Aine ehituse alused Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik
gaaside molaarruumala 22,4 dm3/mol ehk üks mool gaasi võtab enda alla ruumala 22,4 dm3. 4. Aine hulga leidmine massi kaudu Et molaarmass, mida on võimalik arvutada, on ühe mooli grammides, siis on võimalik leida massi järgi aine hulk järgmise valemi abil: m n= M , kus n aine hulk moolides (mol) m antud ainekoguse mass (g) M molaarmass (g/mol), arvuliselt võrdne molekulmassiga 5. Aine hulga leidmine ruumala kaudu Et molaarruumala on kõikidel gaasidel normaaltingimustel alati 22,4 dm 3/mol, siis on võimalik leida ruumala järgi aine hulk järgmise valemi abil: V n= VM , kus n aine hulk moolides (mol) V antud ainekoguse ruumala (dm3) VM molaarruumala; normaaltingimustel kõikidel gaasidel 22,4 dm3/mol
1. Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu. Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte. Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel. 2. tahkis- halvasti kokkusurutav,säilitab kuju,säilitab ruumala Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala 3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pidevalt muutub
Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus. 1. Tähis: p 2. Arvväärtus on olemas 3. Kindel ühik on olemas 4. Vedelikel ja gaasidel on selleks olemas mõõteriist (manomeeter, paromeeter) Rõhuks nimetatakse suurust, mis võrdub rõhumisjõu ja kehatoetuspindala suhtega. p = F:S SI-s [p] = 1N:1m² = 1Pa (Pascal) Pindala suureneb, millele jõud mõjub. p = F:S /// F = p * S /// S = F:p F = mg (g = 9,81 N:kg) 1Pa = 0,001kPa m = tihedus (roo) * ruumala (V) 1m² = 10 000cm² 1cm² = 0,0001m²
(2 punkti) Siseenergia koosneb kineetilisest ja potensiaalsest energiast 4. Milline energia on gaasides ülekaalus? Miks ? (2 punkti) Gaasides on ülekaalus kineetiline energia, kuna molekulide vahel on palju ruumi ja nad on pidevas liikumises. 5. Milline energia on ülekaalus tahkistes? Miks? (2 punkti) Tahkistes on ülekaalus potentsiaalne energia, kuna molekulid on omavahel tihedalt seotud ja võnguvad. 6. Mille poolest erinevad reaalsed gaasid ideaalsetest? (2 punkti) Reaalsetel gaasidel ei käsitleta molekule punktmassidena, ideaalsel gaasil käsitletakse. Reaalsetel gaasidel arvestatakse molekulide vahel mõjuvaid tõmbejõude, ideaalse gaari puhul ei arvestata. 7. Mis kirjeldab reaalse gaasi käitumist? (2 punkti) Reaalse gaasi käitumist kirjeldab reaalse gaasi võrrand. 8. Mida nimetatakse ülekandenähtusteks? (2 punkti) Ülekandenähtused on nähtused, mis on sisuliselt seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. 9. Mis on difusioon
jõust ja pindade omadusest. Valemid: Fh= µ * N ; N=m*g Kus Fh Hõõrdejõud(1N) µ Hõõrdetegur N Rõhumisjõud (1N) m mass(1kg) g gravitatsiooni jõud(9.8) Hõõrdetegur võtab arvesse pinna omadusi (materjal, karedus) ja määratakse katseliselt. Hõõrdumise põhjustavad pindade konarused, mis takerduvad üksteise taha või väga siledate pindade osakeste vahel tekkivad tõmbejõud. Hõõrumisjõud on suuim tahkete ainete vahel, palju väiksem vedelikus ja veel väiksem gaasidel. Elastsusjõud on põhjustatud osakeste vahel tõmbe ja tõukamis jõududega. Hooke'i seadus: elastsusjõud on võrdeline keha jäikuse ning pikkuse muutumisega tekkiv tõmbe ja surve jõuga. Valem: Fe = K * l ; l=l2 - l1 kus Fe=Elastsusjõud(1N) K= Jäikus l=Pikkuse muutus(1m) l2=Alg pikkus(1m) l1=Lõpp pikkus(1m)
51. Soojusjuhtivus soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda molekulide omavaheliste põrgete tulemusena. Erinevate ainete soojusjuhtivus: Gaasides kõige halvem, sest soojus levib molekulide omavaheliste põrgete tulemusena, kuid gaasides paiknevad molekulid hõredalt, ning võimalus, et molekulid omavahel põrkuvad, on väiksem kui teistes ainetes. Vedelikel suurem kui gaasidel, sest vedelike tihedus ja soojusjuhtivus on suurem kui gaasidel. Tahkistes kõige suurem, sest on suur tihedus. 52. Pindpinevus vedeliku omadus püüda oma pinda vähendada. Nt: seebimull on kerakujuline, vedeliku tilk on kerakujuline. 53. Kapillaarsus nähtus, kus peenikestes torudes (kapillaarides) tõuseb vedelik kõrgemale üldisest tasemest. 54. Aine faasid aine erinevate omadustega olekud.
51. Soojusjuhtivus – soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda molekulide omavaheliste põrgete tulemusena. Erinevate ainete soojusjuhtivus: Gaasides kõige halvem, sest soojus levib molekulide omavaheliste põrgete tulemusena, kuid gaasides paiknevad molekulid hõredalt, ning võimalus, et molekulid omavahel põrkuvad, on väiksem kui teistes ainetes. Vedelikel suurem kui gaasidel, sest vedelike tihedus ja soojusjuhtivus on suurem kui gaasidel. Tahkistes kõige suurem, sest on suur tihedus. 52. Pindpinevus – vedeliku omadus püüda oma pinda vähendada. Nt: seebimull on kerakujuline, vedeliku tilk on kerakujuline. 53. Kapillaarsus – nähtus, kus peenikestes torudes (kapillaarides) tõuseb vedelik kõrgemale üldisest tasemest. 54. Aine faasid – aine erinevate omadustega olekud.
