EETRID KEEMILISED REAKTSIOONID 1. Eetri kompleksid Lewise hapetega. Hapniku vabade elektronpaaride tõttu on eetritel Lewise aluse 1 omadused ja nad moodustavad hapetega komplekse. Eetri inertsuse ja tema elektrodonoorsete omaduste tõttu on nad kasutusel metallorgaaniliste (eriti Grignardi reaktiivi) reaktsioonide läbiviimisel, tagades komplekseerumise kaudu metallorgaaniliste ühendite lahustuvuse. näide 2. Eetrid lõhustuvad happekatalüütiliselt vesinikhaliidide toimel. HI ja HBr toimel karmides tingimustes eetrid lõhustuvad andes haliidi ja hüdroksüülühendi (alkoholi). Reaktsioon on SN2 tüüpi ja tema selektiivsuse määravad ära steriilsed faktorid. näide Antud reaktsioon on SN1 tüüpi, sest eeter on tertsiaalne. näide Antud reaktsioon on SN2 tüüpi. Sekudnaarsed ja primaarsed eetrid annavad SN2 reaktsioone. 3. Estrite autooksüdatsioon. 1
Eetrid Eetrite üldvalemiks on R O R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Kuna sidet hapniku ja süsiniku vahel on keeruline lõhkuda, on eetrid keemiliselt püsivad. Nende oksüdeerumisel tekivad plahvatusohtlikud peroksiidid. Eetrid on väga lenduvad. Nad ei moodusta ei omavahel ega veega vesiniksidemeid, seega on lahustuvus vees väike. Teistele orgaanilistele ainetele on nad aga head lahustid. Sel põhjusel kasutatakse eetreid tööstuses ja laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi vahelisel reaktsioonil. Aine Valem Omadused Kasutamine Muu
2)propaan1,2,3triool e. Glütseriin e glütserool, Füüsikalised omadused: värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, hügroskoopne, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Sulab 19 C juures ja kuub 290 C juures. Kasutusalad: * parfürmeerias ja meditsiinis kreemide valmistamisel * emailvärvide, lakkide valmistamisel *antifriisis. 9) Eetrid (füüsikalised omadused ja nende erinevused alkoholidega võrreldes, keemilised omadused ja ohtlikkus) Füüsikalised omadused: * madalad sulamis ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad * lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte * heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele * omapärase lõhnaga vedelikud Erinevused: * Eetrite vees lahustumine on väike või polegi aga alkoholide kolm esimest homoloogilise rea liiget lahustuvad vees igas vahekorras.
docstxt/123995995119487.txt
Alkoholid on orgaanilised ained, mis sisaldavad sp3 süsiniku küljes OH-rühma. Üldvalem on R-OH Eetrid on orgaanilised ained, milles hapniku aatomiga on ühendatud 2 süsivesiniku radikaali. Üldvalem R-O-R Alkoholaadid on alkoholi kui happe soolad. Propaantriooli struktuurvalem on CH2OHCH2OHCH2OH Etaandiooli struktuurvalem on CH2OHCH2OH Alkohole võib pidada nõrkadeks hapeteks. Alkoholide keemistemperatuurid on kõrgemad kui vastavatel süsivesinikel, sest alkoholi molekulide vahel on vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus C2H5OH piiritus, viin C3H7OH propanool C4H9OH butanool Omadused Esimesed alkoholi...
Ande Andekas-Lammutaja Keemia Eetrid Eetrite üldvalemiks on R O - R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Nimetuses nimetatakse süsivesinikrühmad tähestikulises järjekorras. Kui ühesuguseid süsivesinikrühmasid on rohkem, siis kasutatakse eesliiteid di, -tri jne. Nimetuse lõpuks on eeter. Enamik eetreid on keemiliselt püsivad, sest sidet süsiniku ja hapniku vahel raske lõhkuda (tekivad
· kas. Tööstuses ja laboratooriumis Keemilised om. · Keemiliselt püsivad, kuigi side C ja O vahel on polaarone, seda on raske lõhkuda Nt: · Kõige üldisem eetrite saamis viis on alkoholaadi ja alküülhalogeenide reaktsioon Nt: · Oksüdeeruvad kergesti O seotud C juures tekivad perdisiidid (plahvatus ohtlik) Dietuüüleeter · Kasutatakse lahustina · Lenduv · Keemis t on 35C Epoksiidid on erilised 3.lülilised epoksürühmaga eetrid. Kasutatakse epoksüvaikude tootmisel. Neid vaike läheb vaja liimide ja muude külmalt kõvenevate materjalide valmistamiseks.
