http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 http://et.wikipedia.org/wiki/Ahik%C3%BCte Ahjud, pliidid, kaminad Ahju[6], kamina[7] või pliidiga[8] saab kütta elu-, töö- või muid ruume ning sealjuures ei kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni. Tänapäeval on laiemalt levinud ahju või kaminaga ruumide kütmine. Kamina ja ahju tähtsaim erinevus on selles, et ahjul on soojamüür ning see püsib kaua soe, mistõttu pole seda vaja kütta tihemini kui kord ööpäevas. Pliidi peamine erinevus ahjust ning kaminast on see, et pliidi peal on võimalik ka sööki valmistada .
sügavus olema allapoole külmumispiiri Suitsulõõrid peavad olema kogupikkuses puhastatavad Vundament tehakse korstnast iga külje pealt vähemalt 10 cm laiem ja pehme pinnase korral vähemalt 30 cm Ahjude vundamendid on samad mis korstendel Kõikide küttekollete vundamendid peavad olema rangelt horisontaalsed. Kõik vundamendid tuleb katta hüdroisolatsiooniga Pliitide ja kaminate tehakse 30-40 cm paksust, kui vundament toetub pinnasele Pliidid ja kaminad võib teha ka puitpõrandale, v.a. Kaminad kui nende mass läheb suureks Välikaminate ja pliitide vundamendid tuleb samuti viia allapoole külmumise piiri Korstende ehituslik asend Korsten ehitatakse tavaliselt maja keskele või ka välisseina. Korstna lõõrid laotakse seintesse hoone ehitamise ajal Ühte lõõri võib juhtida samasl korrusel oleva ahjude või pliitide suitsud, kui nende korstnasse suubumise kohad peavad olema vähemalt 75 cm võrra nihutatud
Romaani stiil Karolina Toom Interjöör Väikesed ruumid, vähe valgust, väikesed aknad Ruumi valgustasid kaminad, õlilambid, küünlad Lihtsad mustrid, vähe mööblit Varasemad rohmakad mööbliesemed värviti üle, maaliti peale, kleebiti puule lõuend ja maaliti sinna Hilisemal ajal lisandusid nikerdused, raamkonstruktsioon Suur roll tekstiilil- padjad pehmendasid kõva mööblit, kangas varjas mööbli rohmakust, riputati seintele KIRST - Kõige levinum, erinevates suurustes. Kasutati pingi, laua, voodina, väiksemaid kohvritena
Hilisbarokk ja rokokoo Eestis 18. sajand Kadrioru loss ja Peeter I maja Versailles´st lähtutud paleearhitektuuri idee rakendamine Palee- ja pargiansambel Telgsümmeetriline: keskteljel paiknesid kõige tähtsamad ruumid, ülejäänud ruumid jaotusid mõlemale poole hoonetiibadesse peegelsümmeetria põhimõttel. Anfilaadsüsteem. Orvandimotiivi kastutamine dekooris. Vahtrast ja tammest musterparketid, peegeluksed, kaminad ja sini-valgete kahelitega ahjud. Sisustamine algusjärgus Lauad sarnanesid balusterjalgsete laudadega Seinad kaeti roheliste, triibuliste ja mustriliste kangastapeediga, mis kinnitati seina külge nikerdatud ja kullatud karniiside ning nurgadekooriga. Akende ette riputati rohelised ja valged eesriided. Kadrioru loss Sini-valgete Delfti piltkahtlitega ahi Kadrioru lossis Kadrioru loss Kadrioru lossi saal, 2000 a. Kadrioru lossi näitusesaal, 2000 a.
Mustad metallid Muststad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega,seejuures ise hävides.seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks.Kuna mustad metallid on suure tugevuse,jäikuse ning suhteliselt madala hinnaga kasutatakse neid üsna laialdaselt.Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks millele mõjub löökkoormus.suure kõvadusega,habras ning halvasti lõiketöödeldav on valgemalm. Teda kasutatakse detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agresiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil ...
