Pulbrid Pulbrid osakeste suurus 100+500m; puistematerjalidel >500 m ja tolmus 10-30 m Pulbrilise keha tugevus oleneb autoadhesioonist, molekulaarjõududest, elektrilistest jõududest ja kapillaarjõududest. Hüdrofiilne pind märgub paremini kui hüdrofoobne pind. Kui pind on hüdrofoobne, siis on võimalik süsivesinikega võimalik tõrjuda vesi pinnalt ära. Kõik metallide puhtad pinnad on hüdrofoobsed, peale korrosiooni tekkimist muutub pind hüdrofiilseks. Autoadhesioon osakeste iseeneslik omavaheline liitumine. Molekulaarjõud osakeste vahel tüki sees Elektrilised jõud tingitud laengute omavahelisest mõjust Kapillaarjõud mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku Pulbrite omadused jaotatakse 3 gruppi: I grupp: keemiline koostis, struktuurne koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste
Pulbrid Pulbrid osakeste suurus 100+500m; puistematerjalidel >500 m ja tolmus 10-30 m Pulbrilise keha tugevus oleneb autoadhesioonist, molekulaarjõududest, elektrilistest jõududest ja kapillaarjõududest. Hüdrofiilne pind märgub paremini kui hüdrofoobne pind. Kui pind on hüdrofoobne, siis on võimalik süsivesinikega võimalik tõrjuda vesi pinnalt ära. Kõik metallide puhtad pinnad on hüdrofoobsed, peale korrosiooni tekkimist muutub pind hüdrofiilseks. Autoadhesioon osakeste iseeneslik omavaheline liitumine. Molekulaarjõud osakeste vahel tüki sees Elektrilised jõud tingitud laengute omavahelisest mõjust Kapillaarjõud mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku Pulbrite omadused jaotatakse 3 gruppi: I grupp: keemiline koostis, struktuurne koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste
horisontaalselt või vertikaalselt. Difraktogramm on peegeldunud röntgenkiirte intensiivsuse üleskirjutis röntgenkiirte langemisnurga suhtes. 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste.: Puistematerjal on materjal, mille osakeste läbimõõt on >500m ja pulbritel 100-500m, tolmul =<30m. eripind on osakeste oinnasuurus (pinnad: sise ja välis). Poorid jaotatakse d järgi: makropoorid>50nm, mesopoorid 2-50 nm ja mikropoorid <2 nm. Autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaar (van der Waalsi ja kohesiooni jõud), elektrilised (tingitud laengute omavahelisest mõjust), magneetilised, kapillaar (mõjuvad siis kui pulbris on vedelikku), ja mehaanilisedjõud. Agregaadiks nimetatakse nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit. Aglomeraadiks nimetatakse tugevate sidemetega osakeste kogumit. Mõlemad tekivad autoadhesiooniteel
(faasist). Aine osakeste suurus 0,1m Käitumise seaduspärasused: Temperatuur temperatuuri tõstmisel tahked ained kas lähevad üle vedelasse ja gaasilisse olekusse, ainult vedelasse olekusse, ei saa üle viia vedelasse ega gaasilisse olekusse, sest nad lagunevad kaheks või enamaks muuks aineks. Rõhk rõhk ei mõjuta tahkeid aineid. 20. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist ? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Klassifikatsioon:
Temperatuuri muutmisel on võimalik muuta ka elektrijuhtivust (paljudel tahketel ainetel ja materjalidel elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel kasvab, samas metallidel temperatuuri tõustes elektrijuhtivus väheneb) ning osakeste vahelist sidemete tugevust. Rõhk oluliselt tahkiseid ei mõjuta, ent näiteks gaase on võimalik vastava rõhuga vedeldada. 21. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist ? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus >500 m
Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 µm. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10- 30µm. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); *sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind); *üldine eripind (sisemine ja välimine kokku). Eripinnad on koos suurusega pulbrite olulisimad näitajad. Klassifikatsioon läbimõõdu järgi: makropoor >50 nm; mesopoor 2 50 nm; mikropoor < 2 nm; Autoadhesioon osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhj molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum Aglomeraat tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temp-l (difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas
Temperatuuri muutmisel on võimalik muuta ka elektrijuhtivust (paljudel tahketel ainetel ja materjalidel elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel kasvab, samas metallidel temperatuuri tõustes elektrijuhtivus väheneb) ning osakeste vahelist sidemete tugevust. Rõhk oluliselt tahkiseid ei mõjuta, ent nt gaase on võimalik vastava rõhuga vedeldada. 21. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid(mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid: killustik, kruus, liis; suurus > 500 m
Ühtlasi on võimalik määrata ka kuni kuuest ainest koosneva segu täpset koostist. Hästi kristalliseerunud aine refleksid on kõrged ja sihvakad ning baasjoon peaaegu sirge. Röntgenamorfsete ainete korral on difraktogramm aga segane ning kindlaid reflekse pole näha. 19. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? a. Pulbrid ja puistematerjalid on tahketele materjalidele iseloomulikud eksisteerimise vormid. Pulbri osakeste suurus on 100-500m (nt. tsement, jahu), puistematerjali osake on >500 m (nt
