TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE 15 K Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, ...
Nephelometers are calibrated to a known particulate, then use environmental factors (k-factors) to compensate lighter or darker colored dusts accordingly. K-factor is determined by the user by running the nephelometer next to an air sampling pump and comparing results. Nefelomeeter [1] on statsionaarne või portatiivne instrument kontsentratsiooni mõõtmiseks tahkete osakeste vedelik või gaas kolloid.Nefelomeeter meetmed hõljuvainete kasutades valgusvihu (allikas beam) ja valguse detektor seatud ühele küljele (sageli 90 °) allika kiire. Osakeste tihedus on seejärel funktsioonina peegeldunud viiakse ebakorrektse osakesi. Mõningal määral, kui palju valgust peegeldab jaoks antud tihedusega osakesed sõltub omadused osakesi nagu nende kuju, värvi ja peegeldusvõime. Nephelometers kalibreeritakse tuntud osakeste, siis
Kolloidlahused • Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada.
Koagulatsioonon kolloidsüsteemi osakeste välismõju toimel või välismõjuta liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilisi struktuuri koageeli. Keemiline hapniku nõudlus( COD)-Hapniku kogus ,mida tarvitab orgaaniline aine tavaolukorras vees. Ecophysiological- kirjeldab organismide omavahelist füüsilist toimimist ja selle keskkonda. Heitvesi- on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Kolloid- Mittekristalliline aine , mis koosneb ultramikroskoopilistest osakestest. Pädev asutus- Tavaliselt on see valitsuse osakond või mõni teine organ ,mis on vastutav mingi teatud probleemi eest. Dibromophenol antibakteriaalne esindaja. Dimetüülsulfaanpropanaat(DMSP)- seda leidub teatud taimedes, kaasa arvatud merevetikates ja on vajalik nende ainevahetuse jaoks. Dissimilatsioon- Keeruliste orgaaniliste molekulide lõhkumine elavate organismide poolt
30) r t 0 rmax rmax S0 Kolloidkeemia uurib peendisperssete heterogeensete süsteemide omadusi pindnähtuste alusel ning samuti kõrgmolekulaarsete ühendite ja nende lahuste füüsikalis-keemilisi omadusi. Faasi, milles dispergeeritud aine on ühtlaselt jaotatud, nimetatakse dispersioonikeskkonnaks. Kolloidosakesed klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete kui ka koostisosade agregaatoleku alusel. Osakeste mõõtmete alusel jaotatakse dispergeeritud süsteemid jäme-, kolloid- ja molekulaardispergeeritud süsteemideks. Kolloidsüsteemid koosnevad üldjuhul tuhandetest aatomitest. Kolloidsüsteeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Gaasilise dispersioonikeskkonna korral nimetatakse dispergeeritud süsteeme üldiselt aerosoolideks, vedela dispersioonikeskkonna korral lüosoolideks ja tahke keskkonna korral tahketeks soolideks. Hüdrosoolide
Kolloidlahused • Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada.
FK laboratoorne töö nr.8 (lahus nr.5) ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH 3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, γi - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O ...
Peenestusmeetodil kasutatakse erinevaid meetodeid peenestamiseks. · Mehaaniline meetod kasutab mehaanilist tööd dispergeerimiseks n. kuulveski (tahke), kolloidveski ning ultraheli (vedel ja tahke) · Elektrikaare meetod ülitugev elektrivool elektroodide vahel aurustab aine, mis seejärel kondenseerub väikeste osakestena · Peptisatsioon nähtus, kus sademele lisatakse pärast sadestumist elektrolüüti ning segatakse ja moodustub kolloid. Selle tekkimise aluseks on osakese pinnal elektrilise kaksikkihi tekkimine, mis stabiliseerib väikest osakest (sadestunud kujul ei ole) Selleks, et pärast peenestamist osakesed kokku ei läheks, kasutatakse surfaktante. Surfaktandid on ained, mis vähendavad vedeliku pindpinevust teise faasi suhtes. Nii vähendavad nad ka pinnaenergiat, sest pinnaenergia sõltub pindpinevusest. Seeläbi võib disp. faasi eripind kasvada e. võib moodustuda stabiilne kolloid.
Pihused, pihussüsteemid · Tõeliseid lahuseid ja kolloid lahuseid saab eristada Tyndalli efekti abil, mis näitab valguskiire teed lahuses. · Suspensioonis on tahke ained osakesed pihustatud vedelikus nt: * hambapasta, kohv, tee, küürimis vedelikud, vedelad ravimid. · Emulsioonis on vedelik pihustatud vedelikus nt: *piim, kreemid, emulsioon värvid, vesi. · Looduses on levinud kolloidlahused- nt: Biovedelikud, veri, taimemahlad, aerosool. tint Lisaks eristatakse: tardeid, vahtusid ja aerosoole.
