Reaktsioonid, mis toimuvad alati: 1. metall + mittemetall→sool (ühinemisreaktsioon) 2. metall + hapnik→aluseline oksiid (ühinemisreaktsioon) 3. mittemetall + hapnik→happeline oksiid (ühinemisreaktsioon) 4. alus + hape→ sool + vesi (vahetusreaktsioon/ neutralisatsioonireaktsioon) 5. aluseline oksiid + hape→sool + vesi (vahetusreaktsioon) 6. happeline oksiid + alus→ sool + vesi (vahetusreaktsioon) 7. aluseline oksiid + happeline oksiid→ sool (ühinemisreaktsioon) Teatud tingimustel toimuvad reaktsioonid: 1. sool + sool→ sool + sool (vahetusreaktsioon) lähteaine soolad peavad mõlemad vees lahustuma ja üks saadustes tekkinud sool peab olema sade. 2. sool+ alus→ uus sool + uus alus (vahetusreaktsioon) lähteained peavad vees lahustuma ja üks saadustest peab olema sade. 3. sool + hape→uus sool + uus hape (vahetusreaktsioon) saadustes peab tekkima kas lähteaine happest nõrgem hape või sade. ...
ühinemisreaktsioon kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine (oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid) SO2 + H2O = H2SO3 lagunemisreaktsioon ühe aine lagunemisel tekib kaks uut ainet (hüdroksiide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine). Cu(OH)2 = CuO + H2O asendusreaktsioon lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 vahetusreaktsioon kahe liitaine "esimesed pooled vahetavad kohad" . NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3 5.4 Oksiidide keemilised omadused. 5.4.5 Aluselised oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamus metallioksiide. Reageerimine hapetega - vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi. CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O Reageerimine veega ühinemisreaktsioon.
Karboksüülhapped Karboksüülrühma kuuluv hape. Nimi konstrueeritakse vastavalt süsinike arvule. Happed reageerivad (ka. karboksüülid): 1) alustega 2) metallidega 3) metallioksiididega 4) nõrgema happe (aluselise) soolaga HCOOH- sipelghape (metaanhape) CH3COOH- äädikhape (etaanhape) CH3CHOHCOOH- piimhape HOOC-COOH- oblikhape (etaandihape) Karboksüülrühmas on kõigil C, kahe sidemega O ja ühe sidemega OH HCl vees on H+Cl Vesinikioon on happelisuse kandja. Ainete omaduseld sõltuvad sellest, millest nad koosnevad:D HCl+NaOH--- NaCl+H2O HCOOH+ NaOH--- HCOONa+ H2O HCl+ Zn--- ZnCl2+H2 CH3COOH+ Zn--- (CH3)2COOZn+ H2 Fe2O3+ HCl --- FeCl3+ H2O Fe2O3+HCOOH --- Fe(HCOOH)3 + H2O CaCO3+ HCl --- CaCl2+ H2Co3 Vahetusreaktsioon tekkib alati tugevama happe poolt nõrgema happe poole. "Üle mõistuse soe vesi," ütles blondiin kui oli nabast saadik vees.
keemiline analüüs- ainete koostise määramine kvalitatiivne analüüs- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine kvantitatiivne analüüs-aines sisalduvate ühendite koguse määramine keemiline süntees- vajaliku produkti saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon aatomorbitaal- aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, kus ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel osalaeng- positiivne või negatiivne laeng vesinikside- molekulidevaheline side iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides reaktsiooni aktiveerimisenergia- energia, mille molekulid peavad saavutama, et reaktsioon algaks reaktsiooni soojusefekt- reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk endotermiline protsess-...
OKSIIDID Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Aluseline oksiid aluseliste omadustega, reageerib hapetega. Happeline oksiid happeliste omadustega, reageerib alustega. Oksiidide saamine: *Põlemise teel: C+O2 CO2 2Ca+O2 2CaO *Kuumutamise teel: 2Cu+O2 2CuO HAPPED Hape aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Liigitamine: Hapnikusis Prootonite Tugevuse järgi alduse järgi arvu järgi Hapnikhappe Hapnikut Üheprootonilis Mitmeprootonilis Tugevad Nõrgad d a ed happed ed happed happed happed happed Sisaldavad Ei Sisaldab ainult Sisaldab mitut Vesinikkloriid Süsihape ühe sisalda ühte vesinikiooni. , , elemendina hapnikku vesinikiooni. vesinikbromii fosforhap hapnikku. . ...