valmistamisel. Propaan-1,2,3-triool: ehk glütseriin ehk glütserool. Valem: . On samuti mitmealuseline alkohol. Glütserool on värvuseta, vees hästi lahustuv, magusamaitseline, siirupitaoline, veest raskem, hügroskoopne, mittemürgine, kuid lahtistavalt mõjuv vedelik. Kasutusalad: Kasutatakse parfürmeerias ja meditsiinis kreemide valmistamisel, emailvärvide, lakkide valmistamisel, antifriisis. 9. Eetrid (nende erinevused alkoholidega võrreldes ja ohtlikkus) - Eetrid on orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Füüsikalised: Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vastastikmõju ehk vesiniksidemete moodustumine. Nad lahustuvad vees vähe. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter, mis on toatemperatuuri gaas. Keemilised: Eetrid on keemiliselt püsivad ja alkoholidest
Alkoholide üldvalem: R-OH Eetrite üldvalem: R-O-R´ Alkoholide tunnus on OH ja nimetuse lõppu tuleb liide ool. Eetrite tunnus on et hapnik on keskel ja kaks ainet on kõrval, nimetuse lõppu läheb sõna eeter. Tähestikuline järjekord! Kui kahelpool olevad ained on samad ja neid on 2 läheb nimetuse ette di. Alkoholaadi tunnus on mingi metall valemi lõpus, nimetusele järgneb liide olaat ja kõige ette läheb metalli nimetus. Diool (triool) OH rühmi on mitu ja need hargnevad struktuuri valemist välja. Nimetuse andimsel loen süsinikud kokku siis tulevad hargnemis numbrid ja lõppu sõna diool (triool). Alkoholide füüsikaliste/happeliste om. Põhjendus: Eraldunud vesinikioon. Mida rohkem vesinikioone seda kõrgm keemistemp. Ja tihedus! Eetrite füüsikalised om. Tulenevalt vesiniksideme mittteloomisest: Eetrid ei anna vesiniksidet, ei lahustu vees, madala keemistemperatuuriga. OH side molekulis puudub. Etanool (C2H5OH) ehk etüülalkohol (piiritus) Täht...
vesiniksidemeid. · Vesiniksideme tõttu kõrgem keemistemperatuur. Mida pikem on ahel seda kõrgem keemistemperatuur Eetrite füüsikalised omadused · vees hästi ei lahustu (vesiniksidemeid ei saa moodustada) · keemistemperatuur suhteliselt madal (vesiniksidemeid ei saa moodustada) -mida rohkem C-sid seda kõrgem. LAHUSTUVUS (alustades kõrgemast) Dioolid ja trioolid alkoholid (C 1-3) alkoholid (C 4) muud alkoholid eetrid KEEMISTEMPERATUUR (kõrgemast) Dioolid ja trioolid alkoholid (mida pikem seda kõrgem) eetrid (mida pikem seda kõrgem) ALKOHOLID reageerivad IA rühma metallidega (alkoholaat+vesinik) ja hapnikuga (põlemine- tekib CO2+H2O) EETRITE saamine: 1) alkoholaat + halogeeniühend eeter + sool 2) alkohol + alkohol (kuumutamine) eeter + vesi
Alkoholid ühendid, mis sisaldavas molekulis hüdroksüülrühma OH (R-OH).Seda tüüpi ühendid on aluselised alkoholid. Alkoholi nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest,mille molekulis on nii palju süsinikku aatomeid ja lõpu ool abil. füüsikalised omadused värvuseta, omapärane lõhn,põletava maitsega,hea lahustuvus vees, head lahusti omadused,lahustuvad hästi orgaanilisi ühendeid. Füsioloogiline toime Avaldavad inimorganismile tugevat toimet.Alkoholid oksüdeeruvad ensüümide toimel järk järgult, algul aldehüüdideks, siis karboksüülhappeks ning peale mitmeid ainevahetusreaktsioone süsinikdioksiidiks ja veeks. Etanool oksüdeerub etanooliks ja etaanhappeks ja kolesterooli sünteesiks. Kõige suurem mõju on peaajule ja kesknärvissüsteemile. Keemilised omadused Alkoholid ja keemilised omadused on seotud hüdroksüülrühmaga. *Alkoholid reageerivad aktiivselt metallidega, moodustades alkoholaate 2CH3CH2OH + 2NA -> 2CH3CH2ONA + N2 (naatri...
HALOGEENIÜHENDID ·Halogeeniühendites on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomi(te)ga CH4 => CH3Cl ·Füüsikalised omadused: Peamiselt vedelikud või tahked ained ·Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga Hüdrofoobsed => ei lahustu vees Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng + · Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga · C, H Nukleofiil vaba elektronipaari...
Tuntumad alkoholid ja eetrid Enel Tubin Click icon to add picture Etanool (CH3CH2OH) Etanool Alkohol ehk piiritus Iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik Kasutusalad: Alkohoolsete jookide valmistamine Autokütus Lahusti (teatud määral) Valmistatakse põhiliselt: eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel sahhariidide kääritamisel puidutöötlemisjääkide töötlemisel Click icon to add picture Metanool (CH3OH) Metanool Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. Mürgine vedelik, 5-10 ml vedeliku sissevõtmine võib põhjustada raske mürgistuse ja pimedaksjäämise 30 ml metanooli on aga surmav Metanool imendub ka läbi naha ja isegi aurude sissehingamisel võib saada mürgistuse Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes on näiteks metanaali tootmise lä...
Kontrolltöö nr 2 - Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid 1. Mis on isomeeria, isomeer? Too näiteid asendi- ja ahelaisomeeriast. Isomeeria - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite (isomeeride) olemasolu. Isomeer - ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. 1)Ahelaisomeeria - hargnenud ahela erinev kuju. 2)Asendiisomeeria - muutub kaksik- või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht
Karbonüülühedid- ühendid, Metaanhape sipelghape mille molekulis on kasutatakse karbonüülrühm. keemiatööstuses, ärritava Aldehüüdid ühendid, mis toimega ja terava lõhnaga. sisaldavad aldehüüdrühma , Etaanhape- äädikhape, sõnalõpp - aal, RCHO. äädikas. Kasutatakse Ketoonid RCOR, sõnalõpp toiduainetööstuses. oon. Rasvhapped pikema Karboksüülhapped süsiniku ahelaga RCOOH, sõnalõpp hape, karboksüülhapped, tekivad Estrid orgaanilised rasvade lõhustumisel, kõige ühendid, mis tekivad energiarikkamad karboksüülhappe vesiniku toitained(vahad leidub asendamisel radikaaliga. looduses) Sõnalõpp aat, RCOOR Amiidid karboksüülhapete teisendid, kus OH rühm on asendatud NH2 rühmaga, sõnalõpp amiid, RCONH2 Metanaal ehk formaliin HCHO, 30-40% vesilahus, desinfitsee...
Kordamisküsimused /Alkoholid. Eetrid. Fenoolid/ Osata kirjutada alkoholide tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. Näide: a) 3-kloro-2-butanool b) 1,2,3-propaantriool c) 3-kloro-3-metüül- heksanool 2) Osata alkohole nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 3) Osata iseloomustada ja võrrelda alkoholide füüsikalisi omadusi (sulamistemp, keemistemp, lahustuvus vees) lähtuvalt süsinike arvust ja hargnevusest) Näide: a) kumb lahustub vees paremini- kas propanool või metanool? Põhjenda b) kummal keeb kõrgemal temperatuuril- kas etanool või butanool? Põhjenda. 4) Kuidas tõestada, et alkohol on nõrga happe omadustega? 5) Alkoholide keemilised omadused. Näide: Kirjuta reaktsioonivõrrandid ja anna saadustele nimetused a) etanooli põlemine b) metanool + kaltsium c) propanooli põ...
Keemia Alkoholid R-OH (-ool) 1. CH3 CH CH3 propaan 2 ool OH 2. CH3 CH2 CH2 OH Propaan 1 ool 3. CH2 CH2 CH2 PROPAAN 1,3 - diool OH OH Aatomite arv Struktuuri valem Lihtsustatud strukt Molekuli valem N=1 H CH3OH metanool e metaan H-C-H-O CH3 CH2 CH2 OH H N=2 HH C2H5 etanool e piiritus H-C-C-O-H CH3CH2OH HH N=3 HHH CH3CH2CH2OH Propaan-1-ool H-C-C-C-OH OHCH2CH2CH3 HHH Alkoholide omadused etanooli näite põhjal CH3CH2OH ja OHCH2CH3 Füüsikalised omadused · On värvuseta iseloomuli...
Isomeerid ARVUTI TUNNIS keemia 9. ja 11. klassile Katrin Jõgi juhendaja Maidu Varik Isomeerid on * ÜHESUGUSE KOOSTISEGA * ERINEVA EHITUSEGA * ERINEVATE OMADUSTEGA ained NÄIDE 1 heksaan C6H14 peaahelas 6 C aatomit C aatomite ahel hargnemata nheksaan heksaan C6H14 peaahelas 5 C aatomit C aatomite ahel hargnenud 2metüülpentaan 3metüülpentaan heksaan C6H14 peaahelas 4 C aatomit C aatomite ahel hargnenud 2,2dimetüül 2,3dimetüül butaan butaan KOKKUVÕTVALT heksaani C6H14 isomeerid 2metüülpentaan 2,3dimetüülbutaan nheksaan 3metüülpentaan 2,2dimetüülbutaan NÄIDE 2 aine koostis C2 H6 0 ehitus on erinev ALK...
alkoholaat+H2 Hüdroksüülrühm OH +H+eeter+H2O Alkoholid R-OH +O2aldehüüd/ketoon+ -ool H2O +O2CO2+H2O O kahe radikaali vahel Eetrid R-O-R +O2CO2+H2O -eeter Ammoniaagi vesinikud asendatud radikaalidega R-N-H R-N-R | | Amiinid R R +khapeamiid+H2O -amiin R-NH2 amino-
ALKOHOLID. Üldvalem. R-OH(hüdroksüülrühm) (alküülradikaal) CH4 metaan CH3OH metanool e. puupiiritus. C2H6 etaan C2H5OH etanool e. piiritus.( CH3CH2OH) C3H8 propaan C3H7OH propanool (CH3CH2CH2OH) Omadused: Väga hästi lahustuvad vees.C1-C5 (midasuuremaks läheb alkoholi molekul seda halvemini lahustuvus vees.C1-C11 on vedelad, gaasilisi poleC12-C20 meenutavad tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad. On kõrge keemis temperatuur, mis on tingitud vesiniksidemest, mis on küll nõrk, kuid tema lagundamiseks on vaja täiendavat energijat. Kui alkoholi molekulil on mitu OH rühma nim. hüdrosüülseks ehk mitme aluseliseks. C-O side on püsivam kui H-O side. Alkoholid on nõrgad happed. Eelistatult katkeb side Hapniku ja vesiniku vahel kus tekib siis positiivselt laetud prootonid ja neg. Anionid ja see on hape...