Ohutus köögis Teemad Kütteseadmed Põletus Teravad esemed Põrutus Tuleohutus Kasutatud materjalid Kütteseadmed Ohtlikumad kütteseadmed on need, kus kasutatakse lahtist tuld (pliidid,kaminad,ahjud jne). · Riideid ei tohi kuivatada kütteseadmete peal või nende läheduses ega hoida mingeid muid põlevad materjale. · Kui köögis leidub kamin siis seal peab olema ees kindel klaas, mis blokeerib välja tulevaid sädemeid. · Lahtist küttekollet ei tohi järelevalveta jätta. · Kõik kütteseadmed vajavad hoolt. Kui on korsten,siis tuleb vajaduse korral koju kutsuda korstnapühkija. Kui korsten on pikemat aega puhastamata, siis on korstna
Veeimavus kaalu % u. 17 Savitellise klassikalised mõõtmed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Täistellis Kasutatakse viimistluskivina kandvates ja mittekandvates siseseintes Küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C Aiapostid Õõnestellis ja käsivormtellis Kasutatakse viimistluskivina kandvate ja mittekandvate välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. Kergtellis
1919 valmis Saksamaal kunstikool Bauhaus, oli moodsa kunsti kool. Sellest kujunes tähtis kunstikeskus, kus püüti arhitektuuri juhtimisel ühendada erinevad kunstiharud ühtseks tervikuks. Oli olemas ka mittefunktsionalistlik suund Frank Lloyd Wright (1867 - 1959) Lapsepõlves mängis koguaeg klotsidega ja arvati, et tast saabki arhitekt. Õppis Chicagos ühe tuntud arhitekti juures ja seejärel avas oma firma. Võttis kasutusele nurgaaknad ja suure elava tulega kaminad. Ühendas oma loomingus kivi, betooni ja klaasi. Oskuslikult ühendas looduse ja arhitektuuri. Väga palju projekteeris ühepereelamuid, need on ebakorrapärase kujuga, hästi liigendatud, et kõik ruumid saaks õhku ja valgust. Hilisematest teostest on omapärasem New Yorkis asuv Guggenheimi muuseum. Uusimat aega iseloomustavad ehitustööde kõrge mehaniseerimine, valmis detailide kasutamine, uudsed viimistlusmaterjalid. 20ndal sajandil uuenesid ka linnade planeerimise põhimõtted. 20
aastast augustis ja septembris avalikkusele avatud. MYSORE PALEE · Asukoht: Mysore India · Turistidel on lubatud külastada lossi, kuid nad ei tohi pildistada lossi seest. Kõik külastajad peavad jalanõud jalast võtma, enne paleesse sisenemist. CHÂTEAU DE CHAMBORD · Asukoht: Chambord Loir-et-Cher Prantsusmaa · See on teine kõige rohkem külastatud Château Prantsusmaal. Chateau de Chambord'is on 440 tuba, 365 kaminad, ja 84 treppi. Chateau ehitust alustas 1519 kuningas François I, et ta saaks jahti pidada lähedal metsas. SCHÖNBRUNNI PALEE · Asukoht: Viin Austria · Palees on 1441 tuba. on üks suuremaid turismiatraktsioonide Austrias ja Viinis. Palee ehitati 1696 ja 1712 aastate vahel keiser Leopolt I nõudel ja muutunud keiserliku suvelossi Maria Theresa. Palace Park pakub palju vaatamisväärsusi, nagu ka Privy aed - vanim loomaaed maailmas; labürint ja Gloriette'i
väikesele soojapidavusele ja kontrollimatule õhuvahetusele suured. Välisukse kaudu läheb ka välja sooja, kui uks lahti tehakse ja ülejäänud väiksemad soojus kaod on läbi akna ja põranda. Vana maja ventilaatoriks on ahi. Külm ja värske õhk siseneb aknapiludest ja hoone konstruktsiooni piludest. Piirded võimaldavad värske õhu sissepääsu, need pole eriti soojapidavad. Tänapäeval on erinevaid küttesüsteeme. Enamlevinud on puuküttega ahjud, pliidid ja kaminad. See on ka kõige odavam küttesüsteem, kuid ta ei ole kõige loodus sõbralikum. Uuemateks on maasoojuspumbad. Nende suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööjaotus. Soojuspumbas puudub soojuse tootmisel põlemisprotsess. Soojuspump on automatiseeritud. Maasoojuspumba puuduseks on suhteliselt suur alginvesteering. See nõuab suuremat krunti, kuhu see süsteem paigutatakse. Õhksoojuspump on põhikütteseade, mis kasutab soojuse tootmiseks välisõhus salvestunud päikeseenergiat
Neist võib saada surmava elektrilöögi. Kutsuge elektrik, kes kõrvaldab probleemid või annab nõu, mis järjekorras olukorda paremaks muuta. Pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett. Eemalda seade kiiresti vooluvõrgust ja kustuta seejärel leegid. Kõige ohutum vahend põleva elektriseadme kustutamiseks on E- märgistusega kustuti, sellega saab kustutada isegi pinge all olevaid seadmeid. Kõige ohtlikumad kütteseadmed on need, kus kasutatakse lahtist tuld ahjud, kaminad, pliidid. Ärge jätke tuld järelevalveta. Hooldage kütteseadmeid ja laske korstent regulaarselt puhastada. Puhastamata korstna siseseintele võib tekkida tuleohtlik tahmakiht. Kolm olulist kodukaitsjat on suitsuandur, mis annab häirega teada põlengust, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde, ja tulekustuti, mis on abiks suurema tulekolde kustutamisel. Suitsuandur on seade, mis reageerib põlemisjääkidele ning on mõeldud tulekahju
Õlivaha On linaõli baasil ning sisaldab karnauba vaha. Kasutatakse - puitpõrandad, trepid, mööbel, siseuksed Kantakse mitu kihti Töödeldud pind ei pragune, kestenda ega kooru. Sellega sobib töödelda ka pindu, mis asuvad kõrge niiskusesisaldusega ruumides (vannitoad, dussinurgad jne.). Telliseõli Valmistatud linaõlivärnitsa ja tärpentiini ja looduslike vaikude baasil Kasutuskohad - Vanad ja uued tellisest ja maakivist seinad, kaminad, truubid, ahjud jne. Värvitu Kuivamisaeg - õhukeselt pintseldatuna 1-2 ööpäeva. Mida on veel : Männitõrv Linaõli Tõrvalasuur Tärpentini-linaõli Tume/hele tõrvaõli Tööpinna õli Terrassi tõrvaõli Kiviõli Fassaadivaha Seinavaha Puiduõli Linaõlivaha Saunapeits Naturaalne värnits Põrandaõli Männitärpentin Õlivaha Vaiguõli Karnauba vesivaha NB!