3) Proovi konserveerimise võimalus: Kareduse määramisel proove tavaliselt ei konserveerita, kuni analüüsini säilitatakse 4° C juures. Konserveerimata proov tuleb analüüsida hiljemalt 24h jooksul. Proovivõtu koht: Kreutzwaldi 52, Tartu. Maaülikooli ühiselamu Torn. TÖÖ KÄIK: 1. Proovi ettevalmistus analüüsiks. Analüüsi segavate tegurite välja selgitamine ja vajalikud eeltööd: Määramist segavad vees sisalduvad kolloid- või hõljuvained. Mõju kõrvaldamiseks piisab tavaliselt vee filtreerimisest enne kareduse määramist. Analüüsitavad vees kolloid- või hõljuvained puudusid ning läbi filtreerima ei pidanud. Tugevalt happeliste ja leeliseliste proovide korral on vajalik vee eelnev neuraliseerimine. Tuleb kontrollid analüüsitava vee pH-d. Analüüsitava vee pH on 6,91 18° C juures. Vee pH on üsna neutraalne ning neuraliseerimist teostama ei pea.
Kolloidlahused · Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks · Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. · Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. · Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused · Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. · Kolloidlahused on läbipaistvad. · Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. · Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada.
Kolloid- ja keskkonnakeemia õppetool Kursus: I Meditsiiniline keemia Rühm: III Värvaine adsorptsiooni uurimine aktiivsöel Töö teostatud Protokoll esitatud Protokoll arvestatud 1. Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni suuruse sõltuvust lahuse kontsentratsioonist, kontrollida Freundlichi võrrandi kehtivust. Värvainete kontsentratsiooni määramiseks kasutatakse fotomeetrilist meetodit, mõõteriistana kasutatakse fikseeritud lainepikkusele λ = 590nm seatud spektrofotomeetrit. Uuritavaks värvaineks on metüleensinine. 2. Töö käik • Valmistada 6 erineva kontsentratsiooniga metüleensinise lahust: 2*10-4 %, 4*10-4 %, 6*10-4 %, 8*10-4 %, 1*10-3 % ja 1,5*10-3 %. • Valada lahused 50 ml mõõtkolbidesse, kus on 0,3 g...
hingamise vältel tagatav positiivne rõhk hingamisteedes, eesmärgiks on tagada piisav hindamissagedus ja adekvaatne VT 31.Kopsude kunstliku ventilatsiooni absoluutne näidustus on* *Hüpokseemia süvenemine ja negatiivne dünaamika 32.Milline väide on vale? *Regionaalanesteesia korral tekib tihti mäluhäire 33.Adrenaliini manustamisel võib tekkida: *Tahhükardia ja rütmihäired 34.Amiodarooni manustamisega saab ravida: *Rütmihäireid 35.Milline lahustest on kolloid? *Gelofusiin 36.Milline on endotrahheaalse intubatsiooni näidustus? *Äge hingamispuudulikkus 37.Pneumotooraksile ei viita: *Äkiline terav valu rindkeres
· polüsahhariidid: tärklis (taimedes), glükogeen (loomne tärklis), tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (putukate, vähkide välisskelett) peptidoglükaan (bakterite rakukestades) · Biopolümeerid koosnevad mõnest sajast kuni mitmest tuhandest monomeerist Polüsahhariidid Tärklis: 20 % amüloos (lahustuv), 80 % amülopektiin (kolloid) * amüloos harunemata heeliks glükoosidest * amülopektiin külgharudega heeliks glükoosidest Glükogeen: tugevasti harunenud heeliks glükoosidest, glükosiidside, sarnane tärkliseamülopektiinile Tselluloos: biopolümeer glükoosidest, glükosiidside, lisaks paralleelahelate vahel vesiniksidemed tekivad pikad, tugevad tselluloosikiud Tärklis, glükogeen, tselluloos
pindala on vähim antud ruumala korral (näiteks võrreldes kuubiga). Kõigile teada, et vesi tuleb taevast tilkadena (vihmana). Tekstiilmaterjalide pesemisel ei tungi vesi kiudude vahele just suure pindpinevuse tõttu. Kui vette lisatakse pesupulbrit (kemikaali, mis sisaldab detergente e. pindaktiivseid aineid) siis vee pindpinevus väheneb ja vesi märgab paremini. Ka temperatuuri tõus vähendab pindpinevust. 6. Kolloidid ehk pihused Peendispersne aine. Kolloid on kolloidsüsteemis dispersse ehk pihustunud faasina esinev aine. Kolloidsüsteemis olevaid aineosakesi nimetatakse kolloidosakesteks. 7. Redoksreaktsioon ja korrosioon Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Redutseerumine ja oksüdeerumine on ühe ja sellesama protsessi kaks aspekti:
M on aine oma(lahuse),M otstava oma.Näiteks Al2O3;seal 2Al,siis peale kuulutamist 0.34g Al2O3;Al-I siis 0,34*2*27=0,18g; algaines leitakse %-ga Sademete ja sadestusreaktiivide omadused: Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerinb ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus; Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: Kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhus, teada koostisega. Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid: Suurust mõjutavad tegurid: Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; Kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism:
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103–219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted: 1. kolloid - osakesi, mis olle läbimõõt on 1-100nm. Neid on näha vaid elektronmikroskoobi abil. Jagunevad; mineraalsed kolloidid, orgaanilised kolloidid, orgaanilis-mineraalsed kolloidid. Mineraalsed kolloidid koosnevad räni-, alumiinium- ja raudoksiididest. Orgaanilised tekivad taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisest. Orgaanilis-mineraalsed tekivad orgaaniliste ja mineraalsete kolloidide vastastikusel mõjul. 2
tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. Kui lahusti on aurunud ja paber on kuiv, vaadata filterpaberit vastu valgust ja järeldada, kumb proov sisaldas lipiide. Tulemus: Tahke aine I korral tekkis rasvaplekk, järelikult see proov sisaldas lipiide. Tahke aine II korral rasvaplekki ei jäänud ja seega see proov lipiide ei sisaldanud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloid koosneb kahest mittesegunevast vedelikust, kusjuures üks nendest on teise jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena. Emulsiooni moodustumisest annab märku selgu lahuse muutumine häguseks. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse keskkonda ja seda tugevalt segada ja loksutada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi valada 4ml lahust, mis on valmistatud 96%-lisest etanoolist ja 2
% A = A kaal / proovi kaal x 100% F = a/b x (otsitava aine molekulmass/kaaluvormi molekulmass) % A = (produkti kaal x F )/ proovi kaal x 100% Sademete ja sadestusreaktiivide omadused- Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerinb ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus; Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: Kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhus, teada koostisega. Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid- suurust mõjutavad tegurid Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism. Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused-
Nääre on kaetud fibroosse sidekoega, millest lähtuvad vaheseinad jagavad elundi sagarikeks. Sagarike vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, mis tagavad elundi rikkalliku verevarustuse. [1] Sagrikud koosnevad põiekujulistest folliikulitest, mille õõned on täidetud joodi sisaldava kolloidiga. Kilpnäärme kude mikroskoopiliselt on esitatud joonisel 2. [1] Joonis . Kilpnäärme kude mikroskoopiliselt. 1. Sidekude 2. Epiteel. 3. Veresoon 4. Punaseks värvunud kolloid. [2] 2. Kilpnäärme talituse regulatsioon Kilpnäärme talitust reguleerivad hüpotalamus ja hüpofüüs. [2] Kilpnäärme hormoonide teket mõjutab hüpotalamusest pärinev riliisinghormoon türeoliberiin (TRH). TRH on kolmest aminohappest koosnev peptiid. See siirdub hüpofüüsi värativeenide kaudu adenohüpofüüsi, mille toimel vabaneb hüpofüüsist türeotropiin (TSH). [2] TSH on süsivesikut sisaldav proteiinhormoon, mis stimuleerib kilpnäärme hormoonide
amülolüütiliseid ensüüme. Selle meetodi puuduseks on pikaajaline kestus (1-2tundi) Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine): Termiline töötlus. Meetod põhineb valkude koaguleerumisel kuumutamisel. Kuumutamist tuleb kiiresti asendada jahutamisega. Sellisel vaheldumisel nõrgestab valkude veesidumisvõime, nad lähevad põhja ja kiskuvad kaasa teisi heljumeid. Kuid pektiin, tärklis ja teised kolloid jäävad mahla. Seda tehnoloogiat kasutatakse klaarimata mahlade valmistamisel. Tavaliselt kuumutatakse 80-90℃- ni, jahutatakse aga 35-40 ℃- ni. Töötlemine kestab 10-20 s. Selitamine želatiiniga põhineb sellel, et tema molekulid on positiivse laenguga, pektiin ja tselluloos aga negatiivse laenguga. Želatiin neutraliseerib mitsellide elektrilaenguid, põhjustades sade tekkimist. Protsessi viiakse läbi temperatuuril 10-12 ℃ 6-10 tundi.
