Vee karedus Anete Samelselg, Hans Jüris, Kirti Räni, Karin Köösel, Liisi Liivik Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS
pesemistoimet omavaid rasvahapete sooli · Sellistel sooladel on pikk C-ahel (hüdrofoobne) ja vett armastav (hüdrofiilne) soola osa Detergendid · Detergendid vees moodustavad kolloidlahuse · Süsinikahelate osa hüdrofoobne hoiab veest eemale ja hüdrofiilne osa on kontaktis veega ja seetõttu tekivad sellised kolloidosakesed Detergendid (seep) · Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. · Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnal Detergendid (seep) · Seep hüdrolüüsub: detergendid on nõrgad elektrolüüdid ja hüdrolüüsuvad vees osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + Na+ + OH- · Seetõttu on seebi lahus leeliselise toimega ja ei ole kasulik pesta villa ja siidi.
Pesemisvahen did Koostaja: Seep Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappe sooladest Seebid on kõrgemate karboksüülhapetega soolad Nad on pindaktiivsed ained Ei sobi pesemiseks karedas vees Kuidas seepi saadakse ? Seepi saadakse loomsete rasvade või taimeõlide reageerimisel naatrium- või kaaliumhüdroksiidi lahusega Keedusoola lisamisel jaguneb seebimass kaheks: ülemine kiht on seebituum ehk seebikiht ja alumist kihti nimetatakse soobaks ehk veekihiks Pärast kuivamist lõigatakse laastudeks, segatakse vastavate lisanditega ja vormitakse tükkideks Sünteetilised
"DETERGENDID" Uurimistöö Sisukord Sissejuhatus................................................................3 1.Üldine osa................................................................4 Pindaktiivsed ained...................................................4 Mustuse eemaldamine pindaktiivsete ainetega.......4 Seebi koostis ja valmistamine...................................5 Seep karedas vees......................................................5 Anioonaktiivsed detergendid....................................6 Katioonaktiivsed detergendid..................................7 Mitteionigeensed detergendid..................................8 Detergentidega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 9 2.Praktiline osa..........................................................9 Erinevate pesuvahendite etiketid.............................9 Tulemuste analüüs.........................................
lahusesse. Tensiidide molekulid nõrgendavad veemolekulide omavahelisi sidemeid ja sellega vee pindpinevust. Seega tensiidid: alandavad vee pindpinevust ja parandavad vee niisutusvõimet lagundavad mustust hoiavad lagunenud mustuse pesulahuses ja takistavad selle tagasilaskumist puhastatavale pinnale. Tensiidide liigid: - Anioonaktiivsed (need on seebipõhised–valmistatakse rasvast ja seebikivist keetmise teel). Eriti hästi puhastavad pehmes vees, karedas vees moodustavad lubjaseepi, mis takistab puhastustoimet. Alandavad pindpinevust, ei ärrita nahka (ei tekita allergiat), lahustuvad vees, alati leeliselised (eemaldavad hästi rasva), seep eemaldab vaid pealmised mustusekihid. Annavad palju vahtu (käsitsi pesuks mõeldud vahendid), kuid see pole püsiv. (looduslik vahend) Ülejäänud tensiidid valmistatakse naftapõhjalistest kemikaalidest. Sünteetiliste tensiidide
ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad à soojust neeldub à endotermiline protsess. · Lahustunud aine osakesed omakorda seostuvad vee molekulidega ehk hüdraatuvad:
9. Peale rasvade sisaldab või valke, sahhariide, vitamiine, orgaanilisi happeid ja soolasid, mis annavad iseloomuliku maitse, värvi ja lõhna. Võis on piimarasvad, milles on palju lühikese ahelaga rasvhappeid, mida omastatakse kiiremini ja paremini. 10. Margariini valmistamisel rasv emulgeeritakse vees ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. 11.Seebi molekulis eristame pikka hüdroofset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Puudused: Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad. Need soolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Ka seebi kulu suureneb. 12. Eelised nende ainetega saab pesta ka karedas vees, isegi merevees. Nad toimivad alulises, neutraalses kui ka happelises keskkonnas, ei nõua pesemisel kõrget temp. Ega kahjusta õrnu kangaid. 13. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. 15
Vee karedus Eestis on joogivesi enamasti kare elame paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Looduslik vesi võib sisaldada lahutsunud kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Niisugust vett, mis sildaldab märgatavas kogues Ca(2pluss) ja Mg(2pluss) - ioone, nimetatakse karedaks veeks.Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete hulgast. Peale magneesium- ja kaltsiumisoolade tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm. Siiski, vee kõrge karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - katl...