aknad ja uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule. Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber. Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum. Järgnevalt valminud kooriosa teravkaarsed aknad esindavad gootikat. Samal ajal on püstitatud ka pikihoone seinad. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud Karja kirik: mõlemas on analoogilistes ruumides kaminad. Arvatavasti kasutati ruumi preestri eluruumina. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum. Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega. Võib oletada, et Valjalas töödanud meistrid tulid järgnevalt Kaarma võlve ehitama. Pikihoone on saanud oma ilme 15. saj
Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. Tiivulised geeniused valmistas 1723. aastal rootslane Salomon Zeltrecht, tema eestvedamisel ehitati peasaali ka dekoratiivsed kaminad. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem. Laemaaling kujutab Ovidiuse "Metamorfoosidest" tuntud lugu jumalanna Dianast ja jahimees Aktaionist, mis sümboliseerib Peeter I võitu Karl XII üle Põhjasõjas. Kadrioru lossi fuajees asub Milo Veenuse marmorkuju koopia, kuju valmistati 1858. aastal Itaalia marmorist ja kuju tegi Antonio Canova.
lr mis ei ulatu kttekoldes rohkem kui 4 m. Tuleohutuse tttu peab korsten katusekattest olema vhemalt 800mm ulatuses. Kttekolle on ehitise sees vi sellest vljaspool asuv seade millest pletatakse tahkeid, vedelaid vi gaasi ktuseid ja mis on hendatud ehitis suitsulriga. Mritud kttekolle on peamiselt tellistest ja mrdist koha peal mritud kttekolle milles vib ka olla tulekindlaid valmisosi sellised kttekolded on ahjud, pliidid, kaminad ja kpsetusahjud. Mrikivi on mrimiseks ettenhtud kivi , ksitsi tks sobiva suurusega tkk toode. Pletatud tellis on peamiselt toorainega savi sisaldusega massist pletades valmistatud keraamiline mrikivi. Tulekindel tellis on tavaliselt krgeima temeratuuri ja suuri temperatuuri muutusi taluv eri sordist ja lisaainetest pletades valmistatud keraamiline mrikivi. Mrt on sideaine titematerjali vee ja hu segu. Mrt vib sisaldad veel vrvi ja titeaineid Savimrt on peamiselt savilobist ja liivast mrt.
moodulid (K. MET A/S) Distantsklamber, kaablikarbik, kaablikaitse, kaabliredeli kandur, laekinniti, perforeeritud post, sidekaevukonsool, valgustikangur mastile, veopukk jne. (Leku Metall) Metalluksed, metallväravad, lukud, trellid, garaazväravav, võred, tarad (OÜ METTÜR) Saunaahjud, soojakud, laadimissillad, grillid, suitsuahjud, kaminad (Clemson OÜ) Katuse- ja seinaprofiilid, fassaadid, villakassetid, kergeseinarovid, kandeprogiilid, isaplekid, lumetõkked, vihmarennid, erinevad garniisit (HEK group OÜ) See on ainult väike näideosa metallist tehtud kaupu. Muidugi on tohutult palju firmasid ja ettevõtteid kes tegutsevad sel alal. Paljud firmad ekspordivad oma kaupu (Euroopa Metalli OÜ), nende klientideks on Euroopa juhtivad hulgimüüjad ja
kujutatud sinise värviga va. sümboolne sirp ja vasar . Mööbel natuke püüdis pilku oma kullakarva tooniga ja erksavärviliste istepehmendustega, iseenesest mööbel oli madal, justkui oleks sisustatud hoone Napoleonile. Isted olid madalal seepärast, sest nagu portreedelgi näha võis, jalad pidi olema naisterahval täielikult kaetud (sepad ei suutnud rauda Ziletiks taguda). Sisustest lummas mind kõige rohkem kaminad, mis oli elegantsete plaatidega kaunistatud ja püsis jalgade peal(meenutasid barokksambaid). Silma torkas, et väljast paistavad aknad gootilised ja ilutsevad, kuid seest nagu lihtsatel nõuka stiilis ehitistel, ainult praktiline tähendus . Maalide ekspositsioon muutus minu jaoks huvitavaks alles 3. Korrusel, kus tulid mängu realistlikud loodusekujutamised ja mere maalid, mis paraku ei olnud nii võimsad,
Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. Hiljem hakati tegema ka tsementkividest katust. Rajati juurde palju hooneid, sest inimesed tulid linnast maale ning seega oli vaja uusi rahvamaju ja koole. Majade sisekujundus oli küllaltki lihtne. Sisustust kaunistasid kappidele tehtud motiivid, mis olid lihtsad, aga kenad. Mööbel oli tugeva täiustatud kujuga. Põrandad olid kas lihvitud parkettist või linoleumist. Põrandaid katsid suured vaibad geomeetriliste mustritega. Kaminad olid ristkülikukujulised, julge astmelise profiiliga. Värvilahendustest kasutati julgeid värve nagu hõbedane, must, kroom ja must-valge. Valgustuses kasutati lampe kus naissoost kuju hoiab palli. Seinad olid tavalised ja dekoratiivide vabad. Värvimiseks kasutati tõeliselt säravat lakki. Kangastest kasutati tavalist valgust peegeldavat kangast või tavalist riiet metall niitidega. Sisekujundusse lisati ka silmatorkav maal või mõni kuju. 1920