Alkoholide ja eetrite füüsikalised ja füsioloogilised omadused Vesiniksidemed 1. Alkoholide füüsikalised omadused: a) Alkoholid saavad moodustada vesiniksidemeid, kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne laeng b) Vesiniksidemed võivad moodustuda nii alkoholi molekulide vahel kui ka vee ja alkoholide molekulide vahel c) Tänu vesiniksidemetele on alkoholid hüdrofiilsed ained: metüül-, etüül ja propüülalkoholid segunevad veega igas vahekorras pikema ahelaga alkoholid segunevad veega piiratud koguses mitme hüdroksüülrühmaga alkoholid (dialkoholid, trialkoholid jne) lahustuvad vees igas vahekorras d) Vesiniksidemed mõjutavad ka alkoholide keemistemperatuure: mida rohkem ja tugevamad vesiniksidemed (ehk mida rohkem OH rühmi), seda kõrgem keemistemperatuur mida pik...
Eetrid Mai Visnap Mõiste Eetrid on orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Füüsikalised omadused · Madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad. · Lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. · Heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. · Omapärase lõhnaga vedelikud. Keemilised omadused On keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Ohtlikkus: Peroksiidid on äärmiselt plahvatusohtikud ained. Seepärast tulebki eetriga ümberkäimisel äärmiselt ettevaatlik olla, sest pikemaajalisemal säilimisel moodustuvad eetripudelis peroksiiditaolised ained, mis võivad näiteks eetri destilleerimisel plahvatada. Kasutusalad Eetrid on heaks lahustiks orgaanilistele ühenditele. Neid kasutatakse ka v...
CH3OCH2--CH3 metüületüüleeter CH3OCH--CH3 metüül(1-metüületüül)eeter CH3 CH3CH2CH2CH2OCH2CH2CHCH3 butüül(3-metüülbutüül)eeter CH3 EETRITE ÜLDISED FÜÜSIKALISED OMADUSED Eetrid on hüdrofoobsed ühendid, sest neil puudub vesiniksidemete tekitamise võimalus vee molekulidega. Võrreldes alkoholidega on eetrite keemistemperatuurid väga madalad. Eetrid on väga kergesti lenduvad ühendid, sest eetri molekulid ei saa omavahel vesiniksidemeid moodustada. Eetrid on head lahustid teistele hüdrofoobsetele ainetele (nt rasvad, vahad) ning seetõttu neid kasutatakse tööstuses lahustitena. EETRITE SAAMINE Sümmeetrilisi eetreid saadakse alkoholidest dehüdraatimise teel: 2CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O Ebasümmeetrilisi eetreid saadakse halogenoalkaanide ja alkoholaatide omavahelisel reageerimisel: CH3Cl + KOCH2CH3 CH3OCH2CH3 + KCl
lämmastikhappe ester trinitrotselluloos ehk trinitrotseloluloos. CH2 CH CH2 + 3HNO3 CH2 CH CH2 + 3 H2O OH OH OH ONO2 ONO2 ONO2 See on väga viskoosne, äärmiselt plahvatusohtlik aine, millest saadakse poorse materjaliga segades dünamiiti. Nitroglütseriini tarvitatakse ka alkohoolses lahuses ravimina veresoonkonna haiguste ravil. EETRID Eetrid on orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Eetrite üldvalem on R-O-R või R-O-R`. R ja R` võivad olla nii süsivesinikahelad kui ka benseeniringid. Kui süsivesinikahelad on ühesugused, siis nimetatakse selliseid eetreid sümmeetrilisteks. Kui süsivesinikahelad on erinevad, siis nimetatakse selliseid eetreid ebasümmeetrilisteks.
Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused 1) Selgita mõisted: alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkaloidid, küllastumata ühendid, alkeen, alküünid, aldehüüd, ketoon, karboksüülhapped, areenid, vesinikside. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. · Alkohol lämmastikaluste hulka kuuluvad keerulise struktuuriga looduslikud ühendid. · Eetrid orgaaniline ühend üldnimega R - O - R. · Amiinid ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained. · Küllastumata ühendid süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. · Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid. · Alküünid süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid.
.................................................................................. 7 Halogeeniühendid......................................................................................................................9 Isomeeria................................................................................................................................9 Nukleofiilne asendusreaktsioon..............................................................................................10 Alkoholid, Eetrid ja Amiinid................................................................................................... 11 Alkoholid..............................................................................................................................11 Eetrid.................................................................................................................................... 11 Amiinid..............................................................................................
