Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keemia eksam (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused ?
  • Kuidas seda mõõdetakse ?
  • Millised tegurid ja kuidas need mõjutavad reakts kiirust homog ning heterog süsteemis ?
  • Millised on vesilahuste peamised omadused, milliste näitajatega isel. neid sertifikaadis ?
  • Kuidas määratakse vee üldist ja mööduvat karedust ?
  • Milline protsess on lahustumine ?
  • Millised ained on happed, millised alused ?
  • Millist ainet ja materjali nim tahkeks ?
  • Millistel juhtudel toimub keemiline reaktsioon elektrolüütide vesilahustes ?
  • Millised keemilised reaktsioonid võivad toimuda plahvatuse korral ?
  • Millised on argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid ?
  • Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid ?
  • Millest sõltub difusiooni kiirus ?
  • Millised reaktsioonid on redoksreaktsioonid ?
  • Milliseid protsesse nim elektrokeemilisteks ?
  • Millised soolad hüdrolüüsuvad ja kuidas ?
  • Kui katlakivi koostiseks võtta CaCO3 ?
  • Millised seadmed on akumulaatorid ?
  • Milline on värvikilede moodustumise kemism-mehhanism ?
  • Milline protsess on elektrolüüs ?
  • Mis on lagunemispinge ja mis on ülepinge ?
  • Kuidas töödeldakse puitu kemikaalidega ?
  • Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused ?
  • Miks Al kui materjali oksüdeeritakse ?
  • Miks on saadav oksiidikiht värviline ?
  • Milline nähtus on korrosioon ?
  • Milliste meetoditega kaitstakse metalle korrosiooni vastu (loetlege ja kirjeldage) ?
  • Kus leiab aset pilukorrosioon ?
  • Milline on kemism ja tõrje meetodid ?
  • Kuidas valmistatakse betooni ?
  • Mis aine on tsement ?
  • Miks ja kuidas vesi lagundab tsementkivi ?
  • Kuidas valmistatakse galvaanilisi katteid ?
  • Mis on ülepinge ja mis on lagunemispinge ?
  • Kuidas valmistatakse pindasid ette igasuguste katete pealekandmiseks ?
  • Kuidas arvutatakse reaktsiooni soojusefekti ?
  • Mida nim keemiliseks reaktsiooniks ?
  • Mis katoodipiirkond ?
  • Mis katoodipiirkond ?
  • Milliseid pindinaktiivseteks ning kus ja milleks neid kasut ?
  • Millest lähtub tsinkimise meetodi valik ?
  • Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel ?
 
Säutsu twitteris
Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige ( millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus : Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII-peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III- peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. Kõikides väikestes perioodides kasvab vasakult paremale liikudes elektronide arv aatomi välisel energia tasemel. Aatomite elektronkihtide perioodiline kordumine elementide järjenumbri kasvamisel toob endaga kaasa isoleeritud aatomite kogumi perioodilise kordumise. Massi jäävus kinnises süsteemis: Reaktsioonist osa võtnud ainete mass võrdub reaktsiooni saaduste massiga (Lomonossov, 1756). Aine koostise püsivus: igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, sõltumata nende saamisviisist: C+O2=CO2 (nn daltoniidid ); Tahkete ainete korral ei kehti, st koostis oleneb saamisviisist (nn bertolliidid) N: FeS0,95.. Archimedese seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Faraday seadused: 1)Elektrolüüsi ajal on elektroodidel toimuvates keemil reakts tekkiva aine hulk võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga. 2)Erinevatest elektrolüütidest võrdse elektrihulga läbijuhtimisel on elektroodidel eralduva iga aine moolide arv pöördvõrdeline tema loomlaengu suurusega.
2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise olekud tavatingimustel Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites, nt prooton , neutron , elektron. Materjal on aine, mille töötlemisel ( kasutamisel ) ei toimu keemilisi muutusi (nt alumiiniumpotid). Tavatingimused: 20 ºC (293 K) ja 1 atm (101325 Pa). Kõik ained, mis on tavatingimustel vedelas olekus, on võimalik üle viia tahkesse olekusse, kuid mitte kõiki gaasilisse olekusse (temp tõustes ja rõhu langemisel osad ained lagunevad); tavaolekus tahke aine võib viia vedelasse olekusse, aga mitte kõiki gaasilisse olekusse. Samuti on aineid ja mat mis eksisteerivad ainult kahes olekus ( parafiin ­ vedelikuks kuid vähesel määral gaasiliseks; jood läheb kiiresti gaasiliseks). Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Füüsikal omad sõlt osakeste massist ja nende ,,kokkupakitusest" (tihedus), keemil sideme tüübist ja struktuurist (kõvadus, sepistatavus, venitatavus , sulamis- ja keemistemp ), laetud osakeste liikumisvõimest ( elektrijuhtivus ) jne. Keemil omad sõlt elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Ainete ja materjalide enamkasutatav klassifikatsioon , ainete ja materjalide tähistamine praktikas: Klassifikats toimub alati mingi tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, st aine võib olla eritunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1)NIMI a)Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi); b)Nimes sisaldub mingi info ( sooraud , seebikivi); c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained ); 2)VALEM: a) Empiiriline
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keemia eksam #1 Keemia eksam #2 Keemia eksam #3 Keemia eksam #4 Keemia eksam #5 Keemia eksam #6 Keemia eksam #7 Keemia eksam #8 Keemia eksam #9 Keemia eksam #10 Keemia eksam #11 Keemia eksam #12 Keemia eksam #13 Keemia eksam #14 Keemia eksam #15 Keemia eksam #16 Keemia eksam #17 Keemia eksam #18 Keemia eksam #19 Keemia eksam #20 Keemia eksam #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 367 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janka Õppematerjali autor

Lisainfo

Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus,
Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise olekud tavatingimustel,
Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. ja jne

keemia

Mõisted


Kommentaarid (7)

Meramo profiilipilt
Meramo: Sisukas ja korralik materjal, aitas palju, aitäh!
11:59 05-10-2010
lennupungas profiilipilt
lennupungas: täitsa tore
01:08 27-11-2012
Mariliis0 profiilipilt
Mariliis0: väga hea
09:19 05-03-2011


Sarnased materjalid

48
doc
Keemia eksam 2011
30
docx
Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
33
doc
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011
14
doc
Eksami abimees
23
docx
Nimetu
25
docx
Konspekt eksamiks
33
doc
Keemia ja materjaliõpetuse eksam
11
doc
Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun