Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise Mis on siirdesoojus? Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. Mida nim. aurumiseks? Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse faasi.Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse faasi. Mida nim. sulamiseks? Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist vedelasse faasi. Mida nim. sublimatsiooniks? Sublimatsiooniks nim. aine üleminek tahkest faasist gaasilisse faasi.Mida nim. härmatumiseks? Härmatumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse faasi.Mida nim. rekristallisatsiooniks? Rekristallisatsiooniks nim
1.Milleks kulub aine sulamisel energia? Sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus. 2.Miks vabaneb aine tahkumisel energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi. 3.Mida näitab sulamissoojus? Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. 4.Mille poolest udu erineb veeaurust? Veeaur kondenseerub, udu aga aurub. 5.Millest sõltub vedeliku aurustumise kiirus? Õhu liikumisest. 6.Miks sõltub aurumise kiirus õhu liikumisest? Korrapäratult liikudes põrkavad molekulid üksteisega kokku ja selle tagajärjel omandab osa neist keskmisest suurema kiiruse ja kineetilise energia. 7.Miks sõltub aurumise kiirus õhu niiskusest? Liikuv õhk veepinna kohalt eemaldab vee molekule. 8.Miks sõltub aurumise kiirus vedeliku temperatuurist? Aineosakesed mõjutavad üksteist. Vedelikust väljalendavat osakest tõmbavad teised osakesed vedelikku tagasi. Mida soojem on vedelik, seda rohkem on osakesi, mis suudavad vedeliku...
Füüsika KT - Faasisiirded 1. Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? 2. Kumb lause on õige: 1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud. PÕHJENDA!!!! 3. Mis on faasisiire? 4. Mis on siirdesoojus? 5. Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? 6. Mida nim. aurumiseks? 7. Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? 8. Mida nim. sulamiseks? 9. Mida nim. sublimatsiooniks? 10. Mida nim. härmatumiseks? 11. Mida nim. rekristallisatsiooniks? 12. Mis on kolmikpunkt? 13. Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel (molekulide seisukohalt)? JOONIS?! 14. Kuidas saaks tahke aine sulatamisel ilma termomeetrit kasutamata eristada kristallilist ainet amorfsest? 15. Millal toimub aurumine? 16. Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel (molekulide seisukohalt) ?JOONIS 17
Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks.
AINE AGREGAATOLEKU MUUTMINE . Sulamine/tahkumine: Temp. mille juures aine sulab nimetatakse aine sulamistemperatuuriks. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass. = Q/m ( lambda ) ühik on 1 J / kg. Sulamissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumine/kondenseerumine. Kondenseerumine on õhus oleva nähtamatu auru ühinemine väikesteks nähtavateks piiskadeks. Nähtust kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks , nimetatakse aurumiseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedelikutemperatuurist, ainest, Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule , et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks .
kuumutamisel vedelikuks. · Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks. · Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia . SULAMISTEMPERATUUR · Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. · Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. VALEM kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg SULAMISE GRAAFIK TAHKESTUMISE GRAAFIK AMORFSE AINE SULAMIS GRAAFIK KOKKUVÕTTEKS · Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. · Tahkestumine on aga vedela aine muutumine tahkeks. · Sulamise käigus neelab aine energiat. Tahkestumise käigus eraldub ainest energiat. · Energia kulub sidemete loomiseks või lagundamiseks.
(2 p.) 7. Millest sõltub gaasi rõhk? (2 p.) 1) 2) 8. Teras sulab temperatuuril 1400 kraadi. Püssirohi põlemisel suurtükitorus tõuseb temperatuur kuni 3600 kraadi. Miks suurtükitoru lasu korral siiski ei sula? (4 p.) Nimi .............................Klass.............. Loodusõpetuse kontrolltööd 7. klassile Variant B Aine erinevates olekutes 1. Mida nimetatakse tahkumiseks? (2 p.) 2. Mida nimetatakse aurumiseks? (2 p.) 3. Mida nimetatakse rõhuks? (3 p.) 4. Kirjelda gaasilise aine ehituse mudelit. (4 p.) 5. Raua tihedus on suurem alumiiniumi tihedusest. Kumb on suurema massiga, kas rauast lusikas või niisama suur alumiiniumist lusikas? Põhjenda vastust. (4 p.) 6. Miks gaas täidab alati kogu anuma? (2 p.) 7. Elavhõbe tahkub temperatuuril -39 kraadi. Millisel temperatuuril sulab tahke elavhõbe? (1 p.) 8. Termoses on vesi temperatuuril 0 kraadi
Füüsikas nim. aine erinevate omadustega olekuid faasideks. Protsessi, kui aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse, nim. siiret kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. Üleminekule vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üleminekut tahkest faasist vedelasse nim. sulamiseks. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. Üleminekut gaasilisest faasist tahkesse nim. härmatumiseks. Faasi siiret, mille puhul muutub tahke aine kristallstruktuur nim. rekristallisatsiooniks. Igale faasisiirdele vastab antud aine korral kindel temp. mida nim. siirdetemp. mis sõltub rõhust. Võimalik on kolme faasi tasakaal, mis esineb ainult ühel kindlal rõhul ja temp
Keema uurib erinevate ainete molekulide vahelisi vastastikmõjusid. Füüsika uurib osakeste paiknemise seaduspärasusi aines üldiselt, sõltumata konkreetsetest ainetest. Faasideks nimetatakse füüsikas aine erinevate omadustega olekuid. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Sublimatsiooniks nimetatakse tahkise aurumist. Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse f...
Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad. Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonile · kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J · on aine sulamissoojus J/kg · m on aine mass kg Termodünaamiliselt on sulamishetkel Gibbsi vabaenergia muut (G) null, kuna toimub kasv aine entroopias ja entalpias. Sellest hoolimata toimub sulamine seetõttu, et tekkiva vedeliku vabaenergia on väiksem kui tahke oleku vabaenergia. Sulamine ja tahkumine toimub erinevate rõhkude korral erinevatel temperatuuridel. Kristalliliste ainete sulamine ja tahkumine.
Aine erisoorjus=soojushulk:kehamass*temperatuuri muut ehk c=Q:m(t2-t1) Sulamine ja tahkumine Miks aine sulamisel kulub energiat? Sest sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus, mis kulutab energiat. Miks aine tahkumisel vabaneb energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastasikuse asendi, seejuures vabaneb soojushulk. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojuseks nimetatakse aine sulamiseks kuluvat soojushulka, mis näitab kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Mis on sulamistemperatuur? Temperatuur, mille juures aine sulab. Aurumine ja kondenseerumine Mille poolest udu erineb veeaurust? Udu on väga väikeste veepiskade kogum. Veearus on nähtamatu, puutub kokku jahedama õhuga ja jahtub. Jahtumisel koguneb osa veearusut piiskadesse ehk kondenseerub. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Õhu liikmisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist. Miks aurumisel väheneb vedeliku temperatuur?
4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks. 7. Miks esineb talvel külmade ja soojade ilmade vaheldumisel asfaldikahjustusi? Soojadel ilmadel hakkab lumi ja jää sulama ning sulanud vesi läheb asfaldipragudesse. Kui nüüd tuleb külm ilm, siis vesi pragudes jäätub ja hakkab selle käigus paisuma. Sellepärast tekivadki asfaldikahjustused. 8. Mis on kondenseerumine? Kuidas tekib udu? Kondenseerumine on aine muutus gaasilisest olekust vedelikuks. Päeval päike soojendab maa soojaks. Õhtul, kui päike loojub läheb õhk külmaks
sellele ainele omase vastastikuse asendi (seejuures vabaneb soojushulk, mis on võrdeline aine sulamiseks kulunud soojushulgaga). Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamissoojus on füüsikaline suurus. Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass = Q/m Sulamissoojuse ühik on 1 J/kg. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Ainekoguse sulamiseks kuluv või tahkestumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine erisoojusega ja aine massiga Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja tahkumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga: Q = m Q soojushulk (1J) (lambda) sulamissoojus (1 J /kg ) m mass (1kg) MÄRKSÕNA VALEM (ülesande tekstis esinev sõna) (mida lahenduses kasutada)
10.faas-aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused. Faas on struktuurivorm. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Näited: 1)kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse siis sellist siiret nim. veeldumiseks. 2)Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. 3)Üleminekut vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks. 4)Ülemineku tahkest faasist vedelasse on aga sulamine. 5)Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. 6)Gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks.