kelme, mis on püsiv välismõjudele. · Värnitsat saadakse õli kuumutamisel plii või mangaaniühenditega. · Juhul, kui sideaineks on kõrgmol. ühend saadakse emailvärv, ilma värvipigmendita värve nim. lakkideks. · Happe nahale sattumisel tuleb seda töödelda naatriumvesinikkarbonaadi 3% lahusega, leelise puhul aga 2% äädikhappe lahusega. · Tehnoloogilises vees on lisaaineteks Ca ja Mg soolad, mis muudavad vee karedaks.Pesemisel karedas vees on seebikulu suurem, sest osa seebist kulub vee pehmendamiseks.Pehmes vees on vähe Ca ja Mg ühendeid, karedas vees aga palju.Vee pehmendamiseks lisatakse vette naatriumfosfaadi lahust.Vees lahustunud Ca ja Mg ühendid reageerivad Na3PO4ga andes rasklahustuva Ca v Mg fosfaadi, mis eraldub lahusest sademena. 3Ca + 2Na3PO4 = Ca3(PO4)2 + 6Na ja saame pehme vee, mis ei sisalda Ca ega Mg ühendeid · Permutiit saadakse liiva, sooda ja kaoliini kokkusulatamisel
CH2-OOC(CH2)16CH3 CH2-OH CH-OOC(CH2)16CH3 + 3NaOH CH-OH + 3CH3(CH2)16COONa CH2-OOC(CH2)16CH3 CH2-OH 7.Millest saadakse seepi? Seep kujutab endast tugeva aluse ja nõrga happe soola, mis vees osaliselt hüdrolüüsub, moodustades vaba rasvhappe ja aluse. 8.Seebi head ja halvad omadused: Seepidel on head puhastavad ja rasvastustavad omadused, kuid tal on ka palju negatiivseid omadusi. Seebi negatiivsed omadused: · Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad ei lahustu vees ning sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Lisaks suureneb seebi kuluõSeebiga ei saa pesta happelises keskkonnas · Seebi pesemisomadused on parimad 60-70 ºC juures · Seep kui rasvhappe sool hüdrolüüsub osaliselt ning seetõttu on seebi lahus leeliselise reaktsiooniga, mis pole soovitav paljude tekstiilimaterjalide (vill, siid) pesemisel
metallioksiidid. SEEBI JA SÜNTEETILISTE PESUVAHENDITE VÕRDLUS SEEP SÜNTEETILINE PESUVAHEND 8 Karedas vees moodustuvad rasvhapete Nt. väävelhappest tuletatud ühendite kaltsiumi- kaltsiumi- või magneesiumisoolad ei ja magneesiumisoolad on vees lahustuvad nende ainetega saab pesta ka karedas vees lahustu vees ning sadenedes ning isegi merevees riidekiududele, takistavad pesemist. Toimivad nii aluselises, neutraalses kui ka Lisaks suureneb seebi kulu happelises keskkonnas Ei nõua pesemisel kõrget temperatuuri Seebiga ei saa pesta happelises keskkonnas
rühmaga. Kasutatakse detergendi mõistet sünteetiliste pindaaktiivsete ainete kohta. Vees moodusavad seebid kui sünteetilised pasuained hägusa kolloidlahuse, kus kolloidosakese moodustab 100200 pesuaine molekuli. Mistaplekid, mis vees ei lahustu. Lahustuvad aga pesuaine hüdrofoobses osas, kus need hüdrofiilse osa kaudu tõmmatakse pestavalt esemelt mustusetilgakestena lahusesse. Keskkonnasõbralik, ei sobi ta pesemiseks ei karedas ega happelises vees. Ebasobivaks võib osutuda isegi vihmavesi, kui see on liialt happeline. Esmalt tekkivad vees lahustumatud soolad, mille puhul seep ei vahuta ega pese. Happevihmas pesemisel eraldub vees lahustumatu rasvhape. Seebid kui nõrga happe ja tugeva aluse soolad hüdrolüüsuvad vees, mistõttu seebivesi tundub tekkinud naatriumhüdroksiidi tõttu alati libedana. Aluseline keskkond pole just kõige sobivam villase
Milles seisneb rasvade hüdrogeenimine? Hüdrogeenimisprotsessil küllastatakse kaksiksidemed vesinikuga katalüsaatori (nikkel) juuresolekul. Või koostis ja tähtsus Sahhariidid, valk, sool, vitamiin. Väärtuslik toiduaine, kuna piimarasvades on palju lühikese ahelaga rasvhappeid. Margariini valmistamine Rasv emulgeeritakse ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. Seebi molekuli üldine ehitus. Puudused Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Karedas vees moodustab Ca- või Mg soolad. Need soolad ei lahustu ning sadenedes riidekiududele, takistab pesemist. Seebi lahus on leeliseline ning ei sobi paljude tekstiilimaterjalide pesemisel, eriti veel kõrgemal temp. ei saa pesta happelises kk. Sünteetiliste pesemisvahendite üldine ehitus. Eelised võrreldes seebiga. Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Peseb karedas, külmas vees. Lahustub vees täielikult. Ei riku riiet Kodeeritavate aminohapete liigid. Aminohapete nimetused