Agregaat Nõrgalt seotud osakeste kogum (jahuklimbid kastmes). Jahvatamise teel saab. Algomeraat tugevalt seotud osakeste kogum. Tekib kuumutamisel või rõhu all agregaatidest. (klinkertellis) Pulbrite koostis suuruse järgi · Sõelumise teel · Mikroskoopia · Sedimentatsioon settimiskiiruse järgi. Pulbrite fraktsiooniline koostis I grupp Keemiline koostis, struktuuri koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp Pulbri kui terviku omadused frak. koostis, osakeste pakkimise tiehdus, tugevus tõmbele, takistus nihkele. III grupp Pulbri tehnilised omadused. 21. Röntgenfaasi analüüsist saadav info · Kas tegemist on amorfse, kristallilise või nende segulise ainega · Millised kristallained on uuritavas proovis · Võre parameetrid (a,b,c) Proov on pulbriline või lihvitud pinnaga. 22
Temperatuuri muutmisel on võimalik muuta ka elektrijuhtivust (paljudel tahketel ainetel ja materjalidel elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel kasvab, samas metallidel temperatuuri tõustes elektrijuhtivus väheneb) ning osakeste vahelist sidemete tugevust. Rõhk oluliselt tahkiseid ei mõjuta, ent näiteks gaase on võimalik vastava rõhuga vedeldada. 20. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine või materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutusel. Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus>500µm
kompaktsel kujul; koosn osakestest d=100-150µm, puistematerjali d>500µm, tolmmaterjal d<30µm Pulbreid isel: a)fraktsioonilise koostisega osakeste järgi; b)reaktiivse koostisega tiheduse järgi (erijuhul); c)eripinnaga pinna suurus massi ühiku kohta. Eripind on pulbrite korral osak-te pinna suurus massiühikus (m2/g). Pulbriliste materjalide klassifikatsioon: a)makropoor >50nm; b)mesopoor 2-50nm; c)mikropoor <2nm. Pulbrilise keha tugevus sõlt: 1)Autoadhesioon - osakeste iseeneslik omavaheline liitumine; 2)molekulaarjõud - Van der Waalsi ja kohesioonijõud tüki sees, 3)elektrilised, magnetilised, 4)kapillaarsed 5)mehh.jõud. Agregaat on nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum N:kastmes jahuklimbid; põhjustatud pindpinevusest ja adhesiooni-jõududest. Aglomeraat on tugeva sidemega kogum, tekib kuumutamisel või surve all agregaatidest; eristat. sise- ja välispinda N:klinkertellis; osadeks saab uuesti teha jahvatamise teel
· Pulbrid 100-500m, · Puistmaterjalid - >500m, · Tolm 10-30m. Agregaadid nõrgad kehad, nõrkade sidemetega, kergesti katkevad. Aglomeraadid tugevad kehad, tugevate sidemetega, lõhkuda pole võimalik. Pulbrid: kips, kriit, jahud, tärklis, portlandtsement. Puistematerjalid: kvartsiliiv, killustik, kiviliiv. Tolm: savid, saviosakesed. Kodutolm: kristalsed kvarts, kaltsiit, dolomiit, amorfsed nahaosakesed ja tektsiiliosakesed. Pulbrilise keha tugevus sõltub: · Autoadhesioon osakeste iseeneslik liitumine, · Molekulaarjõud, · Elektrilised jõud, · Kapillaarjõud. Granuleerimine suhteliselt tugevate pulbriliste kehade moodustumine vee polaarsete molekulide toimel. Poorid pulbrilistele kehadele iseloomulikud augukesed osakeste vahel ja sees (avatud, suletud, läbitavad) · Mikropoor - <1 nm, · Mesopoor 2-50 nm, · Makropoor - >50 nm. Poorsus avatud pooride mahu ja üldmahu suhe.
kristallaine omab ainult sellele ainele omase d väärtuste komplekti. 17. Puistematerjal on materjal, mille osakeste läbimõõt on >500mm. Pulbrite osakeste läbimõõt on 100-500mm. Pulbriliste materjalide puhul eristatakse eripindu:1) üldine eripind – välispind+ sisepind; iseloomustatakse m2/l; 2) sisemine eripind – pooride pind. Poorid jaotatakse läbimõõdu järgi: a)mikropoor <1nm; b)mesopoor 2-50nm; c)makropoor >50nm. Pulbrite autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaarjõud (van der Waalsi ja kohesiooni), elektrilised jõud (on tingitud laengute omavahelisest mõjust), kapillaarjõud (mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku, agregaadi tekkeks vajalik), magneetilised jõud ja mehaanilised jõud. Agregaadiks nimet. nõrkade sidemetega primaarsete osakeste kogumit; neid on võimalik suhteliselt lihtsalt lõhkuda kasutades meh. segamist või ultraheli. Aglomeraadid tekivad
Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 m. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10- 30m. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); *sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind); *üldine eripind (sisemine ja välimine kokku). Eripinnad on koos suurusega pulbrite olulisimad näitajad. Klassifikatsioon läbimõõdu järgi: makropoor >50 nm; mesopoor 2 50 nm; mikropoor < 2 nm; Autoadhesioon osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhj molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum Aglomeraat tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temp-l (difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud) [näit: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid];
annaabi.ee 