kogustes Mikroelemendid: Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se, need täidavad taimes biokeemikilste protsesside katalüsaatori ülesannet lenduvad elemendid: C, O, H, S tuhaelemendid: Ca, Mg, K, P, Fe taimetoitained: nim molekule, anioone ja katioone, millena toiteelemendid taime sisenevad mügarbakter: esinevad mullas õhulämmastiku sidujana mükoriisa: on kõrgemate taimede ja seente kooseluvorm, mille korral taim saab seenelt vett, mineraalaineid ja vitamiine, ning seen taimelt süsivesikuid. Kolloid - pihustunud faasina esinev aine Hüdrofiilne - veelembeline Hügrofoobne - vetthülgav Koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks Neelamisvõime - mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid mehaaniline neelamisvõime mulla omadus pidada kinni tahkeid osakesi, mille läbimõõt on pooridest suurem füüsikaline neelamisvõime tingib mullaosakeste pinnaenergia
· Alustavad valgendamist jub 40 C vees, kusjuures valgendavad aine hajuvad looduslikult 6. Color ained ehk PVP Polyvinylpyr rolidon · Toimivad kõikidel veetemperatuuridel · Väldivad vette sattunud värvi ja mustuse tagasiimendumist tekstiilile · Väldivad värvi eemaldumist ja tekstiili halliks muutumist 7. Värvide säravamaks muutjad ehk kirgastajad · Paranduvad pesus kulunud värve · Aitavad säilitada algseid värve 8. Kaitsjad ehk kolloid CMC · Ei lase lahtiligunenud mustusel imenduda taas riidele 9. Korrosioonivastased ained · Kaitsevad pesumasina alumiiniumi- ja kergmetallosi Pesutemperatuuri ja pesemismeetodi valik Puuvill on valmistatud looduslikest puuvillaesemetest. Kiudude pikkus 15-40 mm. Mida pikem kiud, seda kvaliteetsem. Omadused: eriti inimsõbralik. Niiskus imendub hästi. On vastupidav kiud, kuid puuvillakangas võib kortsuda ja kokku tõmmata. Hooldamine: pesuvee
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli
Valkude füüsikaliskeemilised omadused 1. Valkude lahustumine Enamik valke on hüdrofiilsed ja kergesti vees lahustuvad. Valgud muudavad enda külge seotud ühendid vees lahustuvateks. 2. Amfoteersus (happelisus/aluselisus) Valgud on amfoteersed, s.t. neil on nii happelised kui aluselised omadused. Happelised AH annavad valgule happelised omadused, aluselised AH aga aluselised omadused. Valgud osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises. 3. Kolloid-osmootsed omadused Rakk koosneb tuumast, tsütoplasmast, membraanist ja rakukestast. Valkudest ja lipiididest koosnevad membraanid katavad kogu tsütoplasmat rakumembraanina, mis reguleerib ioonide ja molekulide sisenemist rakku. Membraani läbilaskvus sõltub pooride ja membraani läbivate molekulide mõõtmetest. Poolläbilaskev membraan - membraan, mis laseb läbi ainult ühtesid lahuse komponente (näit. lahustit) ega lase läbi teisi, suuremate molekulidega komponente.
Foto 2 Prügilasu kokkupressimine 14 Foto 3 Suletud Pääsküla prügila linnulennult Foto 4 Jäätmete ladustamine uues Tallinna prügilas 15 12. Kasutatud kirjandus 2. Prügila nõrgvee koostisest ja looduslikust isepuhastusvõimest Pääsküla prügila näitel. Kai Peet, Tartu Ülikooli Kolloid ja keskkonnakeemia õppetool. Magistritöö, Tartu 2004 3. Põlevkivi poolkoksi leostuskäitumise uurimine. Siret Kapak, Tartu Ülikooli Füüsikalise keemia instituut. Magistritöö, Tartu 2006 4. Sillamäe Prügila sulgemise projekt. Rain Nigul, Tallinn 2007 5. Kilingi Nõmme prügila sulgemise keskkonnamõjude hindamine. Kilingi Nõmme 2004 6. Meie elukeskkond 2006 ettekanded. Vastemõisa prügila sulgemine. Rasmus Kodres, Vastemõisa 2006 7
Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott TD mõisted Termodünaamiline süsteem ruumiosa, mida iseloomustavad kindlad termodünaamilised suurused. See on eraldatud ümbritsevast piirpinnaga. Olekuparameetrid termodünaamilist süsteemi iseloomustavad suurused n. U,H,G,F. Olekuvõrrand Parameetrite omavaheline sõltuvus n. ideaalgaasi olekuvõrrand Olekufunktsioon süsteemi olekust sõltuv suurus, sellele vastandub protsessifunktsioon (vt.all). On täisdiferentisaalina Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, kus omadused on kõikjal ühesugused või muutuvad ühtlaselt Heterogeenne süsteem süsteem, mille võib jaotada erinevate omadustega osadeks (faasid) Faasid süsteemi osad, mida iseloomustavad faasisiseselt ühtlased termodünaamil...
