Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? Faasid on aine erinevate omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut. Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise Mis on siirdesoojus? Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. Mida nim. aurumiseks? Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse faasi.Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse faasi. Mida nim. sulamiseks? Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist vedelasse faasi. Mida nim. sublimatsiooniks? Sublimatsiooniks nim. aine üleminek tahkest faasist gaasilisse faasi.Mida nim. härmatumiseks? Härmatumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse faasi.Mida nim
8. Mis on kondenseerumine? Kuidas tekib udu? Kondenseerumine on aine muutus gaasilisest olekust vedelikuks. Päeval päike soojendab maa soojaks. Õhtul, kui päike loojub läheb õhk külmaks. Soe õhk hakkab maa pealt auruma ja saab kokku külma õhuga. 9. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Miks? Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest, õhu liikumisest, ainest. Veest kiiremini aurustub bensiin, piiritus. Aeglasemalt õli ja elavhõbe. 10. Mida nim. aurumiseks? Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nim. aurumiseks. 11. Kirjelda aurumist. · Vedeliku osakesed väljuvad vedelikust. · väljuda saavad: 1) pinnakihis või seal lähedal olevad osakesed; 2) osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole; 3) osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem. · Vedeliku temperatuuri säilitamiseks aurumisel on vaja juurde anda energiat (soojushulk Q) 12
Füüsika KT - Faasisiirded 1. Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? 2. Kumb lause on õige: 1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud. PÕHJENDA!!!! 3. Mis on faasisiire? 4. Mis on siirdesoojus? 5. Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? 6. Mida nim. aurumiseks? 7. Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? 8. Mida nim. sulamiseks? 9. Mida nim. sublimatsiooniks? 10. Mida nim. härmatumiseks? 11. Mida nim. rekristallisatsiooniks? 12. Mis on kolmikpunkt? 13. Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel (molekulide seisukohalt)? JOONIS?! 14. Kuidas saaks tahke aine sulatamisel ilma termomeetrit kasutamata eristada kristallilist ainet amorfsest? 15. Millal toimub aurumine? 16. Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel (molekulide seisukohalt) ?JOONIS
Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus = sulamiseks vajalik soojushulk / aine mass. = Q/m ( lambda ) ühik on 1 J / kg. Sulamissoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumine/kondenseerumine. Kondenseerumine on õhus oleva nähtamatu auru ühinemine väikesteks nähtavateks piiskadeks. Nähtust kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks , nimetatakse aurumiseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedelikutemperatuurist, ainest, Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule , et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks . Aurustumissoojus = aine aurustumiseks vajalik soojushulk / aine mass. L=Q/m Ühik on 1 J / kg. Keemissoojuseks nimetatakse vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril. Sublimeerumiseks nimetatakse tahkete ainete aurumist
) 1) 2) 8. Teras sulab temperatuuril 1400 kraadi. Püssirohi põlemisel suurtükitorus tõuseb temperatuur kuni 3600 kraadi. Miks suurtükitoru lasu korral siiski ei sula? (4 p.) Nimi .............................Klass.............. Loodusõpetuse kontrolltööd 7. klassile Variant B Aine erinevates olekutes 1. Mida nimetatakse tahkumiseks? (2 p.) 2. Mida nimetatakse aurumiseks? (2 p.) 3. Mida nimetatakse rõhuks? (3 p.) 4. Kirjelda gaasilise aine ehituse mudelit. (4 p.) 5. Raua tihedus on suurem alumiiniumi tihedusest. Kumb on suurema massiga, kas rauast lusikas või niisama suur alumiiniumist lusikas? Põhjenda vastust. (4 p.) 6. Miks gaas täidab alati kogu anuma? (2 p.) 7. Elavhõbe tahkub temperatuuril -39 kraadi. Millisel temperatuuril sulab tahke elavhõbe? (1 p.) 8. Termoses on vesi temperatuuril 0 kraadi. Termosesse pandi külmikust
Füüsikas nim. aine erinevate omadustega olekuid faasideks. Protsessi, kui aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse, nim. siiret kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. Üleminekule vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üleminekut tahkest faasist vedelasse nim. sulamiseks. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. Üleminekut gaasilisest faasist tahkesse nim. härmatumiseks. Faasi siiret, mille puhul muutub tahke aine kristallstruktuur nim. rekristallisatsiooniks. Igale faasisiirdele vastab antud aine korral kindel temp. mida nim. siirdetemp. mis sõltub rõhust.