Gaasijaotusmehhanism Ülo Ramp Ülesanne Võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindritesse ning põlenud gaasidel sealt väljuda Klassifikatsioon · Rippklappidega · Püstklappidega Rippklapid Asuvad plokikaanes Püstklapid · Asuvad mootoriplokis · OHV · Nukkvõlli käitab hammasratas · Klappi liigutab tõukur Põhiosad · nukkvõll · nookurid · tõukurid · klapid · klapivedrud · mehhanismi ajam Ajam Käitab gaasijaotusmehhanismi Saab käituse väntvõllilt · kett · hammasrihm
tulemusena kulgeb keemiline reaktsioon Keemiliste reaktsioonide kiirust mõjutavad ehk mõjutavad aktiivsete põrgete arvu 1) aine iseloom nt: aktiivsed metallid reageerivad kiiremini 2) temperatuur - kuna kineetiline energia suureneb on ka kokkupõrgete arv suurenenud + suureneb aktiivsete põrgete kogus. (reaktsioon kiireneb kui temperatuur ei hävita ära midagi muud mis eelnevalt kiirust tõstis) 3) gaasidel rõhk - (ainult gaasidel). mida tihedamalt osakesed on omavahel on suurem põrgete arv suurem 4) konsentratsioon - sama mis gaasi rõhu puhul. tõenäolisemad põrked 5) tahke aine peenestus tase - mida peenem, seda suurem pindala ehk ala kus reageerida 6) katalüsaator - aine mis kiirendab reaktsiooni kiirust läbi aktiivsete põrgete suurendamise(vähendab aktiivsuse barjääri) 7) segamine - aitab lahuse ühtlustamisega Keemiline tasakaal
Ülekandenähtused: ¤Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui gaasimolekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. Edasikandunud gaasi massi saab leida seosest m= D (n1- n2 /l) St (m- gaasi mass, t-aeg, S-pinna suurus, l- gaasimolekulide alg- ja lõppasendite vaheline kaugus, n1ja n2 on vastavalt molekulide konsentratsioon alg- ja lõppasukohas, D-difusioonitegur, milles väärtus on erinevatel gaasidel erinev.) ¤Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on gaasil erinev temperatuur. Edasikandunud soojushulga saab leida seosest Q= (T1- T2 / l )St (Q- soojushulk, t-aeg, S-pinna suurus, l-gaasikihi paksus, T1 ja T2 on temperatuurid gaaskihi erinevates osades, - soojusjuhtivustegur, mille väärtus on erinevatel gaasidel erinev.)
Lahustunud aine: gaasiline,vedel, tahke Hüdraat on ioon ja temaga seotud vee molekulid Hüdraatiumine on hüdraadi moodustumine Eksotermiline reaktsioon lahustumise käigus soojust eraldub Aine lahustuvus on aine suurim mass g, mis on antud tema temp lahustub 100g vees Lahustuvuse järgi jaotatakse ained: 1)vees hästi lahustuvad (sool) 2)vähe .. (lämmasatik) 3)lahustumatud (riis) Aine lahustuvusst mõjutavad: 1)temp, selles tõstmisel tahkete ainete lahustuvus suureneb,gaasidel väheneb 2)rõhk, selle tõstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb Küllastunud lahus on lahus milles antud temp aine enam ei lahustu Lahustuvus kõver näitab aine lahustuvuse sõltuvust temp Kristallhüdraat- kristallne aine, mille koostises on vee molekulid Konstetreeritud lahus- lahus, milles on palju lahustunut ainet ja vähe lahustit Lahjendatud lahus-lahus, milles on palju lahustunud ainet ja lahustit vähe Massi %=M1/M1+M2*100%; Mahu%=V1/V1+V2*100% ;V=mass/roo
Väntvõll koosneb kaeltest ja põskedest.Raami laagrites on hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks liuad.Väntvõlli eesotsa käitab keti või hammasratta kaudu nukkvõlli ning rihmaratta kaudu jahutusventilaatorit ja veepumpa. Kristjan-Artur Reek, 8a , TIK Kasutatud kirjandus: raamat Auto-aabits Gaasijaotusmehhanism ja selle osad Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud ja paisunud gaasidel sealt väljuda.Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll. Nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõlli keti või hammasrataste kaudu.Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll vaid ühe. Nukkvõllil on iga silindri kohal kaks nukki.Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi.Nukkvõll liigutab nookurit ja see omakorda klappe.Klapi hoiab kohal ja sulebklapivedru.Et klapid saaksid tihedalt, lõpuni sulguda,
Ernest Rutherford- kullalehega katse, aatomil on tuum ja selle ümber elektronid (-). Tuum 10-13aatom 10-8 cm. Bohr- täiendas mudelit kihtidega. 2. Aatom kiirgab sellepärast et iga kiirendusega liikuv keha kiirgab. Aatom statsionaarses olekus ei kiirga. Elektron võib liikuda ainult kvant olekutes millele vastab kindel energia. Aatomi üleminek 1 olekult teisele ta kas kiirgab või neelab energia kvandi ehk ootoni mille energia võrdub olekute energia vahega. Hõredatel gaasidel on joonspekter. Gaasides on aatomid hõredad, järelikult aatomite spektrid on joonspektrid. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igal kindlal sagedusel on kindel energia. (Footoni energia E=f(sagedus)*h(Planki konst), 1eV=1,610 -19J) Vahepeal tuleb aatomit ergastada, et ta saaks uuesti kiirata. (kiiritada valgusega/kuumutamine) 3. Seisulained-lained millel on täisarvulised kordajad. Elektron lainetab ja tema laineid nim tõenäosus e.