1) Aatom-nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused 2) aatomi tuum-on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist 3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on re...
Filtraat Lahustumine Soojusjuhtivus Fotosüntees Lahuse massiprotsent Sool Füüsikaline nähtus Lahustatav aine Statiiv Halogeenid Lahusti Süütamine Hape Lahustunud aine Tihedus Happeanioon Lahustuvus Täielik põlemine Happeline lahus Leelis Uhmer Happesademed Lehter Vahetusreaktsioon Hüdroksiidioon Lihtaine Vesinikioon Indeks Liitaine ehk keemiline Väliselektronkiht Indikaator ühend Väärisgaasid Ioon Massiprotsent Ühinemisreaktsioon Kasvuhooneefekt Metallide pingerida Katioon Mittemetall Katseklaas Molaarmass Keeduklaas Molekul Keemia Molekulvalem Keemiline element Neutralisatsioonireak-
KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL Martin Saar GAG 2007 1. REAKTSIOONI TÜÜBID · ÜHINEMISREAKTSIOON 2 Mg + O2 2 MgO Na2O + H2O 2 NaOH · LAGUNEMISREAKTSIOON Ca(OH)2 CaO + H2O CaCO3 CaO + CO2 · ASENDUSREAKTSIOON 2 Na + 2 HCl 2 NaCl + H2 · VAHETUSREAKTSIOON NaOH + HCl NaCl + H2O 2. ENERGIA REAKTSIOONIS · EKSOTERMILINE Energia eraldub, H < 0 Tavaliselt ühinemisreaktsioonid · (Lahustumisel: hüdraatumine ehk aineosakeste seostumine vee molekulidega (sidemete teke)) · ENDOTERMILINE Energia neeldub, H > 0 Tavaliselt lagunemisreaktsioonid · (Lahustumisel: kristallivõre lõhkumine (sidemete katkemine)) 3. REAKTSIOONI KIIRUS
*Tagasitiitrimine kui pole sobivat indikaatorit või kui katioon reageerib EDTAga aeglaselt. Lahusele lisatakse ülehulgas EDTAd, ülejääk tiitritakse tagasi Mg või Zn standardlahusega ET00 ind.Kasut. kui analüüsitav lahus sisaldab anioone, mis muidu moodustaksid sademe katiooniga, EDTA ülehulk väldib sadenemise; Tiitrimismeetodid *Kaudne tiitrimine analüüsitavale lahusele lisatakse Mg või ZnEDTA kompleksi lahust. Kui analüüsitav ioon moodustab EDTAga püsivama kompleksi, toimub vahetusreaktsioon MgY2 + M2+ = MY2 + Mg2+ Vabanenud Zn või Mg tiitritakse EDTA lahusega. Meetodi kasutamine *Katioonide määramine Kõik metallid peale leelismetallide,3valentsed pH 1 juures kus 2valentsed ei moodusta stabiilseid komplekse *Vee kareduse määramine *Ca, Mg ja raskemetallid, looduslikus vees enamuses Ca ja Mg, seepärast väljendatakse CaCO3na. *EDTAga tiitrimine pH 10 juures, indikaatoriks ET00.
BaO.......................................... Na 2O ............................................ Fe2O3 ..................................... SiO2 ......................................... N 2O5 ............................................ CO2 ......................................... Keemilised omadused Aluselised oksiidid 1) Reageerivad hapetega sool + vesi: ZnO + H2SO4 ZnSO4 +H2O vahetusreaktsioon 2) Aktiivsete metallide oksiidid reageerivad veega leelis: BaO + H2O Ba(OH)2 ühinemisreaktsioon 3) Reageerivad happeliste oksiididega sool: CaO + CO2 CaCO3 ühinemisreaktsioon Teades, et vastandained omavahel reageerivad ja kasutades aluseliste oksiidide keemilisi omadusi koosta konspekt happeliste oksiidide keemiliste omaduste kohta. Happelised oksiidid 1) Reageerivad ............................................................................
keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. 37. keemiline reaktsioon ainete muundumine teisteks aineteks 38. lagunemisreaktsioon reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. 39. ühinemisreaktsioon reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. 40. asendusreaktsioon reaktsioon, milles üks keemiline element asendab ühenids teise keemilise elemendi. 41. vahetusreaktsioon 42. oksüdeerumine elektonide loovutamine reaktsioonides, sellele vastab elemendi o.a SUURENEMINE 43. oksüdeerja aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes). 44. oksüdeerimine 45. redutseerumine elektronide liitmine redoksreakts;sellele vastab elemendi o.a VÄHENEMINE 46. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) 47. redutseerumine 48. o. a näitab elementide oksüdeerumise astet ühendis 49
Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tu...
Reaktsioonitüübid: 1. Ühinemisreaktsioon ehk liitumisreaktsioon on reaktsioon, kus kahest või enamast lähteainest tekib üks uus aine. 2 Ca + O2 = 2 Ca O 2. Lagunemisreaktsioon on reaktsioon, kus ühe aine lagunemisel tekib kaks või enamat uut ainet Ca CO3 = Ca O + CO2 (kuumutamine) 3. Asendusreaktsioon on reaktsioon, kus lihtaine aatomid asenduvad liitaine koostisesse kuuluva teise elemendi aatomiga Zn + 2H Cl = Zn Cl2 + H2 4. Vahetusreaktsioon on reaktsioon, mis toimub kahe liitaine vahel ja mille tulemusel tekib kaks uut liitainet Na2 O + 2 H Cl = 2 Na Cl + H2O Lahus koosneb lahustunud ainest ja lahustist, ei reageeri veega, nad lihtsalt segunevad. Lahuse konsentratsioon ehk massi % nt 100g 20% suhkrulahust 100g * 0,2 = 20g suhkurt ja 100g 20g = 80g vett 11
metallide aluseliste oksiidide ja hüdroksiididega H 2 SO4 ZN ZNSO4 H 2 H 2 SO4 CaO CaSO4 H 2 O H 2 SO4 Cu(OH ) 2 CuSO4 2 H 2 O Konsentreeritud H 2 SO4 rauaga toa temperatuuril ei reageeri sest raud passiveerub seetõttu kasutatakse konsentreeritud H 2 SO4 säilitusnõudeks rauast anumaid Konsentreeritud H 2 SO4 söestab paljusid orgaanilisi aineid sidudes nende koostisest vesiniku ja hapniku ning jättes alles süsiniku Raskelt lenduva happena toimub vahetusreaktsioon väävelhappe ja kergemini lenduvatest hapetest saadud soolade vahel t H 2 SO4 2 NaCl Na2 SO4 HCl Väävelhapet ja sulfaate tehakse kindlaks vees lahustuva baariumsoola abil. Moodustab vees lahustumatu baariumsulfaadi valge sade H 2 SO4 BaCl 2 BaSO 4 HCl H 2 SO4 on tähtis tooraine keemiatööstuse jaoks sest tema abil toodetakse mineraalväetisi, värvaineid, erinevaid soolasid, lõhkeaineid, mürkkemikaale, ravimeid ja teisi happeid
2. Ühinemisreaktsioonid selle tulemusel tekib liht- või liitainetest ühend. (Orgaanilisest keemiast kuuluvad siia oksüdeerimine, halogeenimine, polümeerimine jne.) H2 + Cl2 = 2HCl NaOH + CO2 = NaHCO3 3. Lagunemisreaktsioon Cl2=2CL 2H20=2H2+O2 4. Asendusreaktsioon selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 5. Vahetusreaktsioon see kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 6. Isomerisatsioonireaktsioon selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu CH3CH2CH2CH3 → CH3CH(CH3)CH3 7. Allotroopne muundumisreaktsioon sellel juhul tekivab ühest lihtainest teine lihtaine. 3O2 = 2O3 18
