seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odava kuid ilma järelmõjuta. :: Vasksulfaat-külvise piserdamine või juureväline andmine; Boorhape- seemnete niisutamine; Ammooniummolübdaat-külvise töötlemine ja juureväline. ; Tsinksulfaat-puu ja köögiviljades. 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine- Kaaliumväetised.tooraineks maapõues toorsoola lademed, Võimalik toota mereveest, lisanditeks on Mg ja S , milles Mg vähendab liikuva alumiiniumi ja vesiniku kahjulikku mõju. Väävli puudus on liblikõielistel. 16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine-Mineraalväetiste kompleksväetised. Kulud
• Immutamine üleatmosfäärilisel rõhul EHITUSMATERJALID 14 PUIDU KAITSMINE SÜTTIMISE VASTU Puidu süttimistemperatuur on 280° C. Konstruktiivsed võtted • Puit eraldatakse kuumuse allikatest mittesüttiva materjaliga • Isoleerimine (krohvimine) Antipüreenid – süttimist tõkestavad immutusained • Ammoniumfosfaat • Boor ja boorhape Tulekaitsevõõbad ja –värvid • Vesiklaas + täitematerjal • Võõbad savi, lubja kloorkaltsiumi baasil PUIDU KUIVATAMINE Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab tasakaaluniiskuseni – niiskussisalduseni, mille juures auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus Puidu kuivatamise viisid on: • Õhkkuivatamine • Kamberkuivatamine • Elektriline kuivatamine
lehtmetalliga ja pindade katmisega laki või värviga, mis sisaldavad tulekindlaid komponente. Kõige usaldusväärsem puidu tulepüsivus saavutatakse puidu immutamisel tulekindlate immutusainetega, mida nimetatakse antipüreenideks. Antipüreenid võib kanda puidu pinnale või kasutada immutusmeetodit, mis tagab antipüreeni viimise sügavale materjalisse. Tavalisemad antipüreenid on ammooniumfosfaat, ammooniumsulfaat, booraks ja boorhape. Puidu tulekaitse Puidu süttimistemperatuur on ca 280C. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega;
Kaaliumatsetaadid E 261 Naatriumatsetaadid: 1) naatriumatsetaat 2) naatriumatsetaadi ja äädikhappe kompleks E 262 Kaltsiumatsetaat E 263 Piimhape (L-, D-, DL-) E 270 happesuse regulaator Propioonhape E 280 Naatriumpropionaat E 281 Kaltsiumpropionaat E 282 Kaaliumpropionaat E 283 Boorhape E 284 Naatriumtetraboraat (booraks) E 285 Süsinikdioksiid E 290 Õunhape (DL-) E 296 Fumaarhape E 297 Askorbiinhape (L-) E 300 Naatriumaskorbaat E 301 Kaltsiumaskorbaat E 302 Rasvhapete askorbüülestrid: 1) askorbüülpalmitaat
• Mulda andmine – madala kontsentratsiooniga mikroväetised (boormagneesium) või kompleksväetised. •Külvise töötlemiseks sobivad kontsentreeritud mikroväetised.•Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahusega. •Seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odavad kuid ilma järelmõjuta. Mikroväetised •Vasksulfaat – külvise piserdamine või juureväline andmine • Boorhape – seemnete niisutamiseks •Ammooniummolübdaat – külvise töötlemiseks ja juureväliselt. Suurte lämmastikunormide kasutamine soodustab Mo väljaleostumist. Esmajärjekorras vajalik juurviljadele ja liblikõielistele kultuuridele. •Tsinksulfaat – puu- ja köögiviljanduses 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine Kaaliumväetised mullas Muld seob väetistega mulda antud kaaliumi hästi,
mikroaerofiilid(ainult väikesed hapniku kogused), obligaatsed anaeroobid( ühtedele toksiline(ehk puudubad oksüdatsiooni katalüüsivad ensüümid), teistele pole hukutav -Clostridiumid). Keemilised ained : ehk antiseptikud.kõige tugevamini mõjuvad raskemetalli soolad(mikroobe hävitav ehk oligodünaamiline toime). Bakteriatsiidne toime on oksüdeerijatel(Cl, jood),mineraalhapped(väävelhape, boorhape jn). Orgaanilised ühendid( formaliin, fenoolid).Ka alkohol, orgaanilised happed, eeeterlikud õlid, parkained, värvid. Kasutatakse tööstuses bensoehape, sorbiinhape, propioonhape, 4. Keskkonna bioloogilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust Sümbioos-vastastikune suhe, positiivne kasu.nt:piimhappeb, ja pärmseened.keefiris. Mügarbakter vs liblikõieline. Kommensialism-ei ole vastastiku kasu ega ka kahju.inimorganismi ja selle mikrofloora