Füüsika uurib osakeste paiknemise seaduspärasusi aines üldiselt, sõltumata konkreetsetest ainetest. Faasideks nimetatakse füüsikas aine erinevate omadustega olekuid. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Sublimatsiooniks nimetatakse tahkise aurumist. Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse.
1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige kiiremini aurustub eeter. 8. Miks tekib inimesel pärast suplemist külma tunne ? Vedelik vajab aurumiseks soojust, mida ta vötab kehast!! 9. Miks jää ei sula ruumis, mille temperatuur on 0 ºC ? Kuna sulamiseks on vaja soojust 10. Mis on keemise tunnuseks? Mullide eraldumine on keemistunnus. Mullidena eraldub vees lahustunud hapnik 11. Millest sõltub aine keemistemperatuur ? Ainest, öhuröhust, soola sisaldusest 12. Milleks kasutatakse kalorimeetrit ? Kasutatakse soojushulga möötmiseks 13. Miks külmkapi sees on külm ?
Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises, kuid on üksteisest ligikaudu sama kaugel kui tahke oleku korral. Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mistõttu vedelik erinevalt kristallist säilitab ruumala, kuigi mitte kuju. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure energia, et nad saavad vedelikust lahkuda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks. Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. Plasmaoleku korral, mis on Universumis laialt levinud, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Plasma koosneb
1)Ainest (eeter, bensiin) 2)Temperatuurist ( 3)Vaba pinna suurusest.( mida suurem seda parem) 4)Õhu niiskusest ja liikumisest pinna kohal ( tuulise ja kuiva ilmaga kuivab kiiremini) *Aurumise käigus lahkuvad ved. pinnalt keskmiselt kiiremini liikuvad molekulid. Alles jäävad aeglasemad. Antud ruumis seega vedelik veidi jahedam(paar kraadi) ruumi temp.st(N. kõrbes poorne kann). Veidi madalama temp. Tõttu saab aruv vedelik ümbritsevalt ruumilt pidevalt soojushulga. *Aurumiseks kuluv soojushulk läheb mol.pot.energia suurendamiseks. Kondenseerumisel mol.pot.energia väheneb. *Aurustumisea kondenseerumisel eralduv soojushulk sõltub: 1)Massist(aurustunud aine massist) võrdeliselt. 2)Ainest võrdeteguri L kaudu. Q=L * m =>L=Q/m Aurustumissoojus näitab soojushulka, mis kulub 1kg antud aine aurustamisel. *Õhuniiskus on tingitud sellest, et õhus on alati veeauru. Suurusjärk ~10 g/m(3). ...Küllastunud aur maksimaalse osatihedusega aur antud temperatuuril
Δt = (t2 - t1) - temperatuuride muut (lõpptemperatuur - algtemperatuur) 3. Aine agregaatoleku muutumine Sulamine - Aine üleminek tahkest vedelasse Tahkumine - Aine üleminek vedelast Sulamissoojus - näitab, kui suurt soojushulka on vaja 1kg aine sulamiseks 1J/kg λ=Q:m Q=λm Aurumine - Üleminek vedelast olekust gaasilisse - Energiat kulub aineosakeste vaheliste sidemete lõhkumiseks L - aurustumissoojus, näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurumiseks jääval temperatuuril L=Q:m 1J/kg Aurustumise kiirus sõltub: - Aine temperatuurist - Ainest (aine tihedusest) - Vedeliku vabapinna ulatusest - Õhu liikumiskiirusest - Õhu niiskusest Sublimatsioon - tahke aine üleminek gaasilisse olekusse Desublimatsioon - gaasi muutumine tahkeks Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele. See kestab seni, kuni mõlema keha temperatuurid on võrdsed ehk on saabunud soojuslik tasakaal
leiduvaid kapillaare inimese nahalt higi ära juhtimiseks. 10.faas-aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused. Faas on struktuurivorm. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Näited: 1)kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse siis sellist siiret nim. veeldumiseks. 2)Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. 3)Üleminekut vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks. 4)Ülemineku tahkest faasist vedelasse on aga sulamine. 5)Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. 6)Gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks.