Eluks vajalik energia vabaneb hingamisel, st glükoosi lõhustamisel mitokondrites. energia Glükoos + hapnik → Süsihappegaas + vesi Lehe ehitus Välisehitus – Vars, leheroots, lehelaba ja leherood Siseehitus – Vahakiht, kattekude, põhikude (ülemine kiht on põhiline fotosünteesimise koht, hõredalt paiknevate rakkude vahel on palju rakuvaheruumi, mis võimaldab gaasidel liikuda lehte ja sealt välja), juhtkude (puidu ja niineosa), õhulõhed (kattekoes, süsihappegaas sisse ja hapnik ning veeaur välja) Glükoosi tähtsus 1) Glükoosi lagundamisel vabaneb energia, mida taim kasutab oma elutegevuseks, nt kasvamiseks ja paljunemiseks. 2) Glükoosist saab alguse ka organsmidele vajalike valkude ja rasvade (õlide) süntees. Valkusid on vaja taimeosade ülesehitamiseks, õlisid talletatakse varuainetena.
Hdraat- joon ja temaga seotud vee molekulid. Hdraatumine- hdraadi moodustumine. Eksotermiline reaktsioon- lahustumise kigus soojust eraldub st lahus soojeneb. Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristallhdraat- kristalne aine, mille koostises on vee molekulid. Kontsentreeritud lahus e kange lahus- lahus, milles on lahustunud ainet palju ja lahustit vhe. Lahjendatud lahus- lahustunud ainet on vhe ja lahustit palju
Näide 1- tekstist andmed moolides Mitu mooli hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja x mooli) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Koosta ristkorrutis ja lahenda 2 mooli x mooli 4Fe+3O2->2 Fe2O3 X=2 mol•3 mol : 4mol 4mooli 3 mooli Näide 2- tekstist andmed liitrites vm ruumalaühikutes gaasidel Mitu liitrit hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja xliitrit) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Gaasile, mille küsimuse ühikuks oli liiter, märgi moolide arvu juurde molaarruumala 22,4 liitrit/mol (nende korrutis näitab gaasi ruumala võrrandis) 4) Koosta ristkorrutis ja lahenda 2 mooli x liitrit
Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib, sõltudes ka temperatuurist ning mehhaanilisest liikumisest (tuul). Ühesugustel tingimustel segunevad kiiremini need gaasid, mille molekulmass on väiksem. Soojusjuhtivust mõjutab gaasi mehhaaniline liikumine (tuul). Eksperimentaalselt väga raske uurida, temperatuuride erinevuse tõttu tekivad mitmesugused gaasivoolud. Kõige puhtamal kujul avaldub poorsetes materjalides. Gaasidel on üsna halb soojusjuhtivus. Toimub molekulide kineetilise energia ühtlustumine. Mida suurem on soojus, seda parem on soojusjuhtivus. Soojusisolatsioon on keskkond, mille soojusjuhtivus on üsna väike. Gaasis liikuvale kehale mõjub alati takistusjõud, mis sõltub keha kiirusest ja kujust. Kehaga põrkuvad gaasi molekulid hakkavad liikuma kehaga samas suunas, põrgates naabermolekulidele ning andes neile edasi mingi osa oma suunatud liikumise impulsist jne... Selle
Lagunemisreaktsioonides energia neeldub ning need on endotermilised ühinemisreaktsioon – 2 Mg + O2 → 2 MgO lagunemisreaktsioon – CaCO3 → CaO + CO2 4. Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ainete või saaduste kontsentratsiooni muutust mingis ajavahemikus. 5. Keemilise reaktsiooni kiirust on võimalik muuta: Segamine – kokkupõrgete tõenäosus suureneb Rõhuga- Suurendab põrgete arvu reageerivate ainete vahel. (Ainult gaasidel) Kiireneb. Temperatuuriga-Kõrgemal tempreatuuril on molekulidel suurem soojusenergia. Kiireneb • kontsentreerimine – aineosakeste hulk ruumalaühikus suureneb, nende kokkupõrked on tõenäolisemad juhtuma; • tahke aine peenestusastme suurendamine – suureneb pind, millel võivad toimuda kokkupõrked; 6. Katalüsaator- aine mis suurendab keemilise reaktsiooni kiirust. Katalüüs- Keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori abil
soojusülekanne- siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale. ülekanne kestab, kuni temperatuurid ühtlustuvad. soojusjuhtivus- toimub tahketel kehadel, mis on üksteisega seotud, osad hakkavad kiiremini liikuma, kuna seotud naaberosadega kandub liikumine edasi ka neile. head soojusjuhi on metallid, halvad gaasid. vaakum on kõige halvem soojusjuht. konvektsioon- soojusülekande liik, mis toimub vedelikel ja gaasidel. soojenedes vedeliku või gaasi osad muutuvad kergemaks ja lähevad üles poole, asemele tulevad külmemead ja raskemad osad, tekib vedeliku või gaasi ringlus. soojuskiirgus- kõik soojad kehad kiirgavad soojust. soojushulk sõltub kehatemperatuurist ja kehamassist samadest asjadest sõltub ka soojuse neeldumine. soojuslik tasakaal- Q1+Q2....=0 keha siseenergiat saab muuta temperatuuri tõstes. soojushulga arvutamine temperatuuri muutumisel- Q=cm*delta*t c-erisoojus t- temp. vahe
Nt: CH3-CH2-Br bromoetaan või 2-dietüülbromiid. Elektrofiilid- C ja halogeenide vahel on polaarne kovalentne side. C-l on positiivne osalaeng ja holgeenil negatiivne (osalaengut tähistatakse deltaga). Inooniline dissotsastsioon toimuvad lahustes. CH3 CH2+ : Cl- CH3 : Cl CH3+Cl Elektrofiil on tühja orbitaaliga ja pos. laenguga osake. Nukleofiid on vaba el. paariga osake, millel on neg. osalaeng. Radikaalne dissotsatsioon (tavaliselt gaasidel) H H H :C: H H :C + H H H Radikaal on suure energiaga osake, mis püüab leida teise osakese, millel on üksik elektron. CH3CH2 + H CH3CH3 JÄTA MEELDE 1. Nuklefiid ühineb elektrofiiliga ja vastupidi. 2. Elekrtofiil ei ühine elektrofiiliga, nukleofiid nuklefiiliga. 3. Elektrofiilsus tsentri tunneme ära pos. laengu või pos. osalaengu järgi. 4. Nukleofiilsus tsentri tunneme ära neg. laengu või neg. osalengu järgi.