1 Kaer 5 Mn, Cu Mangaan 0,255; Juureväline sulfaat 0,88 väetamine, (25,5%), kevadel Vasksulfa at (22%) 2 Lutsern B, Cu Boorhape 0,35;0,8 kevadel (17,5%), 8 Vasksulfa at (22%) 3 Aedmaasi Phosfik 3-27-18 2-3 Kevadel, juurte kad (B 0,01, Cu 0,02, sissekakastmin
Kõvadejoodiste saamiseks kasutatakse gaasipõletit, jootelampi või induktsioon kuumutusahju, siis kasutusel pastajoodised. Happevabad räbustid (kampoli baasil) kasutusel peamiselt elektrimontaaztöödel. Kõvajoodist vask - tsink 950°C kasutatakse vase, messingi, pronksi ja terase jootmisel. Ag + Cu + Zn - vase , vasesulamite, roostevabaterase, hõbeda, plaatina ja volframi jootmisel. Al + Si + Cu(Zn) (410 ÷ 550°C juures) - Al jootmisel. Kõvajoodiste räbustina: baaraks, boorhape koos booraksi ja kaaliumkloriidiga. Kaasajal räbustid võivad olla ka paigutatud joodise sulamist valmistatud torusse - joodise "elektroodi". Pulbermaterjalid ja metallokeraamilised kõvasulamid Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbri komponentide peenendamist, segamist, toodete vormi¬mist, paagutamist ning
Paljudele hallitus- ja pärmseentele on sobiv nõrkhappeline keskkond pH-ga 5 -- 6. Suurem osa baktereid kasvab paremini neutraalses või nõrkleeliselises keskkonnas (pH 6,8 -- 7,3). Keemilisi aineid, mis mõjuvad mikroobidele hävitavalt nimetatakse antiseptikuteks. Siia alla kuuluvad järgnevad ühendid: raskemetallide ioonid (nt kuld, vask, hõbe jt); paljud oksüdeerijad (kloor, jood, vesinikperoksiid); mineraalhapped (väävelhape, boorhape, fluor-vesinikhape); orgaanilised ühendid (formaliin, fenoolid jt); alkoholid ja orgaanilised happed (salitsüül-, või-, äädik-, bensoe- ja sorbiinhape); osad eeterlikud õlid, parkained ja värvid (briljantroheline, fuksiin jt). 19. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted Sümbioos - Vastastikune kasulik kooselu kahe või mitme liigi vahel (nt piimhappebakterid ja pärmseened keefiris). Kommensialism - kooselu,
PERIOODI NR 2 3 4 5 6 NB! Tabelis toodud levinumate vormide konstandid Aatomi ehitus 13. rühmas hakkab parajasti täituma p-orbitaal selles rühmas kõikide elementide väliselektronkihi konfiguratsioon ns2np1 kus n perioodi nr. B Tl: aatomiraadiused suurenevad metallil. omadused kasvavad B – mittemetall hape: H3BO3 (boorhape) - on veel mitmeid teisi Ülejäänud 13. rühma elemendid hüdroksiidid Me(OH)3 Oksiidi valem (põhiline) kõikidel E2O3 Niisiis, oksiidide reageerimisel veega tekivad saadused, mille happelisus-aluselisus sõltub elemendi metallilisuse määrast: metallilisuse suurenemine H3BO3 Al(OH)3 Ga(OH)3 In(OH)3 Tl(OH)3
regulaator Piimhape (L, D, DL) E 270 happesuse regulaator Propioonhape E 280 Säilitusaine Naatriumpropionaat E 281 Säilitusaine Kaltsiumpropionaat E 282 Säilitusaine Kaaliumpropionaat E 283 Säilitusaine Boorhape E 284 Säilitusaine Naatriumtetraboraat (booraks) E 285 Säilitusaine Süsinikdioksiid E 290 Pakendusgaas Õunhape (DL) E 296 happesuse regulaator Fumaarhape E 297 happesuse regulaator Askorbiinhape (L) E 300 antioksüdant Naatriumaskorbaat E 301 antioksüdant
Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel. Tugevad ja nõrgad happed ning alused Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus. Hüdrolüüs lahutunud aine ja lahusti vaheline reaktsioon, mille juures tekivad vähedisotsieeruvad või rasklahustuvad ühendid Anorgaanilises keemias vaatleme soolade hüdrolüüsi, mille puhul lahustunud soola ioonid reageerivad veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalse, vaid olenevalt soolast kas aluselise või happelise reaktsiooniga
Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel. Tugevad ja nõrgad happed ning alused Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus. Hüdrolüüs lahutunud aine ja lahusti vaheline reaktsioon, mille juures tekivad vähedisotsieeruvad või rasklahustuvad ühendid Anorgaanilises keemias vaatleme soolade hüdrolüüsi, mille puhul lahustunud soola ioonid reageerivad veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalse, vaid olenevalt soolast kas aluselise või happelise reaktsiooniga
Kaltsiumatsetaat E 263 Säilitusaine, stabilisaator, happesuse regulaator Piimhape (L-, D-, DL-) E 270 happesuse regulaator Propioonhape E 280 Säilitusaine Naatriumpropionaat E 281 Säilitusaine Kaltsiumpropionaat E 282 Säilitusaine Kaaliumpropionaat E 283 Säilitusaine Boorhape E 284 Säilitusaine Naatriumtetraboraat (booraks) E 285 Säilitusaine Süsinikdioksiid E 290 Pakendusgaas Õunhape (DL-) E 296 happesuse regulaator Fumaarhape E 297 happesuse regulaator Askorbiinhape (L-) E 300 antioksüdant Naatriumaskorbaat E 301 antioksüdant
Kasutatakse laboratoorse Potaspõldpagu Kaoliniit klaasina (PYREX). Räni On olemas 3 tüüpi põldpagu: Potas (K2O · Al2O3 · SiO2) Sooda (Na2O · Al2O3 · 6 SiO2) Lubi (CaO· Al2O3 · 6 SiO2) Peale põhiliste tooraine komponentide lisatakse keraamikatoodetele sageli teisi mineraale, soolasid, oksiide, et alandada sulamistemperatuuri: Booraks (Na2B4O7 ·10 H2O) Boorhape (H3BO3) Kaltsineeritud sooda (Na2CO3) Naatriumnitraat (NaNO3) Kõige tavalisemad tulekindlate materjalide komponendid on: Alumiiniumoksiid (Al 2O3), Kromiit (FeO · Cr 2O3), Magnesiit (MgCO3), Lubjakivi (CaCO 3), Titaan dioksiid (TiO2) Peenkeraamika toodete valmistamine Tooraineks on eriti puhtad savid (kaoliniidid), mida segatakse temperatuuri alandajatega (flux'idega) ja kuumutatakse ahjus mõõduka temperatuurini (1200-1500 ° C).
kompleksväetised. 3 · Külvise töötlemiseks sobivad kontsentreeritud mikroväetised. · Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahusega. · Seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odavad kuid ilma järelmõjuta. Mikroväetised · Vasksulfaat külvise piserdamine või juureväline andmine · Boorhape seemnete niisutamiseks · Ammooniummolübdaat külvise töötlemiseks ja juureväliselt. Suurte lämmastikunormide kasutamine soodustab Mo väljaleostumist. Esmajärjekorras vajalik juurviljadele ja liblikõielistele kultuuridele. · Tsinksulfaat puu- ja köögiviljanduses 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine Ca - Arvestatavates kogustes kaltsiumi viiakse mulda peamiselt lubi- ja fosforväetistega. Tolmjad
Redokstingimusi tähistatakse sümboliga rH2 rH2= (20 ºC juures). rH2=41 hapnikuga küllastunud keskkonnas. rH2=0 keskkond on küllastunud vesinikuga. rH2=28 redoksprotsesside tasakaalu korral. Keemilised ained. Keemilisi aineid, mis mõjuvad mikroobidele hävitavalt nimetatakse antiseptikuteks. Siia alla käivad järgnevad ühendid:raskete metallide ioonid (nt kuld, vask, hõbe jt); paljud oksüdeeriad (kloor, jood, vesinikperoksiid); mineraalhapped (väävelhape, boorhape, fluor-vesinikhape); orgaanilised ühendid (formaliin, fenoolid jt); alkoholid ja orgaanilised happed (salitsüül-, või-, äädik-, bensoe- ja sorbiinhape); osad eeterlikud õlid, parkained ja paljudel värvidel (briljantroheline, fuksiin jt); 18. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted. Sümbioos − Vastastikune kasulik kooselukahe või mitme liigi vahel (nt piimhappebakterid ja pärmseened keefiris)
Nüüdisajal kasut ulatuslikult ioniite (Na või H kationiiti), mis vahetavad ioone (Na+, H+) lahuses olevate Ca ja Mg ioonidega. Fosfaatpehmendusmenetlusel reageerivad fosfaatioonid Ca ja Mg ioonidega, andes rasklahustuvaid ühendeid. 20. IIIA rühma elemendid (B, Al): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Boor- kuulub vähelevinud elementide hulka, mis looduses lihtainena ei esin. Tähtsamaiks ühendiks looduses on booraks ja boorhape H3BO3, mis on ainus mineraalhape, mis esineb looduses puhta ainena. Maakoores levimuselt 37. Kohal, merevees üle kahe korra vähem. Boorhapet leidub mõnede mineraalveeallikate vees. Boori kaevandatakse booraksi Na2B4O7·10H2O ja kerniidina Na2B4O7·4H2O, mis edasi happe toimel viiakse booroksiidiks B2O3 ning redutseeritakse metallilise magneesiumiga. Puhtama saaduse saamiseks redutseeritakse gaasilisi booriühendeid (nt BCl3) vesinikuga. H2BO3+3KB+3KOH. Amorfne B saadakse oksiidist
H3PO4 (orto)fosforhape Fosfaat Ca3(PO4)2 H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4 HCN sinihape; Tsüaniit KCN vesiniktsüaniidhape HOOCCOOH etaandihape Oksalaadid 4. REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste.
· Boor eksisteerib lihtainena rea allotroopsete vormidena: hallikasmust, mittemetalliline, kõrge sulamistemperatuuriga vorm; tumepruun pulbriline vorm, mis baseerub ikosaeedrilisel (kakskümmendtahukalisel) 12 boori aatomi klastril. 21. Iseloomustage üldiselt booriühendeid. B olulisemad ühendid (H 3BO3, B2O3, karbiid, nitriid, halogeniidid, boraanid, boorhüdriidid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Boorhape H3BO3 või B(OH)3 on valge tahke aine. Mürgine, kasutatakse antiseptiku ja pestitsiidina. Võib käituda Lewis'i happena. Lähteaineks booroksiidi B2O3 saamisel. · Booroksiidi kasutatakse räbustina (lahustab metallioksiide) spetsiaalse klaasi valmistamisel. · Boorkarbiid - B12C3, 12B + 3C=B12C3 · Boornitriid B + N = BN (tuleb kuumutada) · Halogeniidid tähtsaim on BF3, B2O3 + 3CaF2 + 3H2SO4 = 2BF3 + 3CaSO4 + 3H2O BCl3, B2O3 + 3C + 3Cl2 = 2BCl3 + 3CO
plaadikesed) ja Sterlet' (Hausenbleseleim) liim, mida valmistatakse väikese tuura või sterlet' ujupõie baasil (poolläbipaistvad valged kuni kollased plaadikesed). Loomsetest liimidest kalaliimi peetakse väikseima struktuurilise stabiilsusega liimiks. See on ilmselt seotud molekulis olevate aminohapete madalama proportsiooniga. Liimile lisatakse vahel ka plastifikaatoreid (glütseriin, sorbitool, mesi) ja säilitusaineid (boorhape, -naftool, ZnSO4). Loomseid liime, (seal hulgas kalaliimi) ei saa kasutada vesikullatise puhul, kuna viimane on tundlik niiskuse suhtes. Nende kasutamine pole võimalik ka tolmutaoliste valgete maalingute korral, kuna nad jätavad kuivamisel plekke. Kõigi loomsete liimide ühiseks puuduseks on see, et neid on ebamugav kasutada: neid tuleb soojendada, sealjuures väheneb vee hulk ja suureneb liimi kontsentratsioon. Vananedes kaotavad nad liimimisvõime ning kolletuvad kergesti
Mikroväetiste kasutamise võimalused • Mulda andmine – madala kontsentratsiooniga mikroväetised (boormagneesium) või kompleksväetised. • Külvise töötlemiseks sobivad kontsentreeritud mikroväetised. • Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsiooniga lahusega. • Seemnete töötlemine ja taimede pritsimine on odavad kuid ilma järelmõjuta. Mikroväetised • Vasksulfaat – külvise piserdamine või juureväline andmine • Boorhape – seemnete niisutamiseks • Ammooniummolübdaat – külvise töötlemiseks ja juureväliselt. Suurte lämmastikunormide kasutamine soodustab Mo väljaleostumist. Esmajärjekorras vajalik juurviljadele ja liblikõielistele kultuuridele. • Tsinksulfaat – puu- ja köögiviljanduses Väetistarbe määramise meetodid Taimede teadlikuks väetamiseks on lisaks taime vajadustele vaja teada ka muldade liikuvate, s.t
HSiO Ränihape -silikaat HPO Fosforhape -fosfaat HNO* Lämmastikhape -nitraat HNO Lämmastikushape -nitrit HCrO Kroomhape -kromaat HBO Boorhape -boraat HAsO Arseenhape -arsenaat Gaas aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside omadused: · Kokkusurutavus ja paisuvus, · Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju ja ühtib selle ruumalaga (mis sõltub temperatuurist ja rõhust).