17.10.2011 Leideni raekoda (1597--1603)) Arhitektuuri põhitunnused · Ordersüsteem · Sümmeetria · Loov arendamine · Väljapürgivus · Rustika · Kõnelev arhitektuur 48 17.10.2011 Interjöör · Väljendusjõulisuse kasv (nii maalikunsti kui ka plastika abil: sambad, nikerdportaalid, kaminad) · Maalingutega asuti ruumi illusoorselt muutma: dramaatiliselt avanev sein · Maalitud tekstiiliimitatsioon · Lae dekoreerimine · Ornament muutub fantaasiaküllaseks · Värvid ebaloomulikult kirkad Michelangelo Biblioteca Laurenziana Firenzes. Trepikoda. Alust. 1523 49 17.10.2011 Palazzo del Te lagi (1526-35) 50
läike ja muuta värvi *kõvadus sõltub töötlemisviisidest (kõvad- graniit; poolkõvad - marmor; pehmed- voolukivi) *tihedus eestis 1,9-2,9 g/cm3 *tugvust mõjutavad tegurid: stuktuur, mineraalide kuju, tihedus, poorsus *suure kulumiskindlusega on kivimid, mis sisaldavad kvartsi ja päevakivi (graniit) *soojapidavusvõime on halb *looduskive mõjutavad: välisjõud, õhk, temp, organismid KASUTUSALAD *vundamendid *seinad *põrandaplaadid, trepiastmed, aknalauad, kaminad *teedeehitusmaterjalid *betooni ja mördi täitematerjalid ____________________________________________________________ 4. EHITUSKERAAMIKA *üldjuhul savis põletatud tooted *keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena. kuumutamisel kasvavad pulbri osaksed ühtseks massiks. mida kõrgem temp seda enam kahanevad paakuvad osaksed *paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma ülepõlemise tunnusteta mass Keraamilsed materjalid: 1)tellis 2)kergkruus 3)email 4)kahhelkivi
Iseteadlikkus; Autoriteet; Iseenda Väärtuslikkuse Tunnetamine; Kaastunne. Feng Shui teie ümbruse jaoks See on tule, valguse, valgustatuse ja kuulsuse ala. 08/29/13 TUULIKI VUKS 16 Soovitused: *kõik, mis on punast ja muud tulevärvi; *küünlad ja valgustid; *kõik, mis näitab, kes me oleme; *autasud või artiklid millegi kohta, mida me oleme korda saatnud; *pildid inimestest ja loomadest, kuna inimesi ja loomi peetakse tuleks; *kaminad või tule sümbolid; *kõik, mis on kolmnurkne või koonilise kujuga. 08/29/13 TUULIKI VUKS 17 Suhted, Abielu, Armastus Tähendus: Abielu ja Armastus; Saamine ja Vastuvõtmine; Toitmine; Kohanemine; Tingimusteta Leppimine; Emalik hoolitsus. Feng Shui teie ümbruse jaoks Siit saab ehitada üles suhteid ja partnerlust. 08/29/13 TUULIKI VUKS 18 Soovitused: *asjad, mis sümboliseerivad teile mingit suhet;
Algselt veidi kallis pilet tundub nüüd liigagi odav. Meenuvad kõrged laed ning meeletult palju nikerdusi. Kuna ka Kadrioru loss pole puutumatu siis on teravalt tunda ruume, mis on ümber tehtud ning ruumid mis on säilinud peaaegu algsel kuju. Peamised muutused tehi ajal, mil hoone kuulus Eesti presidendi revidentsiks, minule on mõistuse vastane mõelda, miks nii stiilipuhast ning kaunist hoonet hakata muutma mugavuse pärast. Suurt vaatemängu pakkusid laemaalingud ning kaminad. Samuti hiiglaslikud maalid, mis on muidugi muuseumi lisatud. Kuna ka minu enda kodukohas on kauniks tehtud mõis ning kirik, siis alles Kadrioru lossis mõistsin lõplikult barokk ajastu arhitektuuri ning selle võlu. Olgugi et Eestisse jõudis vaid üks osa sellest andis arhitekt väga selge käega edasi barokilikku suursugusust ning täidlust ja üllatus momente. Mind üllatas kui suur paistis Kadrioru loss välja seest poolt, väljas paistab ta isegi väiksem.
uksekaar osutuvad aga veel romaani stiili mõjule. Ilmselt on pärast vundamentide mahamärkimist kõigepealt ehitatud käärkamber. Nii suudeti suhteliselt hõlpsasti rajada vähemalt üks tulekindel kiviruum. Järgnevalt valminud kooriosa teravkaarsed aknad esindavad gootikat. Samal ajal on püstitatud ka pikihoone seinad. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud Karja kirik: mõlemas on analoogilistes ruumides kaminad. Arvatavasti kasutati ruumi preestri eluruumina. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum. Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega. Võib oletada, et Valjalas töödanud meistrid tulid järgnevalt Kaarma võlve ehitama. Pikihoone on saanud oma ilme 15. saj. I poolel, mil see võlviti kahelööviliseks. Nii saledad
Et liha ei jääks varda külge kinni, määrige vardaid toiduõli või küüslauguga. Tänapäeval on olemas palju erinevaid grille: · Söegrill · Kuppelgrill · Kohvergrill · Lahtised grillid · Grillvann · Gaasigrillid · Kohvergrillid · Elektrigrill · Lauagrill · Kontaktgrill · Plaatgrill On ka grille mis on valmis ehitatud , ning neid ei saa liigutada, transportida (salamandrid,kaminad). On ka ühekordseid grille ning grillpanne. Küttematerjaliks sobib grillsüsi, grillbrikett , päevalillekoore brikett, lehtpuud ning majapidamisgaas. Süütamiseks sobib väga hästi süütevedelik, süütetabletid, söestarter või lõõts. Erinevad grillimistarvikud: Grilltangid, grillvardad, grilltikud, pintsel moppimiseks, grillhari ja määrimisplaat,, grillrestid Grilli puhastamine: Enne kasutamist määri grillrest õliga, puhasta grill niipea kui võimalik,
2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte.............................................................................................7 1.3.1 Keskküte...........................................................................................................
Mõnes kindluses oli köögis säilitanud sama struktuur, kuid töölised olid rangelt eraldatud nooblitest, neile olid ehitatud eraldi spiral kivitrepid, et toitu ülemistele korrustele toimetada. Säilinud näide sellisest keskaja köögist, kus oli tööliste trepikoda on Sotimaal Muchalls'i Kindluses. Jaapani kodudes muutusid tol ajal köögid eraldi ruumideks peahoones. Korstna tekkimisega, liikus tulekolle ruumi keskelt ühe seina äärde ja ehitati esimesed kivi- ja- mördi kaminad. Tuli süüdati ehitise tipus ja all oli võlvkelder puidu säilitamiseks. Potte, mida varem kasutati, hakati asendama rauast, pronksist või vasest valmistatud pottidega. Temperatuuri kontrolliti potti tulele lähemale, kaugemale, kuumaalusele või kuumadele sütele asetades. Lahtise tule kasutamine nii söögivalmistamiseks, kui ka soojaallikana oli riskantne. Sageli toimusid tulekahjud, mis laastasid terveid linnu.
*Selleks, et hoiduda õnnetustest tuleb jälgida, et kodumasinad oleksid töökorras! *Kui miski läheb rikki, siis peab seda parandama elektrit tundev inimene! *Kui elektriseade süttib, siis tuleb see koheselt seinakontaktist välja tõmmata. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb elektrikilbist lülitada välja kaitsmed (või vanemates majades keerata välja korgid). Kütteseadmed. Kõige ohtlikumateks kütteseadmeteks on need, kus kasutatakse lahtist tuld ahjud, kaminad, pliidid jne. Selleks on nende järelvalveta jätmine, nende lähedal põlevate materjalide hoidmine (ka riiete kuivatamine), nende hooldamata jätmine jne. *Lahtist küttekollet ei tohi järelevalveta jätta! *Kamina kasutamisel peab sellele olema ette pandud spetsiaalne sädeme püüdmise võrk! *Kütteseadmete peal või väga lähedal ei tohi kuivatada riideid ega hoida mingeid muid põlevaid materjale! * Kütteseadmed vajavad pidevat hoolt
kuumus ja suits ning millega kaasneb varaline või muu kahju. Spetsiaalseteks kolleteks on ahi, kamin, grillimise alus, lõkkekoht ja muud sellised kohad, mis on selleks eraldi valmistatud ning kuhu tehakse tuli meelega. Kõik spetsiaalsed kolded peavad vastama mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju. Kütteseadmed. Kõige ohtlikumateks kütteseadmeteks on need, kus kasutatakse lahtist tuld ahjud, kaminad, pliidid jne. Selleks on nende järelvalveta jätmine, nende lähedal põlevate materjalide hoidmine (ka riiete kuivatamine), nende hooldamata jätmine jne. Selleks, et vältida tulekahju teket, on kõige tähtsam teada ja järgida tuleohutusnõudeid. Selleks, et õnnetusi ennetada, peab oskama ette näha neid tekitada võivaid olukordi ja tingimusi. Suurem osa kõigist tekkinud tulekahjudest on siiski tingitud inimese hooletusest ja hoolimatusest.