talve haljana üle elada.Tumedad okkad südamerütm aeglustub ja keha temperatuur soodustavad kiirguse neeldumist. langeb, et säästa sügisel rasvakihti talletatud energiat. 4.Lehtmetsad Kask sügisel lehti langetades kahandab Mäger tugevate, kaevamiseks kohastunud puu aurumiseks kuuluva vee hulga ning esikäppadega varustatud mägrad rajavad kõrvaldab aine jäägid. kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme. 5.Parasvöötme Tulp pärast lume sulamist ,kui mullas Rohtlahaukurid maapind on nende rajatud rohtlad. on rohkem niiskust kakkavad esimesena urgude süsteemist läbi kaevatud.Toiduks ja
omadustega olekuid. Metastabiilse olekuga on tegu, kui aine esineb ühes faasis sellise rõhu ja temperatuuri väärtuses, kus ta tegelikult peaks olema teises faasis. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massioleku kohta, on vastupidiste protsesside puhul vastupidine. Kondensatsiooniks e. veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest olekust vedelaks. Aurumiseks nimetatakse üleminekut aine vedelast olekust gaasilisse. Tahkestumiseks e. kristallisatsiooniks nimetatakse üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamine on üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Härmatumiseks nimetatakse üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuuriks
teistelt kehadelt antud kehale. Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. · Aine agrekaatoleku muutused Sulamissoojuseks nimetatakse massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumiseks nimetatakse nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest ning ainest. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. 4. Elektriõpetus · Elektrilaeng ja elektriline vastastikmõju Elektriseeritud kehadeks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng.
gaasi molekule. Need saavad keha liikumissuunalise impulsi ja annavad osa sellest edasi kaugematele molekulidele. Selle tõttu väheneb liikuva keha impulss ja keha liikumine on takistatud. Sisehõõre on seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur, mida karedam on keha pind ja mida suurem on keha kiirus. Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides nimetatakse aerodünaamikaks. ·Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks nim. aurumiseks. ·Aurumine on põhjustatud sellest, et kiiremad aineosakesed väljuvad vedeliku pinnalt. ·Aurumine on seda kiirem, mida kõrgem on vedeliku temperatuur. ·Temperatuur on seda kõrgem, mida kiiremini osakesed keskmiselt liiguvad. ·Kui osakeste liikumise keskmine kiirus on suurem, leidub rohkem kiireid osakesi, mis on võimelised vedelikust väljuma. ·Aurumine on seda kiirem, mida kuivem on õhk. ·Õhus on alati veeauru. ·Veeauru hulk õhus on piiratud.
35. Miks vedelik säilitab ruumala? Molekulid on tihedalt koos. 36. Miks vee aurumise kiirus sõltub vee kohal oleva õhu niiskusest? Põhjendage lähtuvalt aine ehitusest. Mida niiskem on õhk, seda rohkem saab neid tagasi pöörduda. 37. Miks vee aurumise kiirus sõltub vee temperatuurist? Põhjendage lähtuvalt aine ehitusest. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem on kiirelt liikuvaid väljumisvõimelisi osakesi. 38. Miks vee aurumiseks kulub energiat? (Sidemete lõhkumiseks)Peab vesiniksidemeid lõhkuma. 39. Miks vee soojendamisel tekivad anuma siseseinale gaasimullid? Vees on lahustunud gaas... 40. Mille poolest erinevad amorfsed ained tahkistest? Tooge kaks erinevust. Kristall säilitab kuju ( kui temp. Liiga palju ei muutu), amorfne aine muudab kuju kui puudub kindel sulamistemperatuur on ka aine amorfne. Nt: parafiin soojenedes hakkab pehmenema. 41
Soojushulk - Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Termodünaamika I printsiip süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb selle siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd. Q=U+A Termodünaamika II printsiip soojus ei saa iseenesest kanduda külmalt kehalt soojemale kehale. 7 Aine ehituse alused ja faasisiirded Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist. Aurustumiseks nim aine üleminekut vedelast gaasilisse. Aurustumissoojus L näitab, kui suur soojushulk kulub ühikulise massiga aine aurustamiseks jääval temperatuuril. Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist. Erisoojuseks c nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra. Keemiseks nim aurumist kogu vedeliku pinnalt.