Tumedad kehad, nad soojenevad kiiremini ja on soojemad. 51.aine osaku muutumisega kaasneb aine energia neeldumine või vabanemine. 52.Mõned ained lähevad tahkest gaasiliseks, teatud ained võivad muutuda gaasilisest tahkesse. 53.Sulamine on muutumine aine muutumine vedelaks aineks.Tahkumine on vedela aine muutumine tahkeks. 54.Aine sulamiseks kulub energiat ja sama palju annab aine tahkumisel. 55.Sulava või tahkuva aine temperatuuri nimetatakse sulamis temperatuuriks. 56.nt:soolaveel on vaja tahkumiseks -18C aga tavalisel veel -1C. 57.Sublimeerumine-tahke aine muutumine gaasiliseks. Härmatumine- aine üleminek gaasilisest tahkesse. 58.vesi keeb temperatuuril 100C 59.aurustamine-tegevus kui aine muutus gaasilisest vedelaks. Velldumine-gaasilise aine muutub vedelaks (ka konsenseerub) Kristalliseerumine- vedela aine muutumine tahkeks. UDU!! :D -piiskade kontetseerunud vesi õhus. 60.Maa vahevöös, kõrges temperatuuris kus need lõpuks tahkuvad.
Q soojushulk ( J) c- erisoojus J/kgC M mass kg T temperatuuride vahe, C 19. Erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja anda 1 massiühikulisele ainele, et tema temperatuur tõuseks 1 C kraadi võrra. 20. Vee erisoojus on 4200 J/kg C , st et 1 kg vee soojendamiseks 1 C võrra on vaja talle anda soojushulk 4200 J 21.Aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse nim. Sulamiseks. Aine üleminekut vedelast olekust tahkesse olekusse nim. Tahkumiseks. 22. Soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel. Sulatamiseks vajaminev soojushulk sõltub sulatava keha massist ja materjalist, seda arvutatakse valemiga Q=+- m Q soojushulkJ - sulamissoojus J/kg m- mass kg 23.Sulamissoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja ühikulise massiga aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. 24.Jää sulamissoojus on 3.4 * 10 (5) J / kg, st et 1 kg jää sulatamiseks sulamistemperatuuril kulub soojust 3.4*10(5) J 25
gaasiosakeste edasiliikumise või segunemise tulemusel. III. Soojuskiirgus esineb kõikidel absoluutsest nullist soojematel kehadel ja on seda suurem mida kõrgem on keha temperatuur. Soojus muutub kiirgusenergiaks ja levib elektromagneetilise lainetusena, mis muundub neeldumisel uuesti soojuseks. IV. Aine agregaat oleku muutus ehk siis faasi siire. Kõigiks agregaat oleku muutusteks (sulamiseks, tahkumiseks, aurustumiseks, peab aine kas soojust juurde saama või ära andma. Jää soojendamisel tõuseb selle temperatuur kuni 0o edasisel soojenemisel tekib esialgu jää ja vee segu, hiljem muutub kogu jää veeks kuid temperatuur on ikka 0 kraadi. Aine temperatuur püsib muutumatuna kogu agregaat oleku muutuse ajal. Soojusmahtuvus Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik temperatuuri tõstmiseks 1o võrra
Vedel-os. paiknevad tihedalt,vastastikm, tugev,liiguvad võnkudes ümber mõttelise punkti,mida vahetavad sageli. gaas-os. piknevad hõredalt,korrapäratult,vastastikm, nõrk(ainult põrgetelt),osakesed korrapäratult,põrkest põrkeni mööda sirglõike. Aineehituse mudel MKT-s tugineb 3põhiväitel-aine koosneb osakestest;osakeste vahel on vastastikmõju(tõmbumine,tõukumine);osakesed on pidevas korrapäratus liikumises. Sulamissoojus-näitab kui suur soojushulk kulub 1kg aine aulamiseks v tahkumiseks. Elektrilaeng-füüsikaline suurus,mis iseloomustab elektrilist vastastikmõju q=ne. Ühik-1C ! Elektrilaeng näitab,kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus. Laengute vastastikmõju seadus-Sama nim. tõukuvad,eri nim. tõmbuvad. Aatomimudel-Aatomi keskel on pos. tuum,kuhu on koondunud peaaegu kogu aatomimass ja kogu pos. laeng.Selle ümber neg.elektronkate.Prootonite arv tuumas määrab keemilise elemendi koha perioodilisuse tabelis
Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teiselekehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. · Aine agrekaatoleku muutused Sulamissoojuseks nimetatakse massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumiseks nimetatakse nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest ning ainest. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. 4. Elektriõpetus · Elektrilaeng ja elektriline vastastikmõju Elektriseeritud kehadeks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng.