on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüüdid ja lhaus ei juhi elektrit(erandiks on happed, mis on küll molekulaarsed, kuid tekivad ioonid) gaasid ja vees lahustuvad vedelikud, põhjuseks vesiniksidemete teke vee molekuli ja
tõttu on saanud ta ka suureks abinõuks bioloogiliste kudede ja organite säilitamisel. Etaandiooli kõrge keemistemperatuur ja selle ühtivus veega ongi põhjused miks teda kasutatakse vee eemaldamisel naturaalse gaasi tootmisel. Praktikas, üleliigset veeauru eemaldatakse just glükooli dehüdratsiooni abil. Glükool voolab kõrgemalt pinnalt alla ja kohtub tõusva seguga, mis koosneb veeaurust ja süsivesikute-gaasidega põhjast. Seejärel glükool eemaldab keemiliselt veeauru ja lubab gaasidel kuivalt anuma tipust väljuda. Glükool ja vesi hoitakse omavahel lahus ja glükool ringleb uuesti algusesse tagasi. Protsess kordub. Etüleenglükooli kasutatakse ka mõndade vaktsiinide tootmisel, kuid nende raken- damisel ta ei osale. Seda kasutatakse ka vähese koostisosana ( 1-2% ) kingaviksides ja teistes värvainetes. Etaandiooli kasutatakse ka laialdaselt laborites, et hinnata proteiinide arvu lahuses. See on tihtipeale vahepealne samm puhastamisel või kristalliseerimisel.
Molekulidevahelised tõmbejõud püüavad moodustada tahkistele omast kristallstruktuuri. (Aga soojusliikumine segab selle väljakujunemist). Molekulide korrapärasuse alged olemas, kuid ei ole püsiv! o Nimeta ülekandenähtused vedelikes. Difusioon esineb vedelikes, kuid tunduvalt aeglasemalt kui gaasides. Dirusiooni kiirus vedelikes tõltub temperatuurist ja ka sellest, et veel on suurem tihedus. Soojusjuhtivus on vedelikel suurem kui gaasidel. Sõltub ka aine tihedusest ja erisoojusest. Vedelikes määravad sisehõõrde põhiliselt molekulidevahelised tõmbejõud. Kui molekulid liiguvad vedelikus mingis kindlas suunas, siis haaravad nad naabermolekule kaasa (tänu tõmbejõududele mitte põrgetele!!!!). o Millest sõltub pindpinevustegur? Vedelikust, pinnasest, temperatuurist. o Millest ja kuidas sõltub kapillaarvee tõus?
agraarolekust, vaid p, V, T konkreetsete väärtuste kogumiga). 6) Kuidas leitakse üheaatomilise gaasi korral siseenergiat valem, tähised valemis? 3 U= 2 *v*R*T U siseenergia (J) v osakeste liikumise kiirus (m/s) R konstant (8,31 J/K*mol) T temperatuur (K) 7) Kuidas leitakse tööd termodünaamikas? Mis on sise- ja välisjõudude töö, nende omavaheline seos? Töö leidmine gaasidel: A = p*V Sisejõud jõud, mis mõjuvad süsteemis kehade vahel. Välisjõud jõud, mis mõjuvad süsteemis kehadele väljastpoolt. Seos: kui suurenevad välisjõud, suurenevad ka sisejõud. 8) Millised väärtused on nende töödel gaasi paisumisel ja kokkusurumisel? Gaasi kokkusurumisel teevad rohkem tööd välisjõud, paisumisel sisejõud. 9) Kuidas on võimalik muuta gaasi siseenergiat?
SULAMINE – tahke aine läheb vedelaks TAHKUMINE – vedel aine läheb tahkeks AURUMINE – nähtus, kus molekulid väljuvad vedeliku pinnakihist õhku. KONDENSEERUMINE – gaasiline aine läheb vedelaks KEEMINE - aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. KONDENSAINE – tahkete ja vedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindel ruumala, mida gaasidel ei esine. VOOLIS – gaasiliste javedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindla kuju puudumine, mida tahkistel ei esine. SOOJUSLIIKUMINE – molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine mistahes olekus. SULAMISSOOJUS – ainekoguse sulatamiseks kuluv soojushulk. ABSOLUUTNE ÕHUNIISKUS – ehk veeauru tihedus näitab kui kuupmeetris õhus sisalduva vee massi.