Alkoholist pärinev happeanioon on alkoksiidioon. Alkoholid on väga nõrgad happed. Enamik happeid on alkoholidest tugevamad ja alkoholid dissotsieeruvad vees niivõrd vähe, et tavalised indikaatorid ei näita alkoholi lahuse happelisust. Alkohol on hape kuna ta reageerib leelisega ja moodustab soola. Eetriteks nimetatakse aineid üldvalemiga R-O-R. Eetri nimetuse tunnuseks on järelliide eeter. Füüsikalised omadused Et molekulid ei saa omavahel vesiniksidemeid moodustada, siis on eetrid väga lenduvad. Veega ei anna nad samuti tugevaid vesiniksidemeid, seetõttu lahustuvad vees väga vähe või üldsegi mitte. Samal ajal on eetrid headeks lahustiteks paljudele orgaanilistele ainetele ning see määrab ka eetrite kasutamise tööstuses ja laboratooriumis. Keemilised omadused Keemiliselt püsivad, eetrid oksüdeeruvad suhteliselt kergesti hapnikuga seoutd süsiniku juures. Tekivad äärmiselt plahvatusohtlikud peroksiidid.
Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsiniku ahelat e. alküülradikaal on seotud ühe hapniku ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel
lämmastikhappe ester trinitrotselluloos ehk trinitrotseloluloos. CH2 CH CH2 + 3HNO3 CH2 CH CH2 + 3 H2O OH OH OH ONO2 ONO2 ONO2 See on väga viskoosne, äärmiselt plahvatusohtlik aine, millest saadakse poorse materjaliga segades dünamiiti. Nitroglütseriini tarvitatakse ka alkohoolses lahuses ravimina veresoonkonna haiguste ravil. EETRID Eetrid on orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Eetrite üldvalem on R-O-R või R-O-R`. R ja R` võivad olla nii süsivesinikahelad kui ka benseeniringid. Kui süsivesinikahelad on ühesugused, siis nimetatakse selliseid eetreid sümmeetrilisteks. Kui süsivesinikahelad on erinevad, siis nimetatakse selliseid eetreid ebasümmeetrilisteks.
.. 400 kraadi eraldub alkoholidest katalüsaatorite (Al 2O3, kaoliini jt), manulusel vesi. Seejuures tekivad alkeenid. Sekundaarsed alkoholid dehüdratiseeruvad kergemini kui primaarsed, veel kergemini dehüdratiseeruvad tertsiaarsed alkoholid. Alkoholid oksüdeeruvad CrO3, KMnO4 jne toimel. Alkoholid dehüdrogeniseeruvad temperatuuridel 300 ... 400 kraadi katalüsaatorite (peenestatud Cu, Ag) manulusel. Alkoholide reageerimisel väävelhappega temperatuuril 140 ... 150 kraadi moodustuvad eetrid. Reaktsioon toimub vaheühendi alküülvesiniksulfaadi moodustumise ja lõhustumise kaudu. Etanooli kasutatakse lahustina ja denatueeritud piirituse valmistamiseks, tal on ka palju teisi kasutusalasid. Suurtes kogustes kasutatakse etanooli sünteetilise kautsuki tootmiseks vajaliku 1, 3-butadieeni sünteesimiseks. Propüülalkoholi kasutatakse lahustina ja mõnede sünteeside puhul. Isopropüülalkoholi kasutatakse lahustina ja atsetooni ning mõnede estrite sünteesimise lähteainena.
etanool ehk 100% etanool · Keemilised omadused: 1) põleb C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O 2) dehüdraatub (vee eraldumine alkoholi molekulist) C2H5OH = C2H4 + H2O 3) reageerib vesinikhalogeniididega C2H5OH + HCl = C2H5Cl + H2O 4) oksüdeerub 5) reageerib karboksüülhapetega, tekivad estrid · Kasutamine: piirituslakkide, konserveerimisvahendite, sünteetilise kautsuki, lõhnaainete ja ravimite tootmisel ning reaktiivlennukite, rakettide kütusena. Eetrid · Eetrid on ühendid, milles kaks süsivesinikrühma on omavahel seotud hapnikuaatomiga. · Üldvalem R1 O R2 · Nimetuse lõpp -eeter Näit. C2H5 O C2H5 dietüüleeter CH3 O C2H5 etüülmetüüleeter · Enamik eetreid on keemiliselt püsivad, kuid oksüdeeruvad suhteliselt kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures. Tekivad peroksiidid, mis on äärmiselt plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad ained. Kuna nad on headeks lahustiteks orgaanilistele ainetele,
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma CHO. Tähistus CHO tähendab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud. Üldvalem: Sõna "aldehüüd" leiutas Justus Von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. · Aldehüüdide nimi koosneb süsivesinikku vastava nimestusest ja sõnalõppust AAL HCHO Metanaal CH3CHO Etanaal C2H5CHO Propanaal C3H7CHO Butanaal C4H9CHO Pentanaal C5H11CHO Heksanaal C6H13CHO Heptanaal C7H15CHO Oktanaal C8H17CHO - Nonanaal C9H19CHO Dekanaal Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Füüsikalised omadused · Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. · Kergesti lenduvad ühendid · Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga · Aldehüüdide keemis temperatuur kasvab molekulaarmassiga suurenemi...