mis oli üks tsistertslaste arhitektuuri lemmikmotiive. Ainulaadsena Eestis kulges kooriosas välisseinal räästakarniisi all lai maalitud punase - sinisevärviline ornamentaalne friis, mis on osaliselt säilinud hiljem teise korruse saanud käärkambri katuse varjus. Algsed võlvid on säilinud ainult käärkambris ja kooris. Ehitusjäljed näitavad, et käärkambri teine korrus on hilisem. Eeskujuks on siin olnud Karja kirik: mõlemas on analoogsetes ruumides kaminad. Arvatavasti peeti silmas võimalust majutada üle Gotlandi saabuvaid palverändureid. Et kasutada Kaarma kiriku käärkambri teist korrust sõltumatult kirkus toimuvast, ehitati sellele ka omaette sissepääs puittrepiga, mis on rekonstrueeritud viimaste aastate ennistustööde käigus. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Arvatavasti toimus peatselt, pärast kiriku valmimist, katastroof. Vundament ei vastanud võlvide
võimalikult sooja õhkkonna, kindlasti on võimalik seda teha tänapäevaselt, ilma plastikut kasutamata. Soojad materjalid nagu puit sobivad selleks ideaalselt. Ruumid olgu õdusad ja valgusküllased, mitte liiga avarad, vaid et pigem tekiks tunne, nagu viibides "koopas". Jubedate ja külmade ruloode asemel olgu kaunitest kangastest kardinad, mis sätitud nii, et loovad lausa kuningliku õhkkonna. Põrandatel suured, võimalik et idamaade hõngulised vaibad, siin-seal mõned kaminad. Seinast-seina kaetud tohutute raamaturiiulitega ja ülemistelt riiulitelt raamatute kättesaamiseks nn ratastel redelid. Mõistan, et ma ei loo raamatukogu korrashoiuks just kõige ideaalsemaid tingimusi kuid see polegi mõni kiirsöögiputka, kus on tähtis et põrandad oleks kergesti ligipääsetavad ja puhastatavad. Raamatukogus peab kindlasti olema hea ventilatsioonisüsteem, mis on märkamatult vaikne. Liiga
võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). 32. Täissavitelliste põhilised kasutuskohad Täistellis VTT ja FTT Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. 33. Õõnsavitelliste põhilised kasutuskohad VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta
Aknad ja uksed kui fassaadi olulised komponendid rõhutavad restaureerituna nii hoone ajaloolist kui materiaalset väärtust. Kunagistest fassaadielementidest võib olla säilinud jooniseid arhiivides, mis suurel määral hõlbustab hoone ajaloolise ilme ennistamist. Olemasolevate detailide arhitektuuriajalooline väärtus ning säilitusvajadus tuleb enne ehitustöödega alustamist muinsuskaitsel ja restaureerijail hinnata lasta. Seega on oluline inventeerida vanad ahjud, kaminad, aknakremoonid, uksehinged, käepidemed jms. Sageli on vanu detaile võimalik stiilselt kasutada uues interjööris. Juhul kui mõnda vana eset ei vajata, tuleb alati arvestada, et meie ametil võib olla huvi selle kasutamiseks mõne teise mälestise juures. Tihti võib probleemiks kujuneda tuletõrje- ning muinsuskaitsenõuete vastuolu. Sel juhul on mõtet esmalt tutvuda konkreetsete tuleohutusnõuetega ning seejärel, koostöös muinsuskaitsjatega, leida optimaalseim lahendus.
Kütmiseks sobivad puud peavad olema kuivad. Märgades puudes sisalduv niiskus rikub nii küttekollet kui korstnat. Igasuguse puidu, nii märja kui kuiva põlemisel tekib jahtunud suitsust nõgi ehk kreosood. Kui lõõrikive ei puhastata, võib kreosoodijääk süttida, lisaks söövitab see lõõrikive. 9 [H1] VANA TELLISAHJU VÕI SOEMÜÜRI PINNAKATMINE Aastakümnetes määrdunud ja tumenenud tellisahjud, kaminad või soemüürid tunduvad sageli ajast ja arust. Paljudes kodudes või saunades on need aga hea tõmbega ja ka siin pole ainsaks võimalikuks noorenduskuuriks lammutamine. Lihtsaim viis on kasutada Serpo tasandussegu, mis on mõeldud betoon- ja tellisseintele. Segu võib poest valida ka värvilisena, et uus kate olemasoleva ruumiga hästi kokku sobiks. Kui tellistest ja vuugitud ahjusein soovitakse täiesti sirgeks krohvida, tuleb pind esmalt siledaks
epokate jne). Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu. WEBER.VETONIT RFF Kiiresti kivistuv, suure nakketugevuse ja elastsusega plaatimissegu, mis sobib plaatide paigaldamiseks nii tavaoludes kui ka probleemsete aluspindade korral: vana keraamiline plaan, PVC, värv, klaas, metall, puit jne. Sobib ka köetavate pindade (ahjud, pliidid, kaminad) plaatimiseks ning probleemsetele aluspindadele nakkekihi tegemiseks. Sobib sise- ja välistingimustesse ning märga ja kuiva ruumi. Kulunorm: 3-4 kg/m² Kuivamisaeg: 4-8 tundi Pakend 15 kg 3. Isetasanduvad segud Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiiremaks. Valida on kahe segu vahel: peentasandussegu kuni 30 mm kihi valamiseks ja jämetasandussegu kuni 100 mm kihi valamiseks. MAXIT ABS 148
Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui kuuma veega, sest kohvis sisalduv rasv jääb nahapinnale püsima. 68° C vesi tekitab lapsel sügava põletuse 1 sekundiga. • Leek, plahvatused – tulekahjud, lõkked, grilliplahvatused, plahvatavad vedelikud, pulbrid. • Kontaktpõletus – triikraud, kaminad, radiaatorid, pliidiuksed, mootorite osad, saunakeris. Keemiline põletus: • Kontsentreeritud happed – akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas. Tekib kuiv nekroos. • Kontsentreeritud alused ehk konts. leelised (seebikivi, värske betoon). Tekib märg nekroos. Aluselised ained reageerivad naharasvaga ning reaktsioon on kestev ja tekib söövitus. • Toksiliste taimede mahlad – ülane, karuputk.