d) Struktuurne: biomembraanides, tsütoskeletis, kõõlustes veresoonte seinas, küüntes, karvades. e) Puhvrifunktsioon. f) Kontraktsioonifunktsioon. g) Retseptoorne: retseptorite struktuur ja spetsiifilisus tuleneb valgust h) Varufunktsioon i) Energiasubstraadi funktsioon j) Ioongradientide ja elektrokeemiliste potentsiaalide loomine k) Detoksikatsioonifunktsioon Kliinilise praktika jaoks on vaja teada põhifunktsioone: Vere kolloid-osmootse rõhu säilitamine (albumiin) Transport (albumiin – rasvhapped, sapphapped, vitamiin, bilirubiin, steroidid, hormoonid, ravimid; globuliin – süsivesikud, hormoonid, raud, ravimid) Osalemine vere pH säilitamises (peam albumiin) Kaitsefunktsioon (immuunglobuliinid) Ensümaatiline roll Proteaaside inhibitsioon Antioksüdatiivsus Markerensüümid diagnostikas 1
Valgud on amfoteersed polüelektrolüüdid. Valke iseloomustab kindel pI. Mida suurem on suhe happelised/aluselised(R-grupid), seda madalam on pI. Kui on saavutatud pI, siis valk sadeneb kõige kergemini, kiiremini. pH < pI – positiivselt laetud pH > pI – negatiivselt laetud Happelised aminohapped annavad valgule happelised omadused ja aluselised vastavalt aluselised omadused. Vt aminohapped. 8. Füüsikalis-keemilised omadused Kolloid-osmootsus e onkootsus(osmootne rõhk kolloidlahuses)[enamik valke on hüdrofiilsed ja vesilahustuvad. Kollageenid ei lahustu vees ahelatevaheliste sidemete tõttu, kuid punduvad (seovad rohkesti vett). Tõelised (molekulaarsed) lahused. Püsivus – valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult). Väike difusioonikiirus – lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama konsentratsiooni suunas tasakaalu saabumiseni, st lahustunud aine molekulide ühtlase
6 2.4. eksudatsioon – verevalke sisaldav vedelik liigub läbi veresoone seina ümbritsevasse koesse. Eksudaadis on kõrge valgu sisaldus (5-8 %). Eksudatsioon on tingitud järgmistest asjaoludest: a) kapillaaride seinte läbilaskvuse tõusust, b) vererõhu tõusust põletiku kolde veresoontes, c). kolloid-osmootse (ioonide-valkude) rõhu tõusust põletikulises koes, mistõttu vedelik liigub läbi veresoone seina välja kõgema kolloid-osmootse rõhu suunas. 2.5. Vormelementide, eriti leukotsüütide väljumine (migratsioon) läbi kapillaaride ja veenulite seinte veresoontest koldesse. See võimaldab koldes käivituda kaitsemehhanismidel nagu fagotsütoosil. 3. Proliferatiivsed muutused. Põletiku koldes toimub rakkude paljunemine
Valgud on amfoteersed polüelektrolüüdid. Valke iseloomustab kindel pI. Mida suurem on suhe happelised/aluselised(R-grupid), seda madalam on pI. Kui on saavutatud pI, siis valk sadeneb kõige kergemini, kiiremini. pH < pI positiivselt laetud pH > pI negatiivselt laetud Isoelektriline punkt pH väärtus, mille juures ei ole summarset laengut e laeng on 0 (anioonid=katioonid). 8. Valgu Füüsikalis-keemilised omadused Kolloid-osmootsus e. onkootsus (osmootne rõhk kolloidlahuses), enamik valke on hüdrofiilsed ja vesilahustuvad. Kollageenid ei lahustu vees ahelatevaheliste sidemete tõttu, kuid punduvad (seovad rohkesti vett). Valgulahused- Tõelised (molekulaarsed) lahused. Püsivus valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult). 2