agraarolekust, vaid p, V, T konkreetsete väärtuste kogumiga). 6) Kuidas leitakse üheaatomilise gaasi korral siseenergiat – valem, tähised valemis? 3 U= 2 *v*R*T U – siseenergia (J) v – osakeste liikumise kiirus (m/s) R – konstant (8,31 J/K*mol) T – temperatuur (K) 7) Kuidas leitakse tööd termodünaamikas? Mis on sise- ja välisjõudude töö, nende omavaheline seos? Töö leidmine gaasidel: A = p*ΔV Sisejõud – jõud, mis mõjuvad süsteemis kehade vahel. Välisjõud – jõud, mis mõjuvad süsteemis kehadele väljastpoolt. Seos: kui suurenevad välisjõud, suurenevad ka sisejõud. 8) Millised väärtused on nende töödel gaasi paisumisel ja kokkusurumisel? Gaasi kokkusurumisel teevad rohkem tööd välisjõud, paisumisel sisejõud. 9) Kuidas on võimalik muuta gaasi siseenergiat?
vastastikuseks toimeks). Reaalgaasis on küll molekulide vastastikune toime nõrk, kui siiski nii suur, et ideaalgaasi iseloomustavad omadused enam ei kehti. Reaalsetes gaasides asuvad osakesed üksteisele nii lähedal, nende vahel tekivad Van der Waalsi jõud. Reaalsetes gaasides domineerivad osakeste vahelised tõmbejõud, tõukejõud on olulised, kui osakesed on üksteisele väga lähedal. Reaalsetel gaasidel on omaruumala, mis määrab gaasi kokkusurutavuse. Ideaalgaasis on osakeste omaruumala tühine võrreldes ruumalaga, milles nad liiguvad. Ideaalgaasi puhul sõltub osakeste ruutkeskmine kiirus ainult temperatuurist. Erinevalt ideaalgaasist muutub reaalgaas teataval rõhul ja temperatuuril vedelaks. Mida lähemal on gaas kondensatsioonile, seda suuremad on tema kõrvalekalded iseaalsusest. Ideaalne gaas, omadused: Osakesed osalevad soojusliikumises
Nr.2 Gaasijaotusmehhanism 1.1 Põhi osad plokikaan , klapid , nukkvõll(võllid) , klapi vedrud , tõukurid , nookurid , tõukur vardad , klapisääre tihendid , pool kuud , jaotus hammasratas , sisselaske kollektor , väljalaske kollektor , klapi taldrikud 1.1.2- tõukurid- hüdrotõukur, rulltõukur, silindri kujuline, pendel tõukur 1.2 Ülesanne võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud gaasidel sealt väljuda 1.3Ajamid hammasratas ajam , hammasrihm ajam , kett ajam 2 OHV (overhead valve) klapid ripuvad ja nukkvõll asub all 2.1 OHC (overhead cam ) klapid ripuvad ja nukkvõll asub üleval 2.2 SOHV (Single Overhead Valve)klapid on sega asetusega ja nukkvõll asub üleval 2.3 DOHV (Double Overhead Valve) klapid ripuvad ja nukkvõlle on kaks ja need üks üleval ja teine all 2.4 DOHC (double overhead camshaft ) klapid ripuvad ja nukkvõlle on 2 ja
aatomitest. 19. allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena(allotroobina), nt. Grafiit ja teemant. 20. Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes. 21. molekulmass molekuli mass aatommassiühikustes; tähis Mr 22. mool aine hulga ühik(Avogrado arv aineosakesi) 23. molaarmass ühe mooli aineoskakeste mass grammides, tähis - M 24. gaasiliste ainete molaarruumala ühe mooli aine ruumala; V . Gaasidel normaaltingimustel V = 22,4 dm/mol. 25. avogadro arv loendusühikule mool vastav oskakesr arv, N = 6,02 * 10 26. keemiline side aatmite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seon nad molekuliks või kristalliks. 27. mittepolaarne keemiline side 28. polaarne kovalentne keemiline side 29. iooniline side ERINIMELISTE laengutega ioonide vaheline keemiline side. 30. metalliline side keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste
Iooniline keemiline side ioonide vahel tekkiv keemiline side. Tekib vastandite vahel (metall - mittemetall). Näiteks: Na+Cl-. Iooniline aine tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine (Na+Cl-). ARVUTUSÜLESANDED REAKTSIOONIVÕRRANDITE PÕHJAL n= m n= V = V n= N = m gaasidel = M M V0 22, 4 NA V 22, 4 n - moolide arv (mol ) m - mass ( g ) M - molaarmass ( g / mol ) V - ruumala (dm3 ) V0 - molaarruumala ( gaasidel 22, 4 dm3 / mol ) N - moolide molekulide arv arv N A - Avogadro arv (6,02 10 23 ) - tihedus ( g / cm3 ) TESTID JA HARJUTUSÜLESANDED
Iooniline keemiline side ioonide vahel tekkiv keemiline side. Tekib vastandite vahel (metall - mittemetall). Näiteks: Na+Cl-. Iooniline aine tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine (Na+Cl-). ARVUTUSÜLESANDED REAKTSIOONIVÕRRANDITE PÕHJAL n= m n= V = V n= N = m gaasidel = M M V0 22, 4 NA V 22, 4 n - moolide arv (mol ) m - mass ( g ) M - molaarmass ( g / mol ) V - ruumala (dm3 ) V0 - molaarruumala ( gaasidel 22, 4 dm3 / mol ) N - moolide molekulide arv arv N A - Avogadro arv (6,02 10 23 ) - tihedus ( g / cm3 ) TESTID JA HARJUTUSÜLESANDED