Kuna pindaktiivsus ja adsorptsioonivõime kasvavad süsivesinikahela pikenedes, on mõjusamad sellised pindaktiivsed ained, mille molekulis on 1218 C aatomit. Edasisel süsinikahela pikenemisel lahustuvus väheneb. Mitmete ainete, näiteks karboksüülhapete, amiinide, alkoholide puhul piirab pindaktiivsuse mõjule pääsemist aine vähene lahustuvus vees. Üks vanemaid ja tuntuimad detergente on seep. Kuid seebil, kui pesemisvahendil on ka mõningaid puudusi. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi ja magneesiumisoolad: 2RCOONa + Ca(HCO3)2 (RCOO)2Ca + 2NaHCO3 Need soolad vees ei lahustu ja sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Samuti kulub siis ka rohkem seepi. Seep kui rashappe sool hüdrolüüsub osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + NaOH Seetõttu on seebi lahus leeliseline, mis ei ole soovitatav paljude tekstiilimaterjalide (n
pinnal, mis teeb karedaks ka meie joogivee. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega. Väga kare on merevesi. Vee karedus igapäevaelus ● Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. ● Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. ● Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi(sest seal olevad Ca- ja Mg-ühendid sadestuvad) ● Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust ja kihelust. Vee pehmendamine Vee keetmine Ioniitide kasutamine Vee destilleerimine Ca ja Mg ioonide sadestamine vastavate reaktiividega Kahjulikkus 1. Katlakivi
Keemiast argielus Tarbekeemia tooted Igapäevaelus kasutavad inimesed mitmesuguseid aineid ja vahendeid, millel on otsene seos keemiaga. Need ained võivad olla nii looduslikud kui inimese poolt loodud. Pesemisvahendid Pesemisvahendite hulka kuuluvad seebid, sampoonid ja pesupulbrid. Vanimaks pesemisvahendiks on seebid. Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga · Ei pese hästi karedas vees ja merevees · Pesevad hästi soojas vees · Ei saasta loodust mikroorganismid lagundavad seepi · Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=910) Värvid ja liimid Argielus läheb sageli tarvis värve ja liime. Mõlemad on tarbekeemia tooted ja neil on palju ühiseid jooni: · on polümeerid · on algul vedelad ja kasutamise käigus kõvastuvad · nakkuvad tugevasti pinnaga, millele neid kantakse Värv kaitseb pinda välismõjude eest ja muudab pinna
VEE KAREDUS LOODUSLIK VESI Looduslik vesi ei ole kunagi päris puhas, vees on lahustunud erinevaid aineid: • Gaasid (O₂, CO₂, N₂ jt.) • Soolaioonid (peamiselt Ca ja Mg) Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi. VEE KAREDUS Vee muudavad karedaks lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad, mis on rasklahustuvad ühendid. Karedas vees seep ei vahuta ning ei pese hästi. VEE KAREDUSE KAHJULIKKUS Vee karedus on kahjulik, sest kareda vee kuumutamisel tekib keedunõu põhja katlakivi kiht, mis halvendab soojusjuhtivust ning tekitab ummistusi. KATLAKIVI Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO₃)₂ ja Mg(HCO₃)₂ tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustumatud karbonaadid CaCO₃ ja MgCO₃, mis ongi katlakivi põhikoostisained. VEE PEHMENDAMINE Et vähendada vee kareduse kahjulikku toimet, tuleb vett pehmendada ehk vähendada Ca ja Mg soolade sisaldus...
Keemia abil puhtaks Koostaja: Madis Pesuained · Seebid. · C17H35COO- Na · Sünteetilised pesuained. · C18H28SO3-Na Seep · Osati juba 5000 aastat tagasi Egiptuses ja Babüloonias valmistada. · Kasutati arstimisvahendite hulgas. · Kuigi seep on tuntud iidsest ajast , ei ole ta puhastusvahendina sedavõrd tuntud. · Kasutati vett ja puutuhka. Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga(NaOH). · Ei pese hästi karedas- ja merevees. · Pesevad hästi soojas vees. · Ei saasta loodust. · Tekitavad vees aluselise keskkonna. Seebid · Seebid on rasvhapete naatriumi- või kaaliumisoolad Seepide molekulid · Koosnevad: · Veelembesest rühmitusest. · Vett- tõrjuvast osast. · Sisaldub kuni 20 süsiniku aatomit. Seepide molekulid · Käitub vee pinnal nagu kahepaikne. · Veelembene "pea" sukeldub vette, püüab lahustuda vees. · Pikk vett- tõrjuv "süsivesiniksaba" aga jääb veest välja. Seebivesi ·...
kaitsva lipiidikihi naha happelisuse vähendamise tõttu võib soodustada seenja bakteriaalsete infektsioonide teket seebi säilitamisel selle omadused vaikselt nõrgenevad Seebi head omadused: on hea puhastusvahend on hea rasvastusvahend Sünteetilised pesemisvahendid ei ärrita nahka ja aitavad täielikult säilitada naha normaalse talitluse. Saab pesta nii karedas, kui ka merevees ning see ei vaja väga kõrget temperatuuri. Lisaks pindaktiivsele ainele kasutatakse pesemisvahendites veel igasuguseid lõhna ja värvaineid, valgendusaineid ning neid aineid, mis vähendavad vee karedust. Fosfaate kasutatakse pesemisvahendites, et muuta vee karedus pehmemaks ning neid püütakse asendada tseoliitidega. Pesemisvahendite kasutamisega kaasnevad nii mõnedki keskkonna probleemid.
Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud asjaolust, et seebi koostisesse kuuluvate rasvhapete soolad reageerivad kaltsiumi- ja magneesiumioonidega, mille tagajärjel tekivad rasklahustuvad ühendid, mis helvestena pesuvette sadenevad. Kaltsium- ja magneesiumioonide sidumise määral muutub vesi pikkamööda pehmemaks. Seepärast ongi alati pesemisel karedas vees seebikulu suurem, kuna osa seebist kulub vee pehmendamiseks. Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud asjaolust, et seebi koostisesse kuuluvate rasvhapete soolad reageerivad kaltsiumi- ja magneesiumioonidega, mille tagajärjel tekivad rasklahustuvad ühendid, mis helvestena pesuvette sadenevad. Kaltsium- ja magneesiumioonide sidumise määral muutub vesi pikkamööda pehmemaks
Veekaredus Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus v...
Vee karedus Looduslik vesi võib sisaldada lahustunud kaltsiumi-ja magneesiumisooli. Sellist vett nimetatakse karedaks veeks. Kareda veega on halb pesta, sest karedas vees seep ei vahuta.Eristatakse kahte tüüpi vee karedust: karbonaatset ehk mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks.
Meie kodudes on palju tarbekeemia tooteid, mille puhul oleks vaja teada nende toodete keemilisi omadusi, et neid õigesti kasutada. Pesemisvahendid Pesemis-vahendite hulka kuuluvad seebid, shampoonid ja pesupulbrid. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid ning tema efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappe- sooladest Seebid Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga Ei pese hästi karedas vees ja merevees Pesevad hästi soojas vees Ei saasta loodust - mikroorganismid lagundavad seepi Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=9-10) Värvid ja liimid Nii värvide kui ka liimide peamiseks koostisosaks on polümeerid. Neid iseloomustab vedel olek, kõvastumine kasutamise käigus ning kleepumine pinnaga, millele neid kantakse. Ravimid, taimekaitse ning putukatõrje vahendid ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase
Rasvad-rasvhapete ja klütserooli estrid. Rasvade leidumine-taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv vedelad. Loomsed on tahked(siga). Taimsed on seemnetes. Füüsikalised om:värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga. Pindaktiivne aine aine mille molekuli 1 osa püüab vees lahustuda j...
...........................................................8 Kasutatud materjalid........................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Vesi võib olla pehme või kare. Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Referaadi koosatamiseks kasutasin interneti ja raamatute abi
Leelis ja leelismuld metallid Leelismetallid IA rühm.väliskihi el.valem - ns², oksüd. aste 2. Leelismuldmetallid- IIA rühm(alates Ca) *nendel on omadus anda kuumutamisel leegile isel. värvus. Kuumutamisel ühendid lenduvad,nende aatomid ergastuvad ja üleminekul Madalamasse energiaga olekusse kiirgavad isel, värvusega valgust. Naatrium-kollane K-kahvatulilla Ca-punane Ba-heleroheline Leelis ja leelismuldmetallid (metalliline side) *pehmed ,kergesti lõigatavad *kerged *madal sulamis, temp *hea elektri ja soousjuht. *puhas metallpind on läikiv, hõbevalge värvusega. *reduts. Hapnikuga ja paljude teite metallidega. *reduts, veega mood vastava leelise ja tõrjudes välja happniku. *reduts tormiliselt hapetega,tõrjudes välja vesiniku. *tänavavalgustus Na aurudega täidetud lambid. Oksiidid Valged tahked ainet tugevate aluseliste omadustega. Reag veega mood leelise. Kustutamata lubi kaltsiumoksiid, kasutatakse Gaaside või vedelike kuivam...
Vee karedus Vee karedus Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus 2 Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2- 3) mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. 2. Püsiv (mittekarbonaatne) karedus. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid (Cl-) ja sulfaadid (SO2-4), vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. 3. Üldkaredus. See on kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees e...