sajandil. [2] Keemilised- ja füüsikalised omadused Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vastastikmõju ehk vesiniksidemete moodustumine. Eetrite molekulides ei ole hapnik soetud otse vesiniku aatomiga, vaid süsiniku aatomitega. Seega ei saa eetrite molekulid omavahel vesiniksidemeid moodustada, mistõttu on eetritel madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad. Samuti veega ei anna eetrid tugevaid vesiniksidemeid, seetõttu nad lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. Samas on eetrid heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter, mis on toatemperatuuri gaas. [1] Eetrid on keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Eetrid oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Need
Aineklass Funktsionaalne rühm Nimetus(lõppliide) Alkaanid Üksiksidemed - -aan Halogeenühendid - - Alkoholid -OH -ool Amiinid -NH2 -amiin Alkeenid Kaksikside = -een Alküünid Kolmikside -üün Areenid Aromaatine side Benseen(tolueen) Aldehüüdid -CHO -aal Ketoonid O -oon -C- Karboksüülhapped -COOH -hape Estrid -COO- (-üül) aat Amiid O Amiid // -C NH2 Eetrid -O- -eeter
Tema molekuli osa kuulub kõikide rasvade koostisesse. Kasutatakse kosmeetikapreparaatides ning emailvärvide valmistamisel. Alkoholide saamine · Halogeeniühend + alus R-Cl + NaOH R-OH + NaCl · Alkeeni hüdraatimine + vesi (NB! Nafta ja alkohol) CH3-CH=CH2 + H2O CH3-CH(OH)CH3 · Eeter CH3-CH2-O-CH3 (Metoksüetaan; etüülmetüüleeter) Eetrid Füüsikalised omadused: Eetrid ei moodusta vesiniksidemeid ja on seetõttu kergesti lenduvad ning vees väga vähe lahustuvad ühendid. · Alkoholaat + helogeeniühend eeter + sool CH3-O-Na + CH3-CH2-Cl CH3-O-CH2-CH3 + NaCl · Üksikuid eetreid saab lühikese ja hargnemata ahelaga alkoholide kuumutamisel H 2SO4 juuresolekul 2CH3-CH2-OH CH3-CH2-O-CH2-CH3 + H2O Tähtsaimad esindajad: · Dietüüleeter, mida varem kasutati narkoosiks. Nüüd peamiselt lahusti. Kergesti lenduv,
kaudu. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Metanool" Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis kaks süsivesinikurühma on teineteisega seotud hapnikuaatomi kaudu. Üldvalem: R´OR´´ (R´ ja R´´ on ühe- või erisugused süsivesiniku radikaalid). Füüsikalised omadused Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter ja metüületüüleeter, mis on toatemperatuuril gaasid. Eetrid on väga lenduvad. Vees lahustuvad nad vähe või üldse mitte. Keemilised omadused Eetrid on keemiliselt püsivamad ja väiksema keemilise aktiivsusega kui alkoholid. Eetrid oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juuresolekul, mille tulemuseks on peroksiidid. Need on äärmiselt plahvatusohtlikud ained. Amiinid Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. [redigeeri] Jaotamine
Alkoholid(CnH2n+1OH)-hüdroksüülrühma sisaldavad orgaanilised ained (-OH asub üksiksidemetega C juures). Eetrid on orgaanilised ained, kus hapnik on seotud kahe süsivesinikradikaaliga (R1OR2). Metanool (CH3OH) füs om: vedel, värvusetu, kibe, terav lõhn, kibe maitse. Mõju organ: kahjustab maksa, neerusid; surmav; muudab pimedaks. Kasutus: lahustina keemiatööstuses, kütuseks, estrite saamiseks, meditsiinis, kütuse- ja plastide tööstuses. Etanool (C2H5OH) füs om: lõhnav, vedel, terav maitse. Mõju: kahjustab maksa, neerusi, aju jt; mürgine. Kasutus: kütuseks, termomeetrites, meditsiinis,
igas vahekorras. ja mädanemist. · Põlevkiviõlid sisaldavad fenoole ja sellega on immutatud puitu, et · Vees lahustuvad nad vähe või üldse mitte. vältida mädanemist. Fenooli saamine: · Eetrid on palju lenduvamad kui alkoholid, mille isomeerideks nad · Benseensulfoonhappe reaktsioon alusega on, kuna eetrid ei anna puhtal kujul vesiniksidemeid. · Klorobenseeni reaktsioon alusega · Kumeeni happeline oksüdatsioon · Tänu väikesele reaktiivsusle ja polaarsusele kasutatakse neid teiste
Tabel. Ees- ja järelliited tähtsamate karakteersete rühmade jaoks. Aineklass Valem Eesliide Järelliide happehaliidid -CO-Hal halokarbonüül- -karbonüülhaliid -(C)O-Hal - -oüülhaliid alkoholaadid oksido- -olaat -O fenolaadid alkoholid hüdroksü- -ool -OH fenoolid aldehüüdid -CHO formüül- -karbaldehüüd -(C)HO okso- -aal amiidid -CO-NH2 karbamoüül- -karboksamiid amiinid -NH2 amino- -amiin karboksülaadid karboksülato- -karboksülaat ...
Estrid. (aat) Alkaanid. ( aan) a) CH3CH2COOCH3 + H2O CH3CH2COOH + CH3OH a) CH3CH2CH3 + Cl2 CH3CH2CH2Cl + HCl b) CH3CH2COCH3 + NaOH CH3CH2COONa + CH3OH b) CH3CH2CH3 + HNO3 CH3CH2CH2NO2 + H2O c) (CH3CH2COO)2Ca + 2HCl 2CH3CH2COOH + CaCl2 c) CH3CH2CH3 + 5O2 3CO2 + 4H2O Rasvhapped ja rasvad. Halogeenid. a) CH3CH2CH2Cl + NaOH CH3CH2CH2OH + NaCl a) CH3OCO(CH2)14CH3 CH2OH nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentrid | | CHOCO(CH2)14CH3 + 3NaOH CHOH + 3CH3(CH2)14COONa Alkoholid. (ool) | | CH2...
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
Hüdroksüülrühma toimel muutuvad benseenituuma vesiniku aatomid liikuvamaks ja on kergesti asendatavad .Benseen broomiga ei reageeri tavalistel tingimustel, fenooliga aga toimub asendusreaktsioon kergesti. Fenooli kindlaksmääramiseks kasutatakse tema reaktsiooni FeCl3 lahusega. Seejuures moodustub violetse värvusega ühend.Fenool on keemiatööstuses tähtis tooraine Fenool on mürgine!Nahale sattudes tekitab ta raskesti paranevaid põletushaavu. 13. Eetrid. Oksoühendid (aldehüüdide ja ketoonide võrdlus). Eetrid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, milles üks või mitu vesinikuaatomit on asendatud alkoksü -rühmadega R-O . Liht e. sümmeetrilistes eetrites on mõlemad radikaalid ühesugused R-O-R, sega e. mitte-sümmeetrilistes eetrites aga erinevad R1-O-R2. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter ja metüületüüleeter, mis on toatemperatuuril gaasid. Eetrid on väga lenduvad
Alkohol-ained,mille molekulis C-aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga.CnH2n+1 -OH;R-OH Mitmehüdroksüülne.al-alkoholi mol.on mitu hüdrok.rühma Vesinikside-mol.veheline side mis tekib ühe mol. + osalaenguga H-aatomi & teise mol. vahel.;Hape-loovutab prootoneid;alus-seob prootoneid;Funktsionaalne rühm-Mol. kõige kergemini muundatav osa.;Diool-alkohol , milles 2OH rühma; eetrid-R1 -O-R2 Metanool-CH3OH(puupiiritus) kasut.keemiatööstus. lahustite koostisosana. Väga mürgine,värvuseta,iseloomuliku lõhnaga vedelik,lahustub hästi vees,,hea lahusti. Etanool (samad om.)C2H5OH,piiritus.Kasut. lahustina ja sünteeside lähtainena. Inimesele mõju-mõjutab närvisüsteemi.narkootilise toimega.kahj.maksa ja neere. Etanool-atanaal-etaanhape-CO2+H2O Etaandiool-HOCH2CH2OH, 198¤tp. Lahust.hästi vees,vesilahused madala külmumis temp.kasut. automootorijahutuss.koostises. Propaantriool(glütserool)HOCH2CH(OH)CH2OH Looduslik ühend,isegi toitaine. ...
aine kontsentratsioonist. Toimumiseks on vaja tugeva aluse juuresolekut(mis ei ole nukleofiil) o E1 reaktsioon toimub ple esmalt moodustunud karbkatiooni, sõltub ainult RX kontsentratsioonist. Zaitsevi reegel aluse poolt indutseeritud elimineerimine annab eelistatult suurema asendatusega produkte e. Reaktsiooniproduktides esineb rohkem alküülrühmi sisaldav alkeen. Eetrid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, milles üks või mitu vesinikuaatomit on asendatud alkoksü -rühmadega R-O . Liht e. sümmeetrilistes eetrites on mõlemad radikaalid ühesugused R-O-R, sega e. mitte-sümmeetrilistes eetrites aga erinevad R1-O-R2. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter ja metüületüüleeter, mis on toatemperatuuril gaasid. Eetrid on väga lenduvad. Vees lahustuvad nad vähe või üldse mitte.
Käärinud meski pumbatakse destilleerimisele. Käärimispaak pestakse, desinfitseeritakse, steriliseeritakse 100°C auruga ja täidetakse uue meskiga. 7 8 PIIRITUSE ERALDAMINE Käärinud meski koostise võib jaotada tinglikult kaheks:lenduv ja mittelenduv. Lenduvateks koostisosadeks on etüülpiiritus, vesi, orgaanilised happed, eetrid, aldehüüdid, kõrgemad piiritused - kokku ligi 50 ühendit. Mittelenduvate ühendite hulka kuuluvad pärmid, soolad, käärimata süsivesikud, glütseriin jt. Piirituse valmistamisel on ülesanne selles, et tuleb eraldada sellest keerulisest segust lenduvad koostisosad ja saada piiritus võimalikult puhta ja kangena. Piirituse lisandid sealjuures eraldatakse ja jaotatakse fraktsioonideks. Piirituse tootmise jäätmeks on praak, mis on hinnatud loomatoit
Eeterlikud õlid ei ole õlid igapäeva tähenduses, nad ei ole rasvased ega ega õlised. õlised. Nad Nad onon lenduvad, lenduvad, kõrgelt kõrgelt kontsentreeritud kontsentreeritud jaja äärmiselt äärmiselt kompleksed kompleksed eetrid, eetrid, mis mis kiiresti kiiresti aurustudes aurustudes jätavad jätavad järele järele väikese väikese laigu laiguvõi võiisegi isegimitte mitteseda.
· ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSEROOL KOSMEETIKA, MEDITSIIN, EMAILVÄRVIDE JA LAKKIDE VALMISTAMINE, ANTIFRIISINA AUTOKÜSTUSTES, TOIDUTÖÖSTUSES · LOODUSES LÕHNAD ALKOHOLIDE TOKSILISUS · MÜRGISED, NARKOOTILINE TOIME, DIUREETIKUM · EI OLE ÜHTEGI RAKKU EGA ORGANIT, MIDA ALKOHOL EI KAHJUSTAKS!!! · METANOOL 20-30 GRAMMI SURMAV · ETANOOL MÕJU PEAAJULE, KESKNÄRVISÜSTEEMILE, SISEELUNDITELE · PIKEMA AHELAGA ALKOHOLID TEKITAVAD PÖÖRDUMATUID NÄGEMISORGANITE KAHJUSTUSI
anhüdriid- -COOCO- anhüdriid karbamoüül- -CONH2 amiid tsüano- -CN nitriil nitro- -NO2 nitroühend amino- -NH2 amiin sulfhüdrüül- -SH tioalkohol sulfo- -SO3H sulfoonhape 1. Hüdroksüülrühm (-OH). Alkoholid, R-OH Kõrgemad alkoholid CH3(CH2)yCH2OH (y = 22 32) 2. Alkoksürühm (-OR). Eetrid, R´-O-R 3. Formüülrühm (-CHO). Aldehüüdid, R-CHO 4. Karbonüülrühm (-CO-). Ketoonid, R´-CO-R 4. Karbonüülrühm (-CO-). Ketoonid, R´-CO-R 5. Karboksüülrühm (-COOH), R-COOH karboksüülhape, hape 6. Alkoksükarbonüül (-COOR), R´-COOR Ester 7. Anhüdriid (-COOCO-), R´-COOCO-R 8. Karbamoüül- (-CONH2), R-CONH2 Amiid 9. Tsüano- (-CN), R-CN Nitriil 10. Nitro- (-NO2), R-NO2 Nitroühend NO3- +NAD(P)H + H+ NO2- + NAD(P)+ + H2O NO2- NO- NH2OH NH3 11
DnAe3AW25b Bensiinimootori tööpõhimõte. Õhu ja kütuse segu juhitakse põlemiskambrisse. Pärast selle kokkusurumist süütab selle säde, et segu süttiks, peab see olema kindla koostisega. http://www.youtube.com/watch?v=ikeUOtW Drkk Bensiini koostis. Bensiin koosneb: paljudest hargnevatest süsivesinikest – üle 500. Peamised süsivesinikud – alkaanid, tsükloalkaanid, areenid, alkeenid ja tsükloalkeenid. Hapnikuhendid: alkohol, eetrid jt. Kütuse detonatsioon. Kütuse ülikiire plahvatuslik põlemine. Bensiinimargid. Bensiinimargid: 95, 98. Lisandid: varem lisati bensiinile oktaaniarvu tõstmiseks antidetonaatoreid, mis hoiavad kütesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ja odavaim nendest on tetraetüülplii [Pb (C2H2)4]. R Bensiinilisandid. Lisandid: varem lisati bensiinile oktaaniarvu tõstmiseks antidetonaatoreid, mis hoiavad kütesegu põlemiskiiruse parajates piirides.
Sellele näitele toetudes saame väita, et suhkrud on tavaliselt paremakäelised (D-konfiguratsiooniga) ning aminohapped tavaliselt vasakukäelised (L-konfiguratsiooniga). Süsiniku aatom nelja asendajaga loob kõige tavalisema kiraalse tsentri. Struktuuriisomeerid ehk funktsionaalsed isomeerid on seotud erinevate partneritega. Struktuuriisomeerid erinevad teineteisest aatomite järjestuse poolest. Struktuuriisomeeriaasse kuuluvatel isomeeridel on erinev funktsionaalne rühm. Näiteks eetrid ja alkoholid: butaan-1-ool ja dietüüleeter OH O Stereoisomeeridel on molekulides samad aatomid ning aatomid seotud samade partneritega, kuid paiknevad ruumis erinevalt. Keerilisema struktuuriga molekulides esineb mitmeid kiraalseid tsentreid, tänu millele võib stereoisomeeride arv suureneda oluliselt. Näiteks kolesterooli võimalike stereoisomeeride arv on 256, sest selle molekulis on 8 kitaalset tsentrit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