Erinevate uurijate poolt on välja pakutud väga palju erineva kuju ja täpsusega RGOV. Klassikaliseks ja suhteliselt lihtsaks, mis küllalt täpselt kirjeldab reaalgaaside käitumist ja omadusi on van der Waalsi RGOV: a kus a/v2 parandusliige, arvetsab lisa rõhku, mis on tingitud molekulide p 2 v b RT v vahelisest külgetõmbejõust. Kujutab enast gaaside siserõhku (vedelikel küllalt suur, gaasidel väga väike). Seepärast on vedelik väga vähe kokku surutav, gaasidel vastupidi. b- arvetsab tõukejõudusid, peale selle iseloomustab minimaalset mahtu, milleni on võimalik reaalgaasi kokku suruda. p v joonis lk. 28. Mehaaniline töö. Mehaanilist tööd teeb materjaalselt suletud termodünaamiline süsteem üleminekul algolekust lõppolekusse. Tavaliselt arvutatakse mehaaniline töö l termodünaamilise keha massiühiku kohta
Tekib vastandite vahel (metall mittemetall). Näiteks: Na + Cl . Iooniline aine tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine (Na + Cl ). ARVUTUSÜLESANDED REAKTSIOONIVÕRRANDITE PÕHJAL m n= n= V = V n= N r = m æç gaasidel r = M ö M V0 22, 4 N A V è 22, 4 ÷ø n - moolide arv (mol ) m - mass ( g ) M - molaarmass ( g / mol ) V - ruumala (dm 3 ) V0 - molaarruumala ( gaasidel 22, 4 dm3 / mol ) molekulide arv N - moolide arv N A - Avogadro arv (6,02 × 1023 ) r - tihedus ( g / cm 3 ) TESTID JA HARJUTUSÜLESANDED
dielektriku omadusi. Vee molekul on väga väike , seepärast võib see kergesti tungida väikse polaarsusega materjalidesse, Niiskuskindluse parandamiseks kaetakse tahked isoleermaterjalid mittemärguvate lakkide ja glasuuridega. 2. Isoleermaterjalid ja nende kasutamine 2.1 Gaasid Isomeermaterjalidena leiavad kõige rohkem kasutust õhhhk, lämmastik ja elegaas. Tihti isoleermaterjalidena kasutatavatel gaasidel ka teisi funktsioone, näiteks jahutamine. Kõige sagedamini on gaasilisek sdielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrg- ja madalpingeseadmete voolujuhtiovate osade vahel. Sageli on õhk samal ajal ka jahutavaks keskkonnaks ja õhklõlitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks.Õhu elektriline tugevus ei ole suur, seepärast on kõrgepingeseadmetes voolujuhtivate osade vahekaugus suur ja õhkisolatsiooniga seadmed suurte mõõtmetega.
St; molekuli massi leidmiseks tuleb teada selle molaarmassi M ja Avogaadro arvu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalne gaas gaas, kus molekulide vahlised tõmbejõud puuduvad, tõukejõud mõjuvad aga molekulide omavahelisel põrkumisel ja põrkumisel vastu anuma seina. Ideaalse gaasi olekuvõrrand seob 3e gaasi parameetrit: See on Clapeyroni võrrand. Nende 3e suuruse vaheline seos on konstantnesuurus, mis on ühe mooli gaasi puhul kõikidel gaasidel ühesugune. Seda nim unevrsaalseks gaasi konstandiks ja tähis on R. Medeleejev andis olekuvõrranditele sellise kuju: See on Medeleejevi Clapeyroni võrrands. Lähtudes molekulaarkineetilise teooria põhialusest, on tuletatud valem gaasi rõhu arvutamiseks: (m0=gaasi molekuli mass; V- molekuli kiiruse keskmine väärtus; n- molekulide konsentratsioon). Seda nim gaaside molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks.
- Tugevaid plahvatusi esineb väga harva ja need tekivad sellel juhul purskamise algfaasis - Vulkaanikoonus on lame (tavaliselt) - Kihtvulkaanid - Mandrite vulkaanid - Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega - Räni sisaldus suur - Magmas palju gaase - Vulkaanipursked on sageli plahvatuslikud, sest gaasidel on raske välja pääseda ning need hakkavad kogunema - lõpuks avaldavad gaasid nii suurt survet, et toimub plahvatus Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Positiivsed: - Viljakam pinnas - Maavarade teke (metallid) - Geisrid ja kuumaveeallikad - Turism Negatiivsed: - Mürgised gaasid - väävliühendid, CO2 - Lõõmpilv - Mudavoolud - Tekivad maavärinad Maavärinad Maavärinaks nimetatakse kivimkeskkonna elastset deformatsiooni
Rasedus 5.kuul Naised tunnevad sel ajal tihti end energiliselt, enesetunne on hea ning rõõm kõhus kasvava lapse üle suur. Hakatakse just siis vaikselt piiluma asju, mis beebile vajalikud. Kasvav kõht võib tekitada seljavalusid, mistõttu on tähtis jälgida enda rühti. Kasutada võib ka bandaaži, mis aitab toetada nii kõhtu kui selga ja leevendada valusid. Korduvrasedad tunnevad juba kindlasti lapse liigutusi, esmakordselt emaks saaja ei pruugi veel gaasidel ja liigutustel vahet teha. Rasedus 6.kuul Üle poole raseduseajast on möödas ja üha enam triivivad mõtted tulevase beebi juurde. Lapse liigutused on juba selgesti tuntavad ning tihti võib juhtuda, et Sinu asend ei sobi lapsele, mis tõttu ta sellest märku annab. Käimine muutub veidi aeglasemaks ja vaevalisemaks, õhtuti võib ette tulla turseid – hea on jalad igal võimalusel tõsta kehast kõrgemale. Ema võib hakata