Pesuained ehk detergendid jagunevad seepideks ja sünteetilisteks pesuaineteks. Seepe on pesemiseks kasutatud juba ammu. Seep on vanim detergent. Kuna karboksüülhape on nõrk hape, aga soola moodustanud alused on tugevad, siis on seebi vesilahuse pH7, ehk aluseline. Seetõttu ei sobi seep õrnade, leeliste suhtes tundlike materjalide pesuks. Teine tõsine probleem seepidega pesemisel on vee karedus, selle põhjustavad vees lahustumatu kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Karedas vees moodustuvad seebis olevast rasvhappe anioonist ja metallic ioonidest rasvhapete soolad. Seega kulub palju seepi vee pehmendamiseks ja peale selle sadenevad lahustunud soolad kangale. Nendest probleemidest vabanemiseks on sünteetilistes pesuainetes detergentides kasutusele võetud rasvhappe asemel väävelhape, poolestrite soolad. Anioonaktiivsete pesuainete kõrval on hakatud kasutama ka katioonaktiivseid ja mitte ionigeenseid. Kõigi detergentide pesemise põhimõte on sama, aine
CaO + CO2 => CaCO3 Kaltsiumi ühendid 2) Ca(OH)2 valge tahke pulbriline aine, lahustub vees vähesel määral, lahust nimetatakse lubjaveeks, segu veega nimetatakse lubjapiimaks, kuulub nõrkade leeliste hulka, reageerib hapetega: Ca(OH)2 + HCl => CaCl + H2O Kasutataske sideainena lubjamördi koostises, kivistumisreaktsioon: Ca(OH)2 + CO2 => CaCO3 + H2O Vee karedus § Kare vesi sisaldab märgatavas koguses Ca2+ ja Mg 2+ sooli. Kare vesi põhjustab katlakivi teket ja karedas vees lahustub seep halvasti § Pehme vesi peaaegu ei sisalda kaltsium ja magneesiumioone § Vee karedust liigitatakse karbonaatseks ehk mööduvaks ja mittekarbonaatseks ehk jäävaks kareduseks Karbonaatne ehk mööduv karedus... v on põhjustatud kaltsium ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees, mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3na välja. Mööduvast karedusest saab vabaneda keetmise teel Püsiv ehk jääv karedus on tingitud.... v
kreemides 2. ZELEETAOLISED AINED Enamasti looduslikud, saadakse vetikatest Zelatiin saadakse kondijahust Tärklis kartulist, maisist Zeleetaolistest ainetest tehakse rasvavabu kreeme 3. NIISUTAVAD AINED Alkoholid ja suhkrud (lahustuvad hästi vees, st vesi aurustub väga aeglaselt) 4. PINDAKTIIVSED AINED Lisatakse seepidele ja sampoonidele, et aidata hüdrofoobsetel ainetel lahustuda Aitavad vahutada Tavalistel seepidel on 2 puudust: 1) Pesevad halvasti karedas vees 2) Tugevalt leelisereaktsiooniga ja söövitava toimega Sp on välja töötatud mitmed teistsuguseid seepe, kus kasut nt väävelhappe poolestrite sooli 5. DESINFITSEERIVAD JA KONSERVEERIVAD AINED Et kosmeetika tooted säiliksid Hävitavad mikroorganisme nahal ja juustes Taksitavad mitmete ühendite oksüdeerumist õhuhapniku toimel Põhiliselt alkoholid: etanool, propanool,
päristuumse raku osa, milles geneetilist infot. Juhtida raku asuvad kromosoomid. Keskel elutegevust. on tuumake. Kromosoomid Niitjas nukleoproteiidne DNA ja valgu molekulide organell kompleks(nukleoprotiin) Tsütoplasmavõrgustik Membraanse ehitusega, Karedas valkude süntees ja kanalite ja tsisternide töötlemine. Siledas süsteem. Karedal asuvad sünteesitakse lipiide ja ribosoomid süsivesikuid. Ribosoom Koosneb rRNA ja valgu Toimub valgu süntees molekulidest Tsentrosoom Koosneb kahest üksteise Osaleb rakujagunemise ajal
Leelismetallid, naatrium Leelismetallid asuvad IA rühmas. Leelismetallid kui aktiivseimad metallid loovutavad kergesti aatomi väliselt kihilt ainsa elektroni. Kõige tuntumad leelismetallid on kaalium ja naatrium. Veel kuuluvad sinna ka liitium, rubiidium, tseesium, frantsium. Keemiliste omaduste poolest kuuluvad leelismetallid kõige aktiivsemate elementide hulka - nad on väga tugevad redutseerijad. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriu...