karastusahjus sulamispunktini kuumutatud ja seejärel kiiresti maha jahutatud. Selle tulemusena muutuvad mõned klaasi omadused ja struktuur, kuid säilivad näiteks peegeldus- ja paisumisomadused. Karastatud klaas on kuni viis korda tugevam kui tavaline sama paksusega klaas ja talub hästi kuumust. Kuumustaluvus (kuni temperatuurini 275°C) tähendab, et karastatud klaas sobib hästi kasutamiseks kuumades keskkondades nagu näiteks saunad, pliidid, ahjud ja kaminad. Karastamine muudab klaasi struktuuri nii, et kui klaas peaks liigse surve tagajärjel purunema, ei teki teravaid lõikeservadega klaasikilde vaid klaas laguneb väikesteks ümaramateks tükkideks. See vähendab oluliselt lõikehaavade tekkimise ohtu. Karastatud klaasi tugevus sõltub klaasi paksusest, servade töötlusest ja sellest, kas klaasis on avasid. Karastatud klaas sobib kohtadesse, kus on oluline turvaklaasi kasutamine. Muuhulgas kasutatakse karastatud klaasi
elav liigendus, mis rõhutab juugendile omast asümmeetriat. Uhke torn teeb ehitise tõeliselt suursuguseks ja veel kindluslikumaks muudab hoonet selle väiksed aknad, mis lasevad domineerida seinapinal. Juugendi veidi liialdav ja vanaaegne stiil avaldub ka interjööris. Madalalt võlvitud trepihall on ühtaegu nii keskaegne kui pehmelt juugendlik. Maja oli tollal ka sisseseadelt väga kaasaegne: lossis oli ka keskküttesüsteem. Siseruume täiendavad tumedast kivist plaatidega kaminad. Hoone tegutseb praegusel ajal hotellina ning on väga populaarne koht pulmade korraldamiseks, hotellis on kokku 32 hotellituba. Mõisa ajaloolisust on maksimaalselt rakendatud ka tänapäeval: hotelli toad kannavad endiste elanike eesnimesid: lossi peasaal on Hugo saal, tema naise nime kannab restoran (Anna Sophie). Funktsionalism Tammekannu villa 1932. aastal projekteeris soome arhitekt Alvar Aalto tammekannu villa. Aalto projekteeris
Selle tulemusena muutuvad mõned klaasi omadused ja struktuur, kuid säilivad näiteks peegeldus- ja paisumisomadused. [4] Sellise protseduuriga muudetakse klaas paindele ~ 5 korda tugevamaks kui tavaline klaas. [5] Karastatud klaas on kuni viis korda tugevam kui tavaline sama paksusega klaas ja talub hästi kuumust. Kuumustaluvus (kuni temperatuurini 275°C) tähendab, et karastatud klaas sobib hästi kasutamiseks kuumades keskkondades nagu näiteks saunad, pliidid, ahjud ja kaminad. Karastamine muudab klaasi struktuuri nii, et kui klaas peaks liigse surve tagajärjel purunema, ei teki teravaid lõikeservadega klaasikilde vaid klaas laguneb väikesteks ümaramateks tükkideks. See vähendab oluliselt lõikehaavade tekkimise ohtu. Karastatud klaasi tugevus sõltub klaasi paksusest, servade töötlusest ja sellest, kas klaasis on avasid. Karastatud klaas ei ole tavalisest klaasist tugevam klaasi servades ja on eriti nõrk klaasi nurkades
Seda kõike täiendas veel heiteplatvorm. Esimese korrus oli ehitatud laoks. Aluses paiknes ka sissepääs torni esimesel korrusel. Siin puudusid laskeavad, oli vaid kitsuke valguse ja õhupilu. Laskemoon vinnati kõrgematele korrustele läbi kuppelvõlvide tippudesse jäetud avade plokiseadeldise abil. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. Suurtükid paiknesid laskeavades. Nende kergemaks käsitsemiseks tehti algselt laskeavade põrandad astmelised. Korrustel paiknesid kaminad, kust sai süüdet suurtükkidele ja mille paistel sõjamehed võisid end soojendada. Suuresti muutsid Kiek in de Köki ilmet 16. ja 17. sajandil toimunud ümberehitused. Ingeri bastioni rajamisega torni lõunapoolsele küljele jäid kaks alumist korrust bastioni murdkeha sisse. Pääsuks bastionile raiuti kolmanda korruse lõunaseina endise laskeava kohale uus uks. Ehitati ümber trepistik. Neli ülemist korrust kohandati suurtükkidele, mis asetsesid rataslafettidel
praguneda). Põletustemperatuur telliste puhul on 900...1000'C ja mitmesuguste fajansstoodete puhul 1250...1300'C.Põletamise aeg sõltub toote massiivsusest ja toorainest. Telliseid põletatakse 1,5...2 ööpäeva. 34. Too välja täistellistele ja auktellistele kasutuskohti Täistellis- Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis(õõnestellis, kärgtellis) Tähistused FAT ja VAT: VAT- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis-või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte,sh ka külmas osas, ladumiseks 13
Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranžid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Üle põletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad (VTT,FTT) -peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; -küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks -Ainult sisetöödeks. Kasutuskohad(tellis tähistusega PTT) - Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks -Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis -Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda - Ainult sisetöödeks. *Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. VAT kasutuskohad-