Vesi ringleb tõuseb maalt õhku, ja langeb sademetena jälle maapinnale. Selles ringes on auramisel suur tähtsus, sest auramine varustab õhku veega. Veeauru hulk õhus selgub õhu niiskuse mõõtmisel. Vee auramine Õhus on alati meile nähtamatut veeauru, mis koosneb üksikutest vee molekulidest. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem veeauru võib õhk sisaldada. Vee aurumisel kaasneb molekulide lahkumisega veest vee temperatuuri langus. 1 grammi vee aurumiseks kuluv soojus on aurumissoojus. See on vastavalt vee temperatuurie erinev. Aurumiseks kulunud soojuse viib veeaur varjatud kujul endaga kaasa, seega peituvad veeaurus suured soojusvarud. Auramine oleneb paljudest teguritest. Veekogude pinnalt võib auramine toimuda piiramatult, kuid pinnases pole alati auramiseks vajalikku vett, sellepärast on auramine veekogudelt suurem. Auramisele avaldavad suurt mõju õhutemperatuur ja õhu niiskus. Mida kõrgem temperatuur ja
Selle tempera- tuuri juures tekivad tahke keha pinnale veetilgad, kui keha ei ima niiskust. Kastepunkti temperatuur sõltub õhu temperatuurist ja suhtelisest niiskusest. Kastepunkti väärtuse kaudu saab leida õhu suhtelise niiskuse, näiteks kui kastepunkt on 9 °C ja õhutemperatuur 20 °C, siis on õhu suhteline niiskus 53% (joonis 1.5). Õhu niiskusesisalduse saab määrata ka psühromeetrilisel meetodil [9]. Sel juhul võetakse kuiva ja niiske termomeetri näit. Vee aurumiseks kulub soojust ja mida väiksem on õhu suhteline niiskus, seda suurem on termomeetrite näitude vahe. Niiske termomeetri näit sõltub aga ka veel õhu liikumiskiirusest. Veeauru osarõhk arvutatakse valemiga pva = pkva - A(k - n ) , (1.10) kus k on kuiva termomeetri näit, n niiske termomeetri näit, A psühromeetri tegur, õhu kiirusel v 2,5 m/s tegur ei sõltu enam õhu liikumiskiirusest ja A=0,00068
poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma puhul. Iseloomustab tema intensiivus ( D ), mis tähendab minuti jooksul cm2 langenud hajukiirgust. D sõltub pilvisusest, Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost ( pinna peegeldamise võime ). Summaarne kiirgus otsekiirgus + hajukiirgus Aurumine vee ja jää üleminek gaasilisse olekusse. Aurumist mõjutavad õhuniiskus, tuule kiirus, õhurõhk. Aurumine jaguneb potensiaalseks aurumiseks - vee pideva olemasolu korral kindlustatud aurumine, mis on antud kliimatingimustes maksimaalne Tegelik aurumine reaalselt aurunud vee hulk antud kohas. Pilet nr 5. Atmosfääri valguskiirgus. Sademete tekkimine ja sademete liigid ning nende tähised. Atmosfääri valguskiirgus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol saab aga energiat juurde. Maa efektiivne kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe
2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t kiirus v(keskm)=...
Agregaatolek ehk olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure energia, et nad saavad vedelikust lahkuda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks. Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. Plasmaoleku korral, mis on Universumis laialt levinud, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks
erinev pinnase koostis ja taimkate jms. Taim ja lumikate on omapärase temperatuuri- ja niiskusreziimiga, see omakorda mõjutab õhu temperatuuri- ja niiskusreziimi. Suurtel taim v lumikattega kaetud pindadel kujuneb kliima, mis omakorda mõjutab naaberalade klimaatilisi tingimusi. · Veekogude mõju maismaa niiskusreziimile: Aurumise intensiivsus sõltub järgmistest teguritest: veehulgast, mis võib auruda , aurumiseks vajalikust soojushulgast ning aurumist soodustavatest teguritest nagu nt tuul, küllastusvajak jt. Ookeanil on maismaa esimene tingimus alati täidetud. Ka tuul on ookeanidel küllalt tugev , soojust mida on vaja aurumiseks saab ookean päikesekiirguse näol ja soojade hoovuste arvelt. Aurumine on seetõttu ookeani pinnalt üldiselt väga suur, eriti ekvatoriaalsetel ja troopilistel aladel . Mandil n aurumine piiratud ja sõltub sademete hulgast
..37o C. Organismi tasandil eristatakse keemilist ja füüsikalist termoregulatsiooni. Keemiline termoregulatsiooni toimib ainult 22 soojuskraadini. Selle piiri ületamisel intensiivistub juba füüsikaline termoregulatsioon, algab higi teke, eritumine ja aurumine. Füüsikast on teda, et iga keha pinna temperatuur, millelt toimub aurumine, alaneb. Higistamisel on tegelikult kaks ülesannet. Esiteks, säilitada soojuse äraandmisega püsiv kehatemperatuur. Iga milliliitri vee aurumiseks nahapinnalt temperatuuril 30 o C, kulub 0,5...0,6 kcal soojusenergiat. Higistamist suurendavad oluliselt aktiivne kehaline töö, kõrge välistemperatuur ning ka kuumade jookide tarbimine. Kui keskkonna temperatuur on keha temperatuurist suurem, on higistamine ainus abinõu, mis kaitseb organismi ülekuumenemise eest. Soojuskiirgus ja soojusülekanne selles olukorras enam ei toimi. Inimese maksimaalne higieritus ööpäevas võib küündida kaheteistkümne liitrini. Teiseks
Aurumine: vesi muutub auruks, s.o läheb vedelast olekust gaasilisse Aurumine ja miks see toimub Aurumine on protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, s.o muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri, s.o veeringesse pääseb. Uuringud on näidanud, et 90% atmosfääris olevast veest on aurunud ookeanidest, meredest, järvedest ja jõgedest ning ainult 10% on taimede transpireeritud. Aurumiseks on vaja soojust. Energiat kulub veemolekule koos hoidvate sidemete lõhkumiseks ning seetõttu vesi aurub kõige intensiivsemalt keemistemperatuuril (100 °C) ning palju aeglasemalt külmumistemperatuuril. Kui õhu suhteline niiskus on 100%, st õhk on veega küllastunud, vesi õhku auruda ei saa. Aurumine võtab keskkonnast ära soojust, seetõttu jahutabki sind sinu nahalt auruv vesi. Aurumine on veeringe mootor
meetodid, mis baseeruvad H.L.Penmani valemitel. Hiljem täpsustas tema valemeid J.L. Monteith. Penman-Monteith valemid on kogumaailmas kasutusel, ka eestis on selle valemi kasutamine valgala veebilansi arvutustes õigustatud. See meetod arvestab kiirgusbilansi ja aerodünaamika füüsikalisi protsesse ja võimaldab arvutada maksimaalset ja võimalikku (PET) erinevatelt pindadelt. Kui sademed mingil ajaperioodil on PET väärtusest väiksemad , siis ET on aurumiseks vajaliku veepuuduse tõttu väiksem kui PET. ET peamiseks kujundajaks on soojusenergiahulk, mis aurava pinnani jõuab, seda soojusenergia hulka saab määrata kiirgusbilansi alusel. ET arvutamiseks on loodud mitmeid arvutimudeleid, mis võimaldab arvutada aurumist erinevatelt pindadelt erinevate valemitega. Veetarvet on võimalik arvutada ka päevade kaupa ET= k*PET mm, kus k on bioloogiline tegur. 15. Kastmisreziimi põhinäitajate (kastmisnorm, niisutusnorm. kastmisajad) iseloomustus
Nende kineetiline energia keskmine suurus vastab vedeliku temperatuurile. Korrapäratult liikudes põrkuvad molekulid üksteisega kokku, selle tagajärjel osa neist omab keskmiselt suurema kineetilise energia. Saades energiat juurde ja olles vedeliku pinna läheduses, võivad niisugused molekulid vedelikust lahkuda. Vedelikust lahkunud molekulide nimetatakse antud vedeliku auruks. Protsessi ennast, mille jooksul aine läheb vedelast olekust gaasilisse nimetatakse auru tekkimiseks, ehk aurumiseks. Esimesel joonisel on kujutatud lahtine anum, mis on täidetud vedelikuga ja millest toimub pidev auramine ümbritsevasse ruumi. Auramine jätkub seni, kuni kogu vedelik on ära auranud. Teisel joonisel on vedelik ja aur suletud anumas. Vedeliku auramisel tekkib aururuumis olukord, kus auru molekule ei mahu rohkem ruumi. Uute aurumolekulide tungimisel aururuumi osa sealseid molekule, millised on osa oma energiast ära andnud
ka põhjavesi ning seda nimetatakse termaalveels. Sellistes piirkondades on kuumaveeallikad ja perioodiliselt kuuma vett purskavad allikad - geisrid. Vesi lahustab oma teekonnal kivimites leiduvaid soolasid. Põhjavett, millel on mineraalsoolade tõttu ravitoime, nim mineraalveeks. Jõgede äravool ja veereziim. Vett, mis mööda jõe voolusängi kõrgemalt madalamale liigub, nim jõe äravooluks. Kõik jõed on sarnased sellepoolest et aasta jooksul äravool muutub. See sõltub sademetest, aurumiseks, valgala suurusest ja kujust, absoluutsest ja suhtelisest kõrgusest, läbivoolust järvedes. Jõgede äravoolu mõõduks on vooluhulk. See on vee kogus m3 või liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget. Seda, kuidas jõe vooluhulk mingi pikema aja, nt aasta jooksul muutub, nim jõe veereziimiks. Väga suurt mõju maailma kliimale avaldab piki Vaikse ookeani Ecuadori ja Peruu rannikut liikuv soe pindmine vesi