Kontsentraat on söövitav, kasutage individuaalseid kaitsevahendeid. Vältige pesuaine sattumist silma ja nahale. Esmaabiks loputage kohe rohke veega, pöörduge arsti poole. Remmi 10 Fosfaadivaba pesuaine toidunõude käsitsipesuks. Remmi 10 on hea vahend toidunõude, kastrulite, pannide jt. kööginõude ning -vahendite, klaasist, portselanist, plastmassist, metallist esemete, pindade käsitsipesuks; peseb hästi ka külmas ja karedas vees, muudab nõud säravaks. Remmi 10 sobib kasutamiseks ka laste- ja tervishoiuasutustes, ei sisalda lõhna- ja värvaineid. Pesulahust valmistades lähtuge pestavate nõude määrdumusest ja võimalusest kasutada sooja vett. Jaheda veega pesemisel või väga määrdunud nõude puhul peske kangema lahusega. Võite puhastada esemeid ka voolava vee all käsnaga, mis on niisutatud kontsentreeritud pesuainega. Erimärkused: Pesuaines on nahka säästvad ained. Remmi
Kare vesi Katrin Soika Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Sissejuhatus- vesi Loodusliku vee jaotamine Probleem: kareda vee omadused (vastus; pesuvahendi molekuli ehitus; pesupesemise põhimõte (1;2)) Mööduva karedusega vee tekkimine Karstikoopad (pildid, võrrand) Katlakivi tekkimine (selgitus, võrrand) Katlakivist vabanemine (video) Katlakivi ja lubjakivi olemus (selgitus, pildid, videod: katlakivist vabanemine) Kaltsiumkarbonaadi tekitamine Jäävast karedusest vabanemine (lahustuvus tabel) Kodune ülesanne Vesiniksoola olemus (kirjeldus, animatsioon) Kas meie looduslik vesi on puhas aine? Kas üle kogu Eesti on vesi ühesuguse koostisega? http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx?qu=water&e...
Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsiooniks, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. PESEMISVAHENDID Jaguneb: seep ja sünteetilised pesuvahendid, mis kokku moodustavad mõiste detergent. Detergent on sünteetilises pesemisvahendis kasutatav üindaktiivne aine. Seep on oks vanemaid ja tuntumaid detergente. Seebiga pestes kareda veega, moodustavad karedas vees rasvhapete kaltsiumi- või magneesiumisoolad. Soolad ei lahustu ja seega sadenedes riidekiududele takistavad pesemist.
Püsiva o-a nimetusse ei märgita. Na₂O - naatriumoksiid Kui aga muutuv, siis sulgusesse nt CuO vask(II)oksiid Vesiniksoolade nimetatakse happeaniooni ette sõna vesinik. CaHPO₄ kaltsiumvesinikfosfaat Ca(HCO₃)₂ kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(H₂PO₄)₂ kaltsiumdivesinikfosfaat KH₂PO₄ kaaliumdivesinikfosfaat LAHUSED Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, keetmisel tekib katlakivi. - Mõõduvat karedust põhjustavad Ca(HCO₃)₂ Mg(HCO₃)₂ - Püsivat karedust põhjustavad CaCl₂MgCl₂ CaSO₄ MgSO₄ Vee pehmendamise võimalusi - Keetmine. Mööduva kareduse eemaldamine - Destilleerimine - Reaktiivide lisamine Mg- ja Ca-ioonid. Na₃PO₄ Na₂CO₃ Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine –vee molekulide seostumine ioonidega. Kristallivõte
Need ladestuvad aeglaselt keskkonnas ja kokkupuutes organismidega ladestuvad luustikku, maksa ja neerudesse. See põhjustab kroonilisi haiguseid. Raskmetalle leidub merevees ja veepõhjas, need satuvad sinna metallide kaevandamisega, jäätmete ümbertöötlemisega, liiklusega, metsapõlengutega ja (vulkaanilise) tolmuga. Raskmetallid on Hg, Cd, Pb, Zn, Ni, Cr ja Cu Vee karedus- vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, seebi reageerimisel ioonidega tekib vette rasvhapete sooladest sade. Katlakivi halvendab soojusjuhtivust ja tekitab ummistusi. Katlakivi teke: Ca(HCO3)2=CaCO3+CO2+H2O CaCO3 on lahustumatu karbonaat, ehk siis see sadestub veega kokkupuutes olevatele pindadele. Vee kareduse kahjulikkude toimete vähendamiseks pehmendatakse vett nt. eelkeetmisega, destilleerimisega, pehmendajatega(Na3PO4) ja ioniitidega. Ioonikihist vee läbijuhtimisel vahetuvad
Pindaktiivsed ained kogunevad gaasvedelik, vedelikvedelik või vedeliktahke aine piirpinnale ning orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poole. Niimoodi pingutavad pindaktiivsed ained mustuseosakesi pinnalt lahti. Pindaktiivsus kasvab süsinikahela kasvades (1218 süsiniku aatomit). Suurea kontsentratsiooni korral moodustab detergent kolloidlahuse. Seep on üks vanemaid ja tuntumaid detergente. Seebi puudused: · Karedas vees moodustavad rasvhapete kaltsiumi või magneesiumisoolasid, mis ei lahustu vees. Seebi kulu suureneb. · Seep kui rasvhappe sool hüdrolüüsub osaliselt, seetõttu on seebi lahus leeliseline ning see ei ole soovitatav paljude materjalidele, eriti kõrgemal temperatuuril. · Seebiga ei saa pesta happelises keskkonnas · Seepi valmistatakse ainetest, mida saaks toiduks kasutada Neil põhjustel on hakatud kasutama sünteetilisi pesemisvahendeid
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Töö ülesanne. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine, Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine, katlakivi moodustumise uurimine, vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine. Töö eesmärk. · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Sissejuhatus. Karedus on põhjustatud Ca2+ ja/või Mg2+ ning HCO3- ja/või CO32- ioonide sisaldumisest vees. Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). Üldkareduse määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitritakse etüleendiamiintetraetaanhappe (EDTA) dinaatriumisoola ehk triloon-B lahusega. Indikaatorina kasutatakse kromogeenmusta ET-00 (eriokroom-must T), mis moodust...