34. Millest sõltub kompleksühendi kuju? 35. Näiteid kompleksühenditest. • Humiinained • Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 36. Mittemetallid. 37. Alused. 38. Happed. 39. Soolad. 40. Oksiidid. 41. Olulisemad keemiliste reaktsioonide tüübid: ühinemisreaktsioon, lagunemisreaktsioon, asendusreaktsioon, vahetusreaktsioon, redoksreaktsioon, isomerisatsioonireaktsioon jt. Elektrokeemia 42. Redoksreaktsioonid. Toimub elektronide üleminek ühelt elemendilt teisele – vastavalt oksüdatsioon (elektronide liitmine) ja reduktsioon (elektronide loovutamine). 43. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. oniaste (o.a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi
kasvukiirus (v1 >> v2). Kasutatavamad kondenseerimismeetodid: 1. Lahusti vahetamine ehk füüsikaline kondenseerimine. See põhineb asjaolul, et ühes lahustis on aine lahustuv, teises lahustis aga mitte. Lahusti vahetamisel sadeneb aine liig välja ning moodustab kolloidosakesed. Näiteks annab NaCl lahustatuna vees tõelise lahuse, lahustatuna benseenis aga kolloidlahuse. 2. Aurude kondenseerimine . 3. Keemiline reaktsioon. ( a: vahetusreaktsioon, b: hüdrolüüsireaktsioon, c: redoksreaktsioon). B Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine (peptisatsioon) Fe(OH)3 + HCl FeOCl + 2H2O. 3. Kolloidsüsteemide puhastamine. A Dialüüs B Elektrodialüüs C Ultrafiltreerimine D Tsentrifuugimine 4. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused
1)Väävel ja väävelhape Tavalistes tingimustes esineb vähendab väävli (SO2) emissiooni korstna kaudu. Selle gaasi vahel peab tagama optimaalse temperatuuri. Kolonni väävel helekollases tahkes vormis rombiliste voi meetodi puhul võetakse 4-kihilises kolonnis gaas välja ülemises osas asub restil katalüsaatori kiht. Kolonni monokliinsete kristallidena või tumeda, amorfse massina kolmanda katalüsaatori kihi järel ning suunatakse nn alumises osas on soojusvaheti. Gaasi liikumine kolonnis on (nn plastiline väävel). Üleminek rombilise ja vahepealsesse absorberisse, sealt aga läbi organiseeritud selliselt, et kindlustada optimaalne monokristalse vormi vahel toimub 95,5 °C juures, soojusvaheti neljandasse katalüsaatori kihti tagasi. temperatuur (~ 500°C) katalüsaatori kihis. See sellest kõrgemal...
2. Ühinemisreaktsioon •Selle tulemusel tekib liht- või liitainetest ühend: H2 + Cl2 = 2HCl NaOH + CO2 = NaHCO3 3. Lagunemisreaktsioon •Lihtaine lagunemisreaktsiooni saadusteks on aatomid või uued lihtained Cl2 = 2Cl O3 = O2 + O •Liitaine lagunemisreaktsioonil tekivad liht- või uued liitained: 2H2O = 2H2 + O2 Ca(OH)2 = CaO + H2O 3.Asendusreaktsioon •Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 4. Vahetusreaktsioon •See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 5.Isomerisatsioonireaktsioon •Selle reaktsiooni käigus jääb aine kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis endiseks, aine struktuur muutub aga aatomite ümberpaiknemise tõttu CH3CH2CH2CH3 → CH3CH(CH3)CH3 6. Allotroopne muundumisreaktsioon •Sellel juhul tekivab ühest lihtainest teine lihtaine. 3O2 = 2O3 7. Redoksreaktsioonid
vahendatakse konversiooni astet. · Reaktsiooni kiirendavad tegurid: o Temperatuuritostmine o Kontsentratsiooni suurendamine o Gaaside korral rohu suurendamine o Tahkete ainete peenestamine o Katalusaatori kasutamine Keemilised reaktsioonid: · Tasakaalunihkumine. · Homogeene reaktsioon · Heterogeenne reaktsioon · Ühinemisreaktsioon · Lagunemisreaktsioon · Asendusreaktsioon · Vahetusreaktsioon. 9. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone! · Vahetusreaktsioonide vorrandites on lahteainete ja reaktsioonisaaduste valemite ette koefitsentide maaramine lihtne. Redoksvorrandite vordsustamine tavaliselt nii holpsasti ei toimu ja selleks kasutatakse jargmist viisi: · Maaratakse nende elementide oksudatsiooniaste, mis reaktsiooni kaigus muutub · Koostatakse vorrandid (see annab ka teada, milline element on redutseerija, milline oksudeerija)
Sissejuhatus 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Fosforit. Henning Brand lasi uriinil seista mõned päevad, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Tekkis valge vahaline aine, mis heledas pimedas- fosfor. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: or...