Kristallilistel ainetel on kindel sulamistemperatuur. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril. Sulamisel lõhutakse aine korrapärane asetus ja kristallvõre lõhkumiseks kulub energiat. Tahkumine on vastupidine protsess. Vabaneb soojushulk, mis on võrdeline sulamiseks kulunud soojushulgaga. Temperatuur ei muutu. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus näirab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Tahkumisel ruumala väheneb, jääl suureneb. Tihedus väheneb. =Q/m Q = m 10 ) aurumine ja kondenseerumine Aur muutub veeks kondenseerumine. Vesi muutub auruks aurumine. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist, ainest. Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. Aurustumissoojus näitab, kui
võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi ning vabaneb soojushulk, mis on võrdeline kulunud soojushulgaga. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus on füüsikaline suurus. Sulamissoojus ehk sulamiseks vajalik soojushulk või aine mass on Q/m Sulamissoojuse ühik on 1 J/kg. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Ainekoguse sulamiseks kuluv või tahkestumisel vabanev soojushulk on võrdeline aine erisoojusega ja aine massiga.15 13 https://et.wikipedia.org/wiki/Sulamissoojus (10.02.16) 14 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sulamissoojus1 (10.02.16) 15 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/aine_agregaatoleku_muutumine_maarj a.htm (10.02.16) 12 6. Aurustumissoojus
17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetataksesulamistemperatuuriks. Vastupidine protsess sulamisele on tahkumine, kus vedelik muutub tagasi tahkiseks. Temperatuur, kus toimub sulamine ja tahkumine, on üldiselt samad. Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonile kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) Sulamine ja tahkestumine aine muutub tahkest olekust vedelasse ja vastupidi: , kus Q on vastavalt kas sulamiseks vajaminev või tahkestumisel eralduv soojushulk (J), on sulamissoojus (J/kg) ja m on ainekoguse mass (kg). 1920.Termodünaamika III printsiip. Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Elavhõbedasulameid nimetatakse amalgaamideks. SULAMINE JA TAHKUMINE: Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Energia kulub aineosakeste vaheliste seoste lõhkumiseks. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. =q/m ( sulamissoojus (lauda) [J/kg]; m mass [1 kg]; q soojushulk [1 J]. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Q = *m. SÜSINIK JA SÜSINIKUÜHENDID: Allotroopia on nähtus, kus mingi element esineb looduses mitme erineva lihtainena. Need esinemisvormid on allotroobid. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest vaid aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Süsiniku allotroobid on teemat, grafiit, karbüünid ja fullereenid. Süsivesinikud
Keemise põhjustab mitte üksnes vedeliku pinnal olev aur, vaid ka vedeliku sees olev aur. e. Kondenseerumiseks nim. aurumise pöördprotsessi, mille käigus eraldub aurumiseks kulunud soojushulk. Toimub süsteemi jahutamisel või kui välisrõhk suureneb küllastunud aururõhust. f. Kondensaadiks nim. vedelikku, mis tekib aurunud osakeste kondenseerumisel külmal pinnal. g. Tahkumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. See leiab aset vedeliku jahutamisel, millega kaasneb osakeste liikumiskiiruse vähenemine. 11. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Näited. a.
Keemiseks nim protsessi, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse olekusse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest! Vedelik keeb, kui pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1atm 100 oC, kui rõhk on kõrgem, siis on kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumiseks nim aine taasüleminekut gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal ja saadud vesi on kondensaat kondenseerimisprotsessi produkt. Tahkumiseks nim vedela oleku muutumist tahkeks aine puhul, mis toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul on tahke. Vedelike lenduvus ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida vaid lahtises süsteemis. Aine lenduvus on seda suurem, mida madalam on tema keemistemperatuur. Tahke aine vedelas lahustis: absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei avalda. Lahustus
(fenoolformaldehüüd, karbamiidmelamiin, karbamiidformaldehüüd- vaikliimid e tehisvaigud) Ettevalmistatud pressmassist valmistatakse kangas, mis tihendatakse külmpressis. Tihendatud kangas suunatakse perioodilise või pideva tööviisiga kuumpressi, kus plaadid valmivad temp 135-140o ja survel kgf/cm2 (kg fauli cm2-le). Pressiresiimi määratakse olenevalt sideainest, plaadi paksusest ja otstarbest. Valmides lõikatakse plaadid formaati ja hoitakse 5-10 päeva täielikuks tahkumiseks tihetates virnades. Plaadid jagunevad pressimisviisilt: a)külgpressitud plaadid e plaadi peale presitud- laastud paraleelsed pinnaga. b)ekstrusioonpressitud plaadid e otspressitud e plaadid otstest pressitud- Puitlaastplaatide tüübid: Ühekihiline puitlaastplaat- valmistatakse ühesuurusest laastust, pealispind ebatasane...sobib spoonimiseks, lamineerimiseks, kuid mitte värvimiseks. Kolmekihiline puitlaastplaat- keskel jämedam ja pindadel peenem laast. Välimiste kihtide suurema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