jaoks mõeldud puhastusainetes (nõudepesuained), sellised puhastusained vahutavad palju. Positiivse laenguga ioonid on antistaatilise toimega ja desinfitseeriva toimega puhastusainetes. Ioonideta tensiidid on masinpuhastuseks mõeldud puhastusainetes Sünteetilised tensiidid Sünteesitakse pidevalt juurde On igas sünteetilises puhastusaines Toimivad igasuguses keskkonnas Endla Kuura Saab kasutada ka karedas vees Vahutavust saab reguleerida Lihtne loputada Toimeained Tensiidid Alused/happed Lahustid Desinfitseerivad ained Ensüümid Abrassiivid Pleegitavad ained Lisaained Vee karedust vähendavad ained Puhverained Emulgaatorid Vahuregulaatorid Korrosioonitõrjeained Viskoossust suurendavad ained Nahahooldusained Säilivust parandavad ained Lõhna ja värvained (asutustes lõhnatud ained) Seebid ja seebipõhised puhastusained
Kuid seebi pesemisomadused ongi just parimad 60-70'C juures. Seebiga ei saa pesta ka happelises keskkonnas. Seepi valmistatakse ainetest, mida saaks kas vahetult või töödeldult toiduks kasutada. Neil põhjustel on hakatud palju kasutama sünteetilisi pesemisvahendeid. Kõige enam on levinud väävelhapete soolad, n naatriumdodetsüülsulfaat. Väävelhappest tuletatud ühendite kaltsiumi ja magneesiumisoolad on vees lahustuvad, mistõttu saab nende ainetega pesta ka karedas vees, ka merevees. Nad toimivad nii aluselises, neutraalses, kui ka happelises keskkonnas, ei nõua pesemisel kõrget temperatuuri ega kahjusta õrnu kangaid. Kuna sellised soolad ei hüdrolüüsu, on pesulahus neutraalne. Need ained (ka seebid)on anioonaktiivsed pesemisvahendid. Samuti kasutatakse ka katioonaktiivseid ja mitteionogeenseid detergente, mis vesilahuses ei dissotsrru, kuid annavad vee molekulidega nõrku vesiniksidemeid
PUHASTUSAINED Tallinn 2009 PUHASTUSVAHENDID Klar Glass Klaas- ja portselannõude loputusvahend Kasutamiseks nii kodustes, kui tööstuslikes nõudepesumasinates klaasnõude pesul. Annab klaasnõudele kirka läike. Väldib veeplekkide tekkimist klaaspindadele. Mofix KDS Desinfitseeriv nõudepesuvahend käsitsipesuks Hea rasvu ja valke lagundava toimega nõudepesuvahend käsitsipesuks. Kasutuskontsentratsioon: 50-100ml/10 liitrit vee kohta. Pesta nõud pesulahuses puhtaks ja asetada restile nõrguma 5 minutiks, seejärel loputada puhta veega. Toimespekter: bakteritsiidne, fungitsiidne, viiruseid inaktiveeriv, Hepatit B, HIV. Mofix M Nõudepesuvahend masinpesuks Nõudepesuvahend kasutamiseks tööstuslikes ja kodustes automaatpesumasinates. Doseerimine vastavalt kasutatava automaatpesumasina juhendile. Puhastab efektiivselt, annab nõudele hea läike. Pehme vee korral ei ole vajalik kasutada loputusvahendit. Koostis: tensiidid, E...
seepide, ning kreemide valmistamisel. 4.Rasvhapet saadakse rasvade lõhustamisel 5.Oblik hape on hape, mis leidub looduses taime mahlades.. Page 20 6.Väiksed lapsed ei tohi süüa liiga palju rabarberit, sest see 7.Seep on puhastus vahend, mida valmistatakse rasvhappetest, ning rasvadest, ning see on puhastava, ning paktereid hävitava toimega 8.Seep ei pese karedas vees hästi, sest seal moodsustuvad soolad, ning muud kaltiumi ühendid. 9.Sütneetiliste pesemisvahendite eeliseks on see, et need pesevad ka hästi karedas vees. 10.Esrrid on hapete ja alkoholide reageerimissaadused, üldjuhul Hape+ alkohol= ester + vesi. Omadusteks on meeldiv lõhn, madal keemis temperatuur. 11.Estrite omadustest tulenevad kasutusalad on puuviljaessentsidena, ning lõhnaainetena seebi ja parfüümia tööstuses.
mille näitajad on 1-3.5 mg-ekv/l, ning väga karedaks veeks ehk üle 3.5 mg-ekv/l. Paljudes kohtades ja olukordades ei oma vee karedus olulist rolli (näiteks tulekahjude kustutamisel, tänavate ja kõnniteede puhastamisel, liuväljade rajamisel). Kuid kare vesi võib põhjustada probleeme näiteks nõude pesemisel (käsitsi või masinaga), pesu pesemisel, enda pesemisel. Pehme vee kasutamisel kulub kaks korda vähem pesuvahendit, sest karedas veel lahustuvad pesuvahendid tunduvalt kiiremini ja pesemisprotsess jääb lühikeseks. Suhtumine vee maitsesse olenevalt karedusest on individuaalne. Maitselävi kaltsiumioonide ja magneesiumi suhtes on erinev. Mõnele tarbijale on vesi vastuvõetav karedusega üle 10 ml-ekv/l. Eriti kare vesi annab kibeda maitse ja avaldades halba mõju esmajärjekorras seedeorganitele. 6 Suure rauasisaldusega vesi
Royal toimib tõhusalt ega kahjusta loodust. Kasutamine: Puista Royal pulbrit määrdunud pinnale hööru märja lapiga ja loputa veega. Koostisained: naatriumkarbonaat, naatriumsulfaat, dodetsüülbenseensulfoonhape, sidrunhape, lõhnaine. Puhas Kodu nõudepesuvahend ÕUN Värske õuna lõhnaline kontsentreeritud nõudepesuvahend. Kätele pehme rikkalik vaht eemaldab nõudelt vaevata rasva ka karedas ja jahedas vees. Pesulahus (pH 7-8): kuni 10 ml/5 l vees või tilk pesukäsnale. Eesti Roheliste Liikumise nõudepesuvahendite testis oli see nõudepesuvahend (varem nõudepesuvahend MAIRI) keskonnaohtuse poolest II kohal. Koostisosad:Aqua, Sodium dodecylbenzenesulfonate, Sodium laureth sulfate, C9-C11 pareth-8 Cocoamide DEA, Sodium chloride, Parfum, Dimethylol Glycol, Dimethylol Urea, Methylchloroisothiazolinone, Methylisothiazolinone, Colorant
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.1. AJALUGU...........................................................................................................................3 2. HAMBAPASTADE LIIGID...................................................................................................7 2.1 Laste hambapastad............................................................................................................7 2.2 Fluoriide sisaldavad hambapastad.....................................................................................7 2.3 Hambakatu ja -kivi teket vähendavad hambapastad.........................................................7 2.4 Multiomadustega h...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.1. SUUVESI.............................................................................................................................3 2. SEEP.......................................................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................10 SISSEJUHATUS Valisin toodete olelusringide koostamiseks kaks toodet: suuvee ja seebi. Kirjeldan järgnevas töös kuidas antud tooteid valmistatakse ja kuidas toimub edasine toote eluring tootmisest tarbimiseni. 1. 1. SUUVESI Järgnevas tabelis on t...
on 13.5 mgekv/l, ning väga karedaks veeks ehk üle 3.5 mgekv/l. Paljudes kohtades ja olukordades ei oma vee karedus olulist rolli (näiteks tulekahjude kustutamisel, tänavate ja kõnniteede puhastamisel, liuväljade rajamisel). Kuid kare vesi võib põhjustada probleeme näiteks nõude pesemisel (käsitsi või masinaga), pesu pesemisel, enda pesemisel. Pehme vee kasutamisel kulub kaks korda vähem pesuvahendit, sest karedas veel lahustuvad pesuvahendid tunduvalt kiiremini ja pesemisprotsess jääb lühikeseks. Suhtumine vee maitsesse olenevalt karedusest on individuaalne. Maitselävi kaltsiumioonide ja magneesiumi suhtes on erinev. Mõnele 8 tarbijale on vesi vastuvõetav karedusega üle 10 mlekv/l. Eriti kare vesi annab kibeda maitse ja avaldades halba mõju esmajärjekorras seedeorganitele.
1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Aeromeetrit kasutatakse lahuse tiheduse määramiseks. Aeromeeter sukeldatakse lahusesse ning loeme skaalalt näidu. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Tihedus sõltub lahuse massist ja mahust, lahustunud aine sisaldusest lahuses 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? Massiprotsendiga, molaarse kontsentratsiooniga, molaalse kontsentratsiooniga 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250-s mi...
Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