oluliselt nõrgemini. Kaheprootonilised happed on näiteks H SO , H CO ja H S, kolmeprootoniline on H PO . 2 4 2 3 2 3 4 9) REAKTSIOONID ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES · ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused juhivad elektrit, sest need ained on lagunenud ioonideks. · REAKTSIOONID ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES on vahetusreaktsioonid, mille käigus vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioon kulgeb lõpuni, kui 1) tekib sade (ml) 2) eraldub gaas 3) tekib nõrgem el.l (alus, hape) l + l -> ml + l 5 l + l <- -> l + l molekulaarvõrrand ioonvõrrand taandatud ioonvõrrand nt: AgNO3 + NaCl -> AgCl + NaNO3 Ag + NO3 + Na + Cl -> AgCl (ml) + Na + NO3 Ag + Cl -> AgCl 10) SOOLA HÜDROLÜÜS
44. Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel. keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist). Elemendi sümboli ees on järjenumber (aatominumber) sulgudes aatomi mass. Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras. Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid. Lahter. Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber(tuumalaeng) ja aatomimass. Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 el...
Näiteks rohelise värvusega malahhiidi kuumutamisel tekib musta värvusega vaskoksiid, eraldub värvuseta süsinikdioksiid ja veeaur Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt Asendusreaktsioon Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisesse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Vahetusreaktsioon See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl o Tekib rasklahustuv aine (sade) o Tekib kerglenduv aine (gaas) o Tekib nõrk elektrolüüt, nt vesi o Tekib lahustuv kompleksühend Kui ühtegi märgitud neljast tingimusest ei täideta, siis reaktsioon ei kulge Isomerisatsioonireaktsioon
1. ÜHINEMISreaktsioon Kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine. Tekib liht- või liitainetest ühend: Fe+S=FeS CaO + CO2= CaCO3 2. LAGUNEMISreaktsioon Ühe aine lagunemisel tekib kaks uut ainet. Tekivad liht- või uued liitained: Cu(OH)2=tCuO + H2O 2H2O= 2H2 + O2 3. ASENDUSreaktsioon Lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomid: 2HCl + Ca= CaCl2 + H2 Fe + CuSO4= FeSO4 + Cu 4. VAHETUSreaktsioon Kahe liitaine "esimesed pooled vahetavad kohad". Vahetureaktsioon toimub, kui tekib sade, gaas, vesi või nõrgem hape. Kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: 3HCl + Al(OH)3= AlCl3 + 3H2O BaCl2 + Na2SO4= BaSO4 + 2NaCl 5. NEUTRALISEERIMISreaktsioon On aluse ja happe vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool + H2O: H2SO4 + 2NaOH= Na2SO4 + 2H2O ; KOH + HCl= KCl + H2O 6. REDOKSreaktsioon
Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused...