taimkatte vormist. Aurumise mõju äravoolule: Oldekopi teooria: kui sademete hulk suureneb, siis kasvab ka aurumine, kuid see aurumise kasv toimub teatud piirini, mis vastab teatud sademete hulgale. Edasine sademete hulga suurenemine ei kutsu esile enam aurumise suurenemist ja sademed kulutatakse äravoolule ning aurumine jääb praktiliselt konstantseks. Seda aurumise piirväärtust Oldekop nimetas “maksimaalseks võimalikuks aurumiseks” Väikeste sademete hulkade juures sademed praktiliselt täielikutl aurustuvad. Kui sademete hulk suureneb, siis kasvab aurumine, kuid see aurumise kasv toimub teatud piirini, mis vastab teatud sademete hulgale. Edasine sademete hulga suurenemine ei suurenda enam aurumist ja sademed kulutatakse äravoolule ning aurumine jääb praktiliselt konstantseks. Seda aurumise piirväärtust nim maksimaalseks võimalikuks aurumiseks: , kus α – äravoolukoefitsent
Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek. *Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite (tasakaaluoleku) ümber. Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. *Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure energia, et nad saavad vedelikust lahkuda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks. *Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. *Plasmaoleku korral koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Plasma koosneb peamiselt laetud osakestest: positiivse laenguga ioonidest ja
kriitilises punktis) jõuab nullini. See on seesama kriitiline temperatuur, mille puhul gaasi kokku surudes vedeliku pinda enam ei teki (kaob vahe vedeliku ja gaasi vahel). c) aururõhk: Aururõhk suureneb temperatuuri tõusuga – kui aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, hakkab vedelik keema. d) aurustumise kiirus: Vedeliku aurumise kiirus sõltub: õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist, ainest. Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nim. aurumiseks. Vedeliku temperatuurist sõltub, kuna: aineosakesed mõjutavad üksteist. Vedelikust välja lendavat osakest tõmbavad teised osakesed vedelikku tagasi. Teiste osakeste kütkeist pääsemiseks peab tegema tööd (kin.en. arvel). Kui osakeste kiirus on väike, on väike ka selle kin.en ja osake ei suuda vedelikust lahkumiseks vajalikku tööd teha. Mida soojem vedelik, seda rohkem osakesi, mis suudavad vedelikust lahkuda. Kui pärast
Hästi sobib koos kasvatada pealis ja allkultuurid. (ristikud ja teraviljad) ja (kaer ja hernes). Umbrohi kasutab rohkelt niiskust ja valgust, rohelistes taimedes rohkelt vett, Taim saab kasvada siis kui vajalikul määral veega küllastunud. Teraviljadel kulub 300-400 kg vett et moodustada 1 kg kiudaineid. Umbrohtude veevajadus suurem kui kultuurtaimedel. Umbrohi kasutab taime toitaineid. Umbrohi alandab mulla temperatuuri- aurumiseks vajalik, lailehestik varjab mulla pinda. nõrgendab Teravili Teravilja enam kui poole võrra. Enamus toiduks, loomasöödaks, tehniliseks otstarbeks. Kõige rohkem toiduks nisu ja riisi. Aafrika ja l-ameerika- mais ja sorro. Teravili hästi seeduv. Tähtsaim on tera (teris). Tööstus- tärklis, piiritus, õlle ja konservide tootmine. Põhk- paberitööstus tooraine, küteks, tarbeesemete valmistamine. Suviteraviljad
Selleks kulub soojushulk: Q = . m m - aine mass (kg) - sulamis- ehk kristalliseerumissoojus näitab energiahulka, mis tuleb kulutada, et 1kg kristallilist ainet sulaks oma sulamistemperatuuril [J/(kg .K)]. Kui keha tahkub ehk kristalliseerub, siis sama energia vabaneb. (seepärast "miinus") Q = _ . m Aurumine on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Kôige paremini aurub iga aine oma keemistemperatuuril, mis sôltub ka välisrôhust. Aurumiseks kulub soojushulk: Q = L . m , kus m - mass (kg) L - aurustumis- ehk kondenseerumissoojus (J/kg). See (L) näitab energiahulka, mis kulub 1kg antud vedeliku aurustamiseks jääval temperatuuril (tavaliselt keemistemperatuuril). Kondenseerumisel jälle sama energia vabaneb: Q = _L . m Soojenemisel ja jahtumisel: Q = c . m . (t2_ t1) t1 - algtemperatuur (oC) t2- lôpptemperatuur (oC) m - keha mass (kg) c - erisoojus, mis sôltub ainest ja selle soojenemise protsessist.