8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13.Avogadro arv - loendusühikule mool vastav osakeste arv NA= 6,02 x 1023 14.gaasi molaarruumala - gaasidel normaaltingimustel on Vm=22,4 dm3 / mol 15.Keemiline side - aatomite vaheline vastastikmõju, mille tulemusena moodustub (keerukam) molekul, ioon või kristall 16.kovalentne side - eelkõige mittemetalli aatomite vaheline side. Selle korral üks aatom loovutab teisele aatomile elektrone ühiste elektronpaaride moodustamiseks 17.iooniline side - aktiivse metalli ja aktiivse mittemetalli aatomite vaheline side juhul ,kui elektronegatiivsuste erinevus on suurem kui 1,9. 18
keevad konstantsel temperatuuril? Segudes on erinevad ained, seega nad moodustavad omavahel erinevaid keemilisi sidemeid, mida keemisel või sulamisel tuleb lõhkuda erineval temp. Puhastes ainetes on ainult ühte tüüpi sidemed, seega sulamine ja keemine toimub ühel temperatuuril. Lahused, lahuste omadused 1. Miks on enamiku tahkete ainete lahustumisel Hl > 0 ja Sl > 0, gaasidel aga Hl < 0 ja Sl < 0? Sest entroopia töötab lahustumise vastu, temp. tõstmisel gaaside lahustuvus väheneb. 2. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endoterm. reaktsiooni suunas. 3. Kuidas valmistada tiosulfaadi üleküllastunud lahust, arvestades et selle aine lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Kui ettevaatlikult alandada temperatuuri
Põlevkivi tootmise laiendamist. Taastuvate energiavarude rakendamist EL kehtestatud eesmärkidel. Tuule- ja hüdrojaamade juurdeehitamine. Küttepuidu kasutamine elektrienergia tootmiseks. Hoonete soojusisolatsiooni parandamist küttekulude vähendamise eesmärgil.Vähese energiamahukuse (nt teaduspohiste)tööstusharude laiendmine. 2.Millised protsessid on esitatud graafikutel. Millised nendest on isoprotsessid? Isotermilised, isohoorilised,isobaarilased,adiabaatilised. Gaasidel on 3 termodünaamilist parameetrit= rõhk,ruumala,temperatuur. Isoprotsessid on sellised gaasi parameetrite muutused, kus uks neist parameetritest jääb konstantseks. PILET14 1.Mis on energia, millised on energia liigid? Energia on keha võime teha tööd.Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.Energia liigid: *Mehaaniline energia (Kineetiline energia, potentsiaalne energia) *Soojusenergia *Tuumaenergia
reguleeritud gaaside heitkoguste vähendamist. Kasvuhoonegaaside potentsiaalset efekti iseloomustatakse nende globaalsoojenemise tekitamisvõimega (global warming potential, GWP) võrrelduna süsinikdioksiidi omaga. Globaalsoojenemise tekitamisvõime näitab, kui suure panuse annab konkreetne kasvuhoonegaas globaalsoojenemisse. See sõltub gaasi infrapunakiirguse neeldumisribade asukohast spektris ja gaasi elueast atmosfääris. Montreali protokolliga keelatud gaasidel ja nende lubatud asendajatel on kõigil peale osoonikihi kahandamise potentsiaali (ozone depleting potential, ODP) arvestatav globaalsoojenemise tekitamisvõime.20 19 http://www.envir.ee/et/kyoto-protokoll 20 http://www.horisont.ee/node/1851 Eesti roll osooni kaitsmises Osooniaukude tekke võimalused säilivad veel mitukümmend aastat. Sajandi teisel poolel normaliseerub stratosfääri keemiline koostis ja vaatamata veelgi külmemale stratosfäärile ei teki
3. Tekivad väikese viskoossuega- basaltsest magmast. Laava on suhteliselt vedel. Magma sisaldab vähe gaasi. 4. Laava voolab rahulikult maapinnale 5. ? II. Kihtvulkaanid 1. Mandrite vulkaanid Tekivad suure viskoossusega magmast 2. Voolav 3. Vulkaanipurksed on plahvatuslikud. Magmas on palju gaasi. Viskoossest magmast on gaasidel raske välja pääseda ning need hakkavad kogunema. Lõpuks avaldavad gaasid nii suurt survet, et toimub plahvatus 4. Õhku paisatud tahke kivimaterjal sadestub vulkaanivoolude nõlvadele, moodustades laavaga vahelduvaid kihte. Vulkaanippursetega kaasnevad nähtused Negatiivsed: 1. Mürgised gaasid- SO2, CO2 2. Lõõmapilv 3. Mudavoolud e lahaavid 4. Tekivad maavärinad Positiivsed: 1
MOLEKUL- aine väikseim osake, koosneb aatomitest. MOLEKULMASS(suhteline molekulmass)- molekuli mass aatommassiühikutes; tähis Mr; arvutatakse molekuli koosseisu kuuluvate aatomite aatommasside summa, näit. Mr(H2O)=2+16=18. MOOL- aine hulga ühik. MÄRGUMINE- vedeliku laialivalgumine tahke materjali pinnal. MOLAARMASS- ühe mooli aineosakeste mass (g), tähis M ja ühik g/mol; M on arvuliselt võrdne mlekulmassiga Mr. MOLAARRUUMALA (Vm)- aine ühe mooli ruumala ( gaasidel Vm=22,4dm3/mol). MOLEKULIDEVAHELINE SIDE- suhteliselt nõrk side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos. MOLEKULVÕRE- molekulidest koosnev kristallvõre. MONOMEER- väikese molekulmassiga aine,millest saadakse polümeere. NITRIFIKATSIOON- ammoniaagi või ammooniumühendite oksüdatsioon lämmastikappeks või nitraatideks bakterite toimel. NEUTRAALNE LAHUS- lahus, milles vesinik- ja hüdroksiidioonide sisaldus on võrdne, pH=7.