piirpinnal nimetatakse elektriliseks kaksikkihiks. Elektriline kaksikkiht mittepolariseeritaval elektroodil. Paigutades metalli tema enda soola lahusesse hakkavad metalliioonid läbi piirpinna minema sellesse faasi, milles nende keemiline potentsiaal on madalam. Ioonide elektrilise laetuse tõttu faasid laaduvad. (Zn/Zn2+) Elektriline kaksikkiht polariseeritavad elektroodil. Laetud osakeste adsorptsioon tahke faasi pinnale. Lisades KI lahust AgNO3 lahusele toimub vahetusreaktsioon (vihik). Elektri tekkimine ioonse AgI kristalli pinnal: tuuma pinnale adsorbeeruvad eelistatult need ioonid, millised on võimelised asetuma tuuma kristallvõresse. Kui Ag+, siis omandab AgI + laengu, mida hakkavad kompenseerima NO3- anioonid. Kaugemal side ioonide vahel nõrgem, adsorbne kiht lõppeb, kui NO3- ioonid hakkavad osa võtma soojusliikumisest. 10 2. Iseloomustage elektrilist kaksikkihti faasidevahelisel piirpinnal. Kuidas muutub potentsiaal pinnast kaugenemisel?
Elektrostaatilise külgetõmbe tõttu koguneb ka metalli positiivne laeng metalli pinnale ja seetõttu moodustubki faaside piirpinnal kaks laengukihti, nii nagu see toimub näiteks kondensaatoril. Elektriline kaksikkiht polariseeritaval elektroodil. Polariseeritaval elektroodil toimub laetud osakeste adsorptsioon tahke faasi pinnale. Polariseeritav, sest laengud jäävad pidama. Lisame tilkhaaval KI lahust AgNO3 lahusele: toimub vahetusreaktsioon. Vaatleme, kuidas toimub laengu tekkimine ioonse AgI kristalli pinnal. Kristalli pinnale toimuvat adsorptsiooni võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI kristall on asetatud KI lahusesse. Kristall adsorbeerib iodiid-ioone, kuna need lähevad samuti kristalli koostisse. Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse,
Mõnede ainete lagunemisreaktsioonil täheldatakse ilmekaid värvuse muutusi. Näiteks rohelise värvusega malahhiidi kuumutamisel tekib musta värvusega vaskoksiid, eraldub värvuseta süsinikdioksiid ja veeaur: Cu2CO3(OH)2 = 2CuO + CO2 + H2O Lagunemisreaktsioonid võivad sõltuvalt temperatuurist kulgeda astmeliselt. Asendusreaktsioon Selle käigus asendavad lihtaine aatomid liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomi Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Vahetusreaktsioon See kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl Tekib rasklahustuv aine (sade) Tekib kerglenduv aine (gaas) Tekib nõrk elektrolüüt, nt. vesi Tekib lahustuv kompleksühend Kui ühtegi märgitud neljast tingimusest ei täideta, siis reaktsioon ei kulge. TERMODÜNAAMIKA 26. Termodünaamika I seadus. Termodünaamika I seadus ehk energia jäävuse seadus ütleb: energia ei teki ega kao, vaid
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadu...
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. ...
Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel. 1. Ühinemisreaktsioon: moodustub kahest või enamast lähteainest üks uus H2 + Cl2 2HCl 2. Lagunemisreaktsioon: moodustub ühe aine lagunemisel ja tekib 2 või enam uut ainet Cu(OH) 2 Cu + H2O 3. Asendusreaktsioon: asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid Fe + CuSO4 Cu + FeSO4 4. Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet BaCl 2 + Na2SO4 BaSO4 + 2NaCl 5. Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks 2H2 + O2 2H2O
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või ...
Keemilisel reaktsioonil katkeb vähemalt üks ja tekib juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel. Ühinemisreaktsioon: moodustub kahest või enamast lähteainest üks uus H 2 + Cl2 2HCl Lagunemisreaktsioon: moodustub ühe aine lagunemisel ja tekib 2 või enam uut ainet Cu(OH) 2 Cu + H2O Asendusreaktsioon: asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid Fe + CuSO 4 Cu + FeSO4 Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet BaCl2 + Na2SO4 BaSO4 + 2NaCl Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks 2H2 + O2 2H2O Keemilise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