küllastunud auru rõhuks. c. Lendumiseks nim. aine osakeste eraldumist vedeliku pinnalt difusiooni tõttu. d. Keemine leiab aset kui vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Keemise põhjustab mitte üksnes vedeliku pinnal olev aur, vaid ka vedeliku sees olev aur. e. Kondenseerumiseks nim. aurumise pöördprotsessi, mille käigus eraldub aurumiseks kulunud soojushulk. Toimub süsteemi jahutamisel või kui välisrõhk suureneb küllastunud aururõhust. f. Kondensaadiks nim. vedelikku, mis tekib aurunud osakeste kondenseerumisel külmal pinnal. g. Tahkumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. See leiab aset vedeliku jahutamisel, millega kaasneb osakeste liikumiskiiruse vähenemine. 11. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine)
hakkab veeaur kondenseeruma. 1) Boyle-mariotte gay lussac seadus, 2) boyle-mariotte gay lussac seadus 3) PH20/Püld=VH20aur/100 10. Vedelikud ained ja materjalid, millised voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Vedelikus on osakesed pidevas soojusliikumises, sellest tingituna on kõigil osakestel Ekin, mis pole kõigil ühesugune. Need osakesed, mille Ekin on keskmisest E-st suurem, ületavad naaberosakeste külgetõmbejõu ja eralduvad pinnalt gaasilisse keskkonda. Seda nähtust nim aurumiseks ja kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku, mida nimetatakse aururõhuks. Kui vedelik on kinnises süsteemis, siis mõne aja pärast saabub tasakaal vedelikust väljuvate osakeste vahel ja sellisel juhul vedeliku aururõhk vedeliku kohal ei muutu ja seda rõhku nim küllastunud aururõhuks. Keemine Keemine on intensiivne aurumisprotsess kogu vedeliku ruumala ulatuses. Keemine algab temperatuuril kus vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks
Temp vähenedes liikumiskiirus väheneb, kui tõmbejõud osakeste vahel ületavad tõukejõud, siis tekib osakeste vahel kindla pikkusega säde ja selle järel moodustub vedelikus selle aine tahked osakesed. Kui temp tõsta, siis liikumiskiirus suureneb ja iga osakene annab mingit statistilist keskmist kin energiat. St, et üks osakeste osa liigub kiiremini, aga teine osa aeglasemalt. Osakesed, mille kiirus on suurem, võivad üle minna gaasilisse olekusse. Seda nähtust nim aurumiseks ja kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku, mida nimetatakse aururõhuks. Kui vedelik on kinnises süsteemis, siis mõne aja pärast saabub tasakaal vedelikust väljuvate osakeste vahel ja sellisel juhul vedeliku aururõhk vedeliku kohal ei muutu ja seda rõhku nim küllastunud aururõhuks. Tahkumine- vedeliku üleminek vedelast tahkesse (põhjuseks on näiteks temp langemine)
lendumine, lahustunud tahke aine käitumine) ? Vedelikud ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Aurumine Vedelikus on osakesed pidevas soojusliikumises, sellest tingituna on kõigil osakestel kineetiline energia, mis pole kõigil ühesugune. Need osakesed, mille kineetiline energia on keskmisest energiast suurem, ületavad naaberosakeste külgetõmbejõu ja eralduvad pinnalt gaasilisse keskkonda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks ja kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku, mida nimetatakse auru rõhuks. Kui vedelik on kinnises süsteemis, siis mõne aja pärast saabub tasakaal vedelikust väljuvate osakeste vahel ja sellisel juhul vedeliku aururõhk vedeliku kohal ei muutu ja seda rõhku nimetatakse küllastunud auru rõhuks. Lenduvus aine aurustumis või sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuur aurude