Lahus = lahusti + lahustunud aine Lahus ühtlane segu, mis koosenb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ainest. Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses. Küllastunud lahus kui ainet ei saa enam lahustada antud temperatuuril. Küllastumata lahus kui ainet saab veel lahustada antud tempertatuuril. Lahustumist saab kiirendada segamisel, soojendamisel ja peenestamisel. Tahketa ainete lahustuvus temp. Tõstmisel kasvab, gaasidel väheneb. Ainete eraldamine segudest: Setitamine ja nõrutamine vedeliku eraldamiseks mittelahustunud tahketest ainetest(jämedateralised ja suure teihedusega tahked ained). Setitamine on tahke aine sadenemine ja nõrutamine vedeliku eraldamine sademest. Filtrimine hõljuvate tahkete mittelahustunud ainete eraldamiseks lahusest. Jaotuslehter mittesegunevate vedelike eraldamiseks teineteisest (nt vesi ja bensiin). Põhineb vedelike erineval tihedusel.
ja alles siis suletakse ballooni ventiil. Hapniku vooliku süttimisel suletakse esimesena ballooni ventiil leegi süütamiseks avatakse veidi hapniku ventiil ja seejärel üheaegselt süütamisega atsetüleeni ventiil,leegi kustutamiseks suletakse algul atsetüleeni ventiil ja siis hapniku ventiil, kui põleti on ülekuumenenud, kinnitused ebatihedad, kanalid ummistunud,suudmiku nr ei vasta leegi võimsusele, või gaasidel on valed töörõhud tekib tagasilöök see võib purustada voolikud ja reduktorid ning tekitada plahvatuse,kuuma põletit jahutatakse puhtas vees avades veidi hapnikku ventiili et vesi ei satuks põletisse,kanaleid puhastatakse puidust tiku või vasktraadiga,keevitaja tööriietus peab teda kaitsma keevitus pritsmete eest,silmi kaitstakse kaitseprillidega. Kaar keevitus Kaar keevitamisel sulab metall kaar leegi soojuse toimel,sulametall kandub elektroodilt
samal ajal ka sadeneb. Sarnane lahustab sarnast, kui sarnanevad polaarsuselt, siis arvatavasti lahustuvad hästi. Henry seadus – gaaside lahustumine vedelikus. C=KHP Gaaside lahustumine kontstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega. Kõrgemal temperatuuril toimub lahustumine reeglina kiiremini,see ei tähenda et kõrgel temp oleks lahustuvus alati suurem. Näiteks gaasidel madalad lahustumistemp. Lahustumisentalpia – sõltub kontsentratsioonist, 1 mooli aine lahustumisega kaasnev entalpiamuutus. Enamus neg entapliaga ained peaks olema lahustuvad. Lahustunud aine mõjul võib lahuse korrapära kasvada ja seepärast ei lahustu heptaan vees, kuigi on neg entalpiaga(seda seletab entroopia). Lahustumisentroopia – korrastatud tahkise lahustumisega peaks kaasnema entroopia kasv. 40. Ideaalsete lahuste aururõhk: Raoult`I seadus.
· Nähtu · Kogetu (katsetatu) · Kuuldu järeldatakse, üldistatakse integreeritakse tervikuks (st mõteldakse, arutletakse teadmiste üle) · Tervik selline, mida mõistetakse (st millest saadakse aru) · Võivad olla teaduslikult valed (nn väärmõisted, sünteetilised mõisted) Näiteid sünteetilistest/valedest seletustest loodusnähtuste kohta · Aine sulamisel sulavad ka aatomid · Aine lahustumisel kaob · Tahke aine molekulid ei liigu · Gaasidel pole kaalu · Heli liigub vaakumis · Inimene näeb asja siis, kui sellele langeb valgus, silma ja valguse asukoht pole oluline · Nägemiseks on vaja ainult silmi · Värvus on asja omadus (+ sama värvi on ka aine molekulid) · Energia, soojus on ained · Elusad ained koosnevad rakkudest, elutud ained molekulidest Kahte tüüpi õppimine ja õpetamine · Lihtne teadmiste · Teadmiste muutmine, lisamine, rikastamine, vajalik muuta algteadmisi
universaalse gaasikonstandi võrra. Praktikas ei kasutata mitte ainult Mayeri võrrandit, vaid ka erisoojuste suhet Cp / Cv = K, mida nimetatakse adiabaadi astendajaks. Kuna erisoojused Cp ja Cv on sõltuvad temperatuurist, siis järelikult on ka K temperatuuri funktsioon. Gaaside molekulaar-kineetilise teooria põhjal ja ka katseliselt on võimalik täpselt määrata erinevate gaaside erisoojuste suhet: üheaatomilistel gaasidel (He, Ar, Ne) K = 1,67 ; kaheaatomilistel (H2, O2, N2 jt.) K = 1,4 ; kolmeaatomilistel gaasidel (veeaur jt.) K = 1,33. 4.4. Tõeline ja keskmine erisoojus. Väikeste temperatuurimuutuste puhul võime gaasi erisoojuse lugeda jäävaks (konstantseks) ja arvutustel võime kasutada kõiki eeltoodud võrrandeid. Suurte temperatuurimuutuste korral aga ei või gaasi erisoojust konstantseks lugeda, kuna ta suureneb temperatuuri tõusuga
Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid. Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi- tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud ja paisunud gaasidel sealt väljuda. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõll keti või hammasrataste kaudu. Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll vaid üle. Nukkvõllil on iga silindri kohal kaks nukki. Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi. Klappe hoiavad suletuna klapivedrud. Mootori osi saab rühmitada otstarbe järgi: mehhanismid ja süsteemid.
annaabi.ee 