Kirjeldada tuleb ka uusmoodustisi ja ühendeid (söetükid, vihmaussid) ja võõrühendeid (rauakolakad, kiletükid). MULLA FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Need seonduvad eelkõige mullakolloididega, mis on osakesed läbimõõduga 1-199 millimikronit. Need võivad ola orgaanilised, mineraalsed aga ka komplekskolloidid ehk orgaanilis-mineraalsed. Need võivad olla rineva koostisega. Sagedasti on nii, et räni mikrokristallil on erinevate kihtidena peal orgaaniline kolloid ja mineralne kolloid jne., sellisel juhul räägitakse kolloidkompleksidest, mida nimetatakse ka neelavaks kompleksis. Kolloidid on ehituselt järgmised: Tuuma pindmised molekulid võivad käituda väga erinevalt (kas happena või alusena või kord nii, kord naa). Kui on tuum, millel esimene laengute kiht käitub nagu happeline kolloid, siis sellele kihile järgneb vastandioonidekiht. Osa neist on tuuma lähedal, osa aga jäävad tuumast suhteliselt kaugele lahusesse
Kuivatamine, kuumutamine ja külmutamine soodustavad soolide ümeninekut geeliks. Mulla reaktsioon mõjustab samuti kolloidide seisundit. Soolid muudavad mulla nii vett kui ka õhku halvasti läbilaskvaks. 4 Kolloidide vananemine- soolid lähevad seismiselt iseenesest üle geeeliks. Vanavad ka geelid, kaotades tihedus ja osalt kristalliseerudes vee. Ka põhjuseks happendumine õhuhapniku mõjul. Mulla kolloid-kompleksi ehitus- enamik k esineb koaguleerunult mitmesuguste geelide seguna. Kuluvad nii huumusained, ränihappe ja kaoliini negatiivselt laetud kolloidid. Ja ka raua, al, mangaani ja teise raske metallide positiivselt laetud kolloidid. Vaba pinna energia ja adsorbtsiooninähtused- kuna mullas on hulgaliselt kolloide, siis omabmuld tohutu suure sisepinna. Aine pinna suurenemisega kasvab tema pinna vaba energia. NEELDUMISNÄHTUSED Mulla NEELAMISVÕIME- mulla omadus siduda
VIII HETEROGEENSED SÜSTEEMID 92. Kolloidide klassifikatsioon- GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon vahukoor, majonees, piim, värvid, tint, veri seebivaht kätekreem TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas 93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null. 95. Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. 96. Savi- keraamiline materjal- Laialt levinud; Tooted kergesti valmistatavad; Savi ja vee segu on kergesti vormitav. 97. Tsemendid- Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb
pilved, deodorandid) kiudpilved) VEDELIK Vaht (vahukoor, Emulsioon (majonees, Suspensioon (piim, veri, seebivaht) kätekreem) värvid, tint) TAHKE Tahke vaht (pimsskivi, Geel (või, tarrendid, Tahke kolloid (rubiin-, aerogeel ) juust, zelatiin, opaal) kuldklaas) Kolloidide klassifikatsioon: · Lüofoobsed nõrgas vastastiktoimes keskkonnaga, liiguvad vabalt, võivad liituda üksteisega, pole püsivad. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast. Nt. savid. Saadakse molekulide või aatomite liitmisel suuremateks agregaatideks või aine peenestamisel kolloidosakese mõõtmeteni.