tahke aine vedelas lahustis) kinnises ja avatud süsteemis(aururõhud, lendumine, lahustunud tahke aine käitumine) ? Vedelikud on ained, mis voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes raskusjõu mõjul. Vedelikud tekivad gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete külmutamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omavad kindlat mahtu; kokkusurutatavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Aurumiseks nim aine üleminekut vedelast olekust gaasilisse. Vedelas olekus on kõik osakesed kaootilises liikumises, seega kõigil osakestel on teatud kin energia osakesed, mille energia ületab piirväärtuse(omavaheline kokkutõmme), lähevad vedeliku pinnalt gaasilisse olekusse. Kui aurude kontsentratsioon gaasi faasis on konstantne, siis aurude osarõhku nim küllastunud aururõhuks (pküll). Küllastunud auru rõhk vedelikel sõltub ainult temperatuurist temp tõustes aurude osarõhk tõuseb
..37o C. Organismi tasandil eristatakse keemilist ja füüsikalist termoregulatsiooni. Keemiline termoregulatsiooni toimib ainult 22 soojuskraadini. Selle piiri ületamisel intensiivistub juba füüsikaline termoregulatsioon, algab higi teke, eritumine ja aurumine. Füüsikast on teda, et iga keha pinna temperatuur, millelt toimub aurumine, alaneb. Higistamisel on tegelikult kaks ülesannet. Esiteks, säilitada soojuse äraandmisega püsiv kehatemperatuur. Iga milliliitri vee aurumiseks nahapinnalt temperatuuril 30 o C, kulub 0,5...0,6 kcal soojusenergiat. Higistamist suurendavad oluliselt aktiivne kehaline töö, kõrge välistemperatuur ning ka kuumade jookide tarbimine. Kui keskkonna temperatuur on keha temperatuurist suurem, on higistamine ainus abinõu, mis kaitseb organismi ülekuumenemise eest. Soojuskiirgus ja soojusülekanne selles olukorras enam ei toimi. Inimese maksimaalne higieritus ööpäevas võib küündida kaheteistkümne liitrini. Teiseks
mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Aurumine: Aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Vedelikus on osakesed pidevas soojusliikumises, sellest tingituna on kõigil osakestel kineetiline energia, mis pole kõigil ühesugune. Need osakesed, mille kineetiline energia on keskmisest energiast suurem, ületavad naaberosakeste külgetõmbejõu ja eralduvad vedeliku pinnalt gaasilisse keskkonda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks ja kuna vedeliku osake on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku, mida nimetatakse auru rõhuks. Kui aurude kontsentratsioon gaasi faasis on konstantne, siis aurude osarõhku nim küllastunud aururõhuks (Pküll). N: H2O 20°C, siis Pküll = 17.5mmHg. Benseen 26.1 °C, Pküll = 100mmHg. Lenduvus on aine aurustumis- või sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda
algab kapillaarjõudude mõjul vee kapillaarne tõus. Vesi hakkab liikuma niiskemast keskkonnast kuivema suunas – seega altpoolt ülespoole. Vee tõus sõltub eelkõige kapillaaride läbimõõdust. Väga peente kapillaaride korral (rasked savid) tõuseb vesi aeglaselt, kuid see-eest oluliselt kõrgemale, kui see toimub jämedamates kapillaarides (liivades, kruusades). 3) Vee aurumine kasvupinnasest Vee aurumine kasvupinnasest võib toimuda kas otseselt või kaudselt. Kaudseks aurumiseks nimetatakse vee kadu, mis toimub läbi taimeorganite eelkõige transpiratsiooni käigus. Otsest aurumist mõjutavad mitmed faktorid, nagu näiteks õhutemperatuur ja –niiskus, tuule tugevus, kasvupinnase värvus ja tihedus ning selle tasasus, pinnakattetaimestiku olemasolu jms: tihedam kasvupinnas sisaldab rohkem peeni kapillaare ja seda intensiivsem on aurumine maapinnalt; ebatasase maapinna puhul on summaarne aurumispind suurem;
Käsi tuleks alati kaitsta nahksete kätiskinnastega. Siis ei rohkem. Järgnevalt pööratakse gaasikäepidet umbes 300 Ys... * A pööret ja vajutatakse paar korda käivituspedaa- 301 Iile. Seega imetakse silindrisse rohkem, küttesegu ja antakse bensiinile aega aurumiseks, mistõttu segu süttib paremini. Pärast seda lülitatakse sisse süüde ja vajutatakse energiliselt käivituspedaalile, kuni mootor käivitub. Kui uiootoril on dekompressor, siis avatakse see enna^edaalile vajutamist ja suletakse hetkel, mil mootor on saavutanud vajalikud käivituspöörded. Kõrge surveastmega võimsa mootori puhul on vaja palju jõudu, et silindris segu kokku suruda. Sel juhul võib käsu- tada võidusõitjate hcovõtuvõtety mida nad rakendavad enne mootori käivitamist
annaabi.ee 