romantilist juugendit. Eliel Saarinen: Krediidipanga maja Pärnu mnt1912 - Omapärane katusekuju, ornamendid. Aleksei Bubõr + Nikolai Vassiljev (Peterburi): Tallinna Saksa Teater 1906-10 Osad mõisaid võib nimetada osaliselt juugendisse kuuluvaks- eestile omane geomeetriline juugend - Jäneda mõis 1915 Rohkem juugendlik on Otto Wildau Taagepera mõis 1907-12 Iseloomulik: kindluse arhitektuur, tohutult kõrged katused ja pehmed üleminekud. Juugendit iseloomustavad detailid- kaunistatud kaminad, uksed, dekoor. - Juugenduks Tartus Kastani tn Raudbetoon Video - Ajavaod: Lennukikuurid koorikutega Oli vaja suure sildega ja kõrgeid ruume, seega oli raudbetoon vajalik. Kasari sild 1904 Eesti esimene raudbetoon sild, omaaja suursaavutus Arved Eichorn: Kuradisild Tartus 1913 Historitsism, rahvusromantism. 2 suunda : üks kopeeris läänelikke stiile ja keskendus renes ja gootika, teine oli tarbekunsti esile tõstev suund (esindajad puitpitsiga hooned)
lastud uksest välja. Saviahjusid on Eestist leitud väga vähe, kuid neid on ka kaevamistel väga raske avastada, kuna neist jääb järele vaid 10-15 cm paksune savikiht ning savilaike on kultuurkihis mitmesuguseid (alati ei pruugi nad olla aga ahjuga seotud). Savist umbahi oli u 1.80 m pikk ning 1.10 m lai. Sellist ahju tehti nii, et võeti pajuvitsad ning pandi teineteiselt poolt maasse, moodustus kaarjas sõrestik ning seejärel hakati seda saviga määrima. Kaminad ilmuvad 14. sajandi lõpul linnamüüri tornidesse, kus nad üheltpoolt soojendasid, kuid neid oli ka linna kaitsmisel vaja. Keskaegsetes linnades kaminaid üldjuhul ei leidunud. Konkreetseid näiteid linnahoonetest ei ole teada, kuigi keskaja lõpul neid siin-seal oli. Hüpokaustahjud on paiknenud hoonete keldriruumides ning Eestisse jõudsid nad ilmselt 13. sajandi paiku. Enamik on leitud siiski 14.-15. sajandist. Eestipäraselt võib neid ahjusid nimetada ühkkütteahjudeks
Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). 18. Savitellised- täistellis, auktellis, porotherm kärgplokid Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes, küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade ja teiste elementide ehitamiseks. Ainult sisetöödeks. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. Tihedus on 1500kg/m3, keskmine survetugevus 35N/mm2, külmakindlusklass F2 (tsüklid 100). Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist.
Üldine põhimõte on, et igal koldel on oma lõõr, ka ventilatsioonilõõrid on igal ruumil eraldi. Korsten on sale konstruktsioon ja vajab püstiseismiseks horisontaalset tuge, korsten tuleb laduda koos muude seinte ja lagedega. Skeem Korsten hoones Puitlagede puhul tuleb korsten eraldada puitkonstruktsioonidest betoonist (või tulekindlast materjalist) katikuga. Korsten peaks olema katusest väljas Kolded Põhiliselt on mitmesugused kolded kasutusel elumajades pliidid, ahjud, kaminad, väikekatlad. Soojusvahendaja konstruktsiooni kuulub tulekolle, suitsukäigud ja seinakonstruktsioon. Tulekolle Tulekolle laotakse üldiselt punasest tellisest. Ahjudes ja kaminates on soovitav kolde sisemise voodrina kasutada samottellist ( ¼ kivi). Ahjudes laotakse tulekolde lagi võlvina. Suitsukäigud on põhilisteks soojusvahendus kohtadeks. Iga kolle peaks võimaldama mingil määral soojust salvestada. Pliitidel kasutatakse soojuse salvestamiseks soojamüüri (truupi). Soojamüürid
Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. 18. Savitellised täistellis, auktellis, samotttellis, porotherm kärgplokid Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. VAT kasutuskohad viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks.
1. Õhk massiga
omavahel näiteks hoone seinad Mitmekihilise seina kihtide G1 ruumalaühiku kohta
ja vahelaed, kui nende side omavaheliseks sidumiseks soojeneb koldes ja paisub-
pole küllaldane. Nad hoiavad kasutatakse nii üksikuid ruumalaühiku massiks
konstruktsioone koos ka kui sidemeid (ankruid) kui ka kujuneb G2(
Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu. WEBER.VETONIT RFF Kiiresti kivistuv, suure nakketugevuse ja elastsusega plaatimissegu, mis sobib plaatide paigaldamiseks nii tavaoludes kui ka probleemsete aluspindade korral: vana keraamiline plaan, PVC, värv, klaas, metall, puit jne. Sobib ka köetavate pindade (ahjud, pliidid, kaminad) plaatimiseks ning probleemsetele aluspindadele nakkekihi tegemiseks. Sobib sise- ja välistingimustesse ning märga ja kuiva ruumi. Kulunorm:3-4kg/m² Kuivamisaeg: 4-8 tundi Pakend 15 kg 3. Isetasanduvad segud Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiiremaks. Valida on kahe segu vahel: peentasandussegu kuni 30 mm kihi valamiseks ja jämetasandussegu kuni 100 mm kihi valamiseks. MAXIT ABS 148
punased, pruunid või oranzid.Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm.Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.Veeimavusmax 11%. Keskmine survetugevus 45N/mm2. Külmakindlusklass F0, tihedus 2100kg/m3. Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks
21. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, porotherm kärgplokid Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. FAT kasutuskohad- Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks
annaabi.ee 