Happelisi räbusteid kasutatakse tahkete segude, pulbrite, pastade või vesilahustitena. Happelisi räbusteid ei tohi kasutada elektriseadmete jootmisel. Alumiiniumsulamite ja tsingisulamite jootmiseks peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja võimelised purustama tihedat oksiidikihti, sellised joodised saadakse naatrium-, liitium-, kaalium- ja tinakloriidi baasil. Kõvajoodistega jootmisel kasutatavate räbustite põhikomponentideks on booriühendid (booraks, boorhape, booranhüdriid), mis on hästi vedelvoolavad ja lahustavad paljude metallide oksiide. Aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile kloriide ja floriide. Joonisel on esitatud ehituse ja kütteviisiga tõlvikuid. Kuumutatavad tõlvikud: a vasartõlvik: 1 pide; 2 hoidik; 3 vaskpea; b otstõlvik Grafiitküttekehaga elektritõlvik:
kasutatavatest ainetest ise kas happed, alused või soolad. Nende valiku määrab protsessi olemus ja tihti ka nende maksumus. HAPPED: HxHappejääk Happed on prootoni doonorid e. nad muudavad lahuses H+ ioonide kontsentratsiooni suuremaks kui see on puhtas vees (pH=7, H+ ioonide kontsentratsioon = 1. 10-7mol/l) Hapete vesilahustes on pH<7. Enamkasutatavaid happeid tekstiilikeemias: soolhape HCl väävelhape H2SO4 sidrunhape sipelghape HCOOH äädikhape CH3COOH süsihape H2CO3 fosforhape H3PO4 boorhape H3BO3 Happeid kasutatakse nii happelise keskkonna loomiseks kui ka leelistöötluse läbinud kangaste neutraliseerimiseks erinevates ettevalmistuse, värmise ja viimistluse astmetel. ALUSED (Me(OH)x) Alused on ained, mis muudavad vesilahustes vesinikioonide kontsentratsiooni väiksemaks ehk alused tõstavad vesilahuste pH väärtust. Aluselises lahuses on pH>7. Tekstiilikeemias enamkasutatavad aluselise keskkonna põhjustajad ja kasutatavad kemikaalid on: NB
Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahusest veega, nt Na 2O + H2O = 2NaOH. Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega, nt CuSO 4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 . Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni %. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape; nõrgad happed: boorhape, äädikhape. Tugevad alused: naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid; nõrgad alused: ammoniaagi vesilahus. Hapete reaktsioonivõime oleneb happe prootonite loovutamise võimsest ehk aktiivsusest pingerida. Kui a) pH = 2,7 , siis [H+] = 2,0 10-3 mol/; b) pH = 8,8, siis [H +] = 1,58 10-10 mol/l; c) kui pH = 12,8, siis [H+} = 1,58 10-13 mol/l. 20. Millist ainet ja materjali nim tahkeks? Millega on määratud tahkete ainete ja materjalide kõik omadused
Aluste moodustumine: aluseid võib saada oksiidide lahustamisel veega Na2O+H2O=2NaOH. Raskesti lahustuvate aluste saamiseks käsitsetakse soola lahuseid leelistega CuSO4+2NaOH = Cu(OH)2+Na2SO4. Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. *Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad: boorhape, äädikhape. *Tugevad alused: naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk: ammoniaagi vesilahus. Hapete reaktsioonivõime oleneb happe prootonite loovutamise võimest ehk aktiivsusest pingerida. Kui a)pH=2,7, siis [H+]=102,7=501mol/l b)kui pH=8,8, siis [H+]=6,3*108,8mol/l c)kui pH=12,8, siis [H+]=6,3*1012,8mol/l 19. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks? Millega on määratud tahkete ainete ja materjalide kõik omadused
annaabi.ee 