udu, pilved, atmosfäär suits Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne tus- vahukoor, majonees, kätekreem suspensioon kesk- seebivaht piim, värvid, tint kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid vahtpolüstürool või, juust, tarrendid rubiinklaas Väävelvesinik (divesiniksulfiid) H2S Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. Äärmiselt toksiline gaas Konsentratsioonil >1000 ppm (miljondikosa) seiskub kohe hingamine Konsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul Konsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna
hallitama. 64. Kaalanalüüsi tulemuste arvutamine. 65. Sademete ja sadestusreaktiivide omadused. Sadestusreaktiiv: Spetsiifiline- reageerib ainult ühe ainega/ iooniga, haruldus (näiteks dimetüülglüoksiim); Selektiivne- reageerib ioonide rühmaga, näiteks AgNO3 halogeniidioonidega. Nõuded sademele: kergesti filtreeritav, vähelahustuv, ei reageeri atmosfääri õhuga, teada koostisega. 66. Sademeosakeste suurus. Kolloid- ja kristalsed suspensioonid. Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 µm kolloidosake, >0,45 µm kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Osakeste suurust mõjutavad tegurid: - sademe lahustuvus, - temperatuur, - reageerivate ainete kontsentratsioon,
Neid kahte kihti koku nimetatakse kaksikkihiks. Osa vastasioone aga kolloidlahuse korral paikneb eemal, on nõrgemini kolloidiga seotud ja see on nn diffuusne kiht. Laengu alusel jaotatakse kolloidid kolmeks: 1) happelised ehk atsidoidsed kolloidid. Need ongi meie muldades levivad kolloidid 2) aluselised e basoidsed kolloidid 3) neutraalsed e amfoteersed kolloidid. Nt raua ja alumiiniumi kolloidid, mis käituvad sõltuvalt keskkonnast kor aluse, kord happena. Kolloid võib olla kolloidlahusena (sool). Kui see lahus kaob - külmub, kuivab, vananeb, siis läheb see kolloidlahus üle sültjaks massiks geeliks. Seda protsessi kus sool läheb üle geeliks nimetatakse kolloidlahuse kalgendumiseks e koagulatsiooniks. See protsess võib olla pöörduv aga ka pöördumatu. Üheks tähtsaimaks teguriks on kahe-kolmevalentsed katioonid (Ca, Mg, Fe jne). Mulla mineraalosakesed klebitakse geeliga kokku struktuuri agregaadiks tänu koagulatsioonile.
udu, pilved, atmosfäär suits Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne tus- vahukoor, majonees, kätekreem suspensioon kesk- seebivaht piim, värvid, tint kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid vahtpolüstürool või, juust, tarrendid rubiinklaas Väävelvesinik (divesiniksulfiid) H2S Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel. Äärmiselt toksiline gaas Konsentratsioonil >1000 ppm (miljondikosa) seiskub kohe hingamine Konsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul Konsentratsioonil 0,0047 ppm tunneb 50% inimesi mädamuna lõhna
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks
aga painduvad. Retikulaaarsed kiud – argürofiilsed,kollageenist,väga peenikesed – diameeter 0,5-2µm , moodustavad tiheda võrgustiku. Elastsed kiud – venivad 1,5 korda oma pikkusest, diameeter 0,2-1µm , hargneb ja moodustab võrgustiku , koosnevad elastiinist,leidub suurtes arterites ja kopsus Amorfne põhiaine või mass(substantia fundamentalis) -Hüdrofiilne kolloid,mis ei oma mikroskoopilist struktuuri. Toodetakse sarnaselt kiududele fibroblastide poolt. -Koosneb sulfateeritud glükoosaminoglükaanidest ja proteoglükaanidest. Lisaks mittesulfateeritud vorm – hüaluroonhape. -Toitained, albumiinid, mineraalained, hormoonid jne. -Glükoproteiinid nt. - fibronektiin,laminiin. Klassifikatsiooni alused *Morfoloogiline klassifikatsioon: -Rakkudevahelise aine ehitus ja iseloom -Rakkudevahelise aine hulk ja asetus -Rakulise koostise alusel
• Enamik valke on hüdrofiilsed ja kergesti vees lahustuvad. Valgud muudavad enda külge seotud ühendid vees lahustuvateks. Amfoteersus (happelisus/aluselisus) • Valgud on amfoteersed, s.t. neil on nii happelised kui aluselised omadused. • Happelised AH annavad valgule happelised omadused, • aluselised AH aga aluselised omadused. • Valgud osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises. VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Kolloid-osmootsed omadused Ainete läbiminekut membraanist võimaldavad difusioon ja osmoos. ◦ Difusioon - lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama kontsentratsiooni suunas. (lah.aine suurest konstr. – madala konstratsiooni) ◦ Osmoos - lahusti liikumine poolläbilaskva membraani kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem. (lahusti liikumine – suurema konstr. aine suuna) Valgud ei läbi biomembraane. Kõrge molekulmassi
25. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees Selliseid kolloidsüsteeme, millised süsteemi sisemise struktuuri moodustumise tagajärjel on kaotanud oma voolavuse, nimetatakse tarreteks. Tardumisel dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna vahekord ei muutu ning faasid ei eraldu üksteisest. Tarde eriliik on geel. Tardumine võib toimuda: 1) spontaanselt 2) temperatuuri muutuse mõjul (tarded tekivad kergemini madalamatel temperatuuridel) 3) kontsentratsiooni suurenemise tõttu ( igal kolloid- või polümeeri süsteemil on piiriline kontsentratsioon, millest lahjemad lahused ei tardu). Kontsentratsiooni kasvuga kasvab ka tardumiseks vajalik temperatuur. 4) Elektrolüütide lisamise tõttu. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade
mähispind. Lainefrondi uue asendi määrab kõigi elementaarlainete superpositsioon. 4. vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga; rahvusvaheliselt kasutatav tähis on RMS (root mean square ruutkeskmine väärtus perioodi kestel). 5. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 6.Kolloid (kreeka kolla 'liim' + eidos 'kuju') on kolloidsüsteemis dispersse ehk pihustunud faasina esinev aine[1][2]. Kolloidsüsteemis olevaid aineosakesi nimetatakse kolloidosakesteks. 7. Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Redutseerumine ja oksüdeerumine on ühe ja sellesama protsessi kaks
) C terminaalne ots N terminaalne ots Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes. See on määratud valkude AH koostise eripäraga: mida rohkem hüdrofoobseid AH-jääke, seda väiksem lahustuvus. On määratud pH-st, ioontugevusest ja tº-st. (Pm.. kolloid- osmootne enamik valke hüdrofiilsed ja vesilahustuvad) Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. Amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. Puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. Võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur)
Eristatakse kolme erinevat jõudu: 1. Orientatsioonijõud – tekivad polaarsete molekulide vahel (võib vaadelda kui dipoole). Vähenevad temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab polaarsete molekulide orientatsiooni. 2. Induktsioonijõud – tekivad polarisatsiooni tagajärjel (väline elektriväli loob indutseeritud dipoolid). Orientatsioonijõududest nõrgemad, ent temperatuuri suhtes palju vähem tundlikud. 3. Dispersioonijõud – nõrgimad, ent on alati olemas. ! Kolloid osa ! I variant 1. Rakumembraani struktuur ja koostis, kuidas toimub ainete transport. Donnani memraani tasakaal. ! Fosfolipiidid on kaksikkihis ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Ainete transport toimub läbi rakumembraanide. Membraani läbivad suhteliselt hõlpsasti veemolekulid ja veel mõned molekulid (O2, CO2, uurea jt). Liipidset kaksikkihti ei läbi paljud
Hormoonisarnaseid eritavaid rakke esineb ka teistes elundites nt magu, neerud, süda. 38. Kilpnääre. Glandula thyreoidea. Koosneb kahest külgsagarast ja nendevahelisest kitsusest. Kilpnääret katab sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi sagarikeks. Struktuurseks ühikuks on kilpnäärme folliikul. Iga Iga sagariku parenhüüm moodustub kilpnäärme follikulitest. Folliikul on põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid. Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu. Kilpnääre toodab kolme hormooni: türoksiin ja trijoodtüroniin - reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi (follikulaarrakud sekreteerivad) ja kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset (parafollikuliaarrakud). 39. Seljaaju ehitus. Medulla spinalis. Seljaajukanalis paiknev KNS osa. Koosneb hall- ja valgeainest. Seljaaju koosneb 2 sümmeetrilisest poolest, mida ühendab komissuur. Seljaaju komissuur jaguneb kaheks.
(vask, teras) isoleerida niiskuse eest. Selleks tuleb need lakkida või kokku sulatada. 82. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. Gaas: vedel aerosool- udu, tahke aerosool- suits. Vedelik: vaht- vahukoor, emulsioon- majonees, suspensioon- piim, tint, veri. Tahke: tahke vaht- pimsskivi, geel- või, juust, tahke kolloid- rubiinklaas. 83. 84. Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. Näiteks jõevees sisalduvad kolloidid koaguleeruvad merevee elektrolüütide toimel, jõe suudmetes sadeneb tahkeid aineid. 85. Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. iseeneslik protsess, eksotermiline, temp. tõus vähendab adsorptsiooni. füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav
inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogust, mida väljendatakse mg/l. Osa heljumist võib eralduda settimise teel. Reoveepuhastuses räägitakse ka kuivainest (TS, total solids), mille all mõeldakse veeproovi aurutusjääki. See sisaldab lisaks heljumile ka kolloid- ja lahustunud aineid, kuid ei sisalda aurutustemperatuuril lenduvaid aineid. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina. Reovesi sisaldab väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, millest paljude määramine ei ole vee iseloomustamiseks otseselt vajalik ega isegi võimalik. Seepärast piirdutakse üldjuhul vaid tähtsamate (tüüpiliste) reostusnäitajate määramisega, mis kajastavad reovee mõju veekogule.
annaabi.ee 
